"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
DEBATT Anname jalakäijale ruumi ja toome vanalinna elu tagasi (1)
05. september 2022
Tallinna linnameedia

Tänav peaks ennekõike kuuluma jalakäijale, ratturile ja ühistranspordile, leidsid erakodade esindajad arhitektide liidu korraldatud debatil Tallinna tulevikust.

Riigihalduse minister Riina Solman (Isamaa) märkis, et viimase aja muutustest on kõige valusamalt silma torganud vanalinna hääbumine. “Tallinna vanalinn on hakanud ikka täitsa hääbuma,” nentis ta. “See on varem olnud väga suur tõmbekeskus ja turistid ning linlased on seda armastanud. Nüüd on tõmbekeskus liikunud Telliskivi loomelinnakusse. Väga kahju on vaadata vanalinna kultuuripärandit, mille poolest me oleme tuntud ja mis on meile kõigile kallis. Tuleb mõelda, kuidas sinna elukeskkond tagasi saada.”

Teise probleemina tõstatas Solman asumite tekke rahvuste põhjal. “Meil elab venekeelne kogukond n-ö mägedel ja eestikeelne kogukond hakkab valglinnastuma,” sedastas ta. “See pole just positiine areng. Eestlased lähevad linna ümbrusse rohelust ja paremat elu otsima, kuid sealsetes eramajadega uusmagalates pole neile vajalikke teenuseid.”

Mugavam liiklus

Abilinnapea Madle Lippuse (SDE) sõnul peab heal linnal olema hea arenguplaan. “Pikalt on räägitud sellest, et Tallinnal tegelikult suured planeerimisdokumendid puuduvad,” lausus ta. “Kesklinna üldplaneering, Põhja-Tallinna üldplaneering – need on asjad, millega oleme pihta hakanud. Võib-olla nende keerulised nimetused jäävad inimestele kaugeks, kuid tegelikult peaks need just linna arendamist inimestele lähemale tooma. Samuti peaks need suunama tähelepanu vanalinnale.”

Lippuse hinnangul peab läbi mõtlema, kuidas eri liiklejatel oleks tänaval mugavam liigelda. “Näiteks Toompuiestee uued rattarajad on täpselt see rattastrateegia osa, mis nüüd on ellu viidud,” märkis ta.

Abilinnapea Vladimir Sveti (Keskerakond) sõnul on olulisimad jalakäija ja ühistransport. “Autode arvu ohjamiseks on parim ühistransport ja selles vallas on toimunud terve hulk arenguid,” lausus ta. “Esiteks on meil sõlmitud leping Vanasadama trammiliini ehitamiseks. Lähinädalatel langetab linnavalitsus otsuse ka järgneva trammiliini rajamiseks, mida saame juba uuel aastal projekteerima hakata.”

Linnastrateeg Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond) hinnangul on linnavalitsuse senised sõnad ja teod olnud julgustavad, kuid peagi enam sõnadest ei piisa, rohkem on vaja tegusid. “See, mis on siin Kalamajas toimunud, nõuab harjumist, kuid on positiivne. Lisaks jalakäijale ja ühistranspordile tuleb keskenduda ka jalgrattaliiklusele, sest see on sedavõrd lihtne ja kõigile kättesaadav.”

Arutelu keskendus ka Eesti riigiarhitekti ameti loomisele. Eesti arhitektide liidu president Andro Mänd nentis, et paljudes riikides on selline riigi tugistruktuur olemas, kuid Eestil paraku veel mitte. Kohale tulnud poliitikud olid valdavalt ühel meelel, et selline institutsioon on vajalik. Linna kujundamisel on olnud nii kordaminekuid kui ka fopaasid ning riiklik arhitekt aitaks ehk võimalikke tagasilööke ära hoida.

Solmani sõnul oleks igati mõistlik luua maa- ja ruumiamet. “Teadaolevalt on ju maareform juba varsti täiesti valmis ja maa-ameti funktsioon seega peaaegu täidetud, ehk et selle baasil saaks moodustada,” selgitas ta. “Ma ei oska öelda, kas see peab olema riigi peaarhitekt, kes seda siis ka juhib. Või on siis tõepoolest meeskond ja maa- ja ruumiametil kindlasti oma juht. Seda suundumust tuleb edasi arendada.”

Svet möönis, et tarvis on kompetentsikeskust, mis oleks võimeline selgelt ja arusaadavalt langetama otsuseid. “Meil riigis peab tekkima mingi amet, mingi kompetentsikeskus, mis taolisi otsuseid lõpuks langetab ja mõtleb natuke laiema pildi peale,” rõhutas ta. “Kui me võrdleme seda olukorda linnaga, kus samuti ei ole peaarhitekti, aga on olemas ruumiloome kompetentsikeskus, siis mina väidan, et meil ei ole vaja üht arhitektide kuningat. Meil ei ole vaja, et üks inimene ilmtingimata ütleb, mis on õige, mis vale.”

Riigi otsused puudutavadki ruumi

Pere hinnangul ei ole vahet, kuidas loodavat institutsiooni nimetatakse või milline täpselt on. “Aga see on äärmiselt vajalik, sest meil on tulemas valimised ja see on riiklik küsimus,” lausus ta. “See on asi, millest on räägitud aastaid, mujal kõik juba praktikas toimib ja see on ka Eestis tervikuna vajalik, et me suudaksime teha tarku otsuseid oma avaliku ruumi tuleviku kohta.”

Lippuse sõnul on oluline, et ei räägitaks kui ainult kohalikule omavalitsusele nõu andvast kompetentsikeskusest. “Tegelikult riik enamikke otsuseid tehes teebki ruumiotsuseid,” selgitas ta. “Küsimus, kuhu me planeerime ühistranspordisõlmed, kuhu mingisugused kõrgkoolid või nende haruakadeemiad. Väga sageli on need tegelikult seda kohalikku ruumi mõjutavad otsused, mida ei tee omavalitsus.”

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

kesk ja vanalinnas pole tööd piisavalt, müra aga jagub
5. sept. 2022 21:41
põhilised ametikohad on NAISTE tööd - büroodes kükitamine ja see õhumüümine on eestlastele mugav. Kuid Meestele ei ole lugupidavat tööd. Sellest piirkonnast töölekäimine on võimalik ainult autoga, selle vastu võideldakse. Töökohad on Tallinnast väljas. Selles piirkonnas korteri omamine - ei piisa ju siis koristaja palgast kui see on sisseostetud teenusena riigiametitel(selles piirkonnas küllaga) teostaja poolt 150.-....200.- eur kuu või kojamees - 500.-....700.- , brutto. EnsV ajal oli selles piirkonnas krt. kommunaalid- 15.- kuu (rbl) ja palk oli 100.- rbl min. ning pension 132,-....150.- rbl , mõnel rohkemgi. Praegu on 200.- eur min., alles jääb netto palka 200.- eur. Elage , elagu:). Tol ajal ööpäev läbi kesklinnas avatud joomlaid polnud. Ja neis käijad olid teistsuguse kultuuriga - ei olnud lõugamist ja niipalju kaklusi. Vanalinna osa lubati teenindada veokitel - eraldi veokid olid autobaasil ja mürinat oli vähem. Kell 6.00 ei veetud kunagi prügi, praegu veetakse isegi juba kell 5.00 .Milleks on vaja sellises müras elada? Äriettevõtete töö algab kell 10.00 ja lõpeb 16.00:) potikauplustes. Kes sinna linnasüdamikku peaks siis tulema ? Nukuteater kadus ka ära. Mõni üksik koht on päikeseline, ülejäänud on pime. Kõik tänavad puistatud kohvikuid uulitsale - ega elanik ikka ei soovi sellist kitsendust kogu sooja aja omal tuppa pääsemiseks. Vanalinnas ja Kesklinnas, peaksid olema kindlad kohvikute tänavad - mitte kõikjal , millised arvestavad seal elavat. Tehke Mustamäel või Lasnamäel, või Viimsis Kelami ukse taha kohvikud tänavale.... Oops ja ongi tüli majas .... See teismeliste möll ööpäevaselt Balti jaama taga- on tegelikkuses ebanormaalsuse näide. Seda ei maksaks propageerida. Norm inim. on kella 24.00 ks kodus äripäeviti- kõik on ju vaesed ? Joovad ja suitsetavad oma seemne-munarakke värdjateks.