Kunagise NSV Liidu asja manalasse lahkunud esimene ja viimane president Mihhail Gorbatšov jääbki pakkuma ajaloolastele vaidlus- ja uurimisainest, kas suurriigi lagunemine oli tema sihipärase tegevuse tulemus või juhtus see “tööõnnetusena”.
Ühes võib tema tegevuse näitel küll taas kindel olla, ja see käib nii ka tänapäeval – suured leiavad poliitikas alati võimaluse kokkuleppeks, ja reeglina üle väikeriikide peade. Gorbatšov ja toonane Ühendriikide president George Bush mõistsid teineteist suurepäraselt. Ühendriikide poliitika rajanes tol ajal soovil mitte tekitada NSV Liidus rahutusi, ja iseseisvust taotlenud baltlastele vaadati viltu. Sealhulgas nägid Eesti iseseisvumist kahtlase projektina paljud väliseestlased. Läänes oldi Gorbatšovist vaimustuses, aga nähti ka NSV Liitu ühtse tervikuna.
Rahvarinde tänaseks meie hulgast lahkunud eestseisuse liige Mati Hint on Toomas Lepa filmis “Balti passioon” meenutanud, et Ühendriikides oli temalt kahtlustavalt küsitud: kui palju vabadust ikkagi tahetakse? Umbes nagu oleks vabadus protsentidega kauplemise küsimus. Hint oli vastanud, et nii palju kui võimalik. Bushi jutt, et pole vaja paati kõigutada, on saanud juba legendaarseks.
Mis oleks juhtunud edasi, kui grupp NSV Liidu säilitamise eest võitlevaid poliitikuid poleks augustis 1991 Moskvas riigipöördekatset korraldanud ja NSV Liidu lõpule kiirenduse andnud, võib vaid oletada. Igal juhul sarnaneb Gorbatšov Venemaa valitsejatest enim Nikolai II-ga. Mõlemal oli “leebe valitseja” kuulsus, kellel aga lõpuks väljus olukord kontrolli alt.
nii & naa
10. sept. 2022 08:57