"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Kas Gorbatšovil oli Baltimaade ees teeneid? (5)
05. september 2022
Mihhail Gorbatšov (1931-2022). Foto: Scanpix

Kunagise NSV Liidu asja manalasse lahkunud esimene ja viimane president Mihhail Gorbatšov jääbki pakkuma ajaloolastele vaidlus- ja uurimisainest, kas suurriigi lagunemine oli tema sihipärase tegevuse tulemus või juhtus see “tööõnnetusena”.

Ühes võib tema tegevuse näitel küll taas kindel olla, ja see käib nii ka tänapäeval – suured leiavad poliitikas alati võimaluse kokkuleppeks, ja reeglina üle väikeriikide peade. Gorbatšov ja toonane Ühendriikide president George Bush mõistsid teineteist suurepäraselt. Ühendriikide poliitika rajanes tol ajal soovil mitte tekitada NSV Liidus rahutusi, ja iseseisvust taotlenud baltlastele vaadati viltu. Sealhulgas nägid Eesti iseseisvumist kahtlase projektina paljud väliseestlased. Läänes oldi Gorbatšovist vaimustuses, aga nähti ka NSV Liitu ühtse tervikuna.

Rahvarinde tänaseks meie hulgast lahkunud eestseisuse liige Mati Hint on Toomas Lepa filmis “Balti passioon” meenutanud, et Ühendriikides oli temalt kahtlustavalt küsitud: kui palju vabadust ikkagi tahetakse? Umbes nagu oleks vabadus protsentidega kauplemise küsimus. Hint oli vastanud, et nii palju kui võimalik. Bushi jutt, et pole vaja paati kõigutada, on saanud juba legendaarseks.

Mis oleks juhtunud edasi, kui grupp NSV Liidu säilitamise eest võitlevaid poliitikuid poleks augustis 1991 Moskvas riigipöördekatset korraldanud ja NSV Liidu lõpule kiirenduse andnud, võib vaid oletada. Igal juhul sarnaneb Gorbatšov Venemaa valitsejatest enim Nikolai II-ga. Mõlemal oli “leebe valitseja” kuulsus, kellel aga lõpuks väljus olukord kontrolli alt.

Kommentaarid (5)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

nii & naa
10. sept. 2022 08:57
https://moderndiplomacy.eu/2022/09/03/mikhail-gorbachev-between-glorification-and-criticism/
variant
7. sept. 2022 14:57
Iraan tegi Gorbatšovile ettepaneku asendada NLiidus kommunism islamiga.
ei keegi
6. sept. 2022 14:27
Viimane peasekretär oli reformaator, viimane keiser mitte. Nimelt Gorbatšovi eestvedamisel teostatud perestroika (revolutsioon ülalt, vallandades kaose, mida kohtadel osavalt ära kasutati) viis meid lõppkokkuvõttes vabadusele. ... Idee Euroopa ühiskodust, milles liberaliseerunud N Liit on omaette subjekt, esitati tema poolt üldisel kujul Euroopa Nõukogus 1989. aastal peetud kõnes.
liber
6. sept. 2022 13:48
Maailm on astunud uude faasi. See “arengufaas” ei saanud alguse mitte Egiptuse revolutsiooniga, vaid perestroikaga Nõukogude Liidus. Pärast selle kunstlikult loodud ja seitsekümmend viis aastat elanud monstrumi langemist algas kõrgtehnoloogiline ajastu ja mitmete režiimide hukkumine maailmas. Algas ülemaailmne perestroika. https://www.meiekirik.net/index.php/artiklid/204-liberaalne-totalitarism
paneuroopa
5. sept. 2022 18:54
1987. aasta 1. juulil esitles Mihhail Gorbatšov perestroika raames Euroopa ühiskodu ja Ühtse Euroopa projekti. Perestroika ei alanud mitte NSV Liidust, vaid Euroopast, kui 1986.a. kuulutati Euroopa ühiskodu (Euroopa riigi) loomise protsess alanuks. Sellele järgnes elav süstikdiplomaatia USA ja NSVLi vahel ning kolme riigi (lisaks Saksamaa/Kohl) üksmeele alusel käivitatigi 1987. aastal ühisprojekt "Evropa naš obštši dom". Selle eesmärgiks on kahe suurriigi liit, pärastpoole liitriik, mis ühest ookeanist teiseni laiuks. Aastal 1989 ootas Mihhail Gorbatšovi alaline liikmekoht Trilateral Commission’is ehk ülemaailmses varivalitsuses. 1992. a. alguses Prantsuse sotsialistlikule ajakirjale “Liberation” antud intervjuus ütles Mihhail Gorbatšov: “... et me nii Idas kui ka Läänes liigume vastu ühele uuele tsivilisatsioonivormile. See on nii, nagu liiguks erinevad jõud maailma erinevatest osadest ühe ühise eesmärgi poole, mis pole sotsialistlikule ideaalile sugugi mitte vähe sarnane”. Mihhail Gorbatšovi Fondi juht Jim Garrison ütles “San Francisco Weekly’s” 31.05.1995, et inimarengu järgmise astmena saame lähima 20 – 30 aasta jooksul maailmavalitsuse, selles pole kahtlust.