"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Saagikoristus linnaaedades Aednik Silva: kolm väikest kurgitaime andsid mulle 50 väikest kurki (0)
06. september 2022

“Aias kasvatatud kurgid ja tomatid maitsevad paremini kui poest ostetud,” ütles aednik Silva. “Need on kohe palju magusad ka. Tegelikult ma ei pea seda peenrakest üldse saagi pärast, vaidtegemise pärast. Mulle meeldib kepikõndi teha ja siis on olemas kindel siht, kuhu tulla ning kus ootab sind tore seltskond.”

Tallinna kogukonnaaedades on elanikel käsil kibekiire sügisene saagikoristus. Järjest valmivad erinevad köögiviljad, mis ootavad purki pistmist. Juba neljandat aastat tegutsevas Mustamäe kogukonnaaias on aednikud kohal ka argipäeval, sest sügisesed toimetused vajavad tegemist.

Kogukonnaaia eestvedajal Marial on Mustamäe aed ainuke koht, kus midagi rohelist kasvatada. „Sel hooajal ma istutasin oblikat,“ rääkis ta. „On ka kaalikat ja maasikat. Hernest oli ka rohkem kui praegu siin küljes. Aga kui keegi tuleb ja võtab, siis palun väga! Me jagame, see on kogukonnaaed.“

Aednik Galinal on aga mitu peenrakasti, kus ta kasvatab üsna eksootilisi taimi, mis siiski tunduvad sobivat ka meie kliimasse.

„See on uba ehk riitsinus ja sellest saab ka riitsinusõli teha. Siit saame kätte oad,” näitas ta. „Siin on mul veel amarant, mida süüakse. Neid varsi kuivatatakse, seemned raputatakse välja ja saab ka pudru sisse panna.”

Veel kasvavad Galinal aias ka baklažaan. “Näete kui palju neid on. Nad kasvavad pisut veel ja muutuvad selliseks sinakaks,” rääkis ta.

Aednik Galina

Vanalinna kogukonnaaias kasvavad maitsetaimed

Vanalinna kogukonnaaias toimetatakse sel aastal aga esimest korda ning aia rajamisel, kevadel, pandi esimesed noored taimed maha keskaegse pühaku Hildegardi maitsetaimede õpetuse põhjal.

Vanalinna kogukonnaaia peremees Marko Müürisepp nentis, et oli suvel palju ära Hiiumaal ja seetõttu tihti kastma ei jõudnud. „Minu kast on siin,“ osutas ta. „Mina olin suvel palju ära Hiiumaal, aga kuna meil on kogukonna asi, siis nagu te näete, on siin kõik korras, hooldatud ja ma tõesti olen ühe korra siin rohinud.“

Müürisepp loetles peenrakastis kasvavaid maitsetaimi. „Siin on seller, siis on rosmariin, petersell, siin oli ka seda tüümiani,“ ütles ta. „Täna ma hakkan tegema krevette ja mul on just vaja murulauku ja ma kavatsen kogu selle murulaugu sealt ära võtta. Ja muidugi on siin ka mõned tomatid, mis võib-olla siis järgmine aasta saavad valmis.“

Maitsetaime peenrakast vanalinnas.

Vanalinna kogukonnaaia meeskonna liige Katrin Raie tutvustas fenkolit. „Apteegitill ehk fenkol, ta on küll ära õitsenud juba, aga ta on siin,“ näitas ta. „Apteegitilli kasutatakse kõhuvalu, iivelduse, artriidi, vähktõve, imikute gaasivalude, kõhukinnisuse, mürgistuse ja kõhulahtisuse vastu, ehk siis igasuguste kõhuhädade puhul kasutatakse.“

Raie lisas, et kogukonnaaed on suurepärane juba seetõttu, et aitab teiste vanalinna elanikega tuttavaks saada, mis muidu on keeruline, kuna kõikjal on turistid.

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi kogukonnaaias kasvatatakse vilja

Hoopis eriline on aga Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi kogukonnaaed, kus sel suvel kasvas nisu-, rukki-, kaera- ja odrapõld. Prantsuse kunstniku Gisele Gononi projekt „Vastuvilja“ toob põllumajanduse linnakeskkonda ning näitab sellega teravilja tootmise võlusid ja valusid.

Gononi sõnul sai kõigega nullist alustatud. „Meil olid mõned sponsorid, kes aitasid erinevat mulda tuua,“ märkis ta. „Me tõime 35 tonni mulda ja moodustasime sellest minipõllu. Meil on ka utoopiline idee teha viljast jahu ning sellest leiba küpsetada.“

Aga muuseumil on olemas ka oma skulptuuriaed ning aialapike kunsti kogukonnale, kelle jaoks on üheskoos tegutsemine sama oluline.

EKKM-i tegevjuht Kadi Kesküla sõnul tuleb lähiajal kartulivõtt ning peedid ja muud asjad on samuti peagi valmis. „Siin lähipäevil ongi üks selline väike ühine söömaaeg jälle planeeritud nendest saadustest, mis siis hetkel juba valmis ja söödavad on,“ lausus ta. „Siin välitingimustes koos olemine annab kunstnikele väga palju üksteisega suhtlemist, aga võib olla ka EKKM-i poolt sellist institutsionaalselt tuge. Keerulistel aegadel on ikkagi hea ju koos olla.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.