Kallinevad hinnad poodides ja teadmatus, kui kõrged küttearved ootavad meid sügisel. Linlased, kes on seni kuidagi veel rahaliselt hakkama saanud, seisavad nüüd täbaras olukorras. Eesti rahvastikust elab 20 protsenti suhtelises vaesuses. Suurim vaeste osakaal on üksi elavate pensionieas inimeste ja lastega perede seas. Täna on meil seljataga 25 protsendiline hinnatõus ja külmaperioodil on karta tohutuid küttearveid.

Igal õhtul tekib Keskturu ligidal pikk järjekord, kus tegutseb juba mõnda aega toidujagamiskapp. Kella kaheksa ja üheksa paiku õhtul tuuakse igapäevaselt sinna ettevõtete ja eraisikute poolt annetatud söögikõlbulikku toitu, mille soovijad koju viia saavad.

Hoo on sisse saanud toitu päästvad ettevõtmised ning nõudlus tasuta söögi järele on viimaste aastate suurim. „Iga üks võib toidukapist viis asja võtta,“ rääkis Aili. „Alguses võis võtta, mis keegi tahtis, aga inimesed lähevad ju sellises olukorras hulluks. Seega nüüd võib võtta viis asja, vastavalt sellele, mida tahad. Näiteks täna sai üks proua tordi.“

Andrei tuli toidujagamiskapist leiba võtma. „Kui saab veel midagi, siis miks ka mitte,“ lausus ta. „Ma ei tööta, lähen alles kaheksandasse klassi. Lihtsalt tahan leiba võtta.“

Kõrge inflatsioon ajab linnaelaniku sõnul inimesi toidukapi juurde. „Ma olen siin mõned eelnevad korrad ka käinud,“ rääkis mees. „Eks see kõrge inflatsioon ajab inimesed siia. Väga paljudel on raske seis. Juba keskastme palgalised mõtlevad, et tõmba nöör kaela.“

Prügisukeldumine aitab päästa toitu

Samal ajal jääb aga poodides igal aastal müümata 22 miljoni euro väärtuses söödavat toitu. Seetõttu on ka meil välja kujunenud dumpster diverid ehk otsetõlkes prügisukeldujate seltskond, kes päästavad kaupluste prügikastidest söögikõlbulikku toitu ning jagavad seda sõpradele, tuttavatele ja abivajajatele.

Anna Hints on toidupäästmisega tegelenud aastaid, peamiselt Tartus ja vändanud sellest ka filmi. Sellest filmist näib, et prügikastides leidub täiesti värsket söögikõlbulikku toitu, ometigi ei taha palju toidupäästjad avalikult rääkida, et sellega tegelevad.

„Tartus on nüüdseks väga mitu kappi, kuhu toit pannakse,“ märkis Hint. „Ükskord tuli kapi juurde üks härra, kellel olid pisarad silmis. Ta tuli juurde, tänas ja ütles, et tema ei suudaks sinna prügikasti minna, see oleks talle liiga kurb. Siis ta tunneks, et ta on täiesti mõttetu inimene  siin maailmas.“

Abivajamine on uus normaalsus

Tallinna supiköögi klientidest kolmandik on pensionärid ja sadade klientide seas kümned käivad tööl ja omavad kodu. Veel aasta tagasi see nii ei olnud, kuid täna on supiköögi kliendid tungivalt nõudnud, et keegi neid seal ei filmiks.

„Ma arvan, et see on inimloomusele omane,“ ütles JK Taverni supiköögi juhataja Jaanus Karu. „Kui ta töötab kollektiivis ja keegi peaks ta seljatagant ära tundma, siis ma arvan, et meie ühiskond ei ole veel selleks valmis.“

Toidupanga sabas seisnud kunagised klassivennad ja eluaegsed sõbrad Vladimir ja Vladimir ütlevad, et tulevad enda pensioniga kenasti toime ja toidupangas käivad sellepärast, et on targad majandajad. „Siin ei ole häbi olla, sest riigi poolt abi ikkagi aitab,“ lausus Vladimir. „Kui järjekorda pole, on tuju väga hea, aga kui on järjekord, on ka tuju halb.“

Hints sõnas, et käis poes demonstratiivselt allahinnatud lettide juures toitu ostmas.“ Siis ei olnud veel levinud allahinnatud toidu ostmine,“ märkis ta. „Olin seal pikalt ja lõpuks panin toidukraami korvi. Ma olin veel korralikult riides, huuled olid isegi värvitud.  Kuna inimesed on karjaloomad, hakkavad teised ka selle peale mõtlema.“

Kas aga annetatud toit on ka värske nagu poes? Sel ajal kui Pealinna reporter kapijärjekorras  aega veetis, jõudsid sinna pirukad, mis olid samal hommikul pisikeses linna pagaritöökojas küpsetatud. Olgugi, et nende säilivusaeg kestis veel kaks päeva, ei soovi konkreetne pagaritöökoda küpsetamise järgsel päeval neid enam müüa. „Mina sain maitsva crossainti kätte ja lisaks ka pärmivaba musta leiva – õhtusöök on täitsa olemas, selleks kulus täpselt null eurot,“ rääkis Kröönström.

Toidujagamiskapp kogub rohkelt populaarsust

Eestis visatakse aastas ära ligi 84 000 tonni söömiskõlbulikku toitu. On vaja uudseid lahendusi, et söömiskõlbulik toit jõuaks inimeste toidulauale, mitte prügikasti. Seetõttu otsustas FudLoop toidujagamiskapi ehitada.

Toiduohutuse tagamiseks on toidujagamiskapp nutilukuga suletud ja seda saavad avada ainult registreerunud kasutajad. Sisestatud andmete alusel tagatakse ligipääs kapile.

Ilma nutitelefonita kasutajad saavad kappi avada koodiga.

Kuidas toidujagamiskapist toit kätte saada?

• Esmalt registreeru kasutajaks – https://fudloop.ee/hakka-kasutajaks/
• Seejärel saad toidujagamiskapist tasuta toitu võtta või endal üle jäänud toitu teistega jagada.