"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
fotod Eesti Pottsepad juhatuse esimees: Inimesed ei oska õigesti ahju kütta ning põletavad seal igasugust rämpsu (0)
07. september 2022
MTÜ Eesti Pottsepad juhatuse esimees Aleksander Ljubajev Foto Mats Õun

Nõmmel toimunud ülemaailmse puhta õhu päeva puhul toimunud seminaril tehti muuhulgas juttu ka sellest, mida igaüks saab õhu kvaliteedi parandamiseks teha. Kuigi ahiküttel tekkiva kantserogeense bensopüreeni näitajad jäävad nõmmel piirmäärast allapoole, on palju räägitud sellest, et ahjuga kütmine saastab õhku ja on isegi pakutud, et võibolla peaks sellest loobuma.

Vaata galeriid (26)

MTÜ Eesti Pottsepad juhatuse esimees Aleksander Ljubajevi sõnul on meediast palju läbi käinud juttu, nagu oleks ahjuga kütmine väga halb ning saastab keskkonda ja õhku. „Tegelikult see ei ole üldse nii, ahi tegelikult peegeldab selle kasutajat – see mis sinna sisse pannakse, see ka läbi lõõride ja korstnast välja tuleb,“ rõhutas ta. „Bensopüreen, mis on palju emotsioone kütnud ja mistõttu teatud huvigrupid tahavad ahikütet ära keelata, on ikkagi väga halva kütmise tulemus.“

Põlemisel tekkiva kantserogeense bensopüreeni kogus sõltub Ljubajevi kinnitusel ennekõike sellest, mida ahju pannakse ja kuidas seda seal köetakse. „Olen aastaid näinud kuidas ikkagi ahjudes ja kaminates põlevad nii hapukoorepakid, mähkmed, vanad ajakirjad, klantsajakirjad, kuni vinüülplaatideni välja,“ loetles ta.

Lisaks sellele on Ljubajevi sõnul probleem saunaahjudega. „Millegipärast arvatakse, et saunaahjus peaks ära põletama kõik muu kraami, mis kodus üle jääb,“ nentis ta. „Kahjuks saunaahjud ei ole nii peenelt ära dimensioneeritud, nagu on kaasaegsed kütteseadmed – ahjukolded, kaminakolded ja pliidid. Saunaahi on suhteliselt lihtsa ehitusega, kus õhu peale andmine käib lihtsalt resti alt ja seal suurt lõõrisüsteemi ei ole. Neis aga põletatakse kõike, mis kätte juhtub ja see kindlasti kajastub ka bensopüreeni ja musta süsiniku statistikas.“

Tuld tuleb süüdata pealt

Lisaks valele küttematerjalile, ei osata Ljubajevi hinnangul tihtilugu ka koldes tuld õigesti süüdata. „Silme ette tuleb kohe selline pilt, kus on koldeuks, seal on halud sees ja üks paberinutsakas sinna vahele pandud ja sellest alustatakse kütmist,“ kirjeldas ta. „Selle kohta on tegelikult viimase 80 aasta jooksul tehtud väga palju uuringuid ahjuehituse liidermaades nagu Saksamaa, Austria ja Šveits, kus pannakse väga suurt rõhku kütteseadme põlemispuhtusele. Paljude jaoks tuleb üllatusena, et süütamine peaks toimuma pealt.“

Ljubajev selgitas, mil moel peaks käima korrektne süütamine. „Halud pannakse koldesse, võimalusel risti ja peenemad halud lähevad peale samamoodi, ka väikesed liistud, laastud ja süüdatakse pealt süüterulliga või siis süütetabletiga,“ selgitas ta. „Miks? Sellepärast, et kui tuli süttib ja hakkab hoogu koguma, siis selle puu seest, mis on tule all, hakkab eralduma puugaas ja see läbib leegi. See tagab puhta põlemise.“

Alt süüdates on Ljubajevi sõnul lood hoopis teised. „Kui panete alt põlema, hakkab tuli samamoodi jõudu koguma, aga leek käib vastu puuhalgu, mis seda jahutab,“ märkis ta. „Eraldub toss, needsamad ained, aga nemad enam ei läbi leeki. Nemad lähevad otse koldest lõõristikku, sealt edasi korstnasse ja see ongi see tahm, mis tekib. Tahm on see põlemata osake, mis koguneb nii lõõri seintele kui ka korstnasse ning lõpuks väljub ka atmosfääri. Seal siis mõõdetakse ja see annab tulemuse, et õhk on kehv.“

Parim küttematerjal on kaks aastat kuivanud puuhalg

Kõike seda on aga Ljubajevi kinnitusel võimalik vältida. „Olulised on õiged kütmisvõtted ja kuiv materjal,“ rõhutas ta. „Ahjudes ja kaminates tähendab õige ja kuiv materjal halupuud, mille niiskus jääb alla 20 protsendi. Niiskus muidugi eraldub kuivamisel ja niisugune kaks-kolm aastat, keskmiselt kaks aastat kuivanud puu on tegelikult kõige parem ja kõige mõistlikum.“

Ljubajev rõhutas, et samas liiga kuiv puu ei ole samuti hea. „Oleme teinud erinevaid katseid nii Maaülikoolis kui ka keskkonnauuringute keskuses, kus kasutasime kuiva puitu, milles on 8-10 protsenti niiskust,“ rääkis ta. „Võiks ju arvata, et hästi kuiv puit põleb väga hästi, aga tegelikult on seal põlemispind ja kiirus suured ja eralduvate peenosakeste arv jälle tõusis. Põhimõtteliselt mööblijäägi põletamine ka ei taga tegelikult puhtamat põlemist. Kõige paremaid ja puhtamaid tulemusi on näidanud 14-16 protsendilise niiskussisaldusega halud.“

Keemiaga ei maksa pigi tõrjuda

Ljubajev tõstis veel eraldi esile ka erinevad keemilised ained, mida kasutatakse pigist vabanemiseks. „Neid ostetakse erinevatest ehituspoodidest, visatakse kulbitäis kuskile katlasse ja siis peaks õnn õuele tulema,“ ütles ta. „Jah, ta töötab, aga need kahjulike ainete kontsentratsioonid, mis sealt välja tulevad, on väidetavalt kuni 10 000 korda kõrgemad kui kuskilt suuremast tehase korstnast tuleb. Tegelikult ma ei soovita neid kasutada, kuna seal on erinevad reaktiivid ja need on rasked ning ladestuvad põhimõtteliselt korstnat tulles kohe hoovi peale. Need on suhteliselt mürgised asjad ja kui me kütame õigesti, siis pole neid vaja kasutada.“

Ljubajev lisas ka, et tänases olukorras ei saa olla juttugi ahikütte ära keelamisest, kuna ahiküte on julgeolek. „See on julgeoleku väga oluline osa, eriti elanikkonna ellujäämisel mingis kriisisituatsioonis,“ lausus ta. „Nagu te näete, esimese asjana saavad pihta sellises sõjaolukorras ka igasugused energia- ja muud taristud – vesi, energia, soojus. Ahiküte, pliit ja kamin on see, mis tagab elanikkonna ellujäämise, juhul kui tsentraalsed energiavarustused on ära hävitatud. See ei pea olema sõda, piisab mõnest korralikumast tormist või mingist muust katastroofist.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.