"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
Ettevõtted ootavad valitsuselt elektri hinnalae kehtestamist: kiiresti tuleks välja töötada toetusmeetmed (0)
07. september 2022
Foto Scanpix

„Paljudes riikides on energiahinnad soodsamad kui meil või on valitsused loonud tööstusele suunatud toetusmeetmeid,“ kommenteeris Eesti masinatööstuse liidu tegevjuht Raul Kütt valitsuses arutatavaid võimalikke energiavaldkonna toetusmeetmeid ettevõtlusele. „Meetmeteks võiks olla elektrihinnale hinnalae kehtestamine või taastuvenergiatasu, võrgutasu ja aktsiisi soodustus.“

Küti sõnul on Eesti töötleva tööstuse sektori ettevõtted suurimad eksportijad ja seeläbi Eesti majanduse arengule üliolulised. „Seepärast tuleb kindlasti leida võimalused, mis tagaksid rahvusvahelisel turul neile võrdsed võimalused konkureerimiseks,“ nentis ta.

Rääkides eraisikutele kehtestatavatest energiatoetuste meetmetest märkis Kütt, et kõik meetmed, mis teevad töötajate elu kergemaks, on kindlasti positiivsed. Ettevõtjad on mures oma töötajate toimetuleku pärast. „Kahjuks praegustes turutingimustes ei ole ettevõtjatel võimalik oma töötajate palku tõsta sellises mahus, kui on meie hindade inflatsioon ning energiahindade tõus,“ tõdes ta.

Tugev konkurentsimoonutus

Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni presidendi Ille Nakurt-Murumaa selgitusel on ettevõtjate suurimaks ootuseks, et riik hakkab omanikuna reguleerima Eesti Energia ja teiste energiamüüjate erakorralisi kasumeid. Mis tähendab, et energiahindades tuleb seada hinnalagi ka ettevõtjate jaoks.

Et mitmed Euroopa riigid seda teevad või kavandavad, siis tekib Eesti ettevõtjaid iseenda hooleks jättes ka tugev konkurentsimoonutus. „Eesti eksportivad ettevõtted ei ole enam konkurentsivõimelised,“ rääkis Nakurt-Murumaa. „Kui riik jätab ettevõtjaid energiakriisiga üksi, siis jääbki alternatiivideks kas tõsta oma toodete ja teenuste hinda lõppostjate või panna ettevõte seisma.“

Esimene valik, mis pole lisaks kõigile ettevõtjatele võimalik, hoogustaks veelgi Eesti inflatsiooni ja viiks nulli elektrimüügi kui universaalteenuse kehtestamise mõju. Teine valik tähendab aga lisaks ettevõtete sulgemisele ka töökohtade kadumist.

Väikeettevõtjate liidu juht rääkis, et ettevõtjad loomulikult püüavad ise midagi teha, et kulusid vähendada või tulevikku suunatud projekte kavandada. „Samas riigile kuuluvad võrguettevõtted töötavad otse vastupidises suunas, takistades kõigi vahenditega lokaalsete taastuvenergialahenduste liitumist võrguga,“ lausus ta.

On olemas ka arvukad näited, kui väiksemahulise päiksepargi liitumiseks jaotusvõrku nõutakse väikeettevõtjalt sadadesse tuhandetesse ja isegi miljonitesse ulatuvaid investeeringuid riigile kuuluvasse võrku ja alajaamadesse.

Samal ajal kasutab Elering Euroopa Liidu taastekava toetusi võrgu arenduseks ja Eesti Energia plaanib ise arendada hiiglaslikke tuuleparke. „Paistab nagu hoitakse taastuvenergia turgu kiivalt enda jaoks ja hajutatud väiketootmisest ei taha riigile kuuluvad loomulikud monopolid üldse kuulda,“ kurtis ta.

Ühistud energia mikrotootjana

Et kavandatavad meetmed hõlmavad ka korteriühistuid, siis möönis korterite liidu juhatuse liige Urmas Mardi, et  kosmosesse kerkinud energiahinnad panevad  kodutarbijad erakordselt keerulisse seisu ja kompensatsioonimehhanism on hädavajalik. „Tähtis on, et see oleks  võimalikult lihtne ja selge ning sellega ei kaasneks ebamõistlikku bürokraatiat.“

Kõige tähtsam on tema sõnul aga muuta eestimaalaste kodud korrusmajades tänapäevaseks ja energiasäästlikuks. Nii saab tervikrenoveeritud hoonetes lisaks arvestatavale raha kokkuhoiule ka tervisliku sisekliima ja väärtusliku kinnisvara.

„Aina juurde tuleb neidki kortermaju, mis plaanivad energiatarbijast mikrotootjaks hakata,“ ütles Mardi. „Päikesepaneelid katusel, rõdudel ja seintel katavad ära mitte ainult elanike vajaduse, vaid võimaldavad elektrit ka võrku tagasi müüa. Eesti korteriühistud teevad oma ettevõtlikkusega küll Euroopale silmad ette.“

Eratarbijatele toetused

Valitsus ei ole senini ettevõtete energiatoetuste osas kokkuleppele jõudnud. Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut saatis eelmisel nädalal kooskõlastamiseks määruse, mis paneb paika oktoobris kehtima hakkavate energiatoetuste tingimused eratarbijatele. Kokku lähevad meetmed maksma riigieelarvest 154 miljonit eurot.

„Tuleme ka sel küttehooajal välja energiatoetustega, mis leevendavad alates oktoobri tarbimise eest esitatavaid arveid,“ rääkis Sikkut. „Seejuures ei pea tarbijad ise hüvitisi kuskilt taotlema, vaid need arvestatakse juba automaatselt arvetelt maha.“

Ministri sõnul on ebatraditsioonilisemate energialepingute omanikel praegu õige aeg oma lepingud üle vaadata ja vajadusel korrektuurid teha. Näiteks kui ridaelamus on kõigile energia olemasolu tagav leping ühe inimese nimel, oleks see mõistlik ümber teha eraldi igale tarbijale.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.