"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
video Rahvaloenduse projektijuht: kolmandaid lapsi sünnib peredes rohkem, samas esimesi lapsi lükatakse edasi või saadakse vähem (1)
07. september 2022

„Tallinnas elab mittepereleibkonna tüüpe palju rohkem kui mujal,“ ütles statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Liina Osila. „Leibkond on see, kui sinna kuulub lisaks emale, isale ja lastele veel näiteks, tädi, onu, ühe kaasa vanem või näiteks ka siis kui sõbrad elavad koos.“

Rahvaloenduse tulemustest selgus, et Eestis on perede arv viie protsendi võrra väiksem kui aastal 2011. Perede keskmine suurus on aga kasvanud. Ligi 342 tuhandest perest üle 113 000 elab  Tallinnas. Kõikidest peredest 49 protsenti on kaheliikmelised. Alaealisi lapsi kasvab Eesti peredes üle 154 tuhande, Tallinnas üle 52 tuhande.

Statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Liina Osila selgitas, et rahvaloendusel ongi tegelikult kasutusel kaks kuuluvust näitavat mõistet – leibkond ja perekond. „Leibkonnana mõistame tavaleibkonda, mis koosneb inimestest, kes elavad koos ühes eluruumis, näiteks korteris või eramus. See tähendab, et iga asustatud eluruumi kohta saab olla üks leibkond ning selle võib moodustada üksik inimene, pere või mitu inimest ja mitu pere. Seega ka näiteks hooldekodu või vangla elanikud moodustavad leibkonna. Perekonnana mõistame aga kahte või enamat koos elavat inimest, kes on omavahel seotud abikaasadena, partneritena ehk vabaabieluga, või vanema ja lapsena,“ märkis Osila.

Perede keskmine suurus on kasvanud

Keskmises Eesti peres elab 2,94 ja Tallinna omas 2,84 inimest. Perekondadest 27 protsenti moodustavad vabaabielus elavate paaride perekonnad. Üksikvanematega perekondi on kokku 18 protsenti. Kõige enam ehk 55 protsenti perekondadest moodustavad abielus paarid, Tallinnas on neid üle 61 tuhande.  Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tänavu Tallinnas sõlmitud juba 270 abielu enam.

„Teatavasti koroona mõjutas ka abiellumiste arvu, aga täna oleme jõudnud juba 2019. aasta tasemele ja natukene ettegi,“ märkis Tallinna perekonnaseisuameti juhataja kohusetäitja Kristi Kail. „Meil sõlmiti sel aastal 1799 abielu, lahutusi on vormistatud 650. Sel aastal on ka välisriikide abiellumiste osakaal kasvaud, kuus keskmiselt 19 protsenti moodustavad isikud, kes pärinevad välisriikidest. Sellest võib järeldada, et meil on mitme rahvuslane ühiskond ja kui nüüd on piirid taaskord avatud, leiavad inimesed tee meie ilusasse linna, et siin abielluda.“

Kail märkis, et sel aastal on ka eksootilisematest riikidest inimesi Tallinnas abiellunud. „Madagaskar, Guinea ja Honduras on sel aastal olnud esindatud,“ loetles ta. „Siin on erinevaid põhjuseid, miks siin abiellutakse: inimesed töötavad siin või on siia tulnud õppima üliõpilased. Põhjuseid on seinast seina.“

Kõige levinum  peretüüp on  abielupaar, kellel pole lapsi või kelle lapsed ei ela kodus. “Suurperesid on Tallinnas vähem, rohkem on aga mittepereleibkondi, mille moodustavad näiteks tudengina üheskoos korterit jagavad inimesed,” sõnas Osila. “Mujal on selliste leibkondade suurus 2,55, Tallinnas 2,75.” 

Kõige rohkem on kaheliikmelisi peresid

Eesti inimestest 16 protsenti elavad üksi, mis on kolm protsenti väiksem osakaal võrreldes 2011. aasta loendusega. Üksi elavate inimeste osakaal sõltub suuresti soost ja vanusest ning küündib pensioniealiste naiste juures lausa 50 protsendi juurde. Tallinnas elab 65 777 üksikut inimest.

Kui leibkonna keskmiseks suuruseks on 2,35 inimest, siis arvuliselt on siiski kõige rohkem üheliikmelisi leibkondi – kõikidest leibkondadest 37 protsenti. Samas kõige enam inimesi ehk 23 protsenti rahvastikust elab kaheliikmelistes leibkondades.

40 protsenti leibkondadest on sellised, mille liikmed rahvaloenduse aluseks oleva metoodika järgi omavahel perekonda tegelikult ei moodusta. 62 protsenti leibkondadest elab linnalises piirkonnas ning kõige suuremad leibkonnad on väikelinnalistes piirkondades. 

76 protsenti leibkonnas elavatest inimestest elavad perekonnas, 24 protsenti aga mõnes teises leibkonna koosluses. Viimastest enamuse moodustavad üksi elavad inimesed.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

keskmine vanus 42 ja tööealiste osa väheneb riigis
11. sept. 2022 13:02
2000.a. töö on täiesti loetav ka praegu võrdluseks nüüd saadud tulemustega chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/sundimuse_dunaamika_eestis.pdf