"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
TERAV PUUDUS TÖÖKÄTEST Kas rekordiline alampalga tõus leevendab energiahindade tõusu ja aitab töötajaid leida? (0)
07. september 2022
Foto: Pixabay

„Vabade ametikohtade arv oli teises kvartalis veerandi võrra suurem kui eelmisel aastal, neist enim kaubanduses,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas kokkuleppest ametiühingutega, mille põhjal suureneb järgmisest aastast alampalk praeguselt 654 eurolt 725 euroni. „Palgataseme tõus muudab loodetavasti töötajate leidmist lihtsamaks.“

Aasa sõnul kujunes kokkulepitud summa läbirääkimiste käigus ja rahuldas mõlemat osapoolt. See võttis arvesse majanduse ja tööturu hetkeseisu, aga ka rahandusministeeriumi keskmise palga, inflatsiooni ja majanduskasvu prognoose. „Samuti peegeldab kokkulepitud summa tööandjate sotsiaalset vastutustunnet, et parandada vähem teenivate inimeste toimetulekut,“ sõnas ta.

Aasa selgitusel seavad sisendhindade, tööjõukulu, lisaks ka energia ja toormete kallinemine ettevõtjad surve alla ning eelolevad kuud on seetõttu oodatava majanduse jahtumise tõttu väljakutsuv võimete proovile panek. Samas nimetab enamus ettevõtjatest just tööjõupuudust ettevõtte arengut pidurdavaks mõjuriks. „See survestab ka töötasusid tõusma,“ märkis ta.

Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute leppisid kokku 2023. aasta miinimumpalga, mille tulemusena tõuseb miinimumpalk järgmisel aastal tänavusega võrreldes 71 euro võrra ehk 725 euroni. Eelmisel aastal tõusis alampalk 70 euro ulatusest 584 eurolt 654 euroni. Enne seda püsis alampalk kaks aastat muutumatuna.

40 protsenti keskmisest palgast

Samas nõudsid ametiühingud mõni kuu tagasi miinimumpalga tõstmist 700 euroni juba suvest. Ametiühingute Keskliidu juht Jaan-Hendrik Toomel selgitas, et kevadel kogutud üle 5000 toetusallkirja miinimumpalga erakorraliseks tõstmiseks 700 eurole oli tingitud soovist aidata inimestel hakkama saada erakordselt kõrgele kerkinud energiakuludega.

Inimeste sõnul kujunes kohanemine muutunud olukorraga ootamatult raskeks. Sundkulud sõid lisaks miinimumpalka teenivate töötajate töötasule ära ka keskmise palga saajate, lastega perede, jt tulud.

„Kui oli näha, et erakorraliselt poole aasta pealt miinimumpalka tõsta siiski ei õnnestu, oli selge, et uuele aastale ei saa me vastu minna sama numbriga, vaid see peab olema suurem. Kokkuleppeni jõudsime läbirääkimiste käigus mõlemapoolse kompromissi teel ja loodetavasti on mõlemad pooled sellega rahul,“ rääkis Toomel.

Kokkuleppe tulemusel tõuseb töötasu alammäär 10,9% ja moodustab 39,3% rahandusministeeriumi poolt prognoositavast keskmisest palgast.

Ametiühingud mõistavad ka, et ettevõtted on keerulises olukorras, kus ühelt poolt ähvardavad järjest kõrgemad energiahinnad, lisaks palgasurve ning lõpuks saadab seda ebakindlus tuleviku ees. „Teisalt, üldised majandusnäitajad on taustal head ja lubaks ehk suurematki tõusu. Usume, et see kompromiss oli mõlemalt sotsiaalpartnerilt vastutustundlik.“

Kokkulepe tõstab lasteaiatasu

Kuid alampalga tõus on tihedalt seotud mitmete riiklike hüvitiste ja teiste tasudega, näiteks lasteaiatasudega. Tööandjad toetavad siiski seda, et alampalga kasvu ei seotaks meelevaldselt teiste tasude või hüvedega. „Oleme seda varasemalt ka koos ametiühingutega alampalga kokkuleppimise järel rõhutanud,“ kinnitas Aas.

Ka Toomeli sõnul on kahetsusväärselt paljud lastega seotud hüvitised, toetused ja tihti ka lasteaia kohatasu suurus seotud töötasu alammääraga. Kuigi paljulapseliste perede toimetulek on viimastel aastatel paranenud, kasvas Eestis suhtelises ja absoluutses vaesuses elavate üksikvanemate hulk kümnendiku võrra. Nende sissetulek on langenud 2017/2018. aasta tasemele. „Seega saavad paljud üksikvanemad leevendust töötasu alammäära tõusust, kuid kaotavad samas näiteks lasteaia kohatasus,“ nentis ta.

Näiteks Tartu lasteaedades on praegu kohatasu kuus 14% eelneval kalendriaastal kehtinud töötasu alammäärast ehk 81 eurot ja tõuseb järgmisel aastal veelgi. Ametühingute keskliit toetab seetõttu miinimumpalga lahti sidumist riiklikest hüvitistest ja toetustest. „Senine praktika halvendab ühiskonna haavatavate gruppide – laste, üksikvanemate ja madalapalgaliste toimetulekut,“ tõdes Toomel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.