"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
II pensionisamba raha seisab pangakontodel Investor Kristi Saare: inimesed ülehindasid oma teadmisi ja võimekust investeerida (1)
08. september 2022
Kristi Saare Foto: Scanpix

„Põhjus, miks raha väga paljudel kontol seisab, on see, et inimesed ülehindasid oma võimekust ja teadmisi, et raha ise omal käel investeerida,“ ütles investor Kristi Saare usutluses Pealinnaga. „See ei ole siiski päris nii lihtne, et võtan raha kogumispensionist välja ja hakkan investeerima. Need inimesed, kes võtsid raha välja ja kelle kontol see nüüd seisab, saavad selle eest järjest vähem asju osta.“

Saare hinnangul on oluline ennekõike tulevikuks kogumine. „See tähendab seda, et pensionivara võiks ikkagi seal pensionifondis kasvada, kuni teda pensionieas vaja on,“ ütles ta. „Selle koha pealt ma ei kiidaks heaks seda otsust, teisest sambast raha välja võtta.“

See, kus praegu majanduse jahtumine ja inflatsioon rohkem raha sööb – kas pensionifondis või pangaarvel, on Saare sõnul keeruline küsimus. „Tuleb aru saada sellest, et kui teisest sambast lahkud, tähendab see seda, et sinna raha juurde enam ei tule,“ rõhutas ta. „Ehk siis väga selgelt need, kes on lahkunud, neil on raha vähem lihtsalt sellepärast, et igakuine automaatne palgast minev sääst ja esimesest sambast tulev raha enam ei laekunud.“

Saare nentis siiski, et reaalsus on see, et börsid on miinuses. „Samas inimesed on seda börsisula väga üle dramatiseerinud,“ märkis ta. „Kui vaadata tänase päeva seisuga, siis aasta algusest on globaalsed börsiindeksid kukkunud vähem kui 10 protsenti – see ei ole mingisugune maailmalõpp. Ja kui me vaatame sellist pikka 30-40 aastast ajahorisonti raha kogumisel, siis see, et mõni aasta turg langeb, see on tavapärane ja juhtub nagunii.“

Inflatsioon sööb kontodel seisvat raha

Lihtsalt pangakontol seisva raha kallal teeb aga Saare sõnul inflatsioon seda, mida ta ikka teeb. „Need inimesed, kes võitsid raha välja ja kelle kontol see raha nüüd on, saavad selle eest järjest vähem asju osta,“ lausus ta. „Kahjuks probleemiks, miks ta väga paljudel kontol seisab, on see, et inimesed võib-olla ülehindasid oma võimekust ja teadmisi, et seda raha ise omal käel investeerida. See ei ole siiski päris nii lihtne, et võtan raha kontole ja hakkan investeerima.“

Kel aga raha veel kusagil fondis on, need saavad Saare kinnitusel Pensionikeskuse kodulehel erinevate fondide tootlikust võrrelda. „Ja kui inimene ise Pensionikeskusesse sisse logib, siis tal on täiesti võimalik enda personaalset teise samba tootlust näha,“ selgitas ta. „Saab valida perioodi ja vaadata, et kui palju kukkunud on. Eks investeerimismehhanism ongi selline. Miks soovitatakse sellist regulaarset igakuist investeerimist, on see, et börs praegu kukub, aga raha laekub igakuiselt juurde ja  ostabki fondi odavamalt aktsiaid juurde. Siis kui ühel hetkel turg pöördub, siis saad olla rõõmus selle üle, et said odavamalt häid asju osta.“

Igast kõrvale pandud eurost peab tulevikus saama võimalikult palju kasu

Tuleva ühistu asutaja ja pensionifondide juht Tõnu Pekki sõnul on pensioniks koguvate inimeste huvi üsna lihtne. „Inimesed peavad saama igast kõrvale pandud eurost tulevikus võimalikult palju kasu,“ ütles ta. „Me tegime juba 2018. aastal riigile kolm ettepanekut süsteemi parandamiseks.“

Esiteks tehti Pekki kinnitusel ettepanek kaotada piirangud teise samba raha kasutamisel pensionieas. „Tänu Tuleva liikmete selgitustööle sai see ettepanek lõpuks kõigi erakondade toetuse ja pensionisammaste reformiga sai see seaduseks,“ märkis ta.

„Nüüd ei pea keegi enam vastu tahtmist jäika ja kulukat kindlustuslepingut ostma. See on tähtis muudatus, mis võimaldab meil kõigil teise sambasse kogutud varast vähemalt kolmandiku rohkem kasu saada.“

Tõnu Pekk
Pilt: Scanpix

Teiseks soovitati Pekki sõnul, et riik peaks vaikimisi suunama kogumist alustavate inimeste vara madala kuluga aktsiafondi – nii nagu seda teeb Rootsi. „Üks oluline samm saigi siin Tuleva ettepanekul teoks juba enne pensionisammaste reformi,“ lausus ta. „Alates 2019. aastast suunatakse uued teise sambaga liitujad automaatselt madala kuluda indeksifondi. Tänaseks kogub juba viiendik teise sambasse kogujatest madala kuluga indeksifondis. Eelmisel aastal jõustunud reform siin midagi paremaks ega halvemaks ei teinud.“

Kolmandaks pakuti Pekki sõnul välja, et riik saaks innustada inimesi rohkem koguma, võimaldades soovijatel vabatahtlikult maksuvõiduga sissemakseid teise sambasse suurendada. „Ka selle küsimuse jättis pensionisammaste reform kõrvale,“ nentis ta. „Aga tänaseks on rahandusministeerium selle seadusemuudatuse algatanud. Kahjuks venib see hetkel, oodates justiitsministri heakskiidu taga – juhtumisi selle erakonna ministri, kes tegi pensionireformist oma valimisloosungi.“

Pikas perspektiivis ületab investeerimistootlus alati inflatsiooni

Kui aga ikka väga tahta sotti saada sellest, kuidas pensionifondide tootlikus on langenud võrreldes inflatsiooniga, tuleks Saare sõnul võtta arvutustesse lisaks statistikaameti kodulehelt inflatsioonimäär. „Kui sa näiteks logid Tuleva kontole sisse, siis seal reaalselt näitab sulle fondi tootlust ja inflatsiooni kõrvuti,“ tõi ta näiteks. „Kahjuks mitte ükski avalik koht, nagu Pensionikeskus, seda ei näita.“

Saare rõhutas, et fundamentaalselt on investeerimise mõte pikas plaanis ikkagi see, et investeerimistootlus ajalooliselt pikal perioodil ületab inflatsiooni. „See, et meil on see inflatsioon üle 20 protsendi, on laias laastus anomaalia,“ märkis ta. „Reaalsus on see, et eelnevad pea 15 aastat on investeerimistootlus oluliselt inflatsiooni ületanud. Pensioni puhul me räägimegi 40-50 aastasest täistsüklist, mille puhul sellised anomaalselt üksikud aastad ennast ära tasakaalustavad.“

Saare avaldas tunnustust neile, kes teisest sambast välja võetud raha kuhugi investeerisid, kuid mõistlikke ja lihtsaid valikuid pole tema hinnangul tavainvestoril kuigi palju ja suur osa välja võetud rahast läks siiski mujale. „Reaalsus on see, et kui inimene süvenes, siis ta jõudis järeldusele, et teisest sambast paremuselt järgmine investeerimistoode on kolmas sammas ja loodetavasti suunati raha sinna,“ lausus ta. „Sealt edasi, eks tavainvestorile ongi soovitus panna oma raha laiapõhjalistesse indeksfondidesse. Kui ta otsustab ise investeerida, siis ta lihtsalt teeb seda tõenäoliselt natukene kallimalt, kui ta oleks seda teinud läbi pensionisammaste. Aga siin reaalne statistika nüüd kahjuks väga seda ei toeta, et see raha investeeringutesse oleks läinud. Osa läks ikkagi tarbimisse ja pangad raporteerivad, et osalistelt seisab see ka jätkuvalt pangakontodel.“

Neil kel aga välja võetud raha ikka veel arvel seisab, soovitabki Saare mõelda ennekõike kolmandasse sambasse investeerimise peale. „Ei ole ees ootamas suurt riiklikku pensionit,“ hoiatas ta. „Tänapäeva maailmas peavad inimesed ise koguma, ise säästma ja tasub kasutada neid vahendeid, mis selleks on välja pakutud. Võib ju tunduda tore ja ahvatlev see raha ära kulutada, aga inimene on võib-olla 10-15 aastat seda rahasummat kogunud ja kui see ühekordselt nüüd millegi peale ära kulutada, siis tekib küsimus, et kust need uued säästud siis tegelikult tekivad? Me ju teame, et Eesti pensionärid ei ole Euroopas rikkamate seas.“

Teise samba raha eest finantskohustuste täitmine võib olla kallis lõbu

Teisest sambast välja võetud rahaga laenude tasumine ei ole samuti Saare hinnangul kuigivõrd kasumlik otsus. „Kõik sõltub muidugi inimese finantskohustustest, aga kui me räägime mingist krediitkaardi võlast või tarbimislaenust, siis teise samba rahadega see ära maksta, on väga kallis otsus,“ rõhutas ta. „Sa maksad ära tulumaksu, sa ei saa 10 aastat teise sambasse raha koguda, teine sammas on päritav vara, aga esimene ei ole. Neid miinuseid on seal päris palju.“

Saare nentis samas, et mõnel juhul võib see siiski ka mõistetav otsus olla. „Ma saan aru, et Eestis on väga suur kogus inimesi, kes on täiesti silmini võlgades ja nende puhul on arusaadav, miks nad on näinud seda ainsa võimalusena oma finantsolukorda parandada,“ lausus ta. „Võlanõustamist ja abi on Eestis väga vähe ning inimesel endal on raske arvutada seda, mis lahendus oleks parem. Kui inimene tunneb, et ta saab oma seisu puhtaks ja nullist alustada, siis sellist otsust on raske kritiseerida. Eeldus on siin see, et inimene on siis ka piisavalt distsiplineeritud, et siis selle ära makstud kohustuse tagajärjel ei kasuta võimalust lihtsalt selleks, et uusi kohustusi peale võtta, vaid sealt edasi ikka tegutseb ja pingutab selle nimel, et oma finantsseisu parandada.“

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

jama
8. sept. 2022 05:27
hiljuti alles öeldi, et need pensionifondid läksid miinusesse. seega pole vahet, kus raha haihtub - lihtsalt pangakontolt saab vähemasti kasutada võimaluse avanedes. Ja teine seisukoht , hiljutine- eluiga väheneb .... , et need nooremad tahavad hakata varem pensioni saama kui praegune seadus, mis lisab vanust juurde või lubab ise valida paindlikkuse. Las need noored koguvad- kes praegu krutivad omal palkasid üles ja EV tegijatele on jäetud surmani kartulikoored, mis tähendab - tänase kriisiga pole ka koori loota Mõelge - miks aetakse avalikus teenistuses poliitiliselt palkasid üles: väga lihtne, et kordaja oleks tööaasta kohta vähemalt 2*(keskmine palk on 1*) ja avaliku teenistuse % tööaastatelt lisab siis samuti suurema summa(10....20%) - pedagoogid, politsei jne. ametnikud ja teenistujad. Pole vaja oiata - väljavõtjad on olnud põhiliselt pensioniikka saabunud või juba pensionil. Seega arutage, nohikud omavahel, teised surevad ära peale 55.a. ja osa seepärast ei jõuagi pensionile, enamus läheb 63.... ja pisut edasi , vanuses.