"Tantsimine on ju kogu inimkonnale üldomane nähtus. Seepärast on tantsukunst ka väga suures osas rahvusvaheline."

Rahvatantsu propageerija Sille Kapper-Tiisler
Välisminister Reinsalu Schengeni viisadega Vene kodanikele: ärge tulge Eestisse, te ei ole siin teretulnud (0)
08. september 2022
Välisminister Urmas Reinsalu. Foto Albert Truuväärt

“Eesti poliitiline tahe on 19. septembrist panna kehtima Schengeni turismiviisaga Vene kodanikele sissesõidupiirangu Eestisse,” ütles välisminister Urmas Reinsalu neljapäevasel pressikonverentsil.Sõltumata sellest, millise riigi poolt on viisa väljastatud. Loomulikult on ka teatud kitsasrida erandeid.”

Balti riigid ja Poola kehtestavad Schengeni turismiviisaga Vene kodanikele sissesõidupiirangu alates 19. septembrist.

Eesti soovib koostöös Läti, Leedu ja Poolaga piirata oluliselt Vene turistide voolu Euroopasse. “Tahame takistada nende Schengeni viisaga Vene Föderatsiooni kodanike välispiirilt riiki sisenemise ja Eesti transiidina kasutamise, kelle eesmärk on turism,” ütles peaminister Kaja Kallas. “Tegemist ei ole täieliku sissesõidu keeluga, vaid sisenemise piiramisel jäävad kehtima kokku lepitud erandid.”

Kallas ütles, et seda tehakse turvalisuse tõttu. “Me ei suuda kõiki inimesi, kes siia tulevad, piisavalt kontrollida,” sõnas ta. “Näeme, et konventsionaalse sõja kõrval on käimas ka hübriid-, info- ja kübersõda. Selle jaoks peame ressursse hoidma, et tagada Euroopa piiri turvalisena. Seetõttu on lihtsam teha piirang. Euroopasse reisimine ei ole inimõigus, vaid privileeg ja kui Venemaa paneb samal ajal toime genotsiidi, siis selle kodanikud seetõttu ka kannatavad.”

Peaminister lisas, et kuna lennuliiklus on Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu peatatud, on Venemaa piiririikidele langenud väga suur koormus. “Ka Euroopa Komisjon tunnistas piiririikide õigust otsustada riiklikul tasandil sisenemise piiramist,” lausus ta.

Siseminister Lauri Läänemets ütles, et alates 19. septembrist ei saa Eestisse siseneda need Schengeni viisa omanikud, kelle reisi eesmärk on turism, sport ning kultuur. “Kehtima jäävad samad erandid, mida Eesti rakendas juba suvel,” märkis ta.

“Sellega sulgeme Venemaa kodanikele olulise tee Euroopa Liitu. Kui Eesti antud viisade puhul vähenes saabunud inimeste arv 600 Vene kodanikult ööpäevas 100-150 kanti, siis nüüd prognoosib siseministeerium 400-500 saabuja vähenemist umbes sajale. Ehk toimub päris suur vähenemine.”

  • Keeld hakkab kehtima Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas
  • Piirang kehtestatakse julgeolekukaalutlustel
  • Piiri ületavate Vene kodanike arv on plahvatuslikult kasvanud

Kallas: Eesti toetab ajutiselt elektriturule sekkumist, et taevasse kerkinud elektrihindu leevendada

Loomulikult ei saa valitsus mööda vaadata ka energiast. “Augusti energiahinnad on tulnud ja pakkunud kõigile jahmatust,” ütles Kallas. “Paraku on see alles algus. See on justkui sõja maks, mida meie maksame eurodes samal ajal kui ukrainlased maksavad seda inimeludes. Meil on raske talv tulemas ja seetõttu peame vaatama, kuidas inimesi aidata suurenenud kuludega ja tulevad. Inflatsiooni algpõhjused on meist väljaspool. Peame toetama Ukrainat, et Venemaa läheks tagasi oma piiridesse ja saaksime kõikidest muudest muredest lahti.”

Riik aitab kodutarbijatel kõrgete energiahindadega toime tulla. “Määrus, mida arutasime näeb ette, et toetame kõiki elektrikodutarbijaid elektrihinnast, mis on 80 eurot megavatt-tunni kohta, sellest üle minevad 50 euro megavatt-tunni kohta maksimum toetusega,” kinnitas Kallas.

“Gaasi puhul hüvitatakse kodutarbijatele 80 eurot ületavast hinnast 80 protsenti kuni 2600 kilovatt-tunnise tarbimise kohta,” lisas ta. “Kui arvestame gaasi keskmiseks hinnaks 260 eurot megavatt-tunni kohta, säästab tarbija selle meetme raames 50 protsenti, võrreldes olukorraga, kui energiahinda ei kompenseerita.”

Kaugkütte kodutarbijatele hüvitatakse 80 eurot megavatt-tunni kohta ületavast hinnast 80 protsenti. “Meetme abil väheneb näiteks Tallinna kaugkütte tarbija kaugkütte võrgu kaudu jaotatud soojuse hind seniselt 97,15 eurolt megavatt-tunni kohta hinnale 83,4 eurot megavatt-tunni kohta,” tõi Kallas näite.

Toetatakse EL-i plaani kehtestada elektrile ajutine hinnalagi

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkuti kinnitusel peab Eesti õigustatuks Euroopa Komisjoni plaani ajutiselt elektrituru korraldusse sekkuda, muuhulgas toetatakse elektrile börsil ajutise hinnalae kehtestamist.

Reedel toimub Euroopa Liidu (EL) energeetikaministrite erakorraline kohtumine, kus arutatakse kuidas Euroopas tervikuna energiahindu alla tuua.

“Kahtlemata peab Eesti õigustatuks, et ajutiselt elektrituru toimimisse ja elektri hinna kujunemise protsessi sekkutakse ja toetame elektri ning gaasi hinna lahtiühendamist, et saavutada aus tulemus Venemaa energiasõja mõju vähendamiseks kõigile inimestele ja ettevõtetele”, ütles majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

Sikkuti sõnul on oluline elektribörsil läbipaistvuse suurendamine. “See, et börs toimib, et teda usaldatakse ja ta annab tulemuse, millega saavad nii inimesed kui ettevõtted enam-vähem rahul olla on tähtis,” toonitas minister.

Eesti toetab Euroopa Komisjoni initsiatiivi ajutiselt elektrile hinnalae kehtestamiseks. “See, et hind saab ainult tõusta, pole mõistlik. Hinnalagi võiks ka automaatselt alla tulla. Neid olukordi, kus meil on 4000 euro suurune hinnalagi pole iga päev ja olukorra muutudes võiks hinnalagi alla tagasi tulla,” lausus Sikkut.

Sikkut: energia hindu ja nende kasvu tuleb tarbijate jaoks pidurdada

Hinnalage soovitakse ainult inframarginaalsetele elektrijaamadele ehk jaamadele, mis toodavad elektrit odavama hinnaga kui kõige kallimad tehnoloogiad, mis nõudluse katmiseks vajalikud. Seega kehtiks hinnalagi elektrile, mida toodetakse taastuvatest allikatest, tuumaenergiast ja pruunsöest.

Nende jaamade tootmiskulud on tunduvalt madalamad kui gaasil töötavatel jaamadel, kuid siiani on neil olnud võimalik küsida samu hindu ja teenide üüratuid kasumeid. Kui EL-i riigid Brüsseli ettepanekut toetavad, siis see võimalus kaob.

Samas tuleb Sikkuti sõnul vältida spekuleerimist ja võimaldada nõudluse tarka juhtimist. “Kui näeme, et 2,4 megavatti tõstab hinna 1000 euro pealt 4000 euro peale, siis tegelikult on võimalik sekkuda enne kui see 4000 eurot tipuhinnaks saab. Seda ruumi tarbimise juhtimiseks ja nõudluse poolseks sekkumiseks on, need instrumendid on olemas, küsimus on kuidas seda üle-euroopaliselt rakendada,” lisas ta.

Komisjoni kavas on ka algatus hakata finantsturgude heitlikkuse olukorras pakkuma suurtele elektritootjatele tuletisinstrumentidega opereerimiseks vajalikke likviidsuse lisatagatisi, et vältida ettevõtete pankrotistumist. “See ei puuduta küll otseselt Eestit, aga Euroopa turgude toimimise kontekstis on see väga oluline,” märkis Sikkut.

Eesti toetab ka komisjoni soovitusi elektritarbimist vähendada ja ööpäevasiseselt nihutada. “Selles on oma roll nii avaliku sektori elektritarbimisel, aga ka tööstusel ja eratarbijatel. Eesti põhimõtteliselt toetab soovitusi elektritarbimise vähendamiseks, aga peame väga oluliseks, et võetakse arvesse ka klimaatilist aspekti. Ei saa nõuda külmal veebruarikuul nii Hispaanialt kui Eestilt tarbimise vähendamist võrdses mahus,” tõi minister näite.

Samuti toetab Eesti Venemaa energiakandjatele võimalikult madala hinnalae kehtestamist ja pikemas vaates nende täielikku sanktsioneerimist.

“Seda, et energia hindu ja nende kasvu tarbijate jaoks tuleb pidurdada, see on selge. Seda saab teha hinnalae kaudu või turul olevate heitkoguse kauplemise ühikute arvu muutes. Turustabiilsusreservi võib suunata vähem ühikuid kui senine kokkulepe on. Eesti toetab nii hinnalae kehtestamist kui ühikutega seotud muudatusi, vastavalt sellele, kus Euroopas konsensus saavutatakse,” võttis Sikkut kokku.

Keelustatakse plasttoodete müük

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ka ühekordse plasti direktiivi ülevõtmise eelnõu, mis toob kaasa muutusi nii teatud plasttoodete müügi kui ka tarbimise tingimustele.

Direktiiv näeb ette, et teatud plasttoodete müük keelustatakse: näiteks vatitikuvarred, söögiriistad, taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad, õhupallide varred, vahtpolüstüreenist valmistatud toidu- ja joogipakendid ning joogitopsid.

Teatud plasttooded peavad kandma märgistust, millega teavitatakse tarbijat plasti olemasolust tootes ja selle ebasobivast kõrvaldamisviisist ning mõjust keskkonnale. Nendeks on näiteks hügieenisidemed, tampoonid, niisutatud pühkepaber, filtriga tubakatooted, joogitopsid.

Avalikel üritustel peab toidu ja joogi serveerimiseks kasutama korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Kõigi kuni 3-liitriste plastpudelite plastist korgid ja kaaned peavad kinnituma pudeli külge. Plastist joogipudelite valmistamisel peab nende koostises olema vähemalt 25 protsenti ringlusse võetud plasti.

Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu direktiivi muudatused, mille ülevõtmise tähtaeg oli 3. juulil 2021. aastal. Valitsuses heakskiidu saanud eelnõu edastatakse riigikogule.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.