"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
Eesti Panga president: kiire hinnatõus jätkub veelgi kauem (0)
09. september 2022
Euroopa Keskpanga nõukogu liige ja Eesti Panga president Madis Müller. Foto: Scanpix

“Eriti tajume seda Eestis, kus elektri- ja gaasihindade kallinemine on võrreldes aastatagusega enam kui kolmekordne,” ütles Eesti Panga president Madis Müller. “See on kõike muud kui tavapärane, et nii oluline osa meie kulutustest kallineb järsku kordades. Nii näiteks on gaasi viimastel andmetel 244-protsendine kallinemine aasta tagusega võrreldes pea kümme korda kiirem kui üldine hinnatõus, mõistagi mõjutades seega oluliselt ka hinnatõusu koondnumbrit.”

Eesti Panga presidendi Madis Müller sõnul on võib intressimäärade tõstmise viivitamisega tekkida oht, et kiire hinnatõus jätkub veelgi kauem, misjärel nõuaks inflatsiooni kontrolli alla saamine juba majandusele palju järsumalt piduri tõmbamist.

Euroopa Keskpank otsustas neljapäeval toimunud rahapoliitika nõukogu tõsta intressimäära järsumalt kui kunagi varem ehk 0,75 protsendi võrra. Intressimäärade jõuline tõstmine on Mülleri sõnul vajalik selleks, et vältida praeguse kiire hinnatõusu edasikandumist järjest enamate kaupade ja teenuste hindadesse ning jõuda paari aasta ettevaates tagasi lähemale euroala 2 protsendi suurusele inflatsioonieesmärgile.

“Tarbijahindade tõus ulatus euroalal augustis rekordilise 9,1 protsendini ning oma värskes majandusprognoosis näeb Euroopa Keskpank ette, et sel aastal on keskmine hinnatõus 8,1 protsenti ja järgmisel aastal 5,5 protsenti. Hinnatõus on olnud märksa kiirem, kui vaid paar kuud tagasi prognoositi peamiselt gaasi- ja elektrihindade jätkuva kallinemise tõttu,” nentis Müller.

Kuigi euroalal keskmiselt 40 protsendi lähedale ulatuv energiahindade kallinemine on tema sõnul peamine hinnatõusule hoogu andev tegur, on selge, et hinnatõus puudutab energia kõrval järjest suuremat hulka kaupu ja teenuseid.

Hinnatõus kiireneb veelgi

“Keskpankuritena ei ole meie võimuses energiahindu vahetult mõjutada. Küll aga tuleb tõdeda, et madalad intressimäärad loovad fooni, mis teeb võimalikuks ka teiste hindade kestvama ja kiirema tõusu. Euroopa Keskpanga nõukogu otsused on kantud just sellest arusaamast ning tõdemusest, et praeguse parima teadmise kohaselt ei aeglustu hinnatõus päris 2 protsendile veel ka ülejärgmiseks aastaks,” märkis Müller.

Tema sõnul on selge, et ka pärast seekordset tõusu on intressimäärad tegelikult endiselt madalad ega ulatu veel piirini, kus kallis laenuraha majanduse ja hindade kasvu selgelt piirama hakkab. “Seetõttu ei jää eilne intressitõusu otsus ilmselt lähikuudel viimaseks. Kui järsud aga peaksid olema järgmised intressitõusud ja kui kõrgele intresse tuleks lõpuks tõsta, sõltub juba järgmiste kuude ja kvartalite arengutest euroala majanduses,” lausus Müller.

Keskpanga jaoks teeb otsuste tegemise keeruliseks olukord, kus tõusvad energiahinnad samaaegselt kiirendavad hinnatõusu ja nõrgendavad majanduskasvu väljavaateid.

“Tavapäraselt käib majanduslangusega kaasas hinnatõusu aeglustumine, aga praegu see seos ei tööta. Eriti juhul, kui gaasi tarbimist on vaja otseselt piirama hakata, on väga tõenäoline, et näeme euroalal järgmisel aastal majanduslangust. Keskpanga peamine eesmärk on aga just hinnatõusu piisavalt madalal hoidmine paari aasta ettevaates, mistõttu ei ole ka need riskid majandusaktiivsusele põhjuseks intressimäärade tõstmisel kõhelda,” selgitas Eesti Panga president.

Väiksem töökohtade kadu

Mõistagi ei ole kõik majanduse käekäiku ilmestavad märgid ühtmoodi pessimistlikud. Teine kvartal tervikuna oli euroala majandusele pigem hea ning ka 4,1 protsendini ulatunud aastase majanduskasvu number üllatas Mülleri sõnul positiivselt.

“Näha on märke häirete leevenemisest tarneahelates ning tööturg on endiselt tugevas seisus,” lisas ta. “Isegi kui mõtleme majanduse võimalikule aeglustumisele, on tõenäoline, et sellega kaasneb tavapärasest väiksem töökohtade kadu. Ka Eestis näeme, et ettevõtetel on töötajaid endiselt puudu ning ju on nii mõnelgi ettevõtjal ka pandeemiakriisi järel värskelt meeles, kui raske on pärast koondamisi hiljem taas vajalikke töötajaid leida.”

Kokkuvõttes on Mülleri sõnul siiski selge, et lähiaja väljavaade on piisavalt keeruline nii ettevõtjate kui palgatööd tegevate inimeste jaoks. “Sissetulekute kasvust kiirem hinnatõus vähendab meie ostujõudu ning olukorra kiiret paranemist Ukrainas toimuva sõja ja kogu Euroopat raputava energiakriisi taustal ei paista,” nentis ta.

Mõistetavalt proovivad valitsused tema sõnul leida võimalusi energia järsust kallinemisest tulenevate raskuste leevendamiseks. Siiski ei ole kogu hinnatõusu võimalik ettevõtetele ja inimestele hüvitada, sest selleks vajalik riiklike kulutuste suurendamine annaks hinnatõusule omakorda hoogu ja lükkaks meid ohtlikku nõiaringi.

“Kuna kiire hinnatõusuga käsikäes suurenevad maksulaekumised praegu kiiremini kui riigieelarvega piiratud kulud, loob see valitsusele ajutise võimaluse teha täiendavaid kulutusi. Tegemist on aga lühikese lõtkuga, sest peagi nõuavad hinnatõusuga korrigeerimist ka riigi senised kulutused. Seetõttu on praegustest headest maksulaekumistest tulenev leevendus riigi rahandusele ajutine,” tõdes Eesti Panga president.

Seda silmas pidades on tema hinnangul ohtlik liialt suurendada kulutusi, mis on loomult püsivad ja jäävad tulevikuski kasvama. “Nii vajame vastutustundlikku poliitikat nii valitsuse kui ka keskpanga poolt, et sellest kriisist jagu saada ja luua Eestis eeldused hinnatõusu aeglustumiseks,” toonitas Müller.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.