"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Suvi tõi turistid taas Tallinna Energiahinnad ja sõjakaja teevad grupireisijad ettevaatlikuks (0)
09. september 2022
Turistid Tallinnas. Foto Scanpix

„Juulis ja augustis oli meie hotellis külalisi rohkem kui prognoosisime,” ütles Go Hotel Shnelli juhataja Alver Pupart pealinna suvisest turismihooajast. “Teistel kuudel vastas külastatavus prognoosile või jäi sellele mõnevõrra alla. Rõõm on näha, et reisivad nii eestimaalased kui ka kaugemalt tulijad ning Tallinna vaatamisväärsuste ning meelelahutuse ja teenuste vastu on jätkuvalt suur huvi.”

Puparti sõnul on praegu küll ööbimise ja restoranide hinnatase võrreldes kriisieelse ja kriisiaegse tasemega mõnevõrra kasvanud, aga kuna hotellis renoveeriti kõik toad ja tutvustatakse uut kontseptsiooni ka restoranis, on kliendid uue kvaliteedi rõõmuga vastu võtnud. „Kallinenud energia- ja palgakulu on tõstnud turismiteenuste hindu ka Tallinnas laiemalt,“ lausus ta.

Samas on sõja tõttu oluliselt vähem turiste Venemaalt. „Võib öelda, et Tallinna külastas sel suvel just õige arv turiste. Sektor taastus, rohkem poleks jõudnud ka, siis oleks hakanud juba kvaliteet kannatama,“ märkis Pupart.

Kriisiaastatel koondati turismisektoris tervikuna päris palju töötajaid ja suleti erinevaid teenuseosutajaid ning uue personali koolitamine võtab aega. „Erinevalt paljudest teistest majutusasutustest meie koondamisi ette ei võtnud, mis võimaldas meil koroonakriisi leevenedes kiiresti edasi liikuda,“ tõdes Go Hotell Shnelli juht.

Südasuvi täitis hotellid

Ka Tallink Hotelsi juhatuse liige Ave Svarts ütles, et turismisuvi oli tervikuna pigem positiivsem, kui julgeti oodata. Juuni ei olnud veel nii hea, aga juuli tegi 2019. aasta tasemest parema tulemuse ja ka august oli hea hotellide täituvusega, keskmiselt 85 protsenti. Tallinna südasuve aitas täita väga palju ka Rammsteini kontsert, mille ajal olid kõik majutuskohad praktiliselt välja müüdud ning ka saadud hind korralik.

Suvine Tallinna tulemus muule Eestile siiski järele ei jõudnud – suurem nõudlus ja seega ka kõrgemad hinnad olid suvesihtkohtades Pärnus ja Tartus. „Sõda Ukrainas mõjutas meid eelkõige grupireisijate osas ning nende osa sellesuvises tulemuses on napp. Lihtsalt ei julgetud planeerimise ajal grupireisi broneerida,“ rääkis Svarts.

Rääkides energia kallinemisest, mis on samuti seotud sõjaga, siis see on praegu võtmeküsimuseks ja suureks murekohaks ka turismisektoris. Ettevõtjatel ei ole sisuliselt mingit võimalust oma tegevuse energiakulusid kontrollida ega tegevuskulusid kalkuleerida.

Tallink Grupi juhatuse liige Piret Mürk-Dubout sõnul oli selle aasta suvi Tallinki jaoks rekordsuvi. “Võrreldes 2019. aastaga hakkas turismindus ja reisimine sel aastal ikka suve moodi olema,” märkis ta. “Kaheksa kuuga on Tallinki kliendibaasis olnud 4 miljonit reisijat.“

Kõige rohkem oli ikka Soome turiste. “Soome turistid on taas Tallinna üles leidnud ja kõige edukam liin on olnud Helsingi ja Tallinna vaheline kruiisiliin,” ütles Mürk-Dubout. “Tore on tõdeda, et järjest enam on lastega peresid, nooremaid inimesi ja ka autoga reisijate osakaal on tõusnud.“

Hinnatõus paratamatu

Svarts tõi esile, et sellise hinnatõusu tingimustes on igasugune tarbimise vähendamine väga oluline, aga need kärped hinnatõusule järele kuidagi ei jõua ning kulusid normaalsele tasemele ei too. Seis on hotellide ja spaade jaoks seda kehvem, et tervisekriis on külaliselahkuse sektorist viimaste aastate jooksul kõik varud välja kurnanud ning aeg tiksub siin väga kiiresti nende ettevõtmiste kahjuks – pole lihtsalt millestki energiakulude tõttu tekkivat kahju katta. „Teenuse hinnatõus on selles vaates paratamatu ja oma hindu oleme me ka ülespoole korrigeerinud. Kindlasti aga ei võta meie teenuse tarbija kogu energiahinnast tulenevalt hinnakasvu vastu,“ sõnas Tallinki hotellijuht.

Valitsuse energiameetmetest aitaks praeguses seisus ettevõtjaid suurem selgus ja otsuste kiirus. Hinnalagi ärikliendi tarbitavale elektrile või võimalus liituda universaalteenusega annab arusaadava sisendi prognoosiks ja tegevuskulude kalkuleerimiseks.

Hoolimata heast suvest spaadel ja hotellidel arvestatavat puhvrit ei kogunenud, millega lahenduste ootel kuusid ja kuusid vastu pidada. Seega on otsustega väga kiire. „Ettevõtjatel peab hing sisse jääma, sest ega riigi jaoks energiahindadega seotud mured ettevõtetega koos ei kao. Pigem tuleb neid juurde,“ nentis Svarts.

Reisinälg versus sõda

Eesti Hotellide ja Restoranide liidu tegevjuht Killu Maidla selgitas, et juba eelmisest sügisest nähti tänavust suve väga positiivselt ette. Arvestataval hulgal oli ette broneeritud suuremahulist äri, milleks turismi valdkonnas on rahvusvahelised konverentsid ja grupibroneeringud, sh grupiseeriad. See andis tugeva alusbaasi tellimuste osas.

Lisaks erinevates sihtkohtades tehtud uuringud, mis näitasid selgelt inimeste reisimisvalmidust ja lausa „reisinälga“. Maidla sõnul oodati väga head ja töist suve pärast kaheaastast pausi sissetulevate välisturistide osas.

Paraku mõjus Vene sõjategevuse algus Ukrainas laastavalt just sellistele tellimustele. „Sõja algusnädalatel nägime massilist annulleerimist. Tundus, et kogu hooaeg libiseb meil jälle käte vahelt minema,“ meenutas ta. Õnneks oli šokk lühike ja kuigi grupid suures osas annulleeriti, siis enamus sellest puudujäägist täideti individuaalreisijate poolt kenasti ära. „Viimane aga tähendas seda, et broneerimisaken muutus ülilühikeseks ja valdav osa tellimusi tuli vaid mõne päevase kuni nädalase etteteatamisega.“

Lühikese etteteatamisega ja segase olukorraga sõjas kaasnes ka teine probleem: maikuus ei suutnud veel ükski hotell, kes rohkem välisturistidest sõltuv, ennustada mis hakkab juhtuma suvel. Kas hotell võiks loota 80-protsendilisele täitumusele või jääme jälle sinna 50 protsendi juurde? „Kõrghooaeg kulmineerus vaid loetud päevadega ja see esitas tõsiseid väljakutseid personali värbamisele ja väljaõppele, mis praeguse tööjõupuuduse olukorras on keeruline ka tavapärases tempos tegutsevatele ettevõtetele,“ märkis Maidla.

Siseturistide rekordilised ööbimised

Siiski oli suvi hotellidele väga töine. Uusi rekordeid tegid siseturistide ööbimised, aga mis veelgi olulisem, taastumist näitas ka turismiteenuste eksport, ehk välisturistid leidsid taas tee Eestisse. Enne kriisi oli välisturistide osakaal 63% ja turismiteenuste eksport üle 2 miljardi euro (see on ligikaudu 30% kogu teenuste ekspordist Eestis).

Maidla sõnul olid suvekuud Tallinna hotellides, mis on suuremas sõltuvuses välisturistidest, töised ja oluliselt tulemuslikumad võrreldes kahe eelmise aastaga. Paraku jäid käibed siiski veel koroonaeelse perioodiga võrreldes madalamaks, samas kui kulud on kahe aasta jooksul märkimisväärselt tõusnud. „Aga suund on positiivne ja eeldusel, et energiakriis ka ettevõtete vaates mingigi mõistliku lahenduse saab, oleme järgmisel aastal juba oluliselt paremas olukorras,“ avaldas ta lootust.

Kaks kolmandikku välisturistidest Tallinnas

Statistika näitab, et välisturistidest suurem osa ehk 68% peatus suvel Tallinna ja Harju maakonna majutusettevõtetes, järgnesid Pärnu (13%) ja Tartu (6%). Turistide arv Eesti majutusasutustes kasvas eelkõige välisturistide arvelt. Juulis peatus Eesti majutusettevõtetes üle 479 000 turisti, mis ületab mullust sama perioodi taset 26%. Vähenes sise- ja suurenes välisturistide arv, selgub statistikaameti andmetest.

Välisturiste oli aastases võrdluses 169% rohkem, samas kriisieelse 2019. aasta juuliga võrreldes siiski veel 30% vähem. Siseturistide arv kasvas kiiresti kahel viimasel aastal, aga käesoleva aasta juulis vähenes mullusega võrreldes 16%.

Juulis suurenes aastases võrdluses nii Euroopa riikidest kui väljastpoolt Euroopat pärit turistide arv. 52% välisturistidest ehk 118 000 inimest reisis Eestisse Soomest. Lätist tuli Eestisse ligi 22 000 inimest, Saksamaalt saabus 14 000 ja Leedust 8000 turisti.

Kõige rohkem ehk 19% siseturistidest peatus Harju, 17% Pärnu ja 10% Saare maakonnas. Tartumaal ja Ida-Virumaal peatus kummaski 9% siseturistidest. Siseturistid veetsid majutusettevõtetes kokku 459 000 ööd.

Ööpäev majutuses maksis keskmiselt 43 eurot inimese kohta, mis oli juunikuu hinnast kahe euro võrra kallim. Harjumaa majutusettevõttes maksis ööpäev keskmiselt 51 eurot, Tartumaal 47 ja Pärnumaal 45 eurot inimese kohta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.