"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
hübriidkriis toiduainetesektoris Keskpank: Eesti toiduhindu mõjutavad Lidl ja põud Lõuna–Euroopas (0)
09. september 2022
Foto Scanpix

„Toiduainete edasist kallinemist võib põhjustada Lõuna-Euroopas tänavuste liiga kuumade ilmade tõttu vähenenud saagikus,“ rääkis Eesti Panga ökonomist Sulev Pert augustis kallinenud tarbijate ostukorvist, mis ulatus ligi 25 protsendini. Toidutoormete ja tootmiskulude kallinemine kandub üha tugevamalt üle toiduainete jaehindadesse.

Toiduainete hinnakasv kiirenes augustis 21%ni. Toiduained on Eestis kallinenud siiski mõnevõrra aeglasemalt kui teistes Balti riikides. „Üheks põhjuseks võib olla tugevnev konkurents, mida on soodustanud Lidli kaubandusketi sisenemine Eesti turule. Toiduainete hinnakasvus on Balti riikides näha erinevusi, sest piimatoodete hind on meil suurenenud märksa aeglasemalt, kuid kalatoodete oma märksa kiiremini,“ märkis Pert.

Hübriidkriis

Eesti Toiduliidu juht Sirje Potisepp nägi Lidli turule tulekus pigem muid mõjutegureid kui hindade pidurdamine. Tema sõnul on toiduainete sektoris praegu tegemist hübriidkriisiga.

„Lidl tuli turule odavate hindadega ja avamishinnad olid neil lausa naeruväärsed. Nüüd on poodides hinnatase ka seal mitte enam nii odav. Lidli odavate hindadega läksid kaasa veel mõned välisomanikele kuuluvad kaubandusketid, survestades samas toidutööstusi hindu alandama olukorras, kus kõik tootmissisendid tõusid. See annab täiesti vale signaali toidu tegelikust väärtusest ja ma ei saa seda sugugi heaks kiita,“ ütles ta.

Potisepa sõnul tarbijatele soodushinnad muidugi meeldivad, aga see tähendab, et kunstlikult toodete hindu all hoides on ühel hetkel hinnatõusud veel räigemad. Samuti on see kaasa toonud toidutööstustes olukorra, kus näiteks liha ja pagaritoodete sektor teenib juba eelmisest aastast alates kahjumit, kalasektor on vaevalt nullis. „Pole vast raske aru saada, millega see kõik võib lõppeda, kui samamoodi jätkatakse,“ hoiatas ta.

Toiduliidu juht tõdes ka, et toidutootjad ei ole kunagi hinda ise juhtinud. „Toidutootjad pakuvad oma hinna, see kujundatakse vastavalt toote omahinnale ja loomulikult sõltub see tootmiseks vajalikest komponentide hinnast. Edasi määrab hinna kaubandus selle järgi kui suur on juurdehindlus. Just kaubanduse hinnalisad on Eestis röögatud, algavad praegu 40 protsendist ülespoole. On isegi tootegruppe, kus juurdehindlus on 200 protsenti. Ja mida on veel viimasel ajal välja toodud, on see, et isegi kui tootja pole hinda tõstnud, siis hinnad ka nendele toodetele on poodides tõusnud. See teeb meile loomulikult muret.“

Toiduainetetööstuse püsimine ohus

Potisepa selgitusel on toidu tootmisel paraku tegemist tarneahelaga: põllumajandustootjad, toidutöötlejad, jaekaubandus ja tarbija. Toidutöötlejad on õnnetult tarneahela keskel, sõltudes  põllumajandustootjate tooraine hinnast, samas ka põllumajanduses  tooraine kasvatamiseks ja tootmiseks on läinud kõik vajalik kallimaks.

Teisest küljest kaubandus on eelmise aasta algusest valmistunud Lidli tulekuks ning toodete hinnatõuse on väga raske olnud täielikult viia lõpphindadesse üle. „Seetõttu on sektoris hübriidkriis. Esiteks viirusekriis, mis pole kuhugi kadunud. Teiseks energiakandjate kriis, mis võimendub iga päevaga ja olen mures talve tuleku pärast, kas ikka jätkub gaasi ja elektrit!?“

Samas on toidutööstus kõige suurem gaasitarbija töötlevast tööstusest ja siin ei ole kiireid üleminekuid ega alternatiive. Neid, kes on saanud minna üle kütteõlile ja vahetada kateldel põletid, on seda teinud, loodud on ka võimekus vastu võtta LNG gaasi. Osad kasutavad ka biogaasi, kuid seda lihtsalt ei jätku. Seega vajadus gaasi kasutada jääb veel pikaks ajaks.

Kolmandaks on endiselt tööjõukriis. „Meie sektori omapära on, et meil on puudu nii lihttöötajatest kui oskustöölistest. Toidutööstuses on veel suhteliselt palju käsitööd. Nii vajaks sektor endiselt investeeringuid nii automatiseerimiseks, digitaliseerimiseks kui robotiseerimiseks. Tootmistesse, kus on kindel ajagraafik, on üha raskem leida töötajaid,“ lisas ta.

Neljandaks sõda Ukrainas, mis on kõik tarneahelad segamini paisanud. Nii sõja kui sanktsioonidest tulenevatest piirangutest on ettevõtted, kes ostsid päris palju pakendeid ning toorainet Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast nüüd sunnitud leidma uued koostööpartnerid ning maksma paraku ka palju kõrgemaid hindu.

Potisepp lisas ühe mõjutajana ka kaupmeeste omavahelise hinnasõja, eriti välisomanikele kuuluvate kettide vahel. „See on toonud sektorile kaasa selle, et meie sektor pole aastakümnete jooksul olnud olukorras, kus oleme nüüd. Sektori püsimajäämine on ohus, sest kõiki hinnatõuse pole veel suudetud lõpphindadesse viia. Kui energiakandjad jätkavad sellist tõusu, ei peatu ka toiduainete hinnatõus,“ tõdes ta.

Kõrgete energiahindade surve

Lisaks toiduhindadele jätkus kogu hinnakasv augustis kiirenemist, sest maagaasi ja elektrihinnad püstitasid uusi rekordeid. Statistikaameti andmetel kallines tarbijate ostukorv augustis aastaga ligi veerandi. Poole hinnakasvust põhjustasid energiahinnad, sh elekter, mis kallines aastaga üle 200 ja maagaas, mis kallines üle 240 protsendi.

Teenuste hinnatõusu peamiseks põhjuseks on Perti sõnul olnud väga suur nõudlus. Turismisektor on koroonapiirangustest vabanemise järel elavnenud ning majapidamised saavad reisimiseks kasutada varem kogutud sääste. Turismiettevõtete kulud on kasvanud seetõttu, et palgakasv on turismisektoris muutnud väga kiireks ning näha on ka kütuste hinnatõusu kandumist transpordihindadesse. Üüriturg on koroonakriisi järel samuti madalseisust väljunud. Juulis tõusid üürihinnad Eestis 29%, mis on suurim kasv euroala riikide hulgas.

Kuna Eesti majanduse kasvutempo on aeglustunud, on ettevõtetel järjest raskem hindu tõsta. Kiire palgakasv ja kõrged energiahinnad põhjustavad ettevõtetele tugevat kulusurvet. „Aasta lõpus hinnakasv aeglustub, sest valitsus plaanib kodutarbijatele hüvitada osa energia maksumusest,“ ennustas keskpanga ökonomist.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks augustis võrreldes juuliga 2,3% ning võrreldes eelmise aasta augustiga 24,8%. Mulluse augustiga võrreldes olid kaubad 18% ja teenused 37% kallimad.

Tarbijahinnaindeksit mõjutasid aasta võrdluses enim eluasemega seotud hinnamuutused, mis andsid kogutõusust üle 40%. Kodudesse jõudnud elekter oli 206%, soojusenergia 62%, gaas 244% ja tahkekütus 100% kallim. Toidu ja mittealkohoolsete jookide ning transpordiga seotud hinnamuutused andsid kogutõusust vastavalt viiendiku ja seitsmendiku.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.