Elektri müügil valitseb leebelt öeldes segadus. Mõni elektrimüüja on juba eelmise aasta sügisest surunud lepingu ennetähtaegset lõpetamist peale fikseeritud hinnaga elektrit ostvatele äriklientidele, näiteks mitmetele spaadele, kuigi leping ise ennetähtaegset lõpetamist ette ei näe.
Eesti Energia aga saatis ettevõte 21 000 kliendile eksituse tõttu kirja, mis võis olla vale keelevaliku ja vale lepingu lõppemise kuupäevaga. Kui 21 000 valet kirja ei too klientidele vähemalt kaasa otsest rahakaotust, siis rünnak spaade jt fikseeritud elektrihinnaga äriklientide suunas on selgelt mõistetamatu. Teatavasti tegutseb turul peale Eesti Energia veel mitmeid müüjaid-vahendajaid, nagu Olerex jt. Mitmete spaade puhul kehtinuks leping niikuinii vaid aasta lõpuni. Pärast seda tuleks uutes ränkades hindades kokku leppida. Palju on räägitud, et investeerigem roheenergiasse. Võiks ju öelda, et spaad aidaku end tuulegeneraatori ja päikesepatareiga.
Teisalt on väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni president Ille Nakurt-Murumaa öelnud, et väiksemahulise päikesepargiga liitumiseks jaotusvõrku nõutakse väikeettevõtjalt sadadesse tuhandetesse ja isegi miljonitesse ulatuvaid investeeringuid riigile kuuluvasse võrku ja alajaamadesse. Kõike seda kroonib omakorda võrguteenuse hinna kaheprotsendiline tõus alates 1. detsembrist Elektrilevi jaoks, kes majandab kaablite ja alajaamadega.
Miks seda raha ei saaks võtta Eesti Energia üha kasvavast kasumist, jääb muidugi taas arusaamatuks. Võib-olla tuleks Eesti Energia tõsta rahandusministeeriumi haldusalast hoopis sotsiaalministeeriumi alla? Tegemist on ju rahvale kuuluva ettevõttega, mis peaks tegutsema laiema suunitlusega kui vaid kitsa grupi rahanduspoliitikute suuniste järgi.
