"Tantsimine on ju kogu inimkonnale üldomane nähtus. Seepärast on tantsukunst ka väga suures osas rahvusvaheline."

Rahvatantsu propageerija Sille Kapper-Tiisler
EKSPERDID Inflatsiooni eest saab raha kaitsta vaid investeerides, ent seda ei tohiks kindlasti teha kergekäeliselt (1)
12. september 2022
Kristjan Liivamägi.

“Eesti inflatsioon on Euroopa kõige kõrgem ning nii kiiret (üle 20% inflatsiooni) ei ole Eestis olnud mitukümmend aastat. Nii kiire inflatsiooniga ei ole ühiskond, eraisikud ja ettevõtted harjunud ning see on suhteliselt erakordne,” nentis finantsökonoomika doktor, investor ja TTÜ rahanduse õppejõud Kristjan Liivamägi, kelle hinnangul hakkab tulenevalt kõrgest võrdlusbaasist inflatsioon tõenäoliselt järgmise aasta alguses langema.

“See ei tähenda, et hinnad langeksid, vaid see tähendab, et hindade kasvutempo ei ole enam nii kiire. Samas tasub meeles pidada, et juba praegu on energiahinnad väga kõrgel tasemel ning 0% inflatsioon tähendab lihtsas keeles seda, et hinnad jäävad sellele kõrgele tasemele püsima,” selgitas Liivamägi, kes usub, et Eesti püsib majanduslanguse faasis kuni aasta.

“Minu hinnangul muutub selle aasta teises pooles eestlaste tarbimiskäitumine, mis toob kaasa olulise majandusaktiivsuse languse,” prognoosis Liivamägi.

Peamisteks põhjusteks on finantseksperdi sõnul see, et kevadel alguse saanud ning jätkuv Euribori tõus toob eestlastele kaasa suuremad igakuised laenumakse ja energia ja toiduainete hinnatõus sunnib eestlasi tegema üha suuremaid sundkulutusi esmatarbekaupadele.

Kuna Eesti keskmine palgakasv jääb alla inflatsioonile, mis sunnib eestlasi kärpima kulutusi luksuskaupade ja teiste mitte hädavajalikele toodete ja teenuste (reisimine, meelelahutus, väljas söömine jne) osas, rullub lahti allakäigu spiraal.

“Eelnevalt mainitud tegurid toovad kaasa tarbijate kindlustunde alanemise, mis on tänaseks juba toimunud. See toob kaasa tarbijate nõudluse vähenemise erinevate toodete ja teenuste osas, mille tagajärjel ettevõtete tulud vähenevad ning ettevõtted on sunnitud kulusid (sh tööjõukulusid) kokku hoidma. See omakorda toob kaasa majandusaktiivsuse languse ning töötute inimeste arvu kasvu, mis hakkab pidurdama palgakasvu. See omakorda muudab tarbijad veel ettevaatlikumaks ja tarbimine aeglustub veelgi, mille tulemusel kahanevad ettevõtete tulud ning majandusaktiivsus langeb,” kirjeldas Liivamägi.

Investeerimine kaitseb raha inflatsiooni eest

Inimesed, kes on nõus riski võtma ja soovivad oma raha inflatsiooni kaitseks investeerida, siis neil tasub Liivamägi hinnangul kaaluda kinnisvara, võlakirjade või aktsiate ostmist.

“Siiski tasub üle rõhutada, et finantsturgudele raha investeerimine ei ole riskivaba ning selleks, et teenida tootlust on vaja võtta riski. Rahanduse põhimõtte kohaselt saabki investor kompenseeritud just riski võtmise eest. Kui oleks riskivabalt võimalik investeerida raha kõrge tootlusega, siis teeksid seda kõik. Paraku kahjuks sellist investeeringut turgudel ei ole. Risk ja tulu käivad käsikäes.”

Kristjan Liivamägi soovitab investeerimisel vältida emotsioonidest tingitud investeerimisotsuseid.

“Oluline on teha ära kodutöö, panna paika enda investeerimisstrateegia ning riskitaluvus. Seejärel tasub investeerida oma teadmistesse omandades baasteadmised investeerimisest ja finantsturgudest. Alles siis tasub vaadata finantsturgude poole.”

Kadri Mäsak: igal inimesel peaks olema 3-6 kuu säästupuhver

“Järgmine poolaasta on ilmselt majanduslikult hulka keerulisem kui meie elu on olnud viimasel kümnendil. Inflatsiooni ei tasu paaniliselt karta, vaid tuleb hakata tegutsema ja igaüks peab koheselt haarama ise oma rahaasjad enda kontrolli alla, ütles eraisiku rahaasjade haldamise rakenduse MyFinancier tegevjuht ja rahatarkuse ekspert Kadri Mäsak.

“Igal inimesel peaks olema pangakontol vähemalt 3-6 kuu kõigil kulude ja kohustuste kate ehk teisisõnu säästupuhver. See on raha, mis pakub kindluse ettenägematute aegade üle elamiseks ja seda raha ei tohi ära investeerida. Inflatsioon saab kaotada mingi osa raha väärtusest, uisa-päisa investeerides võib kaotada kõik,” tõdes Mäsak.

Ühte lausesse mahtuvat ja kõigile sobivat investeerimissoovitust ei ole olemas, sest investeerimise juures tuleb arvestada erinevate nüanssidega. Küll aga võib kindlalt soovitada, et tasub vältida investeeringuid, millest inimene ise ei saa päriselt aru või kust lubatakse uskumatult häid tootlusi. Nendest tasub eemale hoida, sest tegu on kas pettustega või siis on väga suur võimalus võtta väga suuri riske, ise arusaamata milliseid. Teadlikkus ja hajutatus aitavad riske maandada.

Peeter Schamardin: aktsiaturud on tootluses suutnud inflatsiooni lüüa

“Aktsiaturud on suutnud aastate ja aastakümnete jooksul oma keskmise tootlusega inflatsiooni lüüa. Seega võiks ühe alternatiivina kaaluda investeeringuid aktsiatesse,” soovitas SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin, kelle arvates on parem turule paigutada väiksemaid summasid regulaarselt, mitte kõiki sääste korraga, sest pikema aja jooksul tehtud regulaarsete ostudega väheneb risk, et investeering tehti nii-öelda “turu tipus”. Riskide vähendamiseks võiks aktsiainvesteering olla hajutatud erinevate geograafiliste piirkondade ja majandussektorite vahel.

“Investeeringute puhul väärtpaberitesse tuleks kindlasti arvestada sellega, et väärtpaberite hinnad kõiguvad ning hinnalangused on sageli ootamatud ja suures ulatuses. Seepärast võiks väärtpaberitesse investeerida raha, mida pole lähiaastatel või lähikümnendi(te)l tõenäoliselt vaja. Väiksemate summade investeerimisel väärtpaberitesse võiks kaaluda investeerimisfonde,” ütles Schamardin.

“Eestis on traditsiooniliselt olnud populaarsed ka investeeringud kinnisvarasse. Investeerida on võimalik praktiliselt igale poole, eeldades, et asja väärtus ajas kasvab ning seda on võimalik hiljem mõistliku aja jooksul realiseerida. Siiski peaks investor aru saama, millesse ta oma raha paigutab, kuidas on võimalik hiljem oma investeering realiseerida ning olema kursis võimalike riskidega,” märkis ta.

Väikeste summade regulaarseks investeerimiseks on Schamardini hinnangul sobilik viis näiteks vabatahtlikud pensionifondid, sest sissemaksetelt saab Eesti resident tulumaksu tagasi kui aastane sissemakse ei ületa 15% isiku maksustatavast sissetulekust ega 6000 eurot.

Väärisesemetesse ja kunsti investeerimist peab ta mõistlikuks valikuks, aga sealjuures tuleb enne läbi mõelda, kas oskame hinnata kunstiteose hetkeväärtust, milliseks võib see väärtus kujuneda tulevikus, kas meil on olemas tingimused selle hoidmiseks ning kas ja kuidas seda hiljem realiseerida õnnestub.

“Iga taies on unikaalne ning selle turuhinda on väga raske igal ajahetkel määrata. Kunsti osas tasub nõu küsida tunnustatud ja usaldusväärsetelt galeristidelt,” sõnas Peeter Schamardin.

Kui pettused kõrvale jätta, tasub Schamardini sõnul olla ettevaatlik selliste investeeringutega, millesse investeerimisega seotud riskidest me aru ei saa, mille turuhinda on keeruline leida, mille realiseerimine võib osutuda keerukaks või mis meile mingil muul põhjusel sobimatu on.

“Ei maksa ka seada ebareaalseid tootluseesmärke või eesmärke, mis nõuavad liiga suurte riskide võtmist. Mõnikord tuleb leppida ka inflatsioonist madalamate tootluseesmärkidega, eriti kui investeeritakse lühemateks perioodideks.”

Liisi Kirch: ekspertteadmiste korral võib investeerida kasvõi spordijalatsitesse

Enne kui investeerima hakata, tuleks rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirchi sõnul läbi mõelda, kui palju on olemas puhvreid ja kui kaua nendest puhvritest jätkuks, kui peaks midagi juhtuma.

“Näiteks kas ma jään tööta või kui tekivad mingid sellised ootamatud kulutused, millega ei osanud arvestada. Kui need puhvrid on üle vaadatud ollakse veendunud, et jah, et ootamatute olukordadega saadakse kenasti hakkama, alles siis võiks investeerimise peale mõelda. Esimene soovituslik samm on ikkagi alustada pensionisammastest – vaadata üle, kas on olemas teine pensionisammas, kas on olemas kolmas pensionisammas. Paratamatult on kolmas pensionisammas antud hetkel kõige maksuefektiivsem viis, kuidas näiteks indeksfondidesse raha sisse kasvama suunata ning pealegi maksab riik siis 20 protsenti tulumaksu tagasi, kui kolmandasse sambasse investeerida kuni 15 protsenti oma aastasest brutotulust.

Investeerida võib Kirchi sõnul paljudesse erinevatesse varaklassidesse, ent see eeldab siiski põhjalikku arusaama ja taustainfot.

“Investeerida saab ka näiteks spordijalatsitesse, kui ma tõesti oman ekspertteadmisi ja tean väga täpselt, et ostan spordijalatsid ja kunagi keegi ostab minult kallima hinnaga ära, sest seal tegemist on erimudeliga või et oligi selline partii, mida, mida väga vähe toodeti. Ehk et väärisesemete puhul kehtib see reegel, et sa pead seda varaklassi tundma ja teadma,” kinnitas Kirch.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

elukestev õpe
11. sept. 2022 10:59
On veel üks "aga" selles teemas. Nimelt kas praeguses olukorras passib investeeringu objekti võõrandada ka kõrge hinnapakkumise korral. Elik kas on õige positsioonist väljuda ja kasum välja võtta. Näituseks kinnisasi hea mainega asukohas. Eriti siis, kui kinnisasja lahutamatuks osaks ei ole ehitis või ehitised. Viimased võivad olla täna nõutud ja homme enam mitte nii väga. Kui nüüd tehakse eriti hea hinnapakkumine, kas siis tasub ikka müüa? Mida saadus rahaga teha? Kas seda on võimalik sama suure potentsiaaliga likku panna? Suur rahanumber pimestab, kuid raha (eriti euro ja US dollar) on täna kõige riskantsem vara. Kuidas arvate?