"Tantsimine on ju kogu inimkonnale üldomane nähtus. Seepärast on tantsukunst ka väga suures osas rahvusvaheline."

Rahvatantsu propageerija Sille Kapper-Tiisler
Sotsiaalministeerium plaanib haiguspäevade varasema hüvitamise püsivaks muuta (1)
12. september 2022
Foto: Pixabay

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega muutuks ajutiselt aasta lõpuni kehtiv haiguspäevade hüvitamine alates 2. haiguspäevast edaspidi püsivaks. Haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite ilmnemisel töölt koju jääda, aidates säilitada nende sissetulekuid.

„Haiguspäevade varasem hüvitamine aitab haigestunud inimesel kodus püsida, sõltumata sellest, millise haigusega on tegu. Ta ei pea muretsema, et kaotab seetõttu oluliselt oma sissetulekus. See aitab inimesel ka järjest keerulisemaks muutuvas majanduslikus surutises paremini toime tulla,“ ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson. „Nakkushaigusega kodus püsimine vähendab ühtlasi ka riski, et nakatuvad töökaaslased ning kõik need inimesed, kellega kodust väljas igapäevaselt kokku puutume. Kiidan tänast süsteemi, kus inimene saab haigusraha alates teisest haiguspäevast. Riik on võtnud selles teemas kollektiivse vastutuse, toetan igati selle jätkumist.“

COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kompenseerivad alates 2021. aasta jaanuarist tööandjad haiguslehe 2.–5. päevani ning haigekassa alates 6. haiguspäevast. Kui praeguse seaduse järgi pidi selline haigushüvitise maksmise kord kehtima ajutiselt kuni 2022. aasta lõpuni, siis eelnõuga nähakse ette haiguspäevade varasem hüvitamine tähtajatult.

Pandeemiaeelsel ajal kehtis kord, mille järgi maksti haigushüvitist alates neljandast päevast ja nii käisid paljud inimesed haigena tööl. „Koroonaviiruse perioodil on hakanud juurduma vastutustundlik ja terviseteadlik komme jääda ka köha ja nohuga koju, et mitte tulla tööle oma kolleege nakatama. Haiguspäevade varasema hüvitamise lõpetamine annaks inimestele väga vale signaali, nagu sellist käitumist poleks enam vaja. Erinevad viirushaigused on pidevalt meie ümber levimas, seepärast soovime, et praegune haiguspäevade hüvitamise kord jätkuks tähtajatult.“

Kuni 2020. aastani kehtis kord, kus neli kuni kaheksa päeva maksis tööandja ja alates üheksandast päevast haigekassa. Viimasel kahel aastal on tööandjad maksnud haigushüvitist teisest kuni viienda päevani ning hüvitise määr on 70 protsenti palgast.

Tööandjatele suuri kulusid praeguse süsteemi jätkumisega ei kaasne, sest kuigi tööandja maksab hüvitist juba teisest päevast, on tal praeguse süsteemi järgi kohustus maksta seda neli päeva, mitte viis nagu enne pandeemiat.

Muudatusega seoses tekib lisakulu riigieelarvesse 2023. aastal 30 miljonit eurot, aastatel 2024 ja 2025 arvestuslikult 33 miljonit eurot ja 2026. aastal 35 miljonit eurot. Muudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2023. Haiguspäevade varasemaks hüvitamiseks vajalik lisaraha on osa sotsiaalministeeriumi 2023. aasta eelarvetaotlusest.

Eelnõu esitatakse ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ja Eesti Perearstide Seltsile.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

maksumaksja
12. sept. 2022 19:51
Tööandja maksab niigi sotsiaalmaksu. Tegemist on mitmekordse varjatud sotsiaalmaksu tõusuga, kui tööandja hüvitab töötaja haiguspäevi ja tasub töötaja tervisekontrolli eest töötervishoiu valdkonnas. Kõik see on tekitanud tööandja ebaterve huvi töötaja terviseandmete vastu. Neid andmeid üritatakse saada tuttava töötervishoiuteenuse osutaja kaudu. Lisaks on olemas tööandja tervisekindlustus. See on vabatahtlik nii tööandjale kui ka töötajale. Siin on riskiteguriks andmekaitse valdkonnas omakorda kindlustuseandja.