"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
video NATO sõjakoeraks kasvatatud Brutuse koeraomanik: kui temaga välja läksime ehmatasid teda lumememm, kommipaber või põõsasse lendav varblane (0)
13. september 2022

„Brutus on teinud täieliku kannapöörde oma elus,“ rääkis Brutuse perenaine Kersti Sügis. „Kui ta meile tuli, oli ta üsna kehvas konditsioonis. Tal oli ainult luu ja nahk ning iseloomult oli ta väga arglik ümbruse suhtes. Kui koeraga läksime välja ehmatasid teda lumememm, kommipaber, kilekott või põõsasse lennanud varblane. On ju ilmselge, et sellise koeraga lahingusse ei lähe ja tagalas ei ole ka temaga midagi teha.“

Brutus on kuueaastane koer, kes pea viis aastat oma elust on elanud väga kehvades kui mitte öelda õõvastavates tingimustes. Nimelt on ta üks koertest, kes päästeti mullu koos 27 teise koeraga koertekolooniast, mida pidas ameeriklane, kes enda sõnul kasvatas koeri NATO sõjakoerteks. Nüüd on Brutus leidnud endale aga hooliva pere.

Paraku on üha enam pead tõstmas lemmikloomaveskid  ehk kasside ja koertega mustal turul äritsemine. Eelmisel  aastal päästeti Tallinnas üle 200 looma.

„Suuremaid äritsejaid oli kolm,“ märkis loomakaitsja ja Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti hooldusosakonna peaspetsialist Hellika Landsmann. „Üks neist on selline inimene, kes puudega inimesi ära kasutab. Tal ei olegi suurt ühes kohas peetavat kolooniat, vaid erinevate puudega inimeste juures on mõned loomad, keda ta jälgib ja paljundab.“

Landsmanni sõnul jõutakse inimesteni, kelle kodus loomi peetakse. „Äritsejani me esialgu ei jõua, vaid inimesteni, kelle pidamistingimused on kehvad, sest neil ei ole tagatud toitu piisavalt või paljundatakse loomi liiga tihti,“ kirjeldas ta.

Loomaarst Tiina Toomet paneb inimestele südamele osta lemmikloom usaldusväärse inimese käest. „Kui keegi pakub, et toome looma bensujaama taha ja te ei näe seda kodu, kus koer on ülesse kasvanud, ärge võtke,“ rääkis ta. „Vahel öeldakse, et tõutunnistusega koer maksab liiga palju, aga nende koerte eest vastutab kasvataja. Kui võtta nii-öelda tõunäoga koer ilma tõutunnistuseta, tuleb ta ei tea kust.“

Keti otsas hoidmine mõjub looma närvisüsteemile

Tallinnas on endiselt üheks suureks murekohaks ka vabakäigukassid, kes pidevalt auto alla jäävad ning ketikoerad, kelle pidamine ei ole hetkel küll seadusega keelatud. Kas elu keti otsas on looma jaoks ikka õige?

„Brutuse näitel võin öelda, et talle see ei sobiks,“ rääkis Sügis. „Ta otsib inimestega kontakti, talle meeldib meiega koos olla ja koostööd teha. Panna koer ketti, oleks tema vaimsele tervisele muserdav.“

Landsmann lisas, et soovib koerte keti otsas hoidmist Tallinnas keelustada. „See võtab natuke aega,“ märkis ta. „Oleks aeg ka Eesti-siseselt lõpetada koerte ketis pidamise. See ei ole sotsiaalsele loomale sobilik pidamise viis.“

Tänaseks on Tallinna lemmikloomaregistrisse kantud üle 38 tuhande koera ja ligi 35 tuhat kassi, kasse on tegelikkuses aga vähemalt poole rohkem. Kahjuks on ka neil omad mured.

„Mured ei ole ainult loomade haigused, sest nende pärast muretseb inimene, aga just nimelt see, et loomad ka ise muretsevad,“ kirjeldas Toomet. „Näiteks kui loom peab üksi kodus olema. Meil oli Covid-19 aeg, kus kõik inimesed olid kodus ja võtsid endale loomad, kes muidu oleks harjunud üksi olema, aga nüüd mõtlevad, et mis toimub? Kaks aastat olid kõik kodus ja nüüd joostakse laiali – mõne looma jaoks on see murettekitav.“

Loomad reageerivad erinevalt. „Mõni saab üksi kodus olles hästi hakkama, teine muretseb, hakkab nutma, mõni teeb häda tuppa, mõni jääb haigeks,“ kirjeldas Toomet. „Kassid saavad üldiselt muretsemisest haigusi.“

Loom õpib inimestelt

Endiselt on aktuaalne ka probleem, et võetakse loom, kellega lihtsalt ei tegeleta ning seetõttu tekivad loomal käitumisprobleemid.

„See ei tulene loomast, loom õpib meilt ja ühiskonnast,“ rääkis Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Geit Karurahu. „Meie peame teda siia sulandama ja õpetama, kuidas käituda. Probleem saab alguse sellest, et inimesed ei oska loomal ühiskonda sisse elada. Sellest tekivad loomal probleemid, hirmud ja mõnel ka lapsepõlve traumad.“

Karurahu tõi näite, kus agressiivne loom ei olnudki nii agressiivne. „Kui väidetavalt ründav või sõjakas loom meie hoiukoju tuuakse, tegeleb edasi temaga professionaalne inimene,“ lisas ta. „Hiljem tuleb välja, et loomal ei olegi probleeme, vaid asi on tegelikult inimeses, kuidas tema käitub loomaga.“

Enne lemmiklooma võtmist tuleb olla kindel, et soovitakse end loomaga siduda vähemalt kümneks kuni 16 aastaks. Lemmikloomad on väga tundlikud ning vajavad hoolt ja tähelepanu, nad on sõbrad ja pereliikmed, kellega tuleb arvestada.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.