"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
heeroldi jutud Vaata, milline on ühe perekonna pikk ajalugu seoses ümberasumisega (0)
13. september 2022

Heeroldi jutud viivad meid seekord Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi, kus esitleb Läti-Leedu päritolu Ameerika kunstnik Krista Svalbonas oma näitust “Küüditatud”. See oli tema uurimistöö ümberasustatute kodukogemusest.

“Siin Kiek in de Köki ülemise korrusel on Rootsiaegsed suured laskeavad nagu aknad, millest avanevad oivalised vaated nii vanalinnale kui ka kesklinnale,” ütles Jüri Kuuskemaa.

“Sõna küüditamine seostub meile esialgu Siberi ja Kasahstaniga, kuid paraku paljud Baltimaade kodanikud viidi 1944. aastal sunniviisiliselt ka Saksamaale. Tegemist on 20. sajandi kõige dramaatilisemate sündmustega, mis on hõlvanud mitte ainult Balti riike ja Eestit, vaid paljusid teisi.”

Kunstnik Krista Svalbonas tutvustab näitus kasvas välja tema vanemate eluloo põhjal. “Tegemist on fotokunstnikuga, kes tegutseb Ameerika Ühendriikides Philadelphias,” rääkis Kuusekmaa. “Tema isa on leedulane ja ema on lätlanna, kes sattusid nende välja saadetute hulka. Nad abiellusid ning hiljem said Saksamaalt ümberasustatute laagrist asuda ümber Ameerika Ühendriikidesse. Kunstnik on meenutanud oma ema ja isa üleelamisi, võtnud seda hinge ja suhelnud ka paljude teiste lätlaste ja leedulastega. Tal tekkis tahtmine luua sellest üks kunstiline kajastus, mis ei oleks nii päris fotorealism, vaid mõtles välja oampärase mooduse – fotod on veidi looritatud, mis jätab ruumi ka fantaasiale.”

Ajaloo taaselustamine

Kunstnik kirjutab näitusel, et ideed kodust ja ümberasumisest on teda alati kõnetanud kui pagulastena Ameerika Ühendriikidesse saabunute last. “Mu Lätis ja Leedus sündinud vanemad veetsid palju aastaid pärast teise maailmasõja lõppu ümberasustatute laagrites Saksamaal, enne kui neil lubati emigreeruda Ühendriikidesse. Selles töödeseerias võtsin eesmärgiks nende ajaloo taaselustamise ja mõtestamise,” kirjutas kunstnik.

Kunstnik kujutab näitusel ka inimesi, kes deportatsiooni üle elasid ning on siiani elus. “Piltidel on kujutatud nii vanemapõlvkonna inimesi kui ka nende järglasi – leedulasi, lätlasi kui ka eestlasi,” kirjeldas Kuuskemaa. “Koos laserlõikes piltide ja uurimistööga on kunstnik reisinud mööda Ameerika Ühendriike ja Kanadat, intervjueerides ja pildistades endisi põgenikke Balti riikidest, kes neis laagrites elasid. Kunstniku eesmärk on anda hääl sellele peaaegu unustatud ajaloole, mis kõneleb ka tänapäeva sunniviisilise rände mõjust. Kavas on avaldada need lood ja pildid ka raamatuna.”

Loodeti laagritest lahkumisele

Kuuskemaa ütles, et põhiline mure, mis valdas kõiki laagritesse paigutatud inimesi, oli see, et kui sõda lõpeb, nõuab Nõukogude Liit välja ka Eesti, Läti, Leedu kodanikud. “Kuna nad olid arvestatud kui Nõukogude Liidu kodanikud ja paljudel põgenikel oli see hirm, et Nõukogude režiim on hullem kui Natsi-Saksamaa režiim,” lausus ta. “Seetõttu tahtsid nad sealt Saksa laagritest pääseda ohututesse riikidesse.”

Esialgu see ei toiminud ja segadus püsis kaua. “See kestis seni, kui loodi Saksa Föderatiivne Vabariik ja Saksa Demokraatlik Vabariik – üks oli kapitalistlik ja läänepoolne, teine oli Nõukogude mõjusfääris ja sealt anti inimesi välja ja küüditus lained olid seal tugevad,” märkis Kuuskemaa.

Kuuskemaa osutas näitusel ühe härrasmehe fotole. “Ilmar Soot,” ütles ta. “See peab olema üks eestlaste suguvend. Eestlased olid üks tubli rahvakild. Nemad, olles paguluses, suutsid siiski kokku hoida ja asutasid seal mitmesuguseid ühendusi. Sealhulgas kooli lastele, kus õpetati eesti keeles ja ka saksa keelt, seal oli puhkpilliorkester, näitering ja mitmesugused muud ühendused.”

Organiseeriti ka raamatukogu. Valdavalt eestikeelse kirjandusega, mida osa inimesi oli Eestist põgenedes endaga kaasa võtnud,” rääkis Kuusekmaa. “Nii nad toimetasid ja lohutasid oma meelt, kuni tulevad paremad ajad ning võivad laagritest lahkuda. Inimesed olid üsna pikalt ebakindlas deportatsiooni või küüditatuse olukorras.”

Näitus Kiek in de Kökis on avatud kuni 23. septembrini.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.