"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Harjumaa haridustöötajate liidu juht: kujutate ette - teie laps läheb kooli ja tal on klassi ees asendusõpetaja, sest kvalifitseeritud õpetajat ei ole (4)
14. september 2022
Jüri Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja ja Harjumaa Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Kersti Kaldmäe. Foto Scanpix

“See on täpselt nagu maja ehitusega – kui vundamenti ei ole, kukub see kokku,” ütles Jüri Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja ja Harjumaa Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Kersti Kaldmäe. “Ja varsti kukub ka meie riigi heaolu kokku, sest meil ei ole õpetajaid, kes annaksid võimaluse noortele valida, mida nad tahavad. “Praegu kannatavad ju lapsed, sest et õpetajaid ei ole.”

Tallinnas Toompeal algas teisipäeval kell 9 riigikogu ees Eesti Haridustöötajate Liidu aktsioon, et juhtida tähelepanu õpetajate kehvale palgale ja sellest tulenevale õpetajate puudusele.

„Eesti õpetajad on välja öelnud: kui palk oluliselt ei tõuse, tuleb streik. Aga enne veel on riigikogul võimalik otsustada õpetajate palgatõus. Selle julgustamiseks toimub Toompeal poliitikute õpetajaks tööle värbamise töömess, kus pakutakse töövõimalusi koolides üle Eesti. Kõiki riigikogu liikmeid kutsutakse personaalselt kooli tööle, sest õpetajate puuduses pole kedagi teist lihtsalt enam võtta,“ tutvustas liit üritust.

Töömess on sümboolne, aga mastaapne. Kohal on stendid, infotahvlid, helitehnika ja nii edasi. Võimalik on vaadata, kuidas reageerivad Toompeale saabuvad rahvaesindajad pakkumistele tulla tööle ühte või teise Eesti kooli, mida toovad põhjenduseks, mida arvavad õpetajate palgast.

“Koolis peaks olema õpetajal nii palju jõudu, et oma tunnid ja konsultatsiooni ajad ära teha, aga praegu on õpetajad nii ülekoormatud, et neil saab jaks otsa,” kirjeldas Kaldmäe. “Neil ei ole jõudu teha järeleaitamist, sest õpetajad töötavad 30 tundi nädalas. See tähendab, et ta on iga päev kuus-seitse tundi klassi ees.”

Kalmäe lisas, et Eesti lapsed väärivad õpetajat klassi ette, alates lasteaiast peale. “Nii kurb on kuulda, kui öeldakse, et meil ei ole sel aastal esimesele klassile anda õpetajad,” nentis ta. “Kujutate ette – teie laps läheb kooli ja tal on asendusõpetaja, sest õpetajat lihtsalt ei ole. Kui teile öeldakse, et meil ei ole matemaatikaõpetajat anda teie lapsele, aga äkki on laps suure huviga ja ta tahab edasi oma elu siduda tehniliste erialadega. Ta ei saa ju oma unistust täita, kui ei ole õpetajaid.”

Õpetajate puudus on sügav kriis

Räppiv Viimsi Gümnaasiumi õpetaja Reesi on pannud Eesti hariduse katastroofilise olukorra ja ootused rahvaesindajatele ka laulu sisse, Toompeal tuleb ettekandmisele uus ja päevakajaline räpilooming.

“Peamine sõnum on see, et riigikogu liikmed, tulge hakake õpetajaks,” lausus Reesi. “Kui vaja võin teid ka õpetada. Või tuleks kandideerida Noored Kooli progrmmi ja samal ajal olla õpetaja.”

Probleem on Reesi sõnul tõsine. “Meil on tõesti puudu tuhandeid kvalifitseeritud õpetajaid,” sõnas ta. “Me leiame need inimesed klassi ette, aga kas neil on ka vastav haridus – ei ole. Ma tahan, et oleks, et iga laps saaks Eestis väga hea hariduse.”

Pilt: Zuzu Izmailova

Poliitik Kristina Kallas sõnas, et õpetajate puudus on väga suur probleem. “See, et klassi ette ei ole esimesel septembril panna oma vastava kvalifikatsiooniga inimest on juba paljudel koolidel probleem,” märkis ta. “See on üle-eestiline probleem. Ja see, et klassi ette tuleb inimene, kes ei vasta kvalifikatsioonile, sest mitte kedagi teist ei ole panna, on väga sügav kriis. Haridus erinevalt elektriturust ei lähe kohe pauguga katki, vaid on inertne asi, mis vajub. Selle tulemus on see, et kümne aasta pärast avastame, et meie lapsed, kes lõpetavad gümnaasiumi ei saa enam ülikoolidesse rahvusaheliselt sisse, sest nende tulemused on alla arvastuse.”

Meie ühiskond peaks Kaldmäe arvates saama aru, et õpetaja on kõikide teiste ametite alus ja riigi alustugi.

“See on täpselt nagu maja ehitusega – kui vundamenti ei ole, kukub see kokku,” ütles ta. “Ja varsti kukub ka meie riigi heaolu kokku, sest meil ei ole õpetajaid, kes annaksid võimaluse noortele valida, mida nad tahavad. “Praegu kannatavad ju lapsed, sest et õpetajaid ei ole.”

Kaldmäe lisas, et poliitikud jagavad küll iga valimistsükli ajal üsna kergekäeliselt lubadusi, ent tekib küsimus – miks pole neid lubadusi täidetud? “Nad võiksid tulla meie ette ja rääkida, miks nad ei ole neid lubadusi täitnud,” rõhutas ta. “Meid ei usutud tükk aega, kui rääkisime, et õpetajate seas on tulemas kriis, õpetajaid ei ole. Aga tegelikult oleme nüüd selles augus sees – ei olegi õpetajaid.”

Õpetajad on läbipõlenud

Viimased seitse aastat on Kallase sõnul õpetajate palgatõus paigal seisunud. “Jüri Ratase esimene ja teine valitsus ei ole tõstnud õpetajate palku absoluutselt,” nentis ta. “Nüüd on meil sügav auk, kust tuleb suure hooga üles minna. Muidu me selle tasemeni ei jõua, kus me 15 aastat tagasi olime. Me ei ole märganud, kuidas õpetajatetasu võrreldes muu elu kalliduse ja majanduskasvuga alla käinud. Täna ei ole muud varianti, kui teha ära väga põhjalik ja suur õpetajate palgatõus. Ainult sel juhul on võimalik sealt august välja tulla.”

Tegevõpetaja Renata Lukk õpetab hetkel Haapsalu kutsekeskuses täiskasvanud giidide inglise keele täiendkoolitaja. “Varasemalt olen töötanud täiskohaga Läänemaa Ühisgümnaasiumis inglise keele õpetajana, aga miks karjäärimuutuse tegin, oli õpetajate madal palk,” ütles ta.

“Noore inimesena on seda kurb öelda, aga tundsin, et pean enda elukvaliteedi parandamiseks mõtlema karjääri vahetuse peale. Kuna õpetajaks olemine on mul südamelähedane, ei tahtnud ma seda täielikult enda elust eemaldada, sellepärast teen seda osakoormusega.”

Kuulutused Toompeal.
Pilt: Zuzu Izmailova

Lukk lisas, et esimesel õpetamise aastal põles ta läbi. “Minu kolleegide hulgas oli päris mitmeid mentoreid, kelle abil sellest läbipõlemisest üle sain,” märkis ta. “Praegu näen oma tuttavate pealt, kes on hetkel täiskohaga Tallinnas õpetajad, et nad on meeletult ülekoormatud. Selleks, et saada elamisväärset palka, peab igal juhul võtma klassijuhatamise, lisaprojekte, olema uurimustööde juhendaja ja kõik see koormus võetakse koju kaasa.”

Õpetajast sõltub kõik

Pedagoogiamet on Kaldmäe sõnul maailma toredaim amet ning ta naudib õpilaste ja klassi ees olemist, ent õpetajale seatavad tööalased nõudmised ei ole õpetajate endi hinnangul palgaga kooskõlas. “Õpetajal on väga palju vastutust ja riigieksamiaineõpetajana tunnen, et minu tegevusest sõltub väga palju, kas laps saab oma unistuse täita või saa,” rääkis ta.

Paljud õpetajad töötavad klassi ees 30 või enam tundi nädalas, aga kuna õpetaja tööaeg on 35 tundi nädalas, jääb tundide ettevalmistamiseks seeläbi vaid mõni tund. Õpetajad võivad küll koormust Kalmäe sõnul omavahel jagades pisut kauem vastu pidada, ent lõpuks saab nende jaks ülekoormuse tõttu otsa.

“Nad lihtsalt ei pea sellele koormusele vastu enam,” rääkis ta. “Lisaks isiklikele muredele eluga hakkama saamise osas tuli lastel ju seoses koroonaperioodiga vaimseid häireid juurde ja peame tegelema ka nende lastega. See kõik on õpetajate peal, meie töökoormus suureneb kogu aeg.”

Kalmäe lisas, et õpetajad ei anna ainult tundi. “Me oleme klassijuhatajad, peame tegelema individuaalsete õppekavadega, kui lapsed jäävad hätta, mõnikord tahavad lihtsalt vestelda, oma muresid kurta,” kirjeldas ta. “Peame tegelema väga paljude asjadega. Osade kolleegide käest kuulen, et neil ei ole isegi õpikuid ja nad peavad kõik materjalid ise tegema.”

Kaalutakse töölt lahkumist

Eesti Haridustöötajate Liidu maikuise uuringu kohaselt on õpetajate leidmisega raskusi 96 protsendil Eesti koolidest, 92 protsenti õpetajatest on kogenud läbipõlemist ning 94 protsenti on valmis parema palga nimel streikima. Ligi 60 protsenti õpetajatest kaalub kehva palga tõttu töölt lahkumist. Eesti õpetajate keskmine vanus on Euroopa suurim, samas palk väikseim.

Puudu on hinnanguliselt 5000 vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajat, sealhulgas vähemalt 2000 õpetajat, keda on vaja kõigi koolide viimiseks eestikeelsele õppele. Praegu on õpetajate palk 1412 eurot, rahuldav tase algab 2000 eurost.

Kommentaarid (4)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

elukestev õpe
14. sept. 2022 08:13
Loodetavasti see kriis eskaleerub plahvatuseks. Tõenäoliselt on lahendus lihtne, aga nõuab ootamatuid ümberkorraldusi. Nõutakse õpetajatele palka juurde. Peabki, kuid ka +250% palgalisa ei too muud, kui et vähema sobivusega tegelased sätivad end kooli palga peale. Kirjatükis osundatud tööd nad täiel määral küll teha ei suuda. Küsimus on õpetaja töö sisus. See on liiga mitmekesine praegu. Peamine on siiski särada tunnis õpilasi innustades. Muud ülesanded võiks teha keegi teine just selle teema asjatundja. Praegusest ühiskooli variandist tuleks täielikult loobuda ja minna tagasi sõjaeelsele paralleelkooli süsteemile. Kui seda ei taheta poliitilistel või ka muudel põhjustel teha, siis tuleks aineõpetajaga kokkupuutumiseks praeguses koolis õpilased siiski diferentseeritult gruppidesse jaotada (suutlikkuse Gaussi kõvera järgi). Klassi aineõpetaja juurde kutsuda vaid perspektiivsed. Et saada õpetajaga ainetunde juurde peab õpilane pingutama. Kui ei tee seda-siis ei kutsuta. Kooli ülesanne on tööpäeval kaitsta õpilasi kõrvaliste, halbade kavatsustega, isikutega kokku puutumast. Pakkuda vähemalt kord koolipäevas sooja toitu ja kaitsta kogukonda hulkuvate laste eest. Õpilasi tuleb sotsialiseerida ja liikumisega koormata. Selleks polegi (aine)õpetajat vaja. Hoopiski noorsootöötajaid, sotsiaaltöötajaid ja turvamehi. Avarad treppidega saalid ja kiire internetilevi. Mis õpetajate põhivõimekuse teostamist puudutab, siis siin tuleks riiklikult osta sisse ja teha kõigile õpetajatele kättesaadavaks tipptasemel tundide "põhjad" (nagu juristidel on lepingute "põhjad"). Seda jällegi Gaussi kõvera (vt ülal) järgi diferentseeritud variantides. Iga õpetaja ei pea "jalgratast" leiutama. See oleks ühtluskoolilik ühtlustamine tegelikkuses. Praegu "ühtlustatakse" võimekamatelt võimaluste äravõtmisega. Peamine parendamise vajadus ja ka tulemuste saamise võimalus puudutab progümnaasiumi astet. Tegelikult on õpetajaid piisavalt ka siis kui kõik kes tahavad, lahkuvad (pensionile, mujale ära). Kooli on vaja teisi spetsialiste (koristajaid, köögikatasid, noorsootöötajaid, sotsiaaltöötajaid, turvamehi, IT konsultante, liikumisjuhte, logupeede, psühholooge jne), aga mitte nii palju õpetajaid.
.
14. sept. 2022 00:40
Aga pole vaja ülekvalifitseeritud õpetajaid ja esitada suuri nõudeid. Ka tavaline inimene võib materjali meelde tuletada ja siis lastele õpetada. Parem kui õpetajaks on tore inimene, kui et õel kvalifikatsiooniga tegelane.
hmm
14. sept. 2022 00:32
Et elamisväärset palka saada... Õpetajate sissetulek on kõrgem kui enamikul Eesti inimestel, kes peavad hakkama saama mitteelamisväärse palgaga.
Minu Arvamus
13. sept. 2022 12:09
"rahva"saadikud on Toompeale trüginud, et raha teenida, mitte rahvast. Aga mis raha teenib õpetajana? "rahva"saadikul on saadikupuutumatus, aga mis puutumatus on õpetajal, kellele võib iga üks näkku sülitada?

Seotud artiklid