"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Raul Eamets: rahandusministeerium peab esitama uuendatud majandusprognoosi, sest oodatust kiirem hinnatõus tõstab nii valitsussektori tulusid kui ka kulusid võrreldes algsete plaanidega (0)
14. september 2022
Raul Eamets Foto Scanpix

„Makroväljavaade on oluliselt muutunud, kuid valitsussektori jooksvates kuludes see ei kajastu. Võrreldes kevadise vaatega kujuneb SKP maksumus prognoosiaastail 12-14% suuremaks. Samas ei ole realistlik, et valitsussektori palga- ja tarbimiskulud suurenevad seejuures eelmise vaatega võrreldes vaid 2,5-6%,“ oli riigi eelarvenõukogu esimehe Raul Eametsa põhietteheide rahandusministeeriumi eelarveprognoosile, mida arutati täna Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonis.

Eametsa sõnul tõstab oodatust kiirem hinnatõus nii valitsussektori tulusid kui ka kulusid võrreldes algsete plaanidega. „Kui riigieelarve tulud suurenevad tarbimis- ja tööjõumaksude ülelaekumise näol kohe, siis inflatsiooni mõju kulude poolele avaldub täies mahus mõningase viiteajaga,“ selgitas ta.

Kui tavapäraselt uuendatakse eelarvestrateegiat ja selle kuluprognoose iga 12 kuu tagant, siis sel korral on seadusemuudatuse tõttu jäänud kahe strateegia vahele pikem aeg ning suvise prognoosi koostamisel kasutatud valitsussektori tarbimise ja palgakulude prognoosid on kiire inflatsiooni oludes aegunud. Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos on aluseks tuleva aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia koostamisel.

Arvestamata kulumeetmed

„Suvise prognoosi koostamisel ei ole arvesse võetud ka kõiki uue valitsuskoalitsiooni kavandatavaid kulumeetmeid, mille sisu avalikustati juulikuus. On oluline silmas pidada, et valitsussektori kulude suurus ja kasv ei ole praegustes erakorralistes oludes ainult rahandusprognoosi teema,“ märkis Eamets.

Eelarvenõukogu hinnangul on oluline, et rahandusministeeriumi uuendatud makromajandusprognoos aastateks 2023-2026 sisalduks juba septembri lõpuks valmivas riigi eelarvestrateegias, võttes aluseks kõige viimase teadmise uue valitsuskoalitsiooni kavandatavatest eelarvemeetmetest ning uuendatud hinnangu valitsussektori palgakulude, tarbimise ja investeeringute arengule. „See annaks Riigikogule ja avalikkusele ajakohase ülevaate valitsuse kavandatavast eelarvepoliitikast koos selle prognoositava mõjuga Eesti majandusele.“

Edaspidiseks soovitas eelarvenõukogu juht, et rahandusministeeriumi prognoosid sisaldaksid kahte stsenaariumi, millest üks lähtub riigirahanduse eeldustes ainult kehtivatest seadustest. Teine aga kõige tõenäolisemast stsenaariumist, püüdes arvestada ka valitsuse kavandatavate eelarvemeetmete ja otsuste mõjuga. Vajadusel veel enne, kui need on seadustatud.

Sõja mõju

Venemaa sõjaline kallaletung Ukrainale on muutnud majanduskeskkonna väga ebakindlaks ja prognoosimise erakordselt raskeks. Olukord on palju muutunud isegi võrreldes kevadega ja inflatsioonist on saanud üks suveprognoosi põhiriske.

Eametsa sõnul ei ole eelarvenõukogu seni pidanud probleemiks seda, kui makroprognoos koostatakse nn muutumatu eelarvepoliitika eeldusel või pärast makroprognoosi esialgse versiooni valmimist ei ole uutel poliitikameetmetel tagasimõju makronäitajatele. Eespool viidatud metoodilistel vajakajäämistel on erakorralistes oludes suurem tähtsus ja muutunud olukorras tulnuks valitsussektori kulude käsitust kohandada vastavalt muutunud oludele.

„Teisiti öeldes takistab makroprognoosi realistlikkuse hindamist see, et suveprognoosis on oluliselt alahinnatud aastate 2023-2026 valitsussektori kulude mahtu ja eelarvepuudujääki, mis omakorda mõjutavad teisi prognoositavaid majandusnäitajaid,“ selgitas eelarvenõukogu juht.

August väljaronimise aasta

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe rääkis, et võrreldes kevadise prognoosiga on Ukraina sõja mõju osutunud majandusele väiksemaks väljakutseks ning kuigi sellel aastal tuleb majanduslangus „hakatakse järgmisel aastal august välja ronima“.

Majanduse põhimureks pidas Lättemäe kõrgeid energiahindasid ja kõrget hinnakasvu, mis on majandusele hetkel kõige suuremaks väljakutseks. „Muu sõjaga seotud majandusmõju on osutunud kardetust pehmemaks. Eesti ettevõtted on sanktsioonide ja tarneraskustega kohanenud paremini kui kevadel arvasime. Majandusaktiivsust on hoidnud üleval sõjale eelnev tugev majandusolukord ja säästude olemasolu,“ täiendas ta.

Siiski on kindlustunne majanduses kiiresti kahanemas ja see avaldub juba lähiajal majanduskasvu pidurdumises. Samas on tööturg on osutunud paindlikuks. „Palgakasv jätkub, kuid jääb käesoleval aastal inflatsioonile alla ning 2019. aasta reaalpalga tase taastub 2025. aastaks,“ ennustas ta.

Rahanduse põhisõnumid on tema hinnangul maksutulu, mis kasvab varem prognoositust hoogsamalt peamiselt inflatsiooni survel ning kasvu veavad põhiliselt käibemaks ja tööjõumaksud. Ka valitsussektori tulude maht kasvab kiiremini kui kulud, kuid kulude tase püsib kõrgel.

„Kulude kasvu hoiab tagasi 2022. aastaks kinnitatud eelarve kulude maht, kuid surve palga ja tegevuskulude kasvuks suureneb. Investeeringud kasvavad välisvahendite ja kaitseinvesteeringute toel. Sotsiaalkulud kasvavad peamiselt pensioniindeksi tõttu. Keskmine vanaduspension (595€) kasvab arvestades erakorralise pensionitõusu ja keskmise vanaduspensioni maksuvaba tuluga 2023. aastal oluliselt 704 eurole,“ tõi ta esile.

Arvestatud kõik kulud

Eelarvenõukogu teatas eelmisel nädalal, et ei kiida rahandusministeeriumi suvist majandusprognoosi heaks, sest selle koostamisel on kasutatud mullukevadisest eelarvestrateegiast lähtuvaid valitsussektori tarbimise ja palgakulude prognoose, mille prognoosieeldused on kiire inflatsiooni oludes aegunud. Lisaks pole prognoosi koostamisel arvesse võetud uue koalitsiooni juulis avalikustatud kulumeetmeid. Seetõttu leidis eelarvenõukogu, et suvises prognoosis on oluliselt alahinnatud valitsussektori kulude mahtu, eelarvepuudujääki ja võlakoormust aastatel 2023‒2026, mis omakorda avaldab mõju teistele prognoositavatele majandusnäitajatele.

Rahandusministeeriumi avalikustatud vastuses eelarvenõukogule seisab, et riigieelarve ja strateegia koostamise mõttes olulist sisulist mõju eelarvenõukogu soovitud meetmete planeerimisel prognoosi ei ole. „Rahandusministeerium on alati arvestanud kõigi kavandatavate kulude netomõju, sealjuures metoodiliselt arvestanud, et kui vastav kulu eelarves tehakse, siis laekub ka täiendavalt maksutulu. Seega ei ole otsuste maksulaekumist tõstev mõju otsuste langetamisel pildilt väljas ning eelarvepositsiooni hinnang on korrektne,“ seisab ministeeriumi edastatud vastuses.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.