"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Riigikontroll: süveneb risk, et suuri maanteid ei suudeta välja ehitada, seni ehitatud teid ähvardab aga lagunemine (0)
14. september 2022
Foto Scanpix

Ehkki riigiteede kvaliteedi ja sõidumugavuse näitajad on viimaste aastate jooksul pidevalt paranenud, ootavad riigiteede säilitamise ja arendamise rahastamist lähiaastatel järsud kärped. Tõenäoliselt ei ole Eestil võimalik täita ka Euroopa Liidu ees võetud kohustust ehitada aastaks 2030 nõuetekohaselt välja Tallinna-Pärnu-Ikla ja Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteed, leiab Riigikontroll oma täna avaldatud aruandes.

„Olukorras, kus raha eesmärkide täitmiseks napib, tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil paika panna rahastus­võimalustele vastavad prioriteedid või pakkuda välja teehoiu täiendavaid rahastusvõimalusi,“ ütles riigikontrolör Janar Holm.

Kui Teede Tehnokeskus kolm aastat tagasi, 2019. aastal hindas, et kõigi suure liiklusega teede vähemalt rahuldava taseme tagamiseks ja teedevõrgu üldseisundi parandamiseks on optimaalselt vaja aastas 193 miljonit eurot, siis eelarvestrateegiast ja 2022.–2025. aasta teehoiukava finantsplaanist nähtub, et riigiteede ehituse ja remondi rahastamist ootab hoopis järsk vähenemine. Näiteks on 2022. aastal teede säilitamise rahastuse kavandatud maht 141,8 miljonit, aga 2025. aastaks väheneb rahastus 80,9 miljoni euroni (koos käibemaksuga).

Teetööde maht väheneb eelseisvatel aastatel mitu korda

„Arvestades kiiret hinnatõusu, võib eeldada, et reaalne teetööde maht väheneb eelseisvatel aastatel mitu korda,“ nentis riigikontrolör Janar Holm. Transpordiameti hinnangul võib rahastuse kahanemise tulemusel näha teedel 2025. aastal selliseid defekte, mille kordategemiseks kavandatud rahastusest ei piisa.

Riigikontroll leiab, et väheneva rahastuse tõttu ei ole võimalik samaaegselt täita Euroopa Liidu ees võetud kohustust ehitada aastaks 2030 välja nõuetele vastavalt Tallinna-Pärnu-Ikla ja Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteed, saavutada liiklusohutuse eesmärke ning täita kruusateede tolmuvaba katte alla viimise eesmärgid.

Praeguseks vastab üleeuroopalise transpordivõrgustiku TEN-T nõuetele 30% Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteest ja 21% Tallinna-Pärnu-Ikla maanteest. Nõuetele vastamiseks peavad maanteedel kummagi sõidusuuna jaoks olema eraldi sõiduteed, mis on teineteisest eraldatud eraldusribaga ning raud-, jalg-, ratta- ja trammiteedega ristumised peavad olema eritasandilised.

Seni on TEN-T teede ehitamist rahastatud Euroopa Liidu fondide toel, kuid Eestile teede ehitamiseks eraldatud summadest ei piisa, et võetud kohustusi täita. Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja partnerlusleppe eelnõust on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) teada, et finantsperioodil 2021–2027 antakse riigiteedele 159 miljoni eurot. Transpordivõrgustiku TEN-T teede eesmärkide elluviimiseks peaks aga aastani 2050 eraldama keskmiselt kuni 214,3 miljonit eurot aastas arvestusega, et TEN-T teede nõuded karmistuvad.

Liiklusohutus võib halveneda

Riigikontroll tõdeb, et teedeehituseks ette nähtud raha vähenemine võib halvendada võimalusi täita Eesti eesmärke liiklusohutuse alal. Ehkki Vabariigi Valitsus on seadnud liiklusohutusprogrammis 2025. aastaks eesmärgi, et kolme aasta keskmine liikluses hukkunud inimeste arv langeks neljakümneni, ei leidu selle eesmärgi nimel vajalikeks investeeringuteks raha. Teehoiukava finantsplaani kohaselt liiklusohtlike kohtade ümberehitamiseks alates 2024. aastast enam raha ette nähtud pole. Ka seni ei ole liiklusohutusprogrammis veel ühelgi aastal programmi vahe-eesmärke saavutatud ning hukkunute arvu vähenemine kulgeb soovitust üle kahe korra aeglasemalt.

Riigikontroll juhib tähelepanu, et teede tolmuvabaks muutmise eesmärkide puhul erinevad eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja kavade kohaselt ette nähtud summad vähemalt neljakordselt. Riigil on transpordi ja liikuvuse arengukavas seatud eesmärk muuta aastaks 2030 tolmuvabaks kõik kruusateed, kus ööpäevas sõidab vähemalt 50 autot. Praeguse seisuga on tolmuvaba katte alla vaja viia veel ligikaudu 1800 km kruusateid, mis teeb ligikaudu 200 km aastas. Arvestamata tee-ehituse hinnatõusu, oleks vaja selleks 20,5 miljonit eurot aastas. Samas on aastateks 2022–2023 kruusateedele tolmuvaba katte ehitamiseks planeeritud alla 5 miljoni aastas ning aastateks 2024–2025 kavandatud teehoiu rahastamise maht ei võimalda kruusteedele katteid ehitada.

Taustaks

Riigikontroll analüüsis, kas olukorras, kus teehoiukava ja riigi eelarvestrateegia järgi teede arendamisesse ja säilitamisesse suunatav rahastus väheneb, suudetakse olemasolevate riigiteede kvaliteeti hoida ning samal ajal täita rahvusvaheliselt võetud kohustusi ja ehitada uusi üleeuroopalisse transpordivõrgustikku kuuluvaid maanteid.

Viimase viieteistkümne aastaga on kõige enam paranenud põhimaanteede seisukord, sest nende arendamiseks on olnud võimalik kasutada Euroopa Liidu toetusi. Kehvemas olukorras on kõrvalmaanteed, millest 75% on rahuldavas seisus. Teede seisundi üldine paranemine on toimunud ka seetõttu, et piiratud rahastuse juures on Transpordiamet teadlikult jätnud tegemata osa suuremaid remonttöid ning eelistanud teha odavamaid töid, mis on suurendanud sõidumugavust. Näiteks on amet esmatähtsaks pidanud katete pindamist ja tasanduskihtide tegemist. Samas kui tee konstruktsiooni seisund ajas aina halveneb, muutub remont selle tulemusel tulevikus üha kallimaks, mistõttu aitavad pindamine ja tasanduskihtide ehitus suuremaid töid edasi lükata vaid ajutiselt.

Eesti on võtnud Euroopa Liidu ees kohustuse aastaks 2030 üleeuroopalise transpordivõrgustiku põhivõrku kuuluvad maanteed nõuetekohaselt välja ehitada. Eestis kuuluvad põhivõrku Tallinna-Pärnu-Ikla ja Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee.

Riigiteede arendamise ja korrashoiu tagamise roll on Transpordiametil, mis kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Riigiteid on 2022. aasta alguse seisuga 16 662 km, millest 1605 km (9,5%) põhimaanteed, 2408 km (14,2%) tugimaanteed, 12 515 km (73,9%) kõrvalmaanteed ja muud riigiteed ning 134 km (0,8%) rambid ja ühendusteed.

Aruande täisteksti leiab siit: https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=16152&AuditId=3554

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.