"Tantsimine on ju kogu inimkonnale üldomane nähtus. Seepärast on tantsukunst ka väga suures osas rahvusvaheline."

Rahvatantsu propageerija Sille Kapper-Tiisler
Riina Sikkut: ettevõtete toetamise osas kokkulepet veel ei ole (1)
14. september 2022
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut. Foto Scanpix

„Ettevõtete kulude hüvitamise otsus tehakse koos eelarvearuteluga kahe nädala jooksul,” ütles majandus- ja taristuminister Riina Sikkut. “Paraku on ettevõtetel palju mitmekesisemad mured, kui eratarbijatel alates võimalusega kasutada laiemalt erimärgistatud diiselkütust kuni energiahindade või võrgutasude osalise kompenseerimiseni.

Sikkuti sõnul on vajalik energiahinnad alla tuua ning kasutatavad meetmed peavad olema üleeuroopalised. „Hindade alla toomises on oluline, et seda tehakse kogu Euroopas. Muutused on ühelt poollt vajalikud, et piirata energia tarbimist tipptundidel. Teisalt on vaja maksustada energiatootjate liigne tulu ning jaotada see tarbijatele hüvitisteks. Tootjate puhul on vajalik ka hinnalae seadmine, seda eriti vene gaasi puhul,“ märkis Sikkut.

Ta tõi välja, et praeguseks kokkulepitud eratarbijate energiatoetused lähevad maksma 200 miljonit eurot. See summa tuleb CO2 kvoodirahast ja riigieelarve üldkuludest. Hüvitised on automaatsed ning eraldi avaldusi kirjutama ei pea. Hüvitatakse suurusjärgus 20 protsenti elektri ja kaugkütte osas, gaasitarbijatele kuni 80 protsenti alates teatud tarbimisest. Samas tõi ta näiteks, et paarismajades kollektiivsete lepingute puhul tuleb soodsama lahenduse saamiseks ikka avaldus esitada, et energiamüüjad näeksid, kes peredest energiat eraldi tarbivad.

Hind odavam kui börsil

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan rääkis, et peagi tulev elektri universaalteenus tähendab kõigile kodutarbijatele võimalus osta elektrit omahinnaga, pluss mõistlik kasum. „Hind tuleb odavam kui börsil ja kallim kui fikseeritud paketid. Hinna ütleb konkurentsiamet kuu lõpuks,“ ennustas ta.

Järvani sõnul arutatakse valitsuses praegu, kas laiendada universaalteenust ka ettevõtetele. „Surve selleks on väga tugev. Kui suudame tarbimisvajaduse ära katta, siis mikro- ja väikeettevõtete suhtes saab seda kiiresti teha. Suurte ettevõtete toetus sõltub Euroopa Komisjoni riigiabi loa saamisest,“ selgitas ta.

Ettevõtete otsuse osas on tähtis ka see, kas jätkub tootmisvõimsust. Ettevõtted kasutavad kaks kolmandikku tootmisest ning nendest omakorda kaks kolmandikku on fikseeritud lepetega. „Kui palju tuleb tarbimist juurde,“ küsis ta ning pakkus, et Eesti Energial tuleb tootmisvõimsust suurendada ning praegu töös oleva kolme energiaploki kõrval panna töösse ka teisi. „Universaalteenuse puhul jääb Eesti Energia kasum 50 miljoni euro võrra senisest vähemaks,“ pakkus ta.

Eesti Energia juhatuse liige Agnes Roos kinnitas, et vanemad energiaplokid on juba praegu töös, kuigi nende töökindlus kannatab ning need nõuvad tihti remonti. Samas tagatakse nõudlus sisemaiseks tarbimiseks.

Tema sõnul on ettevõtete energiahindade universaalteenusena pakkumise puhul vaja teha seda nii elektri kui ka gaasi osas, sest muidu pannakse ettevõtjad ebavõrdsesse seisu. „Ettevõtted on teinud pikaajalised plaanid ning paljud on hinna juba fikseerinud. Meie pakume pikaajalisi lepinguid ettevõtetele 200-300 euro vahel teadmata, kui kõrge tuleb universaalteenuse hind kodutarbijatele ning kas see hakkab kehtima ka ärisektoris. Arvesse tuleb võtta ka seda, et konkurentsiamet võib kehtestada teistsuguse hinna,“ nentis Roos.

Gaasi hind alaneb

Kõneldes gaasi hinnast tõi Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik välja, et sügise osas on prognoosid praegu 200 euro juures megavatt-tunni eest. „Positiivne on see, et et aur gaasi hinnast hakkab välja minema. Vaatamata sellele, et augustis tegi gaasi hind iga päev uusi rekordeid, on viimased päevad olnud rõõmustavad ning hind tulnud tunduvalt alla. See annab lootust, kuid näitab ka gaasihinna suurt kõikumist,“ tõdes Kaasik.

Ka gaasi varustuskindluse osas pole seis paha, sest terminalid on vähemalt poole ulatuses täidetud ning Leedu poolt on Läti ja Eesti suunas tarned suurenenud. „Isegi kui LNG terminali valmimine Paldiskis peaks viibima, suudame me oma kliendid selleks talveks gaasiga varustada,“ kinnitas ta.

Alexela nõukogu esimees Marti Hääl omakorda tõi välja, et LNG terminali ehitusega ollakse graafikus ning nende poolt on tööd valmis oktoobri lõpuks. Tema sõnul aga kujundab juba praegu LNG gaasi hind ka torugaasi hinda ning see omakorda sõltub gaasi maailma hinnast, mis on soodsam kui seda pakutakse praegu Euroopas. „Gaasi maailmahind on alla 200 euro ning on selge, et see tuleb alla ka Euroopas praegu kõrgeks aetud hinnapiirkonnas,“ ennustas Hääl.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Tõnis Mölder lausus, et riigil tuleb ettevõtjatele appi tulla ning üheks võimaluseks oleks ära kasutada CO2 kvoodi eest laekuvaid summasid. „Riigil ülesanne on rakendada konkreetne tegevuskava, et inimesed saaksid ka uuel küttehooajal elada soojas toas ning ettevõtted suudaksid oma tegevust jätkata ja säilitada töökohad,“ rõhutas ta.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

z
14. sept. 2022 00:34
Ettevõtted on riigi lüpsilehmad.

Seotud artiklid