"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Lauri Läänemets: päästjad, õpetajad ja kultuuritöötajad ei pea üksi kinni maksma Putini sõda (1)
15. september 2022
Siseminister Lauri Läänemets. Foto Albert Truuväärt

“Riigikaitses panustame rohkem kui miljard eurot,” ütles neljapäevasel pressikonverentsil siseminister Lauri Läänemets. “Meil on plaan ka õhukaitsesse otsuseid teha, aga see tähendab, et miljard tuleb kusagilt ka võtta. Meie hinnangul tuleb see praegusel hetkel hädavajalike palkade tõusu arvelt. Palju mõttekam oleks riigikaitse investeeringud teha, kas riigikaitselaenuga või õige oleks kaaluda ka riigikaitsemaksu kehtestamist, et kogu ühiskond panustab julgeolekuinvesteeringutesse sama palju.”

Läänemetsa hinnangul on tähtis, et hädavajalikud palatõusud saaksid korraldatud. “Nagu vana tõde ütleb, siis raha seina seest ei tule ja see miljard, mida täna riigikaitsesse panustame tuleb selle hinnaga, et politseinikele, päästjatele ja õpetajatele on hädavajalikku palgatõusu raske teha, sest riigieelarves seda raha ei ole,” lisas ta.

Peaminister Kaja Kallas märkis, et endiselt teeb muret energiasõda. “Putin ei ole seda varjanud, et ta kasutab energiat relvana lääneriikide vastu, sealhulgas ka meie vastu,” lausus ta. “See on toonud meile paraku väga kõrged hinnad.”

Kallas ütles, et valitsus tegeleb energiasõja mõjude leevendamisega. “Oleme olnud eesrinnas igasuguste pakettide väljatöötamisel, et inimesi rasketel aegade toetada,” märkis ta. “Kodutarbijate toetamiseks oleme kokku leppinud korralikud meetmed, näiteks elektri universaalteenus, mis võiks 1. oktoobrist jõustuda.”

Teiseks tõi Kallas välja elektri-, gaasi- ja keskkütte täiendava toetuse. “Oleme tõstnud ka toimetulekutoetust 33 protsenti, et aidata kõige haavatavamaid inimesi,” ütles ta. “Leppisime kokku, et uuest aastast tõuseb tulumaksuvaba miinimum 654 euroni, see peaks samuti aitama inimestel toime tulla. Lisaks peretoetuste ja lastetoetuste tõusud.”

Energia kokkuhoid – temperatuuri vähendamine

Kallas tõi välja, et ühiskond peab kokkuhoiu peale mõtlema. “Olin eile riigikogus, kus naeruvääristati kokkuhoiu teemat, aga seda ei maksa teha,” rõhutas ta. “Mõelge olukorrale, kus meil on põud ja vett üldse ei ole. Kui seda ei ole, siis mujalt seda juurde ei teki. See tähendab, et peamegi kokkuhoiule mõtlema. Kokkuhoiuga saaksime tuua hinna ka palju rohkem alla.”

Avalik sektor kavatseb eeskuju näidata. „Kuna oleme energiakriisis kõik koos, siis riigisektor ega avalikud asutused pole siin mingisugune erand,“ märkis riigihalduse minister Riina Solman. „Väljatöötamisel on pakett, mille eesmärgiks on vähendada keskvalitsuse energiatarbimist perioodil sügis 2022 kuni kevad 2023.“

Solman lisas, et oleme kõik energiasõjas. “Oleme sattunud sinna erinevate kriiside tulemusena,“ sõnas ta. „Kõige hullema pitseri on pannud agressioon Ukrainas, kus meie vastu rakendatakse hübriid-, info- ja energiasõda. Sõjas loeb iga okas ehk iga tegu, mida energia kokkuhoiu suunas astume, aitab meil paremini Putinit alistada. Kogu Euroopa on energiasõjas Venemaaga ja anname endale aru, et kurjajuur on täna õiged hinnad.”

Suuniste seas on temperatuuri vähendamine kontorihoonetes ja töökorralduse üle vaatamine nõnda, et vähemalt üks päev nädalas töötataks kontorist väljas. “See võimaldaks tühjade ruumide kütte- ja ventilatsioonisüsteemide töö viia miinimumini,” selgitas Solman. 

Samuti on kavas pinnakasutuse tihendamine ja optimeerimine. “Me kaalume siis, et milliseid osasid saab hoonetes üle kasutusest välja jätta. Näiteks meil superministeeriumis, kus on koos hulk ministeeriume, saab ruumikasutust veelgi tihendada ja me plaanime majutada meie hoonesse veel ühe ministeeriumi või vähemalt ühe uue asutuse juurde tuua,” ütles minister. 

Plaanitakse ka valgustuse vähendamist hoonete välisfassaadidel ja riigimaanteedel ning kaalutakse soojast tarbeveest loobumist ühiskasutatavates ruumides. 

Solman tõi välja, et kohalikest omavalitsustest 15 protsenti on juba alandanud avalike hoonete temperatuuri ning seda kavandab 60 protsenti. Valgustust on vähendanud 38 protsenti ja seda kavandab 40 protsenti ministeeriumi küsitlusele vastanud omavalitsustest. 

Hoonete energiatõhusust on parandanud samuti 15 protsenti ja seda kavandab 66 protsenti, kaugtööd rakendatab aga 32 omavalitsust ja kavandab sama palju.

Hetkel käib aga Solmani sõnul veel olukorra kaardistamine ning täpsed suunised meetmete rakendamiseks loodetakse anda järgmise nädala kabinetiistungil. 

Elutähtsate teenuste toetamine

“Riik ei jäta kriitilisi teenusepakkujaid hätta,” rõhutas Solman. “Energiakokkuhoiu tingimused puudutavad ennekõike neid asutusi, kus seda saab kokku hoida. Oleme kaalunud siiski, et sotsiaalobjektid kuuluvad sinna alla ja nende puhul äärmuslikemaid meetmeid mitte tarvitusele võtta.”

Läänemets lisas, et esimese asjana tuleks vaadata sotsiaalmaksu laekumist. “See on esimene koht, kust vaadata, kas mingisuguseid ümbertõstmisi saaks teha,” lausus ta. “Haiglad ja elutähtsad teenused peavad kindlasti jätkuma.”

Kallas aga ei mõista, miks ei ole haiglad oma hindu fikseerinud. “Kui Riigi Kinnisvara AS seda korraldab, siis on teada, et hinnad tõusevad,” lausus ta. “Ma rääkisin eelmisel detsembril, et fikseerige hinnad. Miks ei ole riigiasutused seda teinud? Kuidas oleme olukorras, kus see on endiselt sõltuv börsihinnast? Ma olin üllatunud, et seda ei ole tehtud. Me oleme riigi tasemel rääkinud, et see oleks mõistlik.”

Päästeaseaduste muudatused

Läänemets ütles, et valitsus on riigikogule teinud ettepaneku päästeseaduste ja teiste seaduste muutmiseks. “See tähendab nelja olulisemat muudatust,” lausus ta. “Päästeamet saab õiguse kaasata demineerimistöödele vabatahtlikke abidemineerijaid. Vabatahtlike all peame silmas inimesi, kes on kaitseväes olnud vastava erialaspetsialistid või varasemalt töötanud päästeametis, aga täna on pensionile läinud või teevad midagi muud. Täna soovime kaasata neid vabatahtlikke demineerijatena.”

Nende ülesanne oleks Läänemetsa sõnul vahetu demineerimistööde toetamine. “See puudutaks varustuse käitlemist enne situatsiooni lahendust ning tugi- ja abitööde tegemist,” kirjeldas ta. “Abidemineerijatele antakse ka teatud erimeetmete kohaldamise õigused, kuid seda vaid päästeametniku korraldusel ja koos temaga. Sarnane lähenemine on ka abipolitseinikega. Vabatahtlikke demineerijaid on vaja suuremates kriisides. Eeldame, et tavaolukordades neid nii palju vaja ei lähe, aga alati peab valmisolek olemas olema ja nagu Ukrainast ka näeme jätkub seda tööd sõjalistes kriisides eriti palju.”

Lisaks hakkab päästeamet isikute eelneval nõusolekul saatma päästeinfosüsteemi kantud isikute kontaktandmetele päästeameti tegevusega seotud teavitusi. “Need võivad olla näiteks meeldetuletused, et on vaja kutsuda korstnapühkija või midagi olulist, mis võib inimestel meelest ära minna, aga ohutust paremini tagada,” sõnas Läänemets.

Küttesüsteemide korrasolekuandmed muutuvad kättesaadavaks igaühele, kes end päästeameti infosüsteemis olevas küttesüsteemide portaalis autentib. “See tähendab, et portaali sisse logides on võimalik näha, milline on ühe või teise hoone küttesüsteem ja selle olek,” lausus Läänemets.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Arvamus
15. sept. 2022 12:45
Kas EL koos Eestiga ei pidanud mitte ikka Putinit karistama mitte kollektiivselt tema sõjaarveid tasuma?!