"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Uuring Pirita kloostrivaremed kannavad püsikatuse välja (1)
15. september 2022
Foto: Pirita LOV

„Uuringute raames tehti kindlaks Pirita kloostri paekivimüüride ehitustehniline seisukord. Kahe kuu jooksul fotografeeriti, filmiti ja mõõdistati kloostrivaremeid nii maa pealt, katuseperimeetril kui ka droonide abil õhust ning tehti proovikehade laboratoorsed katsed. Kuna kloostrivaremeid mõjutab maastikulise eripära tõttu suurel määral tuul, tehti ka tuule koormusarvutused. Uuringu insenertehnilised arvutused näitavad, et Pirita kloostri kirikuhoone seinad on piisavalt tugevad alalise katuse kandmiseks,” viitas Pirita linnaosa vanema kohusetäitja Kaido Saarniit uuringule.

Juulis ja augustis tehti Pirita kloostri varemetes uuring, mille eesmärk oli välja selgitada kloostrivaremete seisukord ja leida lahendused, mis tagaksid alalise katuse rajamise varemetele ja sellele avanevate vaadete säilimise. Insenertehnilised arvutused näitavad, et Pirita kloostri kirikuhoone seinad on piisava kandevõimega alalise katuse rajamiseks.

Uuring annab väga põhjaliku ülevaate varemete olukorrast. Pirita kloostri varemete kloostrikiriku müüritise üldine seisukord on rahuldav, kuid see vajab restaureerimist. Kiriku paekivimüüride seisukord on rahuldav – põhikehand on terviklik, mille jäikus on tagatud, kirjutatakse uuringus. Samas tõdetakse, et kloostrikirikust põhja pool olevad müüriosad on varisemisohtlikud ja need vajavad kohe korda tegemist.

“Uuring sisaldab mitmeid erinevaid näiteid ajakohastest katustest, millised on rajatud kirikutele, katedraalidele ja templivaremetele Rootsis, Hispaanias, Hollandis ja mujal. Arvestades Eesti kliimatiliste olude eripära ja soovi säilitada vaated, on uuringu tegijate hinnangul sobivaim lahendus teras kombineerituna klaasiga. Kuna kloostrikirikut kasutatakse ka kontserdipaigana, tuleb lisaks visuaalsele poolele katustamise lahenduse valikul arvestada näiteks ka ruumi akustikat ja sisekliimat,” vahendas Saarniit.

Püsikatus lubaks linnale kuuluvaid kloostrivaremeid paremini kasutada ja see säästaks nii maksumaksja raha kui ka müüre, sest ajutise katuse paigaldamise ja eemaldamise käigus saavad kloostrimüürid kannatada. Uuringu tegemise ajal toimus kloostrivaremetes Birgitta festival, mille raames paigaldati kloostrikiriku varemetele tellingud ja ajutise katuse konstruktsioonid. Pärast tellingute eemaldamist oli näha uusi vigastusi, kirjutatakse uuringus.

Pirita kloostrikiriku ligikaudsed mõõtmed on 56 x 24,3 meetrit ja üldpindala 1360 ruutmeetrit.

Uuringud tegi Pirita linnaosa valitsuse tellimusel Eks Invest OÜ.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Vana
15. sept. 2022 10:20
Imestan neid inimesi ja organisatsioone, kes on vastu ajalooliste hoonete taastamisele. Peale sõda oli ju mitmeid euroopa linnu, kus ei jäänud kivi kivi peale. Aga ehitati uuesti üles ja nüüd on ilus vaadata ja nendes saab elada või teisiti kasutada. Kas ikka on suur vahe, kas see või teine kivi on paika pandud 500 aastat tagas või eile kui see vaadates samasugune paistab. Eeldusel muidugi, et spetsialistid otsustavad, kuidas teha.