"Tantsimine on ju kogu inimkonnale üldomane nähtus. Seepärast on tantsukunst ka väga suures osas rahvusvaheline."

Rahvatantsu propageerija Sille Kapper-Tiisler
Kolonel Grosberg: ei ole ühtegi märki sellest, et sõjale tuleks kiire lõpp (0)
16. september 2022
Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg. Foto: Mats Õun

“Sisuliselt viimased paar päeva ongi Ukraina üksused tegelenud sellega, et kindlustada oma tagalat, et tagalasse ei jääks vastase üksuseid. Mis kindlasti ei tähenda seda, et see vasturünnaku operatsioon oleks peatunud,” ütles kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.

Ukraina vägede senisele edasiliikumisele järgneb teatav paus, mida on Grosbergi sõnul vaja nii üksuste täiendamiseks varustusega kui ka inimestega.

“Teisest küljest ei saa ukrainlased kindlasti lubada endale samasuguste vigade tegemist, nagu Vene Föderatsiooni relvajõud sõja alguses veebruaris Põhja-Ukrainas tegid, kus siis tungitakse väga-väga kiiresti edasi, venitatakse logistiline kett väga pikaks ja hõivatud alasid ei puhastata ja ei kontrollita,” märkis ta.  

Vasturünnaku hoog on ajutiselt vaibumas

Ukraina väed on vasturünnakuga jõudnud Oskili jõeni ja sealt edasi ongi sisuliselt toimunud rünnakud eelkõige Izjumi ja Lõmani piirkonnas. Rünnak ei ole kolonel Grosbergi hinnangul lõppenud, lihtsalt see edenemine ei kulge enam sellises tempos, nagu eelmisel nädalal.

Kokku on praeguseks hetkeks ukrainlased suutnud selle operatsiooni käigus vabastada umbes 9000 ruutkilomeetrit Vene Föderatsiooni relvajõudude poolt okupeeritud alast, mis on kokku umbes kümnendik kogu Vene Föderatsiooni poolt okupeeritud aladest. Selle tulemusena on jõutud Harkivi linna lähistel Vene Föderatsiooni piirini, mille tulemusel Vene Föderatsiooni relvajõud on sunnitud olnud liigutama nii oma õhutõrjevahendeid kui suurtükke Vene Föderatsiooni territooriumile. Sellest tulenevalt ei ole Harkivi linn kui selline enam Vene Föderatsiooni suurtükkide poolt mõjutatav.

Venelased üritavad Donetskis tulutult läbi murda

Donetski linna ümbruses üritavad Vene Föderatsiooni üksused Grosbergi andmetel läbi tungida Ukraina kaitsest, ehk siis sisuliselt toimub seesama tegevus, mis alates juuni lõpust.

“Kuna see on piirkond, kus ukrainlased on kaheksa aastat sõjaks valmistunud ja kus on rajatud väga head kaitseliinid, siis sellest tulenevalt ei olegi Vene Föderatsioon seal edu saavutanud ja suurem osa rünnakutest on väga edukalt tagasi löödud,” selgitas Margo Grosberg.

Hersoni piirkonnas jätkuvad Ukraina rünnakud, eelkõige rünnatakse jätkuvalt peamiselt varustusteid ja varustuskolonne, selleks, et muuta võimalikult raskeks Dnepri läänekaldal olevate Vene Föderatsiooni üksuste tegevus sarnaselt Harkivi piirkonnaga.

“Väga kiiret edenemist ei ole olnud, ka seal on Vene Föderatsiooni üksused sisuliselt konflikti algusest hästi palju nii-öelda keskendunud kaitserajatiste loomisele ja kaitseliinid on päris head. Ja ka jõudude vahekord on seal enam-vähem selline, et konflikt ongi enam-vähem staatiline. Kui nüüd natukene mõtiskleda ja vaadata selle peale, mida tulevik on toomas, siis kuskilt poolt ei ole ühtegi märki sellest, et sõjale tuleks kiire lõpp,” tõdes luurekeskuse ülem.

Vene sõjaväel on probleeme isikkoosseisuga

“Kui vaadata Vene Föderatsiooni poolt, siis on näha, et on päris suuri probleeme isikkoosseisuga. Kui relvastust veel on, siis isikkoosseisu on raske leida. Kindlasti olete näinud ka meediasse levinud klippe, kus siis endiseid vange üritatakse värvata Wagneri ridadesse sõdima ja nii edasi. Kindlasti olete kuulnud uudist sellest, kuidas Vene Föderatsioon ostab suurtükimoona Põhja-Korealt ja üritab seda ka endisest liiduvabariikidest kokku osta,” kirjeldas Grosberg.

See ei näita tema sõnul mitte seda, et Vene Föderatsiooni suurtükiväemoon oleks otsa saamas, pigem on need tehingud nii-öelda oma tagala kindlustamiseks.

“Ollakse aru saanud, et kiiret lõppu sellele konfliktile ei ole ja pigem ettevaatavalt võib-olla nii talve kui ka järgmisesse kevadesse on lihtsalt vaja oma varud hoida sellel tasemel, et seda konflikti jätkata. Nii, nagu ma eelnevalt olen toonitanud, siis ajaaken suurteks mastaapseteks maa-ala hõivamisteks hakkab järjest sulguma. Mida rohkem sügise poole vihma hakkab sadama, seda raskemini läbivaks muutub maastik ja seda keerulisem on suuri manöövreid teostada ja suuri maa-alasid kiiresti hõivata, mis aga kindlasti ei tähenda, et see sõda kuidagi vaiksemaks muutub või seda kuidagi selle sügisega lõppenuks saab kuulutada.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.