"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
osale kummitusmatkal Muinsuskaitsja Henry Kuningas: vanalinn on tundmatuseni muutunud, vaid üksikud hooned on kehvas seisus (0)
16. september 2022
Foto Albert Truuväärt

„Kui vanalinna peal ringi käia võib näha, et mõningad üksikud hooned seisavad veel tühjana ja on kehvas seisus,“ sõnas muinsuskaitse osakonna vanalinna juhtivspetsialist Henry Kuningas. „Õnneks on neid jäänud alles ainult üksikud. Neid ei ole enam kümnete kaupa nagu oli aastaid tagasi.“

Vaata galeriid (13)

Vanalinnad on linnade identiteedi kandjad – kohad, kus ajaloolised ja tänapäevased kihistused moodustavad elava ruumilise terviku. Linnasüda võib olla kultuuriväärtuslik, mugavat elukeskkonda pakkuv ning jätkusuutlikkusele ja kogukonnale orienteeritud nii siis kui see on vanalinn kui ka lihtsalt vana linn.

Tänavused muinsuskaitsepäevad toimuvad 15. – 18. septembril. Festivali nimi-näitus “Elav vana linn” viib ringkäigule vanalinnade muinsuskaitsealdele ja jutustab 11 inspireerivat lugu Eesti inimestest, kes panustavad igapäevaselt sellesse, et ajaloolised linnasüdamed oleksid meeldivad, mugavad ja kestvad keskkonnad kõigile.

Pealinn uuris, millises seisukorras on Tallinna vanalinnas muinsuskaitse all olevad hooned.

Aastatega on vanalinnas muinsuskaitse all olevate hoonete seisukord paranenud. „Eriti kui arvestada, et 1990. aastate alguses olid paljud hooned veel Eesti Vabariigi ajast saadik korrastamata ning kui toimus ka veel omandireform,“ kirjeldas Kuningas olukorda. „Paljud hooned tagastati, endised elanikud kolisid välja ja erinevad asutused lõpetasid töö ehk selle ajaga võrreldes on meie vanalinn tundmatuseni muutunud.“

Viimase kümne aasta jooksul on Kuningase sõnul korrastatud ka palju eravalduses olevaid hooneid. “Muidugi ka linna omasid,“ lisas ta. „Vanalinna omandisuhetes on viimase 25 aasta jooksul muutunud see, et suur osa kinnisvarast on liikunud erakätesse.“

Räbalas seisus hooned korda

Erasektoris on suur roll turuseisul ja kinnisvara turust tulenevatel objektiivsetel asjaoludel. „Kui vanalinna peal ringi käia võib näha, et mõningad üksikud hooned seisavad veel tühjana ja on kehvas seisus,“ sõnas Kuningas. „Aga õnneks on neid jäänud alles ainult üksikud. Neid ei ole enam kümnete kaupa nagu oli aastaid tagasi.“

Positiivse näitena tõi Kuningas Suur-Karja 12 tänaval asuva hoone. „Seal oli esimese korruse ulatuses suur plagu ees,“ kirjeldas ta. „Hoovis kasvas suur võsa ja hoone oli üldiselt avariilises seisukorras. Selle hoone ümberehitamine on praegu juba pool aastat või isegi rohkem käinud ja peaks järgmine aasta korda saama.“

Kuningas lisas, et käimas on ka mitmete teiste hoonete projekteerimine. „Lootust on, et ka neid hakatakse varsti restaureerima,“ lausus ta. „Näiteks Uus tn 9 on üks vanalinna väheseid puithooneid ja Laial tänaval Linnateatril kõrval on üks väga suur kompleks, kus olid Nõukogude ajal sees instituudid. Nende mõlema hoone puhul projekteerimine juba käib.“

Uus tänav 9 asub vanalinnas ainus säilinud palkmaja.
Pilt: Albert Truuväärt

Arhitektuuripärandi oaas

Ükski hoone ei ole Kuningase sõnul hooldusvaba. „Kõik hooned vajavad iga paarikümne aasta tagant vähemalt fassaadi restaureerimist, katuse parandamist või lausa katuse katte vahetamist,“ rääkis ta. „Neid töid tehakse pidevalt ja selle üle on ainult hea meel.“

Tallinna vanalinn on Kuningase sõnul ajaloolise arhitektuuripärandi oaas. „Siin on väga palju erinevaid ajalookihistusi alates keskajast kuni 21. sajandini välja,“ sõnas ta. „Kõikidest ajaloo etappidest on vanalinna jäänud sümbolväärtusega ja arhitektuuriliselt kõrgetasemelised hooned. Nad kõik koos moodustavad ainulaadse terviku. Seetõttu ei ole olulised mitte ainult need kõige tähtsamad ja väärtuslikumad hooned, vaid ka teised võib-olla mitte niivõrd silmapaistvad hooned. See ongi vanalinna väärtus, et meil on siin väga mitmekihiline hoonestus nii horisontaalselt ehk ühe ajastu piires kui ka vertikaalselt ehk läbi kõikide sajandite.“

Vanalinnas on kõrgendatud muinsuskaitselised nõuded. „Projekteerimisel on teatud funktsioonid, mis kõikidesse hoonetesse ei sobi ja kindlasti ka materjalid, mida kasutades, peavad nad selle ajaloolise hoonega sobima,“ kirjeldas Kuningas. „Näiteks ei ole võimalik panna plastikaknaid mälestistele ja vanalinna hoonetele. Ka kaasaegsed lisandused nagu ventilatsiooni- ja jahutussüsteemid võivad mõne hoone puhul olla üsna keeruline lahendada.“

Korda tehtud hooned seisavad tühjana

Kuningas ütles, et praeguste ehitushindade juures on odavam maju restaureerida. „Kui varasemalt on väidetud, et odavam on ehitada uut maja, siis julgen nüüd väita, et praeguses olukorras see enam tõele ei vasta,“ märkis ta. „Palju on ka eelarvamusi, mis puudutab vanade hoonete korda tegemist. Üldjuhul on ikkagi võimalik leida kompromiss, et neid saab kasutada ka tänapäevastes eesmärkideks ehk äri- ja elufunktsioonideks või ka avalikeks funktsioonideks.“

Selliseid hooneid, kus aknad oleksid laudadega kinni löödud, Kuningase sõnul vanalinnas enam näha ei ole. „Mõningad korrastamata ja tühjana seisvad hooned on vanalinnas ikka, aga olukord ei ole nii hull nagu kümme aastat tagasi,“ lisas ta.

„Tuleb tunnistada, et vanalinnas on ka sellised hooned, mis on väga kenasti korda tehtud, aga paljudes korterites ei elatagi, vaid paistavad välja lihtsalt pimedad aknad.“

Suur-Karja 12 tänaval asuv hoone valmib 2023. aastal.
Pilt: Albert Truuväärt

Üks põhjus on Kuningase sõnul välismaised investorid. „Nad on ostnud korteri, kas lihtsalt investeeringuks või käivad kaks korda aastas selles korteris,“ selgitas ta. „Osad korterid on ka üürikorterid, mis on suunatud just turistidele, aga kuna Covid-19 pandeemia ajal turiste ei olnud, jäid need tühjana seisma.“

Üle-eestiline festival

Muinsuskaitsepäevad on kord aastas toimuv üle-eestiline festival, mille keskmes on meid igapäevaselt ümbritsev rikas ja mitmekesine kultuuripärand.

Elavate vanade linnade teema tuumaks on kestlikkus ja vanalinnade roll identiteedi kandjatena. “Aastasadade pikkune taaskasutus on kogu oma võlus, ilus ja keskkonnasäästlikkuses meie ees,” rääkis vanalinnade ühte täiendavat kaasaegset väärtust Muinsuskaitseameti peadirektor Liisa Pakosta. “Enne meid vanalinnas elanud ja töötanud inimestel ei olnud ees rohepöördeprogrammi, vaid neil oli lihtne tarkus – hoia kasutuses seda, mis on ja taaskasuta vanu materjale. Selline tark taaskasutus tekitab inimestele head enesetunnet tänase päevani.”

Kõik muinsuskaitsepäevade kavas olevad sündmused toimuvad kohalike inimeste eestvedamisel. Ehkki tänavuse pärandifestivali pealkiri viitab linnadele, oodatakse korraldajaid ka pisematest haldusüksustest.

Muinsuskaitsepäevade programm Tallinnas:

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.