"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
fotod ja video Toivo Maimets Vähiliidu konverentsil: Saame vähist jagu, aga ei tea ainult millal (1)
16. september 2022
Foto Mats Õun

Vähk on väga kompleksne haigus ja seepärast tuleb selle puhul tegeleda kõikide teemadega alates vähi geneetika ja mikrobioomiga ning lõpetades tema arengu bioloogiaga,“ ütles Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets Eesti Vähiliidu konverentsil Tallinnas.

Vaata galeriid (56)

„Kui eelmisel sajandil oli meil vähist pisut naiivne kujutus, et paari-kolme põhilahendiga ning kümmekonna aastaga saame temast jagu, siis praeguseks oleme saanud teada seda, mida kõike me ei tea,“ rääkis Maimets.

Praegune teadmiste kogum aga aitab paremini vähi vastu võidelda. „Vaadates kasvõi uusi ravimeetodeid, nagu rakuteraapia, kus patsiendi enda rakud õpetatakse põhimõtteliselt võitlema vähi rakkudega ning selle töö nad ära ka teevad. Või monokloonsete antikehadega ravi, mis on melanoomi ravi viinud täiesti uue kvaliteedini, mille eest mõned aastad tagasi ka Nobeli preemia määrati. Need on äärmiselt suured võidud vähiravis,“ kinnitas ta.

Vaatamata teaduse ja ravi tõhususe arengule esineb vähi diagnoosi aga üha sagedamini. Maimetsa sõnul on selle juures oluline ka see, et inimesed elavad järjest vanemaks ning pooltõsiselt öeldes: suudavad oma vähi ära oodata. Vanuse tõusuga suureneb ka vähi tõenäosus.

Teisalt on ka meie diagnostika läinud palju täpsemaks. Kui vanasti suri inimene lihtsalt, nagu öeldi vanadusse, siis nüüd teame vanemas eas palju täpsemalt, mis haigusi, sealhulgas ka millist vähki me põeme.

Vähk on paratamatu elu arenguga kaasnev nähtus. Kui mõtleme rakkude diferentseerumisest ja dediferentseerumisest, siis need käivad alati eluga kaasas. Üks asi on seda mõista ning teine asi on saada see kontrolli alla.

Universaalse vähiravimi peatset tulekut Maimets aga ei ennusta, sest vähk esineb nii paljudes vormides ja nii mitmekesiste tekkemehhanismide ja toimega, et kõike korraga ravida ühe ravimiga ei saa. „Võtame ikka ükshaaval ühe pataljoni ette ja purustame selle ning seejärel järgmise. Kõik see võtab aega, aga lohutuseks võib öelda, et elunemus kõikide vähi vormide puhul on tõusmas ning see annab lootust, et kunagi jõuame selleni, kus vähk on ravitav,“ ennustas ta intervjuus Pealinnale.

Pooled elanikest vähihaiged

Maimets tõi ettekandes esile, et kasvajad on endiselt väga tõsine üleilmne meditsiiniline, sotsiaalne ja majanduslik probleem. Maailmas lisandub aastas 20 miljonit uut vähijuhtumit ja ligi 10 miljonit surma ning 20 aasta pärast on oodata juba ligi 30 miljonit uut vähijuhtumit aastas. Praegu on maailmas 57 riiki (sealhulgas Eesti), kus kasvajad on surma põhjusena vanuserühmas kuni 69 aastat (nn enneaegne suremus) esimesel kohal, ning selliste riikide arv üha suureneb.

Mitmete vähivormide puhul, nagu kopsukasvajad, eesnäärme- ja kolorektaalsed kasvajad on suudetud suremust viimaste aastakümnetega oluliselt vähendada, ent näiteks maksa- ja kõhunäärmekasvajate puhul on tegu tõusva trendiga. Ühendkuningriigis hinnatakse, et inimestest, kes on sündinud hiljem kui 1960. aastal, saavad pooled oma elu jooksul vähidiagnoosi.

„Seetõttu on selge, et uute lahenduste leidmine kasvajate diagnoosimiseks ja raviks on aktuaalne veel pikka aega. Ehkki kasvajate tekke teooriaid on ajaloos olnud erinevaid, valitsevad praegu põhiliselt kaks kontseptsiooni ja nende hübriidvariandid: kasvaja kui geneetiline probleem ja kasvaja kui rakkude/kudede arenguhäire,“ selgitas Maimets.

Tähelepanu on juhitud ka asjaolule, et mida levinum on kasvaja, seda rohkem on temas geneetilisi muutusi. Kui kasvaja on tekkinud vaid ühe rikutud genoomse signaaliraja tõttu, siis on ta harva esinev ning samas rünnatav ühe meetodiga erinevates kasvajatüüpides. Enamik levinud kasvajaid, nagu kopsu-, jämesoole-, rinna- jt kasvajad on geneetiliselt väga heterogeensed. „Näiteks on kopsukasvajates nn põhjuslikke mutatsioone defineeritud vähemalt 16 geenis. Seetõttu ei ole enam levinud kasvajate ravile ühtmoodi lähenemine ilmselt mõeldav,“ järeldas Maimets.

Patsiendikeskne onkoloogia

Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liige, doktor Terje Peetso kõneles patsiendikesksuse tähtsusest onkoloogias. Valides inimesele sobivat ennetus- või ravimeetodit, ei ole alati vaja tingimata geeniuuringuid teha ja ravida inimest ainult kui bioloogilist probleemi, vaid kindlasti ka uurida, mida ta tegelikult ise soovib ja mis on tema jaoks oluline eeldatav tervisetulem.

“Räägime üha enam tervishoiu patsiendikesksusest ja patsiendile orienteeritusest. Ühest küljest tähendab see, et patsienti kaasatakse raviprotsessi kavandamisse varasemast rohkem ning arvestatakse tema tagasiside, hinnangute ja soovidega. Kuid patsiendikesksus tähendab sedagi, et patsiendil on teatavad tervisealased teadmised ning ta on ise aktiivne andma tagasisidet, et saaksime paremini mõõta ravi mõju tema elukvaliteedile tervikuna ehk tervisetulemit,“ tõi ta esile.

Patsientide teenuskogemuse kohta koguvad infot kõik haiglad, polikliinikud ja perearstikeskused. Teenusekogemusest järgmine aste on koguda patsientidelt andmeid ka ravi mõjust tema elukvaliteedile. Selliseid rahvusvaheliselt standardiseeritud küsimustikke ehk PROM-e (patient-reported outcome measures) kogutakse ravi käigus ja ka ravi järgselt mitmeid kordi ning seeläbi salvestatakse patsientide hinnangud tema ravi kulgemisele ja mõjule.

„Sama küsimustiku kaudu võib ilmneda ka info, mida arst oskab pidada patsiendi paranemise/tervenemise ja edasise ravitaktika valiku seisukohalt oluliseks, kuid mida patsient ise ei oskaks alati oluliseks pidada. Selliste küsitluste teostamiseks saame suurepäraselt ära kasutada meie digiriigi võimalusi ja inimeste harjumust elektrooniliste kanalite kasutamisel, et kogu protsess oleks neile võimalikult lihtne ja mugav.“

Uuringute järgi võib öelda, et Euroopas kasutavad tervishoiu digilahendusi need patsiendid, kellel on hea koostöö oma arstiga, samas kui Ameerika Ühendriikides on olukord vastupidine: digilahendustest otsitakse tuge siis, kui koostöö arstiga ei suju. „Kui me räägime väärtuspõhisest tervishoiust ja personaalmeditsiinist, siis on patsientide poolt hinnatud tervisetulem väga oluline. Selleks, et valida inimesele sobivat ennetus- või ravimeetodit, ei ole alati vaja tingimata geeniuuringuid teha ja ravida inimest ainult kui bioloogilist probleemi, vaid kindlasti ka uurida, mida ta tegelikult ise soovib ja mis on tema jaoks oluline eeldatav tervisetulem,“ nentis Peetso.

Ta rääkis ka uuest infokanalist „Patsiendikool“, mis on uus regionaalhaigla infokanal kõigile terviseteadlikele ja tervisest huvitatud inimestele. See on valminud tihedas koostöös regionaalhaigla patsiendinõukojaga.

102 miljonit eurot aastas

Vähiliidu president, doktor Vahur Valvere tõi välja uuringuandmed vähiravi sotsiaalmajandusliku analüüsi kohta, mille kohaselt vähktõvega kaasnevad otsesed kulud Eesti riigile 102 miljonit eurot aastas ning taasiseseisvuse järgselt kokku 1,7 miljardit eurot. Neid kulutusi saaks oluliselt vähendada vähihaigust ennetades ja varajaselt avastades.

Eestis elab ligikaudu 57 7000 vähipatsienti ja igal aastal haigestub lisaks ligikaudu 9 000 inimest, kellest umbes pooled kahjuks surevad, kuna haigus on avastamise hetkel juba regionaalselt- või kauglevinud. „Umbes 30-40% kõigist vähijuhtudest saaksime aga üldse ära hoida või haigestumise riski oluliselt vähendada oma eluviise tervislikumaks muutes. Haiguse varajasel avastamisel aga on umbes 1/3 kõigist vähkidest ravitavad,“ kinnitas ta.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

lugeja
17. sept. 2022 12:57
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120065490/kurnatud-tervishoiutootaja-tekkinud-on-petlik-tunne-et-covid-19-on-labi-ja-koik-jalle-hasti