"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
FOTOD Maailmakoristuspäev püstitas Eestis taas rekordi (0)
17. september 2022
Albert Truuväärt

Üleilmsest maailmakoristuspäevast, mis laupäeval toimus juba viiendat korda, võttis rekordiliselt osa umbes 46 000 eestimaalast.

Vaata galeriid (57)

Nii mõnedki koolid-lasteaiad kui ka ettevõtted korraldavad talgud tuleval nädalal ja seega võib osalejate koguarv veel kasvada. Sellegi poolest on tänavu Eestis rekordaasta ja aktsioonist võtab osa pea 4000 inimest rohkem kui mullu, teatasid korraldajad.

Vaata galeriid (20)

“Sel aastal oli talgutel tunda siirast koostegemise ja -olemise rõõmu,” ütles Eesti koristuspäeva eestvedaja Elike Saviorg, kes laupäeval ka ise mitut talgupaika külastas. “Meie avalikel koristustel kohtasime nii ettevõtteid kui kohaliku kogukonna inimesi. Siiras hea meel oli näha vanavanemaid lastelastega, kindad ja kotid näpus. Koristusüritused olid logistiliselt hästi organiseeritud. Inimesed olid valmistunud nii vihmaks kui päikeseks, paljudel kaasas oma telgid ja talgusupid.”

Vaata galeriid (32)

Talgutest võtsid osa eri vanusest, rahvusest ja maailmavaatega inimesed. Eesti koristuse keskkonnaprogrammijuhi Kerli Lauri sõnutsi töötasid Paldiski linnaväljaku koristusel õlg õla kõrval eestlased, venelased ja ukrainlased.

Vaata galeriid (34)

“Appi tulid ka NATO Briti sõjaväelased Tapalt, kes koristasid koos Lääne-Harju vallavanema Jaanus Saadiga Paldiski raudteejaama,” lisas Laur. 

Eesti maailmakoristuspäev pühendub igal aastal väikeprügile, sealhulgas suitsukonidele ja pisiplastile. Nii on tuhanded eestlased veetnud üheskoos sadu tunde, noppides tänavatelt ja loodusest miljoneid tubakatoodete jääke. Peale selle on leitud hulga autorehve – nii metsast kui ka vee alt –, kodutehnikat, madratseid, klaaspudeleid ja muud.

Aktsioonist võtab osa pea 190 riiki. Kui paljudes piirkondades on koristuspäev lõppenud või lõppemas, siis mõnes riigis talgud alles algavad. Globaalset üritust juhitakse Eestist. 

“Kõik on läinud üsna plaanipäraselt. On üksikuid erandeid, näiteks Lõuna-Euroopas, kus on suured üleujutused ja vihmasajud, mistõttu on koristus edasi lükatud,” märkis Eesti keskkonnaorganisatsiooni Let’s Do It World 164-liikmelise võrgustiku president Heidi Solba. “On ka väga palju üllatusi. Indoneesia, India ja Mosambiik on koristamas suurte rahvamassidega. Paljudes kohtades võtavad koristusest osa presidendid ja peaministrid, kaasatakse ka kooliõpilasi.”

Solba sõnutsi on riike, kus koristus toimub sõjaolukorra kiuste.

“Kõrgõstanis, kus on praegu konflikt Tadžikistaniga, on mobiliseeritud vabatahtlikud andma humanitaarabi. Samuti toimub koristus Ukrainas, milles osaleb ilmselt ligi 100 000 inimest,” loetles Solba.

Koristuspäevast saab ametlikult osa võtta 23. septembrini. Registreerimine lehel maailmakoristus.ee on endiselt teretulnud. Samuti on oodatud koristusjärgne tagasiside.

Tänavuse koristuspäeva täpne statistika selgub oktoobri alguses. 

Järgmine maailmakoristuspäev toimub järgmise aasta 16. septembril.

Keskkonnaminister maailmakoristuspäeval: enim visatakse maha konisid

Maailmakoristuspäeval andis keskkonnaminister Madis Kallas oma panuse puhtama looduse heaks kodusel Saaremaal ja tõdes, et suurim probleem on sigaretikonidega.

Viiendat korda toimuva maailmakoristuspäeva fookuses on tänavu rannad, veekogud ja metsad. Läänemere kaldaid aitas Eesti eri paigus puhastada ka keskkonnaministeeriumi kollektiiv. Orissaares koristustalgutel osalenud keskkonnaminister Madis Kallas tõdes, et ehkki Saaremaad tuuakse keskkonna puhtuse osas pealinnas eeskujuks, saadi üheskoos siiski mitu prügikotti täis.

“Kõige rohkem visatakse maha suitsukonisid, kuid ka joogipudeleid, topse ja muud plasti leidub rannas ja teeservades üsna palju. Samas on puhtuse osas olukord palju parem kui veel kümmekond aastat tagasi,” ütles Madis Kallas, kelle sõnul tuleb puhtama maailma poole püüelda nii seadusandluse kui ka reaalsete tegevustega. “Iga päev peaks olema maailmakoristuspäev. See, et me ühel päeval aastas pingutame rohkem ning kraamime võimalikult palju ära, ei tähenda, et ülejäänud aasta võiksime vastutustundetult käituda. Peame iga päev andma oma väikese panuse, et loodus meie ümber püsiks prügivaba.” 

Maailmakoristuspäeva kangelasteks võib aga pidada lapsi ja noori, keda osaleb iga aastaga üha rohkem. Madis Kallase sõnul väärivad lasteaia- ja koolilapsed kiitust – täiskasvanutel tasub neist eeskuju võtta ning näiteks korraldada ühine talgupäevale oma kollektiiviga. 

Keskkonnaministeeriumi kollektiiv koristas reedel Pikakari randa Tallinnas, kus leidus kõige rohkem samuti just suitsukonisid. Ehkki Läänemeri on Euroopas üks puhtamaid, on mereprügi Soome lahes üha kasvav probleem. Konid on ka üks kümnest levinumast plastesemest, mida mereprügist leitakse. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.