"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
ETTEVÕTJA Kaupmehed trikitavad kliendikaartide abil hindadega (0)
19. september 2022
Scanpix

Poed esitlevad allahindluste hinnasildil kõrget tavahinda, justkui oleks toode näiteks 30-40% endisest hinnast odavam.

Mai lõpus kehtima hakanud tarbijakaitseseaduse muudatused täpsustavad allahindluse reegleid nii, et poed ei saaks hindadega trikitada ja inimesed saaksid aru, kas kaup on parasjagu päriselt ka soodsam või mitte. A1000 Market odavpoodide keti juhi Tarmo Lauringu hinnangul annavad aga kliendikaardid kaupmeestele võimaluse klientide senist lollitamist jätkata. “Seadus annab kliendikaartidele võimaluse hindadega jätkuvalt edasi mängida. Seega on tegemist JOKK süsteemiga!” ütles Lauring. “Kliendikaart vabastab kaupmehe uutest piirangutest.”

Uuenenud seadusega seati allahindluse juures kohustuslikuks võrdlushinnaks mitte suvaline hind, vaid 30 päeva madalaim hind. Seega, kui kauba hind on olnud näiteks esmaspäeval madal, siis järgmise 30 päeva jooksul saab allahindlust teha ainult sellest madalast hinnast. Kaupleja võib soovi korral lisada ka muid võrdlushindu, näiteks eilne hind, konkurentide hind, kuid need ei tohi tarbija tähelepanu õigelt võrdlushinnalt ära võtta.

Loominguline hinnalangus

Lauringu sõnul ei kohusta seadusemuudatus aga allahindluse tegemisel kliendipakkumiste hindu arvesse võtma, mis jätab võimaluse näidata reaalset hinnalangust loominguliselt. “Ehituspoes näiteks pole oluliselt midagi muutunud,” tõdes Lauring. “Kui varem olid allahindluspäevad näiteks kaks korda nädalas, siis nüüd ID-kaardi põhise kliendikaardiga iga päev. Seadusega annab mängida! Poed näitavad kõrget tavahinda, aga poe kliendile on see näiteks miinus 30% või miinus 40%. Seega kokkuvõttes sama tase, mis maikuuski!”

Seda ka siis, kui suured allahindlused hõlmavad terveid tootegruppe. “Kui praegu reklaamitakse näiteks koolikaupade 70%-list või mänguasjade 60%-list allahindlusi, siis kui palju nad tavaliselt maksaksid?” küsib Lauring. “Ehk kui palju kaupmehed toote alghinnale siis tegelikult juurde panevad? Keerulistel aegadel peaks kaupmees minu arvates olema eelkõige vahendaja. See pole koht, kus kaupmees peaks teenima rohkem kui tootja ise.”

Kaupmees dikteerib tootjale hinna

Lauring rääkis, et iga äri peab muidugi kasumit teenima, kuid kasum ei peaks kerkima üle mõistuse suureks. “Näiteks meie poekett paneb kaubale juurde just nii palju, et me majanduslikult eksisteerida saaksime,” lausus ta. “Konkurents paneb asjad lõpuks paika, kuid tarbijaile tuleks hindadega mängimise ohte siiski meelde tuletada. Kui sealihatoodete allahindlus küünib 40%-ni, siis võib-olla on tootja müünud kauba liiga odavalt ja vahendaja koorib tegelikult selle arvelt kasumi. Karm reaalsus on see, et tootjale pannakse lihtsalt hinna suhtes tingimused ette.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.