"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
SUUR UURING ÜLLATAB! Linnalapsed liiguvad maal elavatest eakaaslastest rohkem (2)
19. september 2022
Pilt on illustratiivne. Foto: Pixabay

„Põhjuseks võib olla asjaolu, et elu maal on läinud paremaks,“ märkis uuringutulemusi tutvustanud kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Margus Klaan. „Enam ei ole nii palju füüsilist tööd, mis tehakse ära masinate poolt ja ühtlasi liikumine toimub tõenäoliselt rohkem autoga. Igapäevast liikumist on lastel vähem.“

Seni suurimast Eesti liikumisuuringust selgub, et maapiirkondades on füüsiliselt aktiivseid lapsi 19,2 protsenti, linnas elavatest lastest on aga füüsiliselt aktiivsed 28 protsenti. Uuringu kohaselt toetab aktiivne eluviis märkimisväärselt ka vaimset tervist ja heaolu. Samas kinnitab uuring murettekitavat tõsiasja, et üle poole nii täiskasvanutest kui ka lastest liigub endiselt liiga vähe. 

Liikumisuuringus vaadeldi 7–17-aastaste noorte ja 18–75-aastaste täiskasvanute liikumist ning selle soodustajaid ja takistajaid, noorte liikumiskoormust mõõdeti ka liikumisanduritega. Uuriti inimeste töist ja olmeliikumist, liikumisega seotud motivatsiooni ja hoiakuid ning istumise osakaalu. Samuti vaadeldi inimeste vaimse tervise ja tajutud rahulolu seost liikumisega.

Uuringust selgub, et mitteaktiivsed ja väheaktiivsed on 57 protsenti õpilastest, täiskasvanutest 58 protsenti. Maailma Terviseorganisatsiooni suuniste kohaselt peaksid lapsed liikuma päevas keskmiselt vähemalt 60 minutit, täiskasvanud nädalas vähemalt 2,5 tundi keskmise intensiivsusega või 75 minutit kõrge intensiivsusega.

Laste liikuvus langeb järsult 4.-6. klassis

Järsk murrang liikumisaktiivsuse vähenemise suunas toimub teises kooliastmes ehk 4.–6. klassis. Kui koolieas liiguvad rohkem tüdrukud, siis täiseas on aktiivsemad mehed. Laste liikumisaktiivsus on nädalavahetusel märkimisväärsemalt madalam kui nädala sees.    

Kultuuriminister Piret Hartmani sõnul vajab Eesti liikumispööret – süsteemset liikumisharjumuste muutmist, et kogu Eesti liiguks. „Piisav liikumine on üks lihtsamaid, efektiivsemaid ja odavamaid tervelt elamise viise,“ märkis ta. „Uuringust näeme, et enamikel täiskasvanutest pole tegelikult piisavaks liikumiseks takistusi – sagedaseim põhjus on motivatsioonipuudus. Selleks, et liikumisaktiivsuse edendamisel päriselt tulemusi saavutada, on tähtis eri valdkondade tugev koostöö ja panus.“

Uuringu kohaselt pole veerandil Eesti elanikkonnast olnud kunagi sportlikku hobi. Samas näitavad tulemused, et sportliku hobi olemasolu loob suuremat rahulolu nii oma tervisega kui ka eluga üldiselt – nii aktiivsed lapsed kui ka täiskasvanud on õnnelikumad, rõõmsameelsemad, kaasatumad ja vähem endasse tõmbunud.

Kehalise kasvatuse tund ei täida praegusel kujul enda eesmärki

Kultuuriminister rõhutas, et liikumisvõimalused peavad olema head, kättesaadavad ja igapäevaeluga lihtsasti ühilduvad. „Seega on olulised nii heas korras sporditaristu ja tervisespordikeskused kui ka motiveeritud ja vääriliselt tasustatud treenerid, kes juhendavad noori rohkem liikuma,“ rääkis Hartman. „Laste liikumisharjumuste kujundamisel on määrav roll ka lapsevanematel, kes laovad vundamendi elukestvatele harjumustele. Uuring näitab, et üheks suureks probleemiks on näiteks laste liigne autoga sõidutamine.“

Lisaks vaatles uuring kehalise kasvatuse tundide rolli elukestva liikumisharrastuse kujundamisel. Uuringust selgub, et ligi 70 protsenti õpilastest ei motiveeri kehalises kasvatuses saadud kogemus vabal ajal liikuma ning ligi 80 protsenti õpilastest ei motiveeri hinne. Igale kolmandale õpilasele ei meeldi kehalise kasvatuse tund. Laste liikumisaktiivsuse tõstmiseks on lõpusirgel kehalise kasvatuse tunni muutmine liikumisõpetuseks.

2023. aastast saab liikumise teema-aasta

Liikumisharrastuse propageerimiseks on Kultuuriministeerium kuulutanud 2023. aasta liikumise teema-aastaks, mida viib ellu Eesti Olümpiakomitee. Ka liikumise teema-aasta püüab tähelepanu pöörata eri sihtrühmadele, et muuta liikumine kõigi jaoks iga päev loomulikuks elu osaks.

Eesti Olümpiakomitee projektijuht Janne Tombergi sõnul katavad nimetatud sihtrühmad kõiki ühiskonnaliikmeid, kuid esmane prioriteet on just lapsed, noored ja pered, kuna just lapsepõlves ja noorena kujundame me enda väärtushinnanguid. „Need väärtused, mis me seal loome liikumisharrastuse kujundamisel, võtavad tänased noored enda täiskasvanud ellu kaasa,“ lausus ta.

Omaette sihtgruppideks on Tombergi kinnitusel ka keskealised inimesed ja vanurid. „Uuringute järgi keskeas liikuvus ikkagi väga märgatavalt langeb – see on see koht, kus inimesed võiksid tõdeda, et seal tervisesse ja liikumisse panustamine annab selgelt positiivse efekti nende tervisele ülejäänud elus,“ rääkis ta. „Vanemaealiste inimeste puhul võiks ju öelda, et keegi pole liiga vana, et liikuda. Küll aga me vananeme seetõttu, et me ei liigu.“

Linlased saavad kaasa rääkida kogukonna tasandil

Liikumisharrastuse propageerimiseks mõeldud teema-aasta on hetkel veel Tombergi sõnul sisustamisfaasis, ning kõik institutsioonid on oodatud oma ideid pakkuma. „Linnakodanikele hetkel mingit keskkonda pole loodud, kus sellekohaseid ideid saaks pakkuda, küll aga tasuks igaühel mõelda, mis teda rohkem liikuma motiveeriks,“ kommenteeris ta. „Meil on päris palju kogukondlike liikumisi Tallinnas – Nõmme kogukond, Mustamäe kogukond jne. Sealt kaudu oleks kõige parem leida neid oma taseme inimesi, kellega koos midagi vahvat ette võtta või mingeid algatusi teha.“

Tomberg kinnitas, et kõik head ideed leiavad oma koha ka liikumisaasta raamides.

Uuringu viis Kultuuriministeeriumi tellimusel läbi Turu-uuringute AS koostöös Ühendusega Sport Kõigile, Tallinna Ülikooli ning Tartu Ülikooliga. Uuringu kokkuvõtetega saab lähemalt tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

kehaline kasvatus
21. sept. 2022 00:22
Loomulikult igale 3. lapsele ei meeldi kehaline kasvatus, kui on end rasva pugitud ja lödiks lösutatud, aga siis peab äkki hakkama keha pingutama, et hinnet kätte saada... Aga kui paljudele ei meeldi matemaatika või eesti keel? Ilmselt mitte vähematele? Või miks kehaline kasvatus on hindamisel vähem tähtis, kui eelnimetatud?
vastupidi, maal on läinud elu kehvemaks
19. sept. 2022 21:36
on kergteed - ja kooli veetakse bussiga või s/a , selle asemel et rattaga sõita varem tehti kodus tööd - ahju kütta, puid lõhkuda, niita, heina, maad kaevata jne. , nüüd molutatakse mobiilis varem käidi kinos ja teatris - nüüd molutatakse lugemine on samuti unustatud paberkandjalt, tantsimine - kõik loivavad niisama, unustatud kehalise kasvatuse tunnid on =0 varem mindi kasvõi jala 5 km või rohkem naabri kaaslastele külla, nüüd jõõstitakse ja nühitakse kas kodus või sõidetakse bussiga kuskile kanepit imema On vähene osa, kes võtavad osa kuskil ringides Õppeedukus pole enam oluline tänasel päeval ja kodukord jätab soovida - lapsed hirmutavad pedagooge ja vanemaid miilitsaga(politsei?)- ja teistega läbikäimine on piiratud , sest tekkinud on vaesus ja tõusikute klass - kus ei soovita sõpru ühistegevuses näha(varem olid talgud) ja sa ei ei tohigi palju teada, sest nüüd on Andmekitsed nagu Kgb , külapäevad ei asenda ühtsust ja Jaanipäevad - mis on mõttetult korraldatud Ülemaailmseks jampsiks ja toimuvad terve nädala (mis asi see on, labrakas?). Jaanipäev on kindel päev kui tuld tehti ja nihutati vahel külasiseselt pöllutöödega seoses, see oli kokkusaamise päev ja isegi mõningad tülid leidsid lepituse. Kunagi aga ei peetud Jaani nädalaega, küll aga mindi Jaanipäeval teise külla , külla - nö. noorikut vaatama vmt. Nüüd on see kokkusaamine lammutatud - mass tuleb linnadest ja rahvuslik tegevus puudub, on mingi võimenditega lõugamine - täielik möga!