"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Tantsujuht Ullo Toomi mälestuse jäädvustamiseks tuleb ideekonkurss (0)
19. september 2022
Albert Truuväärt

“Ullo Toomi on tantsutaat, nagu Gustav Ernesaks laulutaat, kes on seisnud meie tantsu- ja laulupidude jätkusuutlikkuse eest,” ütles Toomi õpilane Ilma Adamson. “Ullo Toomi pärandist on sündinud need traditsioonilised peod, mida täna teame ja millest oleme osa saanud. Meie kohus on järeltulijatena edasi kanda seda traditsiooni järgmistele põlvkondadele.”

Möödunud nädalal allkirjastasid linn, Eesti rahvamuusika ja rahvatantsu selts, MTÜ Tantsutaat ning MTÜ Eesti spordiselts Kalev heade kavatsuste kokkuleppe, et jäädvustada Ullo Toomi pärandit.Parimaks asukohaks Ullo Toomi mälestuse jäädvustamiseks on Kalevi staadion, mis on pikka aega olnud ning jääb ka tulevikus suurte tantsupidude toimumise paigaks. Toomi mälestuse jäädvustamiseks on vajalik korraldada ideekonkurss.

“Kui 2016.aastal alustati Kalevi staadioni rekonstrueerimist, kaasasime kogu tantsurahva sellesse protsessi,” rääkis MTÜ Eesti Spordiselts Kalev juhatuse liige Aleksander Tammert. “Et kui Kalevi staadion saab uue kuue, mis ta tänaseks on saanud, säilib ta ka tantsupidude hällina ja tantsurahval oleks seal oma kodu ja hea olla. Meil on suur rõõm olla kogu järgnevateks sajanditeks Ullo Toomi skulptuuri kodukohaks.”

Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on sümboolne, et kokkulepe allkirjastati Ullo Toomi 120. sünniaastapäeval. “Muusika ja tants on meie rahva kultuuripärandi lahutamatu osa. Järgmisel aastal toimuvad mitmed üritused, mis on pühendatud Ullo Toomile ja tema pärandile, mis tuletab ühtlasi meelde, mis on meie kultuuri selgroog ja väärtused. Ja kes on need inimesed, kes on neid kandnud ja meile edasi andnud,” rääkis Kõlvart. “Ent sealjuures on oluline ka materiaalne pärand, sest see aitab edasi kanda vaimset pärandit. Nii seobki Kalevi staadionile kavandatav Ullo Toomi mälestus ajalugu oleviku ja tulevikuga.”

Ullo Toomi oli rahvatantsupedagoog ja tantsujuht, kes kogus ja kirjeldas rahvapärimuslikke tantse.
Aastal 1950 ilmus Toomi raamat “Eesti rahvatantsud”, mida kutsutakse ka “tantsupiibliks” ning mis on siiani esimeseks õppematerjaliks tantsujuhtidele. Toomi on loonud mitmeid rahvapärimisel põhinevaid tantse nagu näiteks Kolhoositants, Kosjatants ja Tuisuline.

Adamsoni sõnul oli Toomi tantsutundides nõudlik ja range. “Kui muusikat õpetab inimene, kes on hea muusikalise kuulmisega, siis tantsu peab õpetama inimene, kellel on suurepärane silm,” kirjeldas ta. “Mäletan, kui meil tunnis sammud sassi läksid, märkas õpetaja Toomi kohe, tuli meie juurde ja parandas meid. Nägin tema tundides tantsu hoopis teisiti, kui olin seda lapsena näinud. Ma läksin tema juurde teadmisega, et ma ikka oskan tantsida, aga pidevalt käis sammude lihvimine ja korrigeerimine.”

Toomi on tantsutaat nagu Ernesaks on laulutaat. “Mõlemad olid oma alal väga auväärsed inimesed ja mina panen nende vahele võrdusmärgi,” ütles Adamson. “Kui need kaks meest ei oleks Nõukogude ajal laulupeo komisjonis meie laulu- ja tantsupidude jätkusuutlikkuse eest seisnud, ei oleks me täna siin.”

Toomi kultuuripärandist on sirgunud suured tantsupeod. “Ta oskas massid liikuma panna,” lisas Adamson. “Unistan, kuidas Toomi istub Kalevi staadionil oma muheda ja mõnusa näoga, vaatab väljaku poole ning tunneb rõõmu meie tantsupidudest nagu Ernesaks lauluväljakul laulupidudest.”

Ullo Toomi aasta raames korraldab Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts mitmeid sündmusi. “Avapaugu annab ühistantsimine, mis leiab aset vabaduse väljakul,” rääkis ta. “Selle mõttega on liitunud ka teised linnad näiteks Narva, Valga ja Jõhvi. Toomi aasta raames toimub jaanuaris ka uute tantsude konkurss 2022, et meie tantsurühmadel oleks värsket ja uut repertuaari, mida tantsida.”

Kultuuripärand on sirgunud mineviku juurtest. “Toomi hakkas Raudkatsi jälgedest korjama rahvatantse ja oma esimesed alglavastused tegi ta rahvatantsude peal,” kirjeldas Adamson. “Ta soovis näha, kuidas tulevad välja massijoonised. Tema oli see mees, kes hakkas nendele mineviku juurtele tüve ja latva. Ta hakkas tantse looma, innustas tantsuõpetajaid tantsu looma, temas oli energiat ja lugupidamist.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid