"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
Ametiühingute keskliidu juht Töötasu alammäära seotus trahvide, avaliku sektori palga ja elatisega on müüt (0)
19. september 2022
Eesti ametiühingute keskliidu juht Jaan-Hendrik Toomel. Foto: Scanpix

Riigi ülesanne on aidata töötaja loetud päevadega tööle tagasi, et ta taas enda ja pere eest hoolitseda saaks. Pole mõtet hoida inimest pikalt olukorras, kus rahapuuduse tõttu on tal vaid makaron kõhus ja teler silme ees.

Miinimumpalgaga on seotud mitmed müüdid, mis elavad jätkuvalt oma elu. Aastaks 2022 on töötasu alammäärast lahti seotud trahvimäärad, avaliku sektori palgaastmed ja lapse ülalpidamiseks makstav elatis. Eesti ametühingute keskliit (EAKL) soovib seista Eesti elanike ja töötajate võimalikult suure majandusliku iseseisvuse ja heaolu eest. Üks grupp, keda miinimumpalga tõus otseselt puudutab, on töötud.

Riigi ülesanne on aidata töötaja loetud päevadega tööturule tagasi, et ta taas enda ja pere eest hoolitseks.

Kuigi töötukassa makstav töötutoetus tõuseb koos miinimumpalgaga, on statistikaameti andmetel töötute hulgas absoluutse vaesuse määr jätkuvalt kõrgeim. Arvan, et töötus on tihti sundvalik. Riigi ülesanne on aidata töötaja loetud päevadega tööturule tagasi, et ta taas enda ja pere eest hoolitseks. Hoida teda pikalt olukorras, kus rahaliste võimaluste piiratuse tõttu on makaron kõhus ja teler silme ees, pole lahendus. Vaja on leida töötutoetuse arvutamiseks toimivam mudel kui seotus miinimumpalgaga või laiendada näiteks töötukindlustushüvitise saajate ringi.

Palk on seotud töö iseloomuga

Ebaloogiliste seoste selgroog murti 13. septembril 1999. aastal sõlmitud miinimumpalga ja maksuvaba tulu kokkuleppega aastaks 2000. Seadusemuudatuse täpne sõnastus oli, et “sotsiaalsete näitajate vaheliste põhjendamatute muutuste ja palgapoliitiliste moonutuste vältimiseks teeb vabariigi valitsus ettepanekud õigusaktide muutmiseks, milles rahas väljendatud näitajad on seotud palga alammääraga”. 2001. aastal jõustunud karistusseadustiku muudatustega rahalise määrati karistuse päevamääraks süüdimõistetu keskmine päevasissetulek (§ 44 lg 1 ja 2) ning väärteo põhikaristuse (§ 47 lg 1) – rahatrahvi suuruseks 60 krooni, mis praegu on 3-300 trahviühikut (üks trahviühik võrdub nelja euroga). Seega pole trahvid praegu enam kuidagi seotud miinimumpalgaga.

Eelkõige puudutab töötasu alammäära tõus erafirmade töötajaid.

Ajale kiiresti jalgu jäänud 1990ndate Eesti riigiteenistujate ühtne palgaastmestik reformiti 2003. aastal. Sellega kaotati seos riigiteenistujate töötasu ja miinimumpalga vahel. Töötasu alammäära ja sellele lähedast tulu saavaid inimesi oli maksu- ja tolliameti andmetel 2022. aasta esimese seitsme kuu keskmisena erafirmades 30 000, riigis 1600 ja omavalitsustes 1900. Seega on riigi- ja omavalitsuste asutuste praegu miinimumpalga maksmisel põhjendatud seos töö iseloomuga. Eelkõige puudutab töötasu alammäära tõus erafirmade töötajaid.

Kohatasu aitab perel kokku hoida

Lasteaedade kohatasu suuruse otsustab küll kohalik omavalitsus, kuid tal on voli, mitte kohustus siduda lapsevanematelt küsitav tasu miinimumpalgaga. Vaid osa omavalitsusi, näiteks Tallinn ja Tartu, on seda teed läinud.
Rahandusministeeriumi peaspetsialist Mari Kalma avaldas 2019. aastal ministeeriumi blogis lasteaia kohatasu analüüsi. Ta kirjutas, et kuigi seadus lubab küsida vanematelt lasteaia kohatasuks iga kuu kuni 20% miinimumpalgast, on enamik omavalitsusi kehtestanud siiski tunduvalt madalama määra (keskmiselt 6). Samuti arvestab umbes 2/3 omavalitsustest lasteaia kohatasu määramisel peres kasvavate laste arvu ning leibkondade majandusliku olukorraga.

Kalma väidab aga analüüsi tulemusel, et kohatasust olulisem on lapsevanema suutlikkus seda maksta. Ta võrdles tasu suhet omavalitsuste maksumaksjate keskmise sissetulekuga ja sai teada, et näiteks Pärnus tuli 2019. aastal ühelapselises peres loovutada lasteaiakoha eest 7% (71 eurot) omavalitsuse keskmisest kuusissetulekust ning sarnase elanike sissetulekuga Peipsiääre vallas kõigest 1% (10 eurot). Ta järeldas, et üle-eestiliste erisuste põhjus on osa omavalitsuste otsus kasutada madalat kohatasu universaalse sotsiaalmeetmena kõigi omavalitsuse emade-isade laste kasvatamise rahalise koorma kergendamiseks.

Lasteaia kohatasu pole oma olemuselt kuidagi seotud lihttööde eest makstava miinimumpalgaga; teiseks on omavalitsuse elanikel põhjust taotleda ametnikelt kehtiva protsendi säilitamist, vähendamist või hoopis lahti sidumist miinimumpalgast. Et lasteaia kohatasu arvutamisel lähtutaks loogilistest seostest nagu lastetoetust saavate laste arv leibkonnas, lapsevanemate maksevõime või näiteks KOV elanike keskmine sissetulek.
Siinkohal on mul lasteaiaõpetajatele praktiline soovitus. Nõudke kohatasu tõusust laekuv raha endale. Usun siiralt, et lapsevanemad eelistavad õpetajate palgatõusu kui garantiid, et juurde makstav tasu läheb õigesse kohta. Julgustan teid kerkivast kohatasust lisanduvat raha endale küsima.

Elatis arvestab lapse vajadusi

Üle kümne aasta oli alaealisele lapsele makstava elatise (nn alimendid) suurus seotud töötasu alammääraga. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 nägi ette, et “igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära”, ent alates 1. jaanuarist olukord muutus. Praegu kujuneb elatise summa eelkõige lapse vajadusi, elukorraldust ja vanemate võimalusi arvestades, liites lisaks omavahel baassumma ja 3% eelmise kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast. Mõlemad – nii baassumma kui kolm protsenti keskmisest kuupalgast – muutuvad igal aastal. Elatissumma esmaseks arvutamiseks on justiitsministeerium loonud elatiskalkulaatori: just.ee/elatiskalkulaator/.

Seaduseloojatel ja kohalikel omavalitsustel on vaja leida oma õiglane süsteem, mis on lahti seotud töötasu alammäärast ja rahuldab elanikkonda.

Kuigi miinimumpalga küljest on järjest pudenenud trahvimäärad, avaliku sektori palgaastmed, lapse ülalpidamiseks makstav elatis jne, on seotus mitmete toetuste ja hüvitistega jäänud. Seetõttu tuleb minu arvates teatud numbreid hakata arvutama teistel alustel. Praegu on lihtne neid igal aastal muuta, sest need on seotud miinimumpalgaga ja sedasi saab vältida debatte maksumaksjate, kogukonna ja avalikkusega. Seaduseloojatel ja kohalikel omavalitsustel on vaja leida oma õiglane süsteem, mis on lahti seotud töötasu alammäärast ja rahuldab elanikkonda.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.