President Volodõmõr Zelenskõi kinnitas pühapäevaõhtuses videosõnumis, et Ukraina vabastab kõik Vene sissetungijate poolt okupeeritud linnad, kuid võõrast ukrainlastele vaja pole, vahendab BNS.

“Izjum, Balaklija, Kupjansk ja Harkivi piirkond tervikuna on need linnad ja kogukonnad, mille me vabastasime. Neid nimesid kuuleb praegu kõikjal. Kuuldakse tulevikus ka Mariupoli, Melitopoli ja Hersoni nimesid, kuid need kõlavad veelgi sagedamini ja valjemini, kui me need vabastame. Donetsk, Gorlovka ja Luhansk – ka need saavad kõlama. Džankoi, Jevpatoria, Jalta – ka nemad. Me ei räägi kellestki teisest ega võõraste omast. Kõlavad ainult meie nimed, Ukraina nimed,” rääkis riigipea.

19. september 2022

22:41

Zelenskõi sõnul on Venemaa sõjaväelastel Ukrainas vaid kaks võimalust

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles esmaspäevases videosõnumis, et Venemaa sõjaväel on Ukrainas vaid kaks võimalust, vahendab BNS.

“Täna pidasin kõrgeima ülemjuhataja peakorteri uue koosoleku – koguneme iga kord, kui rindel on olulisi uudiseid. Harkivis stabiliseerime olukorda ja hoiame positsioone. Tugevalt. Nii kindlalt, et sissetungijad on märgatavalt paanikas. Noh, me hoiatasime – Vene sõjaväel on Ukrainas on ainult kaks võimalust: põgenemine meie maalt või vangistus,” sõnas riigipea.

Okupantidega koostööd tegevatel inimestel on presidendi sõnul sarnased võimalused – kas nad üritavad põgeneda või mõistetakse süüdi vastavalt Ukrainas kehtivatele õigusaktidele.

“Saab näha, kas Venemaa laseb nad oma territooriumile. Isegi kui nad annavad oma passi,” sõnas president.

Zelenskõi tänas politseid korra kiire taastamise eest äsja vabastatud territooriumil.

“Ja Ukraina julgeolekuteenistust – selle eest, et see töötab praegu märgatavalt tõhusalt. Ma ei saa kõiki üksikasju avaldada, kuid tänu julgeolekuteenistusele on nüüd kindlustunne, et okupantidel ei ole Ukraina pinnal mingit tuge,” rõhutas president.

20:09

Teadustöö: sõda Ukrainas võib tõsta vilja hinda pikaajaliselt

Venemaa sissetung Ukrainasse võib pikemas perspektiivis põhjustada teravilja hindade seitsme protsendi suuruse tõusu, järeldas USA ja Uruguay eksperdite uurimistöö vahendab BNS.

Venemaa ja Ukraina ekspordivad maailma teraviljast umbes 28 protsenti.

Venemaa blokaad Musta mere sadamatele ning samuti Venemaale kehtestatud sanktsioonid on toonud kaasa lühiajalised hinnatõusud ja mure toidupuuduse pärast.

USA ja Uruguay eksperdid lõid mudelid, mis peaksid näitama Ukrainas peetava sõja mõju nisu- ja maisihindadele järgmise 12 kuu jooksul.

Üks mudel näitas, et kui Vene teraviljaeksporti vähendada poole võrra ja Ukraina eksporti märkimisväärselt, siis maisi hind oleks 4,6 protsenti kõrgem ja nisu 7,2 protsenti kõrgem.

Tootmises tekkinud tühimiku täitmiseks tuleb tootjatel laiendada oma teraviljapõlde märkimisväärselt, leidis uurimistöö. Samas hinnatõusu uute tootjate esile kerkimine ei mõjuta.

Kui vajalik põllumaa Austraalias, Hiinas, Euroopa Liidus ja Indias kasutusele võetakse, siis see tähendab süsihappegaasi koguse suurenemist atmosfääris natuke üle miljardi tonni võrra, seisis teadusajakirjas Nature Food avaldatud artiklis.

Toiduhinnad on hetkel üle kümne protsendi suuremad kui aasta eest, näitavad ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmed.

Kuigi Moskva ja Kiiev jõudsid juulis kokkuleppele jätkata viljaeksporti teatud ulatuses, siis kardetakse, et konflikt võib viia hinnatõusuni, mis kestab aastaid.

Hetkel pole teada, kas teised tootjad üldse suudavad vajalikku tühimikku täita ning seega hinnad võivad kasvada rohkem, kui mudelid näitavad, sõnas uurimistööd juhtinud Jerome Dumortier USA-st.

16:14

Kiiev: Vene üksused on Ukraina jõudude ja Dnepri vahel lõksus

Ukraina lõunaosas asuvad Vene üksused on surutud Ukraina väe ja Dnepri paremkalda vahele, ütles esmaspäeval Lõuna operatiivväejuhatuse pressikeskuse juht Natalja Gumenjuk, vahendab BNS.

“Tuli, mida me Dnepri ületuskohtade ja transpordisoonte kohal hoiame, annab neile mõista, et nad on surutud Ukraina väe ja Dnepri paremkalda vahele – need on üksused, mis asuvad Hersoni oblasti selles osas,” ütles Gumenjuk televisioonis.

Tema sõnul on teavet selle kohta, et Vene sõjaväelased on kaotanud võitlusvaimu.

Gumenjuk märkis, et on juhtumeid, kus Venemaa üksuste juhtkond võtab Ukraina relvajõudude esindajatega ühendust, et leppida kokku relvade mahapanemises.

“Kuid saate aru: neid kontrollitakse hoolikalt, kuna me ütlesime, et vaenlane on salakaval ja võib esineda mitmesuguseid provokatsioone, seega kontrollime paljude juhtudel nende kavatsuste tõsimeelsust,” lisas Gumenjuk.

15:11

Kremli-meelsed separatistid mõistsid OSCE töötaja 13 aastaks vangi

Ida-Ukraina Moskva-meelsed separatistid mõistsid Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) töötaja riigireetmissüüdistusega 13 aastaks vangi, teatasid Vene uudisteagentuurid esmaspäeval, vahendab BNS.

“Kohus mõistis Dmitri Paveli poeg Šabanovi riigireetmises süüdi… ja määras talle 13-aastase vangistuse,” edastasid uudisteagentuurid RIA Novosti ja Interfax isehakanud Luhanski rahvavabariigi ülemkohtu otsuse. 

Hiljem teatas isehakanud vabariigi ülemkohus, et 13 aastaks mõisteti vangi veel üks Luhanski kodanik, Maksim Petrov, kes töötas Luhanski OSCE erivaatlusmissiooni meeskonnas tõlgina. Seda tehti niisamuti riigireetmisparagrahvi alusel.

Varem teatas isahakanud Luhanski rahvavabariik, et võttis kinni mitu kohalikku inimest OSCE erivaatlusmissioonist, sest neid kahtlustati Ukraina eriteenistuste kasuks luuramises.

Aprillis vahistatud Šabanovit süüdistatakse konfidentsiaalse teabe edastamises välisriikide luureteenistustele. Sisside väitel värbas Šabanovi 2016. aastal Ukraina julgeolekuteenistuse SBU endine töötaja ja USA Luure Keskagentuuri agent Ukrainas.

Sisside sõnul kogus Šabanov 2021. aasta augustist 2022. aasta aprillini teavet “Luhanski rahvavabariigi sõjatehnika ja üksuste liikumise kohta”. 

OSCE peasekretär Helga Maria Schmid nõudis esmaspäeval Šabanovi, Petrovi ja veel ühe nende kolleegi kohest vabastamist.

“Meie kolleegid on endiselt OSCE töötajad ning nad tegelesid ametiülesannetega, mida volitasid tegema kõik 57 osalevat riiki,” ütles Schmid. “Ma kutsun nende kohesele ja tingimusteta vabastamisele.”

Viinis baseeruv organisatsioon, kuhu kuuluvad ka Ukraina ja Venemaa, rõhutas, et kasutab kõiki võimalikke kanaleid, et tagada kõigi praeguste ja endisete ametnike puutumatuse ja privileegid.

OSCE missioon on olnud Donbassis alates 2014. aastast. Organisatsiooni töötajad lahkusid isehakanud Donetski ja Luhanski rahvavabariigist pärast seda, kui Vene president Vladimir Putin saatis väed 24. veebruaril Ukrainasse.

13:50

Separatistide väitel hukkus Kiievi rünnakus Donetskile 13 inimest

Ukraina mürsurünnakus Venemaa kontrolli all olevale Donetski linnale sai surma 13 inimest, teatasid Donetski Kremli-meelsed võimud esmaspäeval, vahendab BNS.

“Esialgse info põhjal hukkus karistusrünnakus Donetski Kuibõševi rajoonis 13 tsiviilisikut. Vigastatute arv on kindlakstegemisel,” kirjutas Donetski Moskva-meelne linnapea sotsiaalmeedias.

13:11

Ukraina energeetikaminister: Venemaa seab maailma tuumaõnnetuse lävele

Vene väe raketituli Ukraina Pivdennoukrainski tuumajaama ala pihta seab maailma tuumaõnnetuse äärele, ütles esmaspäeval energiaminister Herman Haluštšenko, vahendab BNS.

“Meeleheitel Venemaa seab maailma tuumaõnnetuse äärele, et saavutada Euroopalt energiaga väljapressimises vähemalt mingeidki järeleandmisi. Maailm peab andma terroririigile lõpuks karmi vastulöögi,” kirjutas ta Facebookis.

“Veel ei ole hilja ja tuumaõnnetus on vaid oht, mis kahjuks muutub iga päevaga üha tegelikumaks,” lisas ta.

Ministri sõnul on tuumaterrori peatamiseks Ukrainas vaja suurendada jõupingutusi Venemaa kallaletungi tõrjumiseks.

“Kui tuleb tuumatalv, ei ole kõrgete elektrihindade probleem enam päevakorras,” kirjutas Haluštšenko.

Teadupoolest andis Vene vägi esmaspäeva öösel kell 00.20 raketilöögi Pivdennoukrainski tuumajaama tööstusalale.

Vaid 300 meetri kaugusel reaktoritest toimus võimas plahvatus, lööklaines sai kannatada tuumajaama hoone, purunes üle 100 akna.

Lõuna-Ukraina energeetikakompleksi kuuluva Oleksandrivska hüdroelektrijaamas lülitati välja üks hüdroelektriplokk, samuti kolm kõrgepingeliini.

Pivdennoukrainski tuumajaama kõik kolm jõuplokki töötavad normaalselt. Ohvreid jaama töötajate hulgas ei olnud.

12:48

Kremli väitel ei vasta teated Ukraina massihaudadest tõele

Kreml väitis esmaspäeval, et teated massihaudade leidmisest Ukraina vägede poolt vabastatud Izjumis on võltsingud, vahendab BNS.

“Need on valed,” väitis Kremli kõneisik Dmitri Peskov, kes lubas, et Moskva “kaitseb selles loos tõtt”.

Peskovi sõnul on tegemist “samasuguse stsenaariumiga nagu Kiievi lähistel Butšas, kus pärast Vene vägede taandumist leiti tänavatel kümneid surnukehi.

Eelmisel nädalal avastati Izjumi lähedal metsas umbes 450 numbritega tähistatud hauda. Ukraina võimude teatel on 99 protsendil välja kaevatud surnukehadest vägivaldse surma märke.

12:12

Peaprokurör: Ukrainas on tuvastatud 34 000 sõjakuritegu

Ukraina peaprokurör Andri Kostin teatas, et pühapäevaks oli tuvastatud umbes 34 000 Venemaa sissetungi tagajärjel Ukrainas toime pandud sõjakuritegu.

“Oleme registreerinud Ukrainas 34 000 sõjakuritegu. Kui rääkida juhtumite tähtsuse järjekorda seadmisest… Harkivi piirkonnas, sealhulgas Izjumis toime pandud sõjakuritegudest, siis loomulikult on sellised juhtumid meie jaoks esmatähtsad,” ütles Kostin teleusutluses.

“Sellegipoolest on meil endiselt töös palju juhtumeid, mis algatati sellistes kohtades nagu Butša, Irpin. Ja kõikide Ukraina tsiviilobjektide tulistamised ja hävitamised on samuti talletatud ja neid uuritakse,” lisas ta.

Samas juhtis ta tähelepanu “Vene agressori toime pandud võimalike sõjakuritegude tohutule hulgale”.

“See, mida me praegu näeme, on Vene agressori süsteem, see, mida nad teevad okupeeritud territooriumil. Ja nagu me Izjumis näeme, tundub mulle, et kuhu iganes Vene vägi tuleb, muudavad nad selle uueks Butšaks,” ütles peaprokurör.

Kostin ütles ka, et peaprokuratuuril on pooleli üle 40 okupantide seksuaalkuriteo uurimise.

“Meie jaoks on oluline inimestega suhelda ja neid juhtumeid tundma õppida, et nende juhtumite ohvrid neist teataks. Ja sel põhjusel peame tihedat sidet oma ametivendadega Euroopa riikides, kus on palju ukrainlasi, kes põgenesid Euroopasse, mõni neist võib olla seksuaalvägivalla ohver või tunnistaja,” ütles ta.

Peaprokurör märkis, et peaprokuratuuris on praegu juba menetluses genotsiidiasi ning ta on pidevas ühenduses Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja selle prokuröri Karim Ahmad Khaniga, sest genotsiidiasja menetlemiseks on volitused ka Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul.

“Mõistame, et kõik need asjaolud viivad kokkuvõttes meid võimaliku [Venemaa] genotsiidikuriteos süüdimõistmiseni,” rõhutas ta.

Samas ütles ta, et on juba teada, kes vastutab agressioonikuriteo eest ning “agressioonikuritegu on kõigi nende kuritegude, genotsiidi sõjakuritegude ema, sest ilma agressioonita ei oleks muid sõjakuritegusid”.

“Ja sel põhjusel tuleb agressioonikuriteo eest vastutusele võtta ja karistada kõrgeimat poliitilist ja sõjalist juhtkonda,” võttis Kostin oma jutu kokku.

10:16

Kiiev süüdistab Moskvat tuumajaama ründamises

Ukraina tuumaenergiaagentuur Enerhoatom süüdistas esmaspäeval Vene vägesid rünnakus riigi suuruselt teisele tuumajaamale Ukraina lõunaosas, vahendab BNS.

“Vene armee korraldas raketirünnaku Pivdennoukrainski tuumajaama tööstusobjektile,” teatas Enerhoatom Telegrami-postituses.

Tuumaagentuuri teatel toimus võimas plahvatus vaid 300 meetri kaugusel jaama reaktoritest.

02:36

Zelenskõi sõnul pole tegemist tuulevaikusega pärast võite

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles pühapäeval, et rindel pole tegemist tuulevaikusega pärast võite, vaid ettevalmistusega kõigi Ukraina linnade vabastamiseks, vahendab BNS.

“Võib-olla arvavad mõned teist nüüd, et pärast võitude seeriat on meil teatav tuulevaikus. Aga see pole tuulevaikus. See on ettevalmistus järgmiseks seeriaks. Järgmisele seeriale sõnadele, mis peavad kõlama. Neid kuuleme meie, kuulevad meie lapsed, kuulevad meie lapselapsed. Neid kuuldakse vabas Ukrainas,” ütles riigipea viidates sissetungijate käest vabastatud linnade nimedele.

Zelenskõi rõhutas, et kogu Ukraina peab vabaks saama.

02:15

USA kindral hoiatas Venemaa reaktsiooni eest ebaõnnestumistele sõjas

Venemaa reaktsioon viimastele tõsistele tagasilöökidele Ukraina lahinguväljal on ettearvamatu ja seega ei tohiks valvsust kaotada, avaldas pühapäeval arvamust USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley, vahendab BNS.

Milley sõnul näeb ta Ukraina eduka vastupealetungi taustal eskaleerumise riske Kremlist.

“Venemaa jaoks sõda praegu kuigi hästi ei lähe. Seetõttu oleme kõik kohustatud hoidma kõrget valmisolekut ja säilitama valvsust,” sõnas kindral.

Milley ei usu, et USA väed Euroopas on suurenenud ohus, kuid toonitas, et nad peavad valmis olema.

“Kui olete sõjas, siis ei saa lihtsalt olla täiesti kindel, mis järgmisena juhtub,” ütles Milley.

Kindral ei soovinud spekuleerida Venemaa presidendi Vladimir Putini järgmiste sammude üle, kuid märkis, et sõda on uues faasis, kus Ukraina väed on haaranud strateegilise initsiatiivi.

01:39

Zelenskõi kinnitusel vabastatakse kõik Ukraina linnad

President Volodõmõr Zelenskõi kinnitas pühapäevaõhtuses videosõnumis, et Ukraina vabastab kõik Vene sissetungijate poolt okupeeritud linnad, kuid võõrast ukrainlastele vaja pole, vahendab BNS.

“Izjum, Balaklija, Kupjansk ja Harkivi piirkond tervikuna on need linnad ja kogukonnad, mille me vabastasime. Neid nimesid kuuleb praegu kõikjal. Kuuldakse tulevikus ka Mariupoli, Melitopoli ja Hersoni nimesid, kuid need kõlavad veelgi sagedamini ja valjemini, kui me need vabastame. Donetsk, Gorlovka ja Luhansk – ka need saavad kõlama. Džankoi, Jevpatoria, Jalta – ka nemad. Me ei räägi kellestki teisest ega võõraste omast. Kõlavad ainult meie nimed, Ukraina nimed,” rääkis riigipea.

Zelenski toonitas, et nende linnade nimed kõlavad ja jäävad kõlama tänu Ukraina relvajõududele, erioperatsioonide vägedele, kaitseministeeriumi luure peadirektoraadile, Ukraina julgeolekuteenistusele, territoriaalkaitsele, piirivalvele ja kogu siseministeeriumi süsteemile alates maakaitsest ja riigipolitseist kuni hädaabiteenistuse päästjateni.

“Vabastatud linnade nimed kõlavad tänu meie meditsiinitöötajatele ja transporditöötajatele, tänu energeetikatöötajatele ja vabatahtlikele, tänu inforinde võitlejatele ja pedagoogidele, tänu diplomaatidele ja paljudele-paljudele teistele, kes oma tööd teevad. Ühtsus muudab meid kõiki tugevamaks. Tugevdab meie võimet võidelda ja võita,” jätkas riigipea.

18. september 2022

22:38

Zelenskõi arutas juhtivametnikega kaitsjate abistamise üle

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi pidas pühapäeval konverentskõne juhtivametnikega, kes vastutavad riigikaitsjate abistamise olulisemate valdkondade eest, edastas ukrainlaste uudistekanal Unian.

Konverentskõnest võtsid osa Ukraina relvajõudude ülemjuhataja, siseminister, luurejuhid, kaitseminister, taristuminister, välisministeeriumi esindajad, riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu juhataja, julgeolekuteenistus, presidendikantselei juht, Ukraina relvatootja Ukroboronpromi ning teiste struktuuride ja ametite esindajad.

Unian tõi välja, et täiemahulise sõja algusest alates ei ole president Zelenskõi Ukrainast lahkunud.

Presidendi naine aga külastab sageli diplomaatilistel eesmärkidel teisi riike. Zelenskõi laste asukohast pole midagi teada. Varem on presidendiproua märkinud, et ei soovi avaldada teavet selle kohta, kus tema pere esimesed sõjakuud veetis.

“Mida vähem ma räägin, seda turvalisem meil on,” ütles Ukraina esileedi.

15:13

Venemaa ja Ukraina vahetavad Hersoni tulevahetuse osas süüdistusi

Venemaa ja Ukraina süüdistasid pühapäeval teineteist lahingute provotseerimises Hersonis, kust pärit videomaterjalist ilmneb, et selles okupeeritud Ukraina linnas toimusid eelmisel õhtul kokkupõrked.

Ukraina sõjavägi viib Venemaa sissetungi esimestel nädalatel okupeeritud Hersoni vabastamiseks läbi vastupealetungi.

Vene ametlik kanal Vesti-Krõm näitas laupäeva õhtul videot tulevahetusest, mis leidis aset Hersoni raudteejaama lähedal kahe soomuki ümber. 

Hiljem väitis Venemaa ametisse pandud Hersoni linnavõim, et “ründajate rühm” on hävitatud.

Ukraina lõuna väejuhatuse kõneisik Natalja Humenjuk ütles pühapäeva hommikul, et tulevahetus ja plahvatused Hersonis olid okupantide provokatsioon. Ta lisas, et on varem hoiatanud võimalike provokatsioonide eest lõunas ajavahemikus 17.-20. september, eesmärgiga “kahjustada Ukraina relvajõudude mainet”.

Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak aga nimetas tulistamise põhjusena “kasvavaid pingeid” erinevate Moskva-meelsete rühmituste vahel, mis valmistuvad Ukraina edusamme kajastavate uudiste tõttu põgenemiseks. 

Moskva poolt määratud Hersoni oblastivalitsuse asejuht Kirill Stremoussov väitis, et linnas oli pühapäeva hommikul rahulik. Tema sõnul olevat Kiiev püüdnud rünnata, kuid ilma tulemusteta. 

Viimastel nädalatel on Hersonis ja teistes okupeeritud piirkondades toimunud venemeelsete ametnike vastu rida rünnakuid.

02:21

Zelenskõi ei välista Krimmi tagasi saamist diplomaatia abil

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ei välista Krimmi tagasi saamist diplomaatia abil, pealegi toetaks enamik ukrainlasi sellist viisi Venemaa annekteeritud ala naasmisel Ukraina koosseisu, vahendas portaal Unian laupäeval presidendi Facebooki lehel avaldatud usutlust uudisteagentuurile Reuters.

Zelenskõi sõnul pole muud lahendust kui tagastada Krimm Ukrainale.

“Territooriumid on vaja deokupeerida. Võib juhtuda, et Krimm tagastatakse diplomaatiliste vahenditega. See võib juhtuda. Ja loomulikult toetaksid inimesed Ukrainas rohkem diplomaatilist viisi selle küsimuse lahendamiseks,” lausus ta.

Samas märkis president, et ei saa üksikasju avaldada ning hetkel ta ei tea, kes täpselt selle teema arutelu läbi viib.

“Milline ring inimesi seda teemat arutama hakkab? Ja millal? Ma ei oska praegu öelda,” ütles ta.

Kiievis käivitasid mullu 23. augustil enam kui 40 riigi ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid Krimmi platvormi. See moodustati eesmärgiga lõpetada rahumeelsete vahenditega Venemaa okupatsioon poolsaarel.

Tippkohtumise tulemusena võtsid osalejad vastu ühisdeklaratsiooni, mis annab ühemõttelise hinnangu Venemaa ebaseaduslikule ja agressiivsele tegevusele.

Deklaratsioonile allakirjutanud ei tunnusta Venemaa ebaseaduslikku Krimmi annekteerimist, võtavad kohustuse kaaluda edasise agressiooni korral täiendavaid poliitilisi, diplomaatilisi piiravaid sanktsioone Venemaa vastu ning ühendada kõigi platvormiga liitunud riikide jõupingutusi Musta mere piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse tugevdamiseks.

17. september 2022

22:52

Väljaanne: Hersonist kostis plahvatusi ja tulirelvade tärinat

Kohalikud meediakanalid teatasid laupäeva õhtul, et Hersoni oblasti eri piirkondadest kostis võimsaid plahvatusi ja tänavatel täristati automaatidest, vahendas Ukraina portaal Unian veebiväljaande Suspilne uudist.

Õhtul kärgatasid plahvatused, kuid siis ei kuulutatud Hersoni oblasti territooriumile õhurünnakuhoiatust, märkis väljaanne.

Kohalikel veebilehtedel ilmus teave, et Hersoni erinevates piirkondades oli kuulda tulistamist. Väidetavalt võib see viidata tänavalahingutele, kuid seda vene okupatsiooniväe sõdurite endi vahel.

Lisaks kirjutasid mitmed Telegram-kanalid, et plahvatusi kostis Nova Kahhovkast.

Kanali “Ukraina relvajõud. Sõda okupantidega” teatel rünnati okupantide sõjaväeobjekte.

Millises Hersoni linna linnaosas plahvatused kärgatasid, pole siiani teada. Ametlikku teavet Ukraina pool jaganud ei ole.

14:37

Ukraina Berdjanski okupatsioonivõimude asejuht leiti tapetuna

Ukrainas Berdjanskis leiti tapetuna Vene okupatsioonivõimude asejuht Oleh Boiko ja tema naine, teatas uudisteportaal Unian.

Berdjanski ja tema naise kuulihaavadega surnukehad leiti garaažist. Meest oli tulistatud pähe ja jalga, naist pähe.

Uniani andmetel teatati Vene võimudega koostööd teinud paari tapmisest Berdjanskis reedel.

Naine oli pseudoreferendumit ette valmistava piirkondliku valimiskomisjoni juht.

03:41

Venelased jätsid Harkivi oblastist taganemisel maha 100 tervet tanki

Ukraina Harkivi oblastist taganemise ajal jätsid Vene väed tervena maha umbes sada tanki, kirjutas reedel portaal Unian.

Luurajate hinnangul jäeti mitmel juhul maha terved 10 masinast koosnevad tankiroodud ja seejuures mitte tühjade paakidega. Seega okupantidel olnuks võimalik nendega taganeda.

Kokku sattus rahvusvahelise projekti Oryx analüütikute sõnul ukrainlaste kätte üle 200 ühiku kahjustamata tehnikat.

Miks see nii juhtus? Lisaks ilmselgele motiivile – Ukraina vägede tõhusast pealetungist tingitud paanikale – on luurajate sõnul veel üks: Vene relvajõudude 1. kaardiväe tankiarmee 4. tankidiviisi ohvitseride seas on palju etnilisi ukrainlasi, Ukraina juurtega inimesi, kellel on seal sugulasi.

Ukraina päritolu on ka 4. diviisi ülem polkovnik Jevgeni Žuravljov. 

16. septembril teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et pea kogu Harkivi oblast on okupantidest vabastatud. 12. septembril teatati, et Ukraina kaitsjad vabastasid Vene sissetungijate käest ligi 6000 ruutkilomeetrit riigi territooriumi.

16. september 2022

17:58

Zelenskõi süüdistas Vene vägesid mõrvades ja piinamistes

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kritiseeris reedel karmilt Venemaad, kui Ukraina ametnikud alustasid surnukehade väljakaevamist Izjumi linna lähedal avastatud massihauast, vahendab BNS.

“Venemaa jätab maha ainult surma ja kannatused. Mõrvarid. Piinajad,” ütles Zelenskõi sotsiaalmeediasse postitatud avalduses, lisades, et Izjumi lähedal metsas avastatud haudadest on leitud üle 400 surnukeha, nende seas lapsi ja ka inimesi, keda oli tõenäoliselt piinatud.

17:23

Izjumis avastatud ühishauas oli vähemalt ühel surnukehal käed seotud

Ukrainas Izjumi lähedal pärast selle linna Vene vägedelt tagasivallutamist avastatud ühishauas oli vähemalt ühel surnukehal käed seotud, nägi AFP ajakirjanik, vahendab BNS.

Esialgu ei ole selge, kas ohvril olid tsiviilriided või sõjaväevorm.

Ukraina uurijad on süüdistanud Vene okupatsioonivägesid nende kontrolli all olnud territooriumil inimeste piinamises ja tapmises.

ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo ütles reedel, et tahab saata oma esindajad Izjumi kontrollima Ukraina teateid ühishaua avastamisest.

14:39

Luhanskis hukkusid plahvatuses separatistide peaprokurör ja asetäitja

Separatistide kontrolli all olevas Ukraina linnas Luhanskis hukkusid reedel plahvatuses sealse administratsiooni peaprokurör ja tema asetäitja, teatasid Moskva-meelsed võimud, vahendab BNS.

“Täna said peaprokurör Sergei Gorenko ja tema asetäitja Jekaterina Steglenko terroriakti tagajärjel surma,” ütles isehakanud Luhanski rahvavabariigi pressiteenistuse juht Leonid Pasetšnik Telegramis.

Tegemist oli järjekordse sihitud rünnakuga Vene-meelsete võimude vastu okupeeritud aladel.

Pasetšnik ütles, et rünnak prokuratuuri vastu näitab, et “Kiievi režiim on ületanud kõik võimalikud piirid”.

Lahingud on ägenenud ka lõunapoolsel Hersoni rindel, kus Ukraina üksused on viimastel päevadel edasi liikunud.

Hersoni Moskva-meelne ametnik Vladimir Rogov süüdistas Ukraina relvajõude linna haldushoone ründamises, milles tema sõnul sai üks inimene surma ja üks kannatada.

13:47

Ukraina leidis tagasivallutatud Harkivi oblastist 10 piinakambrit

Ukraina teatas reedel, et on leidnud riigi idaosas Vene vägedelt tagasi võetud aladelt vähemalt 10 kohta, mida on kasutatud piinamiseks, vahendab BNS.

Ukraina väed on vastupealetungis riigi kirdeosas suured alad tagasi vallutanud, kuid ametnike sõnul kardavad nad, et ilmsiks tulevad venelaste järjekordsed sõjakuriteod.

“Ma võin rääkida vähemalt 10 piinamiskeskuse olemasolust (Harkivi oblasti) asulates,” ütles Ukraina politseiülem Ihor Klõmenko.

Kaks piinamiskeskust leiti Kirde-Ukrainast Balaklijast, vahendas Vene uudisteagentuur Interfax politseiülema sõnu.

Klõmenko lisas, et Ukraina võimud on algatanud viimase nädala jooksul 240 kriminaalasja uurimaks Vene vägede võimalikke sõjakuritegusid.

13:31

Läti president räägib ÜRO Peaassambleel Venemaa vastutusest Ukraina sõja eest

Läti president Egils Levits rõhutab 21. novembril oma kõnes ÜRO Peaassambleel Venemaa vastutust Ukraina sõjas, ütles BNS-ile presidendi kantselei meediakeskuse juht Justīne Deičmane.

Levits viibib 20.-22. septembrini töövisiidil New Yorgis, et osaleda ÜRO Peaassamblee 77. istungjärgul.

Läti president juhib oma kõnes riigijuhtide tähelepanu vajadusele taastada rahvusvaheline kord ning julgustab töötama rahvusvahelise eritribunali loomise nimel, mis uuriks Venemaa agressorite kuritegusid Ukrainas.

President keskendub ka digikeskkonna turvalisusele ja tehnoloogia kasutamisele ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide saavutamiseks.

Kolme Balti riigi presidendid kohtuvad ÜRO Peaassamblee raames maailmaorganisatsiooni peasekretäri António Guterrese ja Poola presidendi Andrzej Dudaga. Levitsil on kavas mitu kahepoolset kohtumist riigipeadega, et arutada Läti panust ÜRO töösse, samuti usutlused rahvusvahelisele meediale.

President ja tema abikaasa Andra Levite on kutsutud ka USA riigipea Joe Bideni ja esileedi Jill Bideni vastuvõtule.

Levitel on koos teiste riigijuhtide abikaasadega kavas eraldi kohtumised ka näiteks Ukraina presidendi abikaasa Olena Zelenskaga.

13:13

ÜRO tahab saata oma esindajad Izjumi ühishaudu uurima

ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo ütles reedel, et tahab saata oma esindajad Izjumi kontrollima Ukraina teateid ühishaua avastamisest pärast linna tagasivallutamist Vene okupatsiooniväelt, vahendab BNS.

“Meie kolleegid Ukrainas uurivad neid süüdistusi ja neil on kavas korraldada seirevisiit Izjumi, et nende inimeste surma asjaolud kindlaks teha,” ütles büroo pressiesindaja Elizabeth Throssell.

Meeskond loodab sõita Izjumi juba varsti, lisas ta.

Ukraina teatas reedel, et Vene okupatsiooniväelt hiljuti tagasi vallutatud Izjumi linna lähedal Ida-Ukrainas leiti ühest matmispaigast umbes 450 hauda.

Sündmuspaigal viibinud AFP ajakirjanikud rääkisid sadadest valgete ristidega ja numbritega tähistatud haudadest linna lähedal metsas.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi süüdistas ühishauas Vene vägesid.

Throssell ütles, et teade on šokeeriv ning lisas, et ÜRO meeskond püüab välja selgitada, kas tapetud on tsiviilisikud või sõjaväelased ning teha kindlaks nende surma põhjuse.

“Tähtis on selgitada välja neis ühishaudades olla võivate inimeste surma asjaolud,” ütles ta.

Ukraina teatas hiljem reedel veel, et on leidnud riigi idaosas Vene vägedelt tagasi võetud aladelt vähemalt 10 kohta, mida on kasutatud piinamiseks.

“Ma võin rääkida vähemalt 10 piinamiskeskuse olemasolust (Harkivi oblasti) asulates,” ütles Ukraina politseiülem Ihor Klõmenko.

Kaks piinamiskeskust leiti Kirde-Ukrainast Balaklijast, vahendas Vene uudisteagentuur Interfax politseiülema sõnu.

Venemaad on süüdistatud kogu Ukraina sõja vältel tsiviilelanike ründamises ja võimalikes sõjakuritegudes.

13:11

Erdoğan kutsus lõpetama sõda Ukrainas niipea kui võimalik

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ütles reedel Usbekistanis piirkondlikul tippkohtumisel, millest võttis osa ka Vene riigipea Vladimir Putin, et ta tahab sõda Ukrainas lõpetada niipea kui võimalik, vahendab BNS.

“Me teeme jõupingutusi, et lõpetada konfliktid Ukrainas läbi diplomaatia niipea kui võimalik,” ütles Erdoğan Samarkandis Shanghai Koostööorganisatsiooni (SCO) tippkohtumisel Türgi diplomaatiliste sammude kohta.

Erdoğan on püüdnud kasutada ära häid töösuhteid Moskvaga ning veenda Putinit pidama Türgis otsekõnelusi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga.

Ta on jagaud ka Putini muret, et ÜRO ja Türgi vahendusel sõlmitud kokkuleppel Ukrainast välja veetav vili ei jõua piisavalt paljudesse arengumaadesse.

“Me teeme siiraid pingutusi, et toimetada vili nendeni, kes seda kõige rohkem vajavad, seal hulgas meie vendade ja õdedeni Aafrikas,” ütles Türgi president.

Erdoğanil on reedel Samarkandis kavas ka eraviisiline kohtumine Putiniga.

NATO liige Türgi on varustanud Ukrainat relvadega, kuid on suurendanud sõja jooksul ka kaubavahetust Venemaaga.

Erdoğan põhjendab seda “tasakaalustatud” positsiooni Türgi suure sõltuvusega Vene energiast.

11:22

Podoljak: tagasivallutatud Izjumi lähedalt leiti 450 hauda

Vene okupatsiooniväelt hiljuti tagasi vallutatud Izjumi linna lähedal Ida-Ukrainas leiti ühest matmispaigast umbes 450 hauda, ütles Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak reedel, vahendab BNS.

“Nelisada viiskümmend hauda… See on vaid üks Izjumi lähedalt leitud matmispaik. Okupeeritud aladel on kuid valitsenud ohjeldamatu terror, vägivald, piinamine ja massimõrvad,” ütles Podoljak.

10:14

Putin on mures: Venemaa ametnikud on sõja ajal hakanud senisest veel rohkem jooma 

Uudisteportaali Meduza andmetel on Venemaa president Vladimir Putin viimastel kuudel hakanud alkoholismi probleemile erilist tähelepanu pöörama, sest Ukraina sõja ajal on Venemaa ametnikud hakanud oluliselt rohkem jooma. Putinit häirivad eriti “teatud inimesed tema siseringist”, ütlesid allikad.

“Inimesed on oma stressi sel viisil leevendanud alates veebruarist. Ministrid, nende alluvad ja isegi mõned asepeaministrid, presidendi administratsiooni ja julgeolekunõukogu liikmed, osariigi korporatsioonide juhid ja kubernerid [hakkasid rohkem jooma],” ütles üks allikas. Ta ütles, et stressi peamiseks põhjuseks on Venemaa Ukraina sõja ja sellele järgnenud sanktsioonide tekitatud kodukahjud ning Putini hinnangul peaks bürokraatidel olema lihtsam toime tulla.

Nagu Meduza on varem teatanud, ei teadnud peaaegu ükski Venemaa ametnik Putini plaanidest täiemahuliseks sissetungiks Ukrainasse enne 24. veebruari ning paljud neist veetsid järgnevad kuud šokis ja segaduses.

Meduza allikad ütlesid, et usuvad, et Venemaa ametnike suurenenud alkoholitarbimine on Putinile nii murettekitav, sest “distsipliin on kannatama hakanud”: “Mõned ametnikud on olulistest sündmustest ilma jäänud; teised on oma sõnu räsinud ja öelnud asju, millel pole ametlikes tingimustes mõtet. Laiem avalikkus on juba hakanud seda märkama.”

09:59

Asjatundjad: Ukraina pitsitab Vene väge idarindel ja Venemaa on kimpus

Tõenäoliselt suurte lahingukaotuste tõttu kindlustab Vene vägi oma positsioone piki idatelge seoses Ukraina relvajõudude suureneva survega Venemaa positsioonidele ja logistikaliinidele Harkivi ja Donetski oblasti idaosas ja Luhanski oblasti põhjaosas ning Venemaa on kaitse hoidmisega kimpus, leiab Sõjauuringute Instituut, vahendab BNS.

Ukraina vägi jätkas neljapäeval maismaaoperatsioone Izjumist edelas, Lõmani lähedal ja Oskoli jõe idakaldal, sundides Venemaa relvajõude mõnest Ida-Ukraina piirkonnast lahkuma ja teisi tugevdama.

“Kui Ukraina üksused jätkavad pealetungi itta, on Vene väel Ida-Ukrainas tõenäoliselt raske oma kaitseliini säilitada,” väidavad analüütikud.

Päev varem kurtsid rašistlikud blogijad, et Ukraina relvajõud paigutavad baase ja suurtükipositsioone kogu Harkivi oblastis, sealhulgas Oskoli jõe idakaldal asuvasse Hrjanõkivkasse.

Kui see on nii, siis on Vene rindejoon jõest ida pool nõrk või on Vene väe positsioonid piirkonnas jõest veelgi ida pool.

Samal ajal tugevdavad venelased oma positsioone piki idatelge, tõenäoliselt suurte lahingukaotuste tõttu. Vene väejuhatus viis kolmanda armeekorpuse jäänused Donetski ja Zaporižžja suunale.

Ukraina relvajõudude vastupealetung jätkub lõunas ja Harkivi piirkonnas. Tuhanded ruutkilomeetrid okupeeritud territooriumist on juba vabastatud, sealhulgas Izjum, Balaklija ja Kupjansk.

Samal ajal leiavad Ukraina korrakaitseametnikud vabastatud asulates tõendeid Venemaa sõjakuritegude kohta, sealhulgas tsiviilisikute piinamise kohti.

Hersoni suunal on vaenlase logistika Ukraina relvajõudude tule all. Lõuna operatiivväejuhatuse kohaselt muutsid Ukraina relvajõud sissetungijate jaoks Kahhovka silla kasutamise võimatuks.

Donetski suunal ei lakka venelaste pealetungikatsed, kuid Ukraina kaitsevägi tõrjus edukalt vaenlase rünnakud Vesela Dolõna, Majorski ja Zaitseve asula piirkonnas.

Alates sissetungi algusest 24. veebruaril on ukrainlased tapnud oma ametlike andmete kohaselt juba 53 850 okupanti ja hävitanud tuhandeid ühikuid vaenlase varustust.

04:49

Zelenskõi: Ukraina toetamine on Euroopa jaoks otsustava tähtsusega

Ukraina toetamine relvade, laskemoona ja rahaga on Euroopa rahu jaoks otsustava tähtsusega, avaldas neljapäevases videosõnumis arvamust Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

“Üldiselt on Ukraina toetamine relvade, laskemoona ja rahaga Euroopa rahu jaoks ülioluline. Mida parem toetus meil on, seda kiiremini see sõda lõppeb. Rääkisin sellest neljapäeval Poola, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ühendriikide juhtivate mõttekodade esindajatega, kes saabusid Kiievisse,” rääkis riigipea.

Zelenskõi rõhutas, et vabaduse ja vaba maailma väärtuste tõeline kaitse on nüüd võimalik ainult Ukraina võidu korral selles sõjas.

Euroopa Liidu riigid on toetanud Ukrainat kindlalt alates 24. veebruarist, kui Vene väed riiki tungisid, ja kehtestanud Venemaale rea sanktsioone. Paljud liikmesriigid on varustanud Kiievit moodsate relvadega, mis on aidanud Ukraina vägedel viimastel nädalatel vastupealetungil edu saavutada.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen külastas neljapäeval Kiievit, kus kinnitas, et sanktsioonid Venemaale jäävad kestma ja eurooplased peavad ilmutama meelekindlust vastasseisus Moskvaga.

03:32

USA teatas uuest sõjalisest abipaketist Ukrainale

Valge Maja teatas neljapäeval täiendava 600 miljoni USA dollari suuruse sõjalise abi andmisest Ukrainale, vahendab BNS.

Abi koosneb relvadest, varustusest ja väljaõppest. Koheselt ei esitatud täiendavaid üksikasju pakutavate relvade tüübi kohta.

“Ukraina rahvas kaitseb imetlusväärse vapruse ja sihikindlusega oma kodumaad ja võitleb oma tuleviku eest,” ütles välisminister Antony Blinken.

“Meie pakutavad võimekused on hoolikalt läbimõeldud, et anda lahinguväljal kõige rohkem tulemusi ja tugevdada Ukraina positsiooni läbirääkimiste laua taga, kui selleks on õige aeg,” lisas välisminister.

Pärast seda, kui Venemaa veebruaris Ukrainasse tungis, on USA andnud Kiievile sõjalist abi enam kui 15 miljardi dollari ulatuses. Ukraina armee alustas kaks nädalat tagasi suurt vastupealetungi Venemaa vägede vastu.

01:25

Ukrainas leiti vabastatud Izjumi linnast ühishaud

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas neljapäeval, et Izjumist leiti pärast linna vabastamist Vene okupantide käest ühishaud, vahendab BNS.

“Me tahame, et maailm teaks, mida Vene okupatsioon tähendab,” ütles president.

Esialgu pole ametlikult avaldatud üksikasju leitud surnukehade arvu ega ohvrite surma põhjuste kohta.

“Meil on homme vaja rohkem selget ja kontrollitud teavet,” sõnas Zelenskõi.

Riigipea võrdles Izjumi ühishauda teiste paikadega, kus Vene sõdurid on metsikusi korda saatnud nagu Butša ja Mariupol.

“Venemaa jätab kõikjale maha surma. Maailm peab tõesti Venemaa selle sõja eest vastutama panema. Me teeme selleks kõik endast oleneva,” sõnas Zelenskõi.

Kohalik politseiametnik Sergei Botvinov ütles neljapäeva õhtul meediakanalile Sky News antud intervjuus, et Izjumi linnast on leitud umbes 440 inimese massihauad. Botnikov lisas, et osa hukkunutest lasti maha ja teised surid mürskude läbi.

15. september 2022

23:14

Venemaa pommitas Harkivi oblastis vabastatud alasid

Venemaa pommitas neljapäeval Harkivi oblastis Ukraina vägede poolt vabastatud alasid, vigastada sai 12 inimest, kelle seas kaks last, vahendab BNS.

“Täna on vaenlane terve päeva terroriseerinud Harkivi oblasti vabastatud piirkondade elanikkonda. Harkivi, Kupjanski ja Izjumi piirkondade asulaid tulistatakse. Seal on hävinenud elumaju ja on ohvreid,” rääkis regiooni sõjaväevalitsuse juht Oleg Sinegubov.

Sinegubovi sõnul sai esialgsetel andmetel Kupjanski rajoonis vigastada 10 inimest, kelle seas kaks last, kellest üks 12- ja teine 13-aastane. Izjumi ja Harkivi ümbruses sai haavata kaks naist.

“Vigastatud viidi haiglasse ja saavad kogu vajalikku arstiabi. Informatsioon hukkunute kohta on veel täpsustamisel,” ütles Sinegubov.

19:33

Saksamaa saadab Ukrainale veel relvi, aga mitte tanke

Saksamaa saadab Ukrainale veel soomusmasinaid ja raketiheitesüsteeme, aga soovitud tanke Kiiev ei saa, ütles neljapäeval kaitseminister Christine Lambrecht, vahendab BNS.

Saksamaa varustab Ukrainat võitluseks Vene vägedega kahe raketisüsteemiga Mars II ning 200 raketiga ja Ukraina saab ka 50 soomusautot Dingo, ütles minister.

Ka Nõukogude päritolu jalaväe lahingmasinad BMP-1 jõuavad kiiresti Kreekast Ukrainasse. Saksamaa on sõlmimas Kreekaga kokkulepet, et täiendada tema arsenali moodsamate soomusmasinatega Marder.

Ukraina on palunud Saksamaalt korduvalt nii Mardereid kui Leopard-tanke, aga kumbagi ei ole uue relvasaadetise hulgas.

Lambrechti sõnul ei ole ükski liitlasriik Ukrainale Lääne lahingtanke saatnud, ja Saksamaa seda üksi ei tee.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba tegi teisipäeval Saksamaale etteheiteid Leopard lahingtankide pärast, mida ei ole Kiievi korduvatest palvetest hoolimata ikka Ukrainale saadetud.

“Mitte ühtki ratsionaalset argumenti, miks neid relvi ei saa tarnida, ainult abstraktsed hirmud ja ettekäänded,” ütles Kuleba.

Saksa välisminister Annalena Baerbock on varem kutsunud Kiievile Leopardide saatmise küsimuses kiiresti otsusele jõudma.

18:24

Zelenskõi kohtus USA ja Euroopa mõttekodade esindajatega

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kohtus neljapäeval Euroopa ja USA mõttekodade esindajatega, vahendab BNS.

“Olen neile tänulik nende julguse eest sõja ajal Kiievisse tulla ja antud abi eest, sest tänu sellele on Ukraina juba saavutanud sissetungijate üle mitu võitu ja suudab sõja Venemaaga võita,” kirjutas ta Telegramis.

“Usun, et on tähtis mitte vähendada survet okupantidele Zaporižžja tuumajaama demilitariseerimiseks, tugevdada kaitsetoetust Ukrainale, sealhulgas õhutõrjesüsteemidega, ning tunnistada Venemaa siiski terrorismi riiklikuks sponsoriks. See on väga asjakohane ja vajalik nii meie riigi kui ka kõige tsiviliseeritud maailma jaoks,” ütles ta.

18:12

Zelenskõi: Ukraina tahab liituda Euroopa ühisturuga

Ukraina tahab liituda Euroopa ühisturuga veel enne, kui langetatakse otsus Kiievile EL-i täisliikme staatuse andmise kohta, ütles neljapäeval president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

“Meie jaoks on pakiline küsimus Ukraina liitumine EL-i ühisturuga, kui me oleme teel EL-i liikmestaatuse poole. Ma olen kindel, et see juhtub ja sellest saab üks meie riigi kõige tähtsamaid võite,” ütles ta pressikonverentsil koos Kiievit külastava Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga.

14:17

Ukraina JN: oligarhiklannid on kaotanud poliitilise mõju

Oligarhiklannid ei mõjuta enam Ukraina poliitikat, ütles Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danilov Poola väljaandele Wirtualna Polska antud usutluses, vahendab BNS.

“Nad kaotavad sõja tõttu oma mõju riigile,” ütles ta.

Samal ajal teeb Danilovi sõnul sõja keeruliseks töö (oligarhide) registriga. “Me ei kontrolli osa oma alast, mistõttu on raske hinnata osa inimeste jõukust. Minu arvates on oligarhivastane seadus juba tööle hakanud.”

“Näeme, et oligarhid astuvad samme, et registrisse mitte sattuda. Selle eesmärk on luua läbipaistev süsteem, õiglane suhete korraldus ettevõtluse, valitsuse ja ühiskonna vahel. Vajame oligarhide asemele ärimehi, kes loovad töökohti,” ta ütles.

“See oli süsteem, mis võimaldas oligarhidel tegutseda. Kits ei ole süüdi, kui sõi tarastamata aias kapsast. Meie riigis ei olnud piirdeid, nii et kõik said seda kapsast süüa. Praegu ei ole oligarhide klannidel mingit mõjuvõimu. Ukraina poliitika kohta ma ei tea, mis tulevikus juhtub, kuid tahan, et see teema ei naaseks kunagi,” ütles julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär.

13:15

Rumeenias sõitis rööbastelt maha Ukraina viljarong

Rumeenias sõitis kolmapäeval rööbastelt maha kaubarong Ukraina viljaga, uurijad ei välista sabotaaži, vahendab BNS.

Õnnetus juhtus kolmapäeva hommikul Râpa de Josi küla lähedal. 30 vagunist koosnev kaubarong Ukraina maisiga oli teel Rumeenia kaguosas asuvasse Constanța sadamasse.

Poola väljaande Gospodarka Morska veebilehel teatati, et Rumeenia politsei alustas vahejuhtumi põhjuste uurimiseks juurdlust, uurijad ei välista ühtki versiooni, sealhulgas rööbaste rikkumist või sabotaaži.

11:44

Välisminister: Leedu saadab Ukrainasse kaks partiid soomukeid

Leedu saadab Ukrainasse kaks partiid soomukeid, ütles välisminister Gabrielius Landsbergis kolmapäeval Odessat külastades, vahendab BNS.

“Just täna teatas Leedu valitsus, et saadame täiendava partii soomustransportööre. Kaks partiid. Üks neist peaks jõudma Ukrainasse juba õige pea,” ütles Landsbergis pressikonverentsil.

Ta rõhutas, et Ukraina armee teab, kus neid kõige paremini kasutada.

“Teisalt püüdsime olla eestkostjaks, tuletades paljudel juhtudel meelde oma partneritele ja liitlastele nii Euroopa Liidus kui NATO-s, et sellest ikka ei piisa,” ütles Lansbergis.

10:30

Läti: Venemaal kõlavad varjamatud üleskutsed genotsiidiks Ukrainas

Venemaa avalikus ruumis kõlavad arvamused Ukraina ja ukrainlaste kohta ei viita sellele, et Venemaa ühiskonda võiks pidada terveks, ütles Läti saadik Venemaal Māris Riekstiņš teleusutluses, vahendab BNS.

Saadiku sõnul näitavad mitmesugused avalikud väljaütlemised, et Venemaal onväga arenenud “latentne revanšism” ning seal kõlab isegi varjamatuid üleskutseid ukrainlaste genotsiidiks.

Küsimusele, kas Venemaa avalikkuse toetus Vladimir Putini režiimile on viimasel ajal muutunud, vastas diplomaat, et seda on raske hinnata, sest kõikidesse Venemaal korraldatavatesse küsitlustesse tuleks suhtuda väga kriitiliselt. Sotsioloogid ise kinnitavad, et üle 80 protsendi vastanutest keeldub vastamast poliitilistele küsimustele.

Suursaadiku sõnul on inimeste vältimine poliitikast sõna võtmast mõistetav, sest Venemaal on ohtlik avaldada ametlikule võimule vastupidist arvamust, millest annavad tunnistust arvukate opositsionääride vahistamine.

Praegu ei ole Venemaal märke sisemässust, märkis Riekstiņš ja lisas, et ka Nõukogude Liit nägi 1985. aastal väga stabiilne välja.

Lääne riigijuhtide ja Kremli vaheliste läbirääkimiste kasulikkusest rääkides tõdes suursaadik, et varem või hiljem lõpevad kõik tülid läbirääkimistega, kuid praegu on raske hinnata, kas need on asjakohased.

Tema hinnangul on lääne juhtidel kasulik säilitada suhtluskanaleid, kuid tuleb meeles pidada, et Venemaa režiim on seni läbirääkimistel avalikult petnud.

Lääne kehtestatud sanktsioonid on Venemaal märgatavad, kuid ei ole veel mitte kriitilise mõjuga, ütles Riekstiņš.

09:59

EK president saabus visiidile Kiievisse

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen saabus neljapäeval visiidile Kiievisse, vahendab BNS.

“Kiievis, minu kolmandaks visiidiks alates Venemaa sõja algusest. Kui palju on kõik muutunud. Ukraina on nüüd Euroopa Liidu kandidaatriik,” kirjutas von der Leyen Twitteris.

Ta ütles, et arutab Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi ja peaminister Denõss Šmõhaliga, kuidas jätkata Ukraina ja Euroopa majanduste ja inimeste lähendamist.

05:01

Zelenskõi tõotas võitu visiidil Harkivi vabastatud piirkondadesse

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tõotas kolmapäeval võitu visiidil strateegilisse Izjumi linna, mille Kiievi armee hiljuti vastupealetungis Venemaalt tagasi vallutas, vahendab BNS.

Zelenskõi ja sõjaväeametnikud võtsid linnas muu hulgas osa Ukraina lipu heiskamise tseremooniast.

“Meie sinikollane lipp lehvib juba okupeeritud Izjumis. Ja nii see saab olema igas Ukraina linnas ja külas,” ütles Zelenskõi.

“Me liigume ainult ühes suunas – edasi ja võidu poole,” kinnitas riigipea.

Zelenskõi väljendas kolmapäeval ühtlasi veendumust, et Krimm ja teised okupeeritud alad naasevad Ukraina koosseisu.

“Peame saatma sõnumi inimestele okupeeritud aladel, Krimmis …. Need on meie inimesed. See on tragöödia – okupatsioon enam kui kaheksa aasta eest. Muidugi võib kogu see aeg muuta paljusid, eriti lapsi. Sõda ei käi ainult relvadega. Infosõda ründab inimesi. Venemaa ründab televisiooni ja muu meediaga,” ütles ta vabastatud Izjumis ajakirjanikele.

“Minu sõnum on, et me tuleme tagasi. Pole tähtis, mida nad on selle kaheksa aasta jooksul propagandatelevisioonist kuulnud. See pole meile oluline. Me teame, et tõde on meie poolel. Ma ei tea, millal see juhtub. Keegi ei tea… Me tuleme, sest see on meie maa ja meie rahvas,” ütles president.

Vastates küsimusele oma muljete kohta Izjumis nähtust, ütles Zelenskõi, et teda see ei üllatanud. “See ei ole minu jaoks šokk. Me nägime samu pilte Butšast – hävitatud maju, tapetud inimesi. See on osa meie kaasaegsest ajaloost,” sõnas riigipea.

Kiievi andmetel on septembri algul alanud vastupealetungiga tagasi vallutatud sadu külasid ja linnu, mille 24. veebruaril Ukrainasse tunginud Vene väed hõivasid.

04:40

Ukrainast tõusis pärast sõja algust õhku esimene tsiviillennuk

Ukrainast tõusis kolmapäeval õhku tsiviillennuk esimest korda pärast 24. veebruaril alanud Venemaa täiemahulist sissetungi, vahendab BNS.

Ettevõtte WizzAiri Lvivi seisma jäänud reisilennuk sai lõpuks loa õhkutõusmiseks.

“Võime kinnitada, et eile tõusis Lvivist õhku A320 HA-LWS ja maandus Poolas asuvas Katowice linnas,” ütles lennuliiklust jälgiva Flightradar 24 kommunikatsioonijuht Jan Pechenik telekanalile.

04:05

Zelenskõi pidas Harkivi oblastis energiajulgeoleku teemalise koosoleku

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi pidas kolmapäevasel visiidil Harkivi oblasti vabastatud aladele energiajulgeoleku teemalise koosoleku, vahendab BNS.

Zelenskõi märkis, et energiavarustussüsteemi reservvõimsuse tagamiseks on vaja välja töötada tegevuskava.

President rõhutas elektrivarustuse võimalikult kiire taastamise olulisust vaenlasest vabanenud aladel.

Harkivi oblasti sõjaväeadministratsiooni esimees Oleg Sinegubov teatas Zelenskõile, et piirkonnas on täielikult vabastatud 16 kogukonda ja osaliselt deokupeeritud seitse kogukonda. Umbes kuus protsenti oblasti territooriumist on endiselt okupeeritud.

Enne Ukraina sõjaväe vastupealetungi oli Harkivi oblastist okupeeritud 32 protsenti.

Sinegubovi sõnul käivad piirkonnas tööd kahjustatud infrastruktuuri taastamiseks. Vabastatud territooriumidel taastatakse elektriliinid, mobiilside ja raviasutuste töö.

Samas märkis videokonverentsi vahendusel kohtumisel osalenud energeetikaminister German Galuštšenko, et remondimeeskondade töö sõltub suuresti territooriumide demineerimise tempost.

Zelenskõi käis muu hulgas vaatamas Venemaa mürskude tagajärjel kannatada saanud elumaja taastamise käiku Harkivis. Toimub katuse, lagede ja rõdude remont ning paigaldatakse aknaid.

Zelenskõi külastas kolmapäeval ühtlasi Izjumi, mis on üks suuremaid viimastel päevadel Vene vägedelt tagasivõetud linnadest. Zelenskõi ja sõjaväeametnikud võtsid seal osa Ukraina lipu heiskamise tseremooniast.

Kiievi andmetel on septembri algul alanud vastupealetungiga tagasi vallutatud sadu külasid ja linnu, mille 24. veebruaril Ukrainasse tunginud Vene väed hõivasid.

03:32

Zelenskõi autokolonn sattus Kiievis liiklusõnnetusse

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi autokolonn sattus kolmapäeval pealinnas Kiievis liiklusõnnetusse, vahendab BNS.

“Kiievis põrkas sõiduauto kokku Ukraina presidendi auto ja saatemasinatega. Riigipead saatnud arstid osutasid juhile esmaabi ja andsid ta üle kiirabile,” seisis teadaandes.

Presidendi vaatas üle arst ja tõsiseid vigastusi ei leitud.

“Kõik õnnetuse asjaolud selgitavad välja korrakaitsjad,” lisas pressiesindaja.

Presidendil oli varem päeval tööreis Harkivi piirkonda, kus pidas energiajulgeoleku teemalise nõupidamise ja märkis, et energiavarustussüsteemi reservvõimsuse tagamiseks on vaja välja töötada tegevuskava.

President rõhutas elektrivarustuse võimalikult kiire taastamise olulisust vaenlasest vabanenud aladel.

02:34

Ukrainas asuvat Krõvõi Rihi võib rünnaku järel tabada üleujutus

Ukrainas asuvat Krõvõi Rihi võib infrastruktuurile tehtud venelaste raketirünnaku järel tabada üleujutus, teatas kolmapäeval Ukraina presidendiamet, vahednab BNS.

“Oleme hüdroehitiste rünnakukohas täheldanud veelekke voolu 100 kuupmeetrit sekundis, mis on suur maht,” ütles presidendikantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko.

“Inhuletsi jõe veetase muutub iga tunniga. Üleujutusohus on keskus ja veel üks linnaosa,” lisas ametnik.

“See on väljakutse meile kõigile, kuid olukord on praegu kontrolli all. Kõik talitused on kaasatud, et oht võimalikult kiiresti kõrvaldada,” ütles Tõmošenko suhtlusvõrgustiku Telegram vahendusel.

Krõvõi Rih on president Volodõmõr Zelenskõi kodulinn. Zelenskõi tõdes, et Vene rünnak oli suunatud infrastruktuurile ja sellega üritati linna üle ujutada.

Sissetungijate rünnak Krõvõi Rihi tammile oli mõeldud mitte ainult tsiviilinfrastruktuuri kahjustamiseks, vaid ka Ukraina relvajõudude pealetungi katkestamiseks Hersoni suunas, teatas hiljem presidendiamet.

Ametkonna hinnangul viitab see kasvavale kriisile Vene armee tegevuses paremkaldal.

“Täna tulistasid tammi, sest lootsid, et laine läheb mööda Inguletsi ja pühib minema meie pontoonsillad, mida meie väed selles pealetungis kasutavad. See on märk sellest, et paremkaldal on järk-järgult kasvamas kriis,” märkis presidendiameti eestkõneleja.

14. september 2022

22:35

Ukraina sõjaväelased vabastasid Hersoni oblastis Kiselevka küla

Ukraina sõjavägi vabastas Hersoni oblastis asuva Kiselevka küla Vene sissetungijate käest, teatas omavalitsusjuht Aleksander Samoilenko, vahendab BNS.

“Eile vabastati Kiselevka asula, mis asub piirkonnakeskuse enda vahetus läheduses,” ütles Samoilenko.

Ametnik märkis, et okupeeritud Hersoni sadamalinna eraldab nüüd Ukraina sõjaväest Tšernobajevka asula.

19:31

Scholz: Putin ei pea endiselt kallaletungi Ukrainale veaks

Vladimir Putin usub endiselt, et tal oli õigus, kui ta Ukrainasse sissetungi algatas, ütles Saksamaa kantsler Olaf Scholz kolmapäeval pärast 90-minutist telefonikõnet Vene presidendiga, vahendab BNS.

“Kahjuks ei saa ma teile öelda, et oleks tekkinud arusaam, et sõja alustamine oli viga. Ja miski ei viidanud uute hoiakute esilekerkimisele,” ütles Scholz päev pärast vestlust Putiniga pressikonverentsil.

18:19

Zelenskõi: Ukraina naaseb Krimmi

President Volodõmõr Zelenskõi väljendas kolmapäeval veendumust, et Krimm ja teised okupeeritud alad naasevad Ukraina koosseisu, vahendab BNS.

“Peame saatma sõnumi inimestele okupeeritud aladel, Krimmis …. Need on meie inimesed. See on tragöödia – okupatsioon enam kui kaheksa aasta eest. Muidugi võib kogu see aeg muuta paljusid, eriti lapsi. Sõda ei käi ainult relvadega. Infosõda ründab inimesi. Venemaa ründab televisiooni ja muu meediaga,” ütles ta vabastatud Izjumis ajakirjanikele.

“Minu sõnum on, et me tuleme tagasi. Pole tähtis, mida nad on selle kaheksa aasta jooksul propagandatelevisioonist kuulnud. See pole meile oluline. Me teame, et tõde on meie poolel. Ma ei tea, millal see juhtub. Keegi ei tea… Me tuleme, sest see on meie maa ja meie rahvas,” ütles ta.

Vastates küsimusele oma muljete kohta Izjumis nähtust, ütles Zelenskõi, et teda se ei üllatanud. “See ei ole minu jaoks šokk. Me nägime samu pilte Butšast – hävitatud maju, tapetud inimesi. See on osa meie kaasaegsest ajaloost,” ütles ta.

Venemaa kuritegude rahvusvahelisest uurimisest rääkides tänas ta rahvusvahelisi uurimiskomisjone tehtud töö eest. “Mõistame, et see ei ole kiire protsess. Ukraina jaoks on peamine olla jätkuvalt avatud,” ütles ta.

17:09

Peaminister: Ukraina-NATO läbirääkimisi praegu sõja tõttu ei käi

Ukraina peaminister Denõss Šmõhal ütles, et praegu käimasoleva sõjategevuse tõttu elavaid läbirääkimisi Põhja-Atlandi alliansiga hetkel ei toimu, kuigi need ei ole kaotanud oma aktuaalsust, vahendab BNS.

“Läbirääkimised NATO-ga ei ole praegu aktiivses faasis. Muidugi ei saa me Ukraina sõja tõttu täna neid läbirääkimisi aktiivselt pidada. Loomulikult on see meie jaoks aktuaalne… NATO jääb Ukraina päevakorda ja on tähtis prioriteet,” ütles Šmõhal kolmapäeval pressikonverentsil.

Samas rõhutas peaminister, et Ukraina võimud liiguvad praegu julgeolekuküsimustes edasi rahvusvaheliste lepingute allkirjastamise kaudu.

Šmõhal märkis, et valitsus ei ole veel saanud presidendilt juhiseid, et hakata ette valmistama Ukraina julgeolekutagatiste lepingu projekti elluviimist.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi väitel näitab Ukraina julgeolekutagatiste projekt, et Moskva agressioon on õigustatud.

“See tähendab, et NATO-sse astumise suundumus püsib. Seega püsib ka põhiline oht meie riigile ja omandab isegi suurema aktuaalsuse üks põhjus, mis muutis vajalikuks sõjalise erioperatsiooni läbiviimise,” kommenteeris lausus Peskov.

02:40

Zelenskõi: vabastatud aladel rakendati stabiliseerimismeetmeid

Stabiliseerimismeetmed on lõpule viidud okupatsioonist vabastatud piirkondades üldpindalaga rohkem kui 4000 ruutkilomeetrit, ütles teisipäeval videopöördumises Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

Ta ütles, et vabastatud aladel “selgitatakse välja sinna jäänud okupandid, diversioonirühmad, võetakse kinni kollaborante, taastatakse täielikult julgeolek ning piirivalvuritele on antud korraldus tagada riigipiiri kaitse vabastatud territooriumil”.

Zelenskõi tänas kõiki võitlejaid, kes tagasid okupantide sellise ulatusliku ja kiire lüüasaamise Harkivi oblasti alal.

13. september 2022

20:13

Scholz kutsus telefonikõnes Putinit sõdureid Ukrainast ära viima

Saksa kantsler Olaf Scholz kutsus teisipäeval telefonikõnes Venemaa presidendi Vladimir Putiniga sõdurid Ukrainast ära tooma, mil Ukraina vastupealetung kestab, vahendab BNS.

Scholz ärgitas Putinit 90 minutit kestnud telefonikõnes “jõudma diplomaatilise lahenduseni nii kiiresti, kui võimalik”. See peab “tuginema relvarahul, Vene sõdurite täielikul ära viimisel ning Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse austamisel”, ütles Saksa kantsleri pressiesindaja Steffen Hebestreit.

Kantsler kutsus oma Vene ametivenda pidama kinni kokkuleppest, mille alusel lubatakse teraviljaeksporti Ukrainast.

Scholz ütles Putinile, et too ei seaks lepet kahtluse alla ning jõustaks selle täiel määral.

Saksa kantsler tõstatas ka Vene vägede kontrolli all oleva Zaporižžja tuumaelektrijaama julgeoleku küsimuse. Scholz kutsus Putinit vältima igasugust eskaleerumist ja jõustama täiel määral meetmed, mida soovitas Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA).

Agentuur kutsus rajama Ukraina tuumaelektrijaama ümber turvatsooni.

20:01

Ukraina luure: Vene okupandid viivad oma peresid Krimmist ära

Vene okupandid evakueerivad pakiliselt Lõuna-Ukrainast, sealhulgas 2014. aastal okupeeritud Krimmist oma peresid, teatas teisipäeval Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsus, vahendab BNS.

“Ukraina kaitsjate edukas tegevus sunnib ajutiselt okupeeritud Krimmi ja meie riigi lõunaosa nõndanimetatud võimuesindajaid kiiremas korras oma perekondi Venemaa alale ümber paigutama. Vaatamata kinnitustele, et elanikel on poolsaarel viibida turvaline, üritavad Krimmi okupatsioonivõimude esindajad, FSB ohvitserid ja mõne sõjaväeüksuse komandörid müüa oma alluvate eest varjatult oma kodusid ja toimetada oma sugulasi poolsaarelt kiiresti välja,” seisab teates.

Samal ajal teatatakse, et okupandid keelasid eluaseme ostu-müügitehingud, kehtestasid piirangud Krimmi sillal liikumisele ja üritavad tõkestada juurdepääsu Ukraina väe vastupealetungi puudutavale teabele.

“Ukraina sõjaväeluure meenutab, et kõik sõjakurjategijad avalikustatakse ja antakse Ukraina tsiviilelanikkonna vastu suunatud kuritegude eest kohtu alla,” rõhutatakse sõnumis.

19:00

Ukraina: nädalaga vabastati Harkivi oblastis 3800 ruutkilomeetrit ala

Ukraina relvajõud on vastupealetungi käigus vabastanud okupatsioonist Harkivi oblastis 3800 ruutkilomeetrit, kus elab 150 000 inimest, ütles Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar, vahendab BNS.

“Kolm tuhat kaheksasada ruutkilomeetrit, üle 300 asula ja üle 150 000 meie inimese vabanes okupatsioonist, kus nad tegelikult olid pantvangis,” ütles Maljar teisipäeval teleeetris.

Tema sõnul operatsioon jätkub, “see on kavandatud kuni Harkivi oblasti täieliku vabastamiseni”.

Aseminister ütles ka, et okupandid jätsid kohalikud elanikud igasuguse sideta ja andsid neile valeteavet. “Täna rääkisime kohalike elanikega. Ukrainlaste vastupidavus ja vaim on rabav, sest venelased võtsid neilt seal igasuguse side… Neile räägiti, et Ukrainat ei ole enam olemas, et Ukrainas on teine ​​president, et Ukraina ei tule neile järele. Aga kõik meie inimesed, nad kõik ootasid vankumatult, uskusid, et relvajõud tulevad ja vabastavad nad,” rääkis Maljar.

18:21

Kiiev taunib Berliini ettekäändeid, miks tanke mitte saata

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba tegi teisipäeval Saksamaale etteheiteid Leopard lahingtankide pärast, mida ei ole Kiievi korduvatest palvetest hoolimata ikka Ukrainale saadetud, vahendab BNS.

“Mitte ühtki ratsionaalset argumenti, miks neid relvi ei saa tarnida, ainult abstraktsed hirmud ja ettekäänded,” ütles Kuleba.

“Mida Berliin kardab, mida Kiiev ei karda,” küsis ta Twitteris.

Venemaa kallaletungi alguses Ukrainale relvaabi andmist tõrjunud Saksamaa on nüüdseks asunud Kiievit relvadega toetama ning kohale on jõudnud hulk laskemoona, raketiheitjaid, õhutõrjetanke ja haubitsaid.

Kiiev soovib aga veel relvi, et kindlustada viimastel päevadel lahinguväljal saavutatut, ja Saksamaalt küsitakse lahingtanke Leopard.

Seni on Berliin sellest keeldunud ja esmaspäeval ütles kantsler Olaf Scholz, et Saksamaa ei tee relvatarneid liitlastega kooskõlastamata.

Kaitseminister Christine Lambrecht rõhutas, et ükski riik ei ole veel Ukrainale Lääne lahingtanke saatnud, ja Saksamaa seda üksi ei tee.

Scholzi sõnul on Ukraina saanud juba Saksamaalt väga tõhusaid relvi, mis muudavad oluliselt sõja käiku.

Saksamaa toetab Ukrainat nii kaua, kui vaja, kinnitas ta.

Ukraina alustas septembri algul vastupealetungi ja on vallutanud riigi kirde- ja lõunaosas Vene vägedelt tagasi suured alad.

13:51

Venemaa teatas “massiivsete” rünnakute alustamisest Ukraina rindel

Vene armee teatas teisipäeval, et alustas “massiivsete rünnakutega” kõigil rindelõikudel Ukrainas, kus Kiievi väed on viimastel nädalatel jõulise vastupealetungiga vallutanud okupantidelt tagasi tuhandeid ruutkilomeetreid ja vabastanud sadu asulaid, vahendab BNS.

“Õhu-, raketi- ja suurtükiväed viivad ellu massiivseid rünnakuid Ukraina relvajõudude üksuste vastu kõigis operatsioonisuundades,” teatas Vene kaitseministeerium oma igapäevases sõjaülevaates.

13:26

Kreml süüdistab Ukrainat inimeste piinamises tagasivallutatud aladel

Kreml süüdistas teisipäeval Ukraina sõjaväelasid tsiviilisikute väärkohtlemises ja piinamises neil aladel, mille Kiievi vägi on võtnud tagasi Vene okupantide käest viimastel nädalatel sooritatud massiivse vastupealetungi käigus, vahendab BNS.

“Mis puudutab Harkivi oblasti elanikke, siis laekuvate teade kohaselt esineb palju karistuslikke meetmeid… inimesi piinatakse, inimesi väärkoheldakse ja nii edasi. See, mõistagi, on ennekuulmatu,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele.

05:36

USA: Putinil on üha raskem varjata Ukraina ebaõnnestumiste ulatust

Valge Maja ei saa kindlalt väita, et Ukraina relvajõudude viimased edusammud kujutavad endast suurt pöördepunkti sõjas, kuid nimetab viimaseid teateid Ukraina sõjaväe saavutustest muljetavaldavaks, vahendab BNS.

“Ma ei tea, kas me saame täna rääkida Ukraina vägede kiirest edasitungist, kui suurest pöördepunktist sõjas, kuid pealetung sundis venelased taganema ja okupeeritud alad hülgama,” rääkis USA riikliku julgeolekunõukogu eestkõneleja John Kirby.

Kirby kinnitas, et USA jätkab Ukrainat edu saavutamiseks vajalike tööriistade ja vahenditega varustamist.

Kirbylt küsiti ühtlasi, et kui märkimisväärne mõju võib olla ukrainlaste pealetungil Venemaa presidendile Vladimir Putinile.

“Venemaa liidril on üha raskem varjata rahva eest oma ebaõnnestumiste suurust ja ulatust,” märkis Kirby.

05:26

Poolas plaanib iga viies Ukraina põgenik enne talve kodumaale naasta

Poolas plaanivad 22 protsenti Ukraina sõjapõgenikest enne talve kodumaale naasta, vahendas ukrainlaste uudistekanal Unian teisipäeval rahvusvahelise tööagentuuri Gremi Personal läbiviidud uuringu tulemusi, vahendab BNS.

Samal ajal kavatseb 35 protsenti ukrainlastest jääda Poolasse järgmise aastani. Pagulastest 26 protsenti tahab kodumaale naaste pärast sõja lõppu.

Samal ajal ütles umbes 17 protsenti vastanutest, et jäävad Poolasse määramata ajaks.

Agentuuri andmetel soovivad paljud ukrainlased Poolas talve veeta kütteperioodi pessimistliku prognoosi tõttu.

“Osades Ukraina piirkondades puudub aktiivse sõjategevuse tõttu stabiilne veevarustus ja küte. Ukrainas on sõjategevuse algusest peale kasvanud ka tööpuudus. Samal ajal pakub Poola Ukraina põgenikele mugavamaid tingimusi ja seda eriti tööhõive osas,” öeldakse aruandes.

Näha on ka töölesoovivate naiste arvu kasvu, mille taga võib olla ka kooliaasta algus. Agentuur prognoosis, et peagi ilmub tööturule rohkem ukrainlannasid, kes pidid suvepuhkuse ajal laste eest hoolitsema.

Uuringus osales umbes 1240 inimest, kes olid sõja tõttu sunnitud Ukrainast lahkuma.

05:10

Blinken: Ukraina väed on saavutanud märkimisväärset edu

USA välisminister Antony Blinken ütles esmaspäeval, et Ukraina väed on saavutanud märkimisväärset edu oma vastupealetungis Venemaa vägede vastu, kuigi selle tulemust on veel vara ennustada, vahendab BNS.

“Ilmselt oleme näinud ukrainlaste suuri edusamme eriti riigi kirdeosas. See on osaliselt meie antud toetuse tulemus, kuid ennekõike on see Ukraina relvajõudude ja rahva erakordse julguse ja vastupidavuse tulemus,” ütles Blinken ajakirjanikele Mehhikos.

“On liiga vara öelda, mis selle tulemuseks saab olema. Venelased hoiavad Ukrainas märkimisväärseid vägesid. Samuti varustust, relvi ja laskemoona. Nad jätkavad selle kasutamist valimatult mitte ainult Ukraina relvajõudude, vaid ka tsiviilisikute ja tsiviilinfrastruktuuri vastu. Ma olen seda ise näinud,” lisas Blinken.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kinnitas esmaspäeval, et Ukraina väed on sel kuul vallutanud Venemaalt tagasi 6000 ruutkilomeetrit territooriumi, edastas ukrainlaste uudistekanal Unian.

“Alates septembri algusest on meie sõdurid vabastanud juba 6000 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi idas ja lõunas ning me liigume edasi,” sõnas Zelenskõi oma igapäevases pöördumises rahva poole.

Blinken ja kõrged kaubandusametnikud saabusid esmaspäeval Mehhikosse, et pidada majanduskõnelusi ja riikidevahelisi suhteid parandada.

04:15

Forbes: Vene relvajõud kaotasid sadade miljonite väärtuses varustust

Ukraina relvajõudude vastupealetungi käigus 6.–11. septembrini kaotasid Vene väed tehnikat ja varustust enam kui 670 miljoni USA dollari väärtuses, teatas esmaspäeval väljaanne Forbes, vahendab BNS.

Ukraina relvajõudude peastaabi andmetel hävitati 2850 sissetungijat ja 590 ühikut tehnikat. Forbes hindas selle väärtuseks enam kui 670 miljonit dollarit.

Märkimisväärne osa varustusest likvideeriti või võeti üle vastupealetungi käigus Harkivi oblastis.

Vaenlased kaotasid 86 tanki, 158 soomusmasinat, 106 suurtükiväesüsteemi, 159 sõidukit ja 46 ühikut muud tehnikat.

Venelaste kõige kallim kaotus oli elektroonilise sõjapidamise kompleks Moskva-1, mille Ukraina sõdurid Zaporižžja oblastis hävitasid ja mis Forbesi andmetel maksis umbes 57 miljonit dollarit.

Harkivi piirkonnas kaotasid sissetungijad hävitaja-pommitaja Su-34, mis maksab 36 miljonit dollarit ja radarisüsteemi Zoopark-1M maksumusega umbes 25 miljonit dollarit.

Samal ajal konfiskeerisid Ukraina relvajõud hulgaliselt venelaste mitmesugust varustust, mida oli Forbesi hinnangul vähemalt 104 miljoni dollari väärtuses.

03:15

Zelenskõi sõnul on vabastatud juba 6000 ruutkilomeetrit

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kinnitas esmaspäeval, et Ukraina väed on sel kuul vallutanud Venemaalt tagasi 6000 ruutkilomeetrit territooriumi, vahendab BNS.

“Alates septembri algusest on meie sõdurid vabastanud juba 6000 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi idas ja lõunas ning me liigume edasi,” sõnas Zelenskõi oma igapäevases pöördumises rahva poole.

“Septembri esimestest päevadest kuni praeguseni on meie sõdurid vabastanud juba üle kuue tuhande ruutkilomeetri Ukraina territooriumist ning seda nii idas ja lõunas. Meie vägede edasiliikumine jätkub. Tänan 57. motoriseeritud jalaväebrigaadi, mis on taastunud pärast rasket võitlust idas ja liigub väga julgelt ning väga enesekindlalt edasi lõuna suunas,” rääkis president.

“Tänud 59. motoriseeritud jalaväebrigaadile järjekindla edasiliikumise eest. Seda vaatamata avatud maastiku iseärasustele ja hoolimata okupantide suurtükiväest. Täname 128. rünnakbrigaadi sõdureid mitmete asulakohtade vabastamise ja väga tõhusa töö eest vaenlase tegevuse neutraliseerimiseks. Poisid, te olete tõelised kangelased!” kiitis riigipea.

Samuti tänas president Ukraina õhutõrjet.

“Eile kogesime kõik Venemaa rünnakute tagajärgi voolukatkestustega. Kuid samal ajal tulistati suurem osa terroristide rakette alla. 12 raketist tulistati alla üheksa. Tänud Kiievi õhutõrjeraketibrigaad. Tänud kõikidele meie kaitsjatele!” sõnas Zelenskõi.

01:30

Zelenskõi selgitas Vene rünnakute põhjusi Ukraina energiaobjektidele

President Volodõmõr Zelenskõi selgitas esmaspäevases videosõnumis Venemaa raketirünnakute põhjusi Ukraina energiaobjektidele, vahendab BNS.

Zelenskõi tõi välja, et pühapäeval ja esmaspäeval andis Vene armee taas lööke Ukraina energiataristule.

“Sajad tuhanded ukrainlased leidsid end pimedas ilma elektrita. Majad, haiglad, koolid, avalik infrastruktuur. Vene raketid tabasid täpselt neid objekte, millel pole meie riigi relvajõudude taristuga mingit pistmist. Ühelt poolt on see märk nende meeleheitest, kes selle sõja välja mõtlesid. Nad ei saa meie kangelastele lahinguväljal vastu ja sellepärast suunab Venemaa oma jõhkraid rünnakuid tsiviilinfrastruktuuri vastu,” rääkis president.

Teisest küljest püüab Venemaa riigipea sõnul takistada Ukrainal oma energiavõimekust selliselt suunamast, et olukord Euroopas stabiliseeruks.

Zelenskõi sõnul elektrieksport on see, mida Venemaa praegu väga kardab, sest Ukraina võib rikkuda Venemaa plaanid sel talvel eurooplaste taskud rahast tühjendada.

“Peame oma koostööd veelgi tugevdama, et saada üle Vene terrorist. Peame tunnistama Venemaa terroristlikuks riigiks. Peame karmistama sanktsioone – vajame Euroopa Liidu kaheksandat sanktsioonipaketti. Vaja on suurendada abi Ukrainale ja ennekõike kiirendada riigiabi andmist,” rääkis riigipea.

“Dnipropetrovski, Poltava, Sumõ, Harkivi oblasti ja Harkivi linna energiavarustus vahepeal taastati. Kuid täna olid energiarajatiste vastu uued rünnakud. Uued elektrikatkestused Harkivis. Ja me peame teadma, et Vene terroristide alatusel pole piire,” toonitas Zelenskõi.

“Kõigile sellistele Vene terrori ilmingutele kiiresti reageerimiseks moodustatakse koordinatsioonistaap. Samuti eraldatakse vahendeid kahjustatud rajatiste taastamiseks ja vabastatud alade abistamiseks,” lisas riigipea.

12. september 2022

23:10

Unian: Kadõrov nõudis Putiniga vestlust Ukraina teemadel

Tšetšeenia juht Ramzan Kadõrov soovis riigi juhtkonnaga rääkida olukorrast Ukrainas, edastas ukrainlaste meediakanal Unian esmaspäeval uudisteagentuuri Interfax informatsiooni, vahendab BNS.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Putin ja Kadõrov suhtlevad sageli erinevatel teemadel.

“Seni pole seda siiski presidendi ajakavas,” sõnas Peskov.

Kadõrov avaldas vahepeal sotsiaalmeedias rahulolematust seoses Ukraina sõja kulgemisega.

Väljaanne New York Times teatas, et Kadõrov märkis pühapäeval Ukraina edusamme sõjas ja süüdistas suhtlusvõrgustikus Telegram jagatud sõnumis Venemaa kaitseministeeriumi vigades.

Ühtlasi nõudis Kaõrov võimudelt “erioperatsioonil” toimuva selgitamist.

“Kui täna või homme erioperatsiooni strateegias muudatusi ei toimu, siis pean rääkima kaitseministeeriumi ja riigi juhtkonnaga ning selgitama neile, milline on tegelik olukord kohapeal,” teatas Kadõrov.

Venemaa president Vladimir Putin määras Kadõrovi Tšetšeeniat juhtima 2007. aastal.

22:26

Harkivi oblastis leiti vabastatud külast nelja inimese laibad

Ukraina võimud teatasid esmaspäeval, et Venemaa vägedelt tagasivõetud Zaliznõtšne külast leiti neli piinamistunnustega surnukeha, vahendab BNS.

Harkivi oblastiprokuratuuri informatsiooni kohaselt kaebasid kohalikud, et Vene sõdurid tapsid sealseid elanikke.

“Pühapäeval ehk 11. septembril avastasid korrakaitsjad asulast neli surnukeha. Kõigil neil olid piinamise tunnused,” teatas prokuratuur sotsiaalmeedias.

“Neist kolm oli maetud eramajade juurde ja veel üks leiti asfalditehase territooriumilt,” täpsustati teadaandes.

Avalduses lisati, et esialgsete uurimistulemuste kohaselt tapsid tsiviilisikud küla okupeerimise ajal Vene väed.

Prokuratuuri teatel on surnukehad üle antud kohtuarstlikuks ekspertiisiks ning algatatud on uurimine “sõjaseaduste ja -tavade rikkumise fakti tuvastamiseks koos tahtliku mõrvaga”.

Rahvusvaheline inimõigusorganisatsioon Amnesty International kutsus oma avalduses Ukraina ametivõime üles seadma esikohale tõendite kogumise Vene vägede poolt väidetavalt toime pandud sõjakuritegude kohta.

Reedel nägid uudisteagentuuri AFP ajakirjanikud pealt, kuidas Ukraina ametnikud kaevasid võimaliku sõjakuriteo uurimise raames välja kaks surnukeha teises samas piirkonnas vabastatud külas nimega Grakove.

16:53

Harkivi pommitamisel sai üks inimene surma ja kuus kannatada

Ukrainas Harkivis sai esmaspäeva pärastlõunal Vene üksuste pommirünnakus surma üks ja kannatada kuus tsiviilisikut, ütles Harkivi oblasti sõjakuberner Oleh Sõnehubov, vahendab BNS.

“Täna hukkus Harkivis Osnovjanskõi ja Kiievi rajooni pommitamise tagajärjel 37-aastane mees. Kiirabikeskuse andmetel sai kokku kuus inimest vigastada, sealhulgas 18-aastane tüdruk,” kirjutas Sõnehubov Telegramis.

Tema sõnul said neiu ja 33-aastane naine kergemaid vigastusi ning haiglaravi ei vajanud. Veel neli kannatanut viidi haiglasse.

16:31

IAEA: Kiiev ja Moskva on huvitatud turvatsoonist tuumajaama ümber

Kiiev ja Moskva on ilmutanud märke, et nad on huvitatud turvatsooni rajamisest Euroopa suurima Zaporižžja tuumajaama ümber, teatas ÜRO tuumaagentuur esmaspäeval, vahendab BNS.

Tulistamine tuumajaama ümbruses on tekitanud kartusi võimaliku tuumakatastroofi pärast. Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA), mille kaks eksperti viibivad alates septembri algusest Zaporižžjas, on kutsunud vaenutegevust tuumajaama ümbruses lõpetama.

“On vaja, et Ukraina ja Venemaa nõustuksid väga lihtsa põhimõttega: jaama mitte rünnata ega tulistada,” ütles IAEA peadirektor Rafael Grossi.

“Sisuliselt oleks tegemist lubadusega, et jaamas või selle ümbruses ei oleks sõjategevust, mis võiks jaama tavapärast tööd mõjutada.”

Grossi lisas, et nii Kiiev kui ka Moskva suhtlevad agentuuriga ja “esitavad palju küsimusi”.

“Olen näinud märke, et nad on kokkuleppest huvitatud,” ütles IAEA peadirektor.

15:53

Kiiev: Ukraina väed tapsid lõunarindel kahe nädalaga üle 1800 okupandi

Ukraina relvajõud on viimase kahe nädalaga lõunas hävitanud üle 1800 sissetungija, üle 500 soomuki ja 122 tanki, ütles operatiivväejuhatuse Lõuna ühendpressikeskuse juht Natalia Gumenjuk esmaspäeval, vahendab BNS.

“Selle kahe nädala kohta võime teatada, et oleme ainuüksi lõunasuunal hävitanud üle 1800 sissetungija, üle 500 soomuki, 122 tanki, kaks lennukit, kaks helikopterit ja umbes kümme tiibraketti, millega vaenlane püüdis hävitada meie vastutusala,” ütles Gumenjuk Kiievis teabetunnis.

Lisaks lisas ta, et Ukraina on pikka aega ja jõuliselt töötanud okupatsiooniväe üksuste teavitamiseks kirjavahetuse teel, edastades muul suulisel ja raadio teel teavet selle kohta, kuidas nad saavad lahkuda nn erioperatsioonist, millega nad on seotud.

“See tähendab, et muuta oma üksus võitlusvõimetuks, eriti kuidas rikkuda varustust, et seda ei oleks võimalik kasutada, kuidas oma relvi õigesti maha panna, kuidas minna vahetuspunkti ja päästa oma elu,” ütles Gumenjuk.

14:19

Kiiev: Hersoni oblastis on vabastatud 500 ruutkilomeetrit

Ukraina väed on vabastanud riigi lõunaosas Hersoni oblastis 500 ruutkilomeetrit, teatas armee esmaspäeval, vahendab BNS.

“Oleme vabastanud umbes 500 ruutkilomeetrit,” ütles lõuna väejuhatuse kõneisik Natalja Gumenjuk, kommenteerides esmakordselt kaks nädalat kestnud vastupealetungi tulemusi.

Gumenjuk lisas, et Võsokopillia, Bilohirka, Suhii Stavok ja Mõroljubivka on “täielikult Ukraina lipu all”.

13:39

Kreml: operatsioon Ukrainas jätkub eesmärkide saavutamiseni

Venemaa sõjategevus Ukrainas jätkub, teatas Kreml esmaspäeval pärast suurte alade vabastamist Ukraina poolt riigi idaosas, vahendab BNS.

“Sõjaline erioperatsioon jätkub kuni algselt seatud eesmärkide saavutamiseni,” ütles Kremli kõneisik Dmitri Peskov ajakirjanikele.

Peskov lisas, et ei näe “väljavaateid läbirääkimisteks” Moskva ja Kiievi vahel.

Vene kaitseministeerium teatas esmaspäeval, et jätkab suurtükirünnakuid Ukraina Harkivi oblasti piirkondadele, mille Ukraina relvajõud on viimastel päevadel vabastanud.

Ministeeriumi teatel rünnatakse muu hulgas Kupjanskit ja Izjumi.

12:53

Kiiev konfiskeerib Deripaska, Kurtšenko, Lebedevi ja Janukvõtši varad

Ukraina valitsus kavatseb konfiskeerida kõik ärimeeste Oleg Deripaska ja Serhi Kurtšenko, endise Ukraina kaitseministri Pavlo Lebedevi ja ekspresident Viktor Janukovõtši varad Ukrainas, teatas peaminister Denõss Šmõhal Telegramis, vahendab BNS.

Valitsus külmutab taas Kurtšenko, Lebedevi, Janukovõtši ja Deripaska varad ja nendega seotud olla võivad varad, lisas peaminister.

“Otsust on vaja, et konfiskeerida lõpuks vastavalt uuele seadusele kõik nende varad Ukraina territooriumil.”

Ukrainas Mõkolajivis asuv alumiiniumitöötlemistehas, mis kuulub Rusali konsortsiumi ja mille arvele langeb 20 protsenti Vene alumiiniumihiiu toodangust, peatas 2022. aasta märtsis “vältimatute logistika- ja transpordiprobleemide” tõttu tootmise.

Deribaska loovutas 2018. aastal kontrolli Rusali peaaktsionäri En+ Groupi üle, et päästa kompaniid USA sanktsioonidest.

11:38

Sõjauuringute instituut: Ukraina saavutas sõjas Venemaaga murrangu

Ukraina vägi suutis eduka vastupealetungi käigus saavutada sõjas Venemaaga pöörde, kuid oma ala täielikuks vabastamiseks peavad Ukraina relvajõud läbi viima mitu edukat vasturünnakut ja ründeoperatsiooni, mis tähendab, et sõda tõenäoliselt venib ja jätkub ka 2023. aastal, seisab sõjauuringute instituudi (ISW) veebilehel, vahendab BNS.

Analüütikud märgivad, et Ukraina-poolne Izjumi hõivamine tegi lõpu Venemaa väljavaadetele saavutada Donetski oblastis püstitatud eesmärgid.

“Pärast Kiievi juurest taganemist aprilli alguses seadis Venemaa eesmärgiks Luganski ja Donetski oblasti ala täieliku hõivamise. Izjumi kaotus seab ohtu Venemaa kampaania esialgse plaani sõja praeguses järgus ja tagab, et Venemaa edasiliikumine Bahmuti või Donetski ümber ei saa olla määrav (kui see üldse juhtub),” rõhutab ISW.

Samas märgib instituut, et praegu ei ole põhjust pidada Ukraina relvajõudude vastupealetungi Hersoni oblastis nipiks Harkivi suunalt tähelepanu kõrvalejuhtimiseks, sest Ukraina vägi ründas ja saavutasid edu mitmes olulises punktis Dnepri läänekaldal.

“Ukraina surve Hersonis koos kiire vastupealetungiga Harkivis seab venelased kohutava aja ja ruumi dilemma ette. Tõenäoliselt ei jätku Venemaal reservväge, et viia lõpule uue kaitseliini moodustamine Oskoli jõele. Väidetavalt üritab ta seda teha enne, kui Ukraina üksused jätkavad üle selle positsioonil edasi liikumist, kui nad seda soovivad,” ütlesid analüütikud.

ISW märgib ka, et praegune vastupealetung ei lõpeta sõda, sest Kirde-Ukraina kampaania saab lõpuks lõpu, mis võimaldab venelastel taastada kindel kaitseliin ja võib-olla isegi alustada paigutisi vasturünnakuid.

Selleks, et viia lõpule Venemaa okupeeritud ala vabastamine, peab Ukraina alustama järgneva vastupealetungiga, võib-olla isegi mitmega, nii et sõda jätkub tõenäoliselt ka 2023. aastal.

Lisaks rõhutas instituut, et Ukraina pööras sõja hoo enda kasuks ning nüüd hakkab suure tõenäosusega lahingute toimumiskohta ja olemust üha enam dikteerima Kiiev ning Venemaa reageerib Ukraina kasvavale füüsilisele ja psühholoogilisele survele järgnevas sõjalistes kampaaniates üha ebaadekvaatsemalt.

Analüütikud lisasid, et Ukraina relvajõudude vastupealetung Harkivi oblastis kahjustab Kremli suhteid Venemaa kaitseministeeriumiga, võõrandab Putinit veelgi kõrgemast sõjaväelisest juhtkonnast, suurendades avalikku kriitikat minister Šoigu ja kaitseministeeriumi vastu tervikuna, mis võib lõppkokkuvõttes viia kaadrimuudatusteni Vene väes.

07:42

Ukraina süüdistab Venemaad elektritaristu ründamises

Kiiev süüdistas pühapäeval Venemaad karistusrünnakutes riigi elektritaristu vastu, vahendab BNS.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et ulatuslike elektrikatkestuste taga riigi idaosas olid “Vene terroristid”.

“Täielike elektrikatkestuste taga Harkivi ja Donetski oblastis ning osaliste katkestuste taga Zaporižžjas, Dnipropetrovskis ja Sumõs on soov jätta inimesed ilma valgusest ja soojusest,” ütles president.

Ukraina välisministeeriumi kõneisik Oleh Nikolenko nimetas Vene rünnakuid “meeleheitlikuks sammuks pärast Venemaa tohutuid kaotusi ja taganemist Ukraina idaosas”.

Elektrikatkestuste piirkonnas elab umbes üheksa miljonit inimest.

05:50

Kremlimeelsed blogijad rääkisid Vene hävitaja allakukkumisest

Kremlimeelsed blogijad vihjasid sotsiaalvõrgustikus Telegram, et Venemaa hävitaja Su-34 allakukkumine Krimmis ei olnud õnnetus, edastas esmaspäeval ukrainlaste uudistekanal Unian, vahendab BNS.

Ühel venelaste propagandakontol räägiti kummalisest lennuõnnetusest poolsaare kohal.

Okupantide lennuk kukkus alla 11. septembril kella kuue paiku hommikul. Väidetavalt langes Su-34 väljale ja pilootidel õnnestus katapulteeruda. Hiljem levis sotsiaalmeedias video õnnetuspaigal puhkenud suurest tulekahjust.

Kontol vihjati, et Su-34 võisid alla tulistada Vene okupantide endi õhutõrjejõud.

“Ma ütlen veel kord, et meie õhutõrje pole meie sõbrad. Karda seda rohkem, kui ukrainlaste õhutõrjet,” märkis autor ja lisas vandesõnu.

05:30

Venemaa suurendas Mustal merel suurte dessantlaevade kohalolekut

Venemaa suurendas Mustal merel ootamatult suurte dessantlaevade kohalolekut, milledest on tegevuses neli, vahendas ukrainlaste uudistekanal Unian esmaspäeval lõunarinde väejuhatuse eestkõneleja Vladislav Nazarovi informatsiooni, vahendab BNS.

Nazarovi sõnul paiknevad 14 vaenlase laevastiku sõjalaeva, mille seas neli suurt dessantlaeva, jätkuvalt Mustal merel niiöelda raketiohututel aladel ehk Krimmi lõunaranniku lähedal.

“Ootamatult aktiveeriti nelja suure dessantlaeva kohalolek,” ütles Nazarov.

Samas rõhutas kõneisik, et merel puhkenud tormi tõttu ei suuda vaenlase dessantvägi vaatamata oma kvantitatiivsele kohalolekule igasuguseid “hulle ülesandeid” kvalitatiivselt täita.

Nazarov kutsus sellega seoses kodanikke üles mitte eirama õhurünnakute korral tegutsemisreegleid ja randade külastamise piiranguid.

05:02

Zelenskõi sõnul ei saa praegu Venemaaga läbirääkimisi pidada

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles pühapäeval usutluses telekanalile CNN, et Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ei saa praegu läbirääkimisi pidada, sest Moskva kasutaks seda vaid jõu kogumiseks edasise sissetungi jaoks, vahendab BNS.

Zelenskõi sõnul oli Venemaa strateegia tungida Ukraina aladele, siis võita arutelude ja kokkulepete kaudu aega ning koguda jõudu ja alustada seejärel uusi invasioone.

“Ja ma ei taha seda mängu mängida. See ei meeldi mulle,” ütles riigipea.

Presidendi sõnul on praegu Ukraina peamiseks eesmärgiks kõigi okupeeritud alade tagastamine.

“Ma tean, et mõned riigid lükkavad meid taas Minski rahuprotsessi suunas. Ma tahan, et kõik saaksid aru, et üks asi on diplomaatiline lahendus ja teine on Minsk 2, 3, 5 või 10. Minsk on tühi paber, mis laseb Venemaal puhata enne järgmist sissetungi,” seletas riigipea.

Zelenskõi märkis ühtlasi, et ei näe veel Venemaa poolt mingit soovi konstruktiivsesse dialoogi astuda.

“Täna ei ole midagi sellist. Ma ei näe nende soovi olla konstruktiivne. Mis puutub nende ultimaatumitesse, siis mind ei huvita, kes need ultimaatumid esitas – Putin või keegi teine. See on minu põhimõte, et ma ei räägi nendega, kes esitavad mulle ultimaatumi,” rõhutas president.

Zelenskõi toonitas, et läbirääkimisi Venemaaga on võimalik alustada alles pärast seda, kui agressor oma kõik väed Ukraina kogu territooriumilt välja viib.

03:15

Harkivi oblastis sai venelaste raketirünnakus surma inimene

Harkivi oblastis sai pühapäeva õhtul venelaste raketirünnakus surma vähemalt üks inimene, edastas ukrainlaste meediakanal Unian oblasti sõjaväevalitsuse juhi Oleg Sinegubovi informatsiooni, vahendab BNS.

“Harkivi kriitilisele infrastruktuurile tehtud rünnaku tagajärjel hukkus mees, kes töötas elektrijaamas. Päästjad jätkavad võimalike teiste ohvrite otsinguid,” ütles Sinegubov.

Haavata sai veel üks 35-aastane mees, kes vajas haiglaravi.

Ukraina Harkivi oblasti riikliku hädaabiteenistuse juhataja asetäitja Anatoli Torjanik ütles avalikkusele antud kommentaaris, et otsitakse veel üht Harkivi elektrijaama töötajat.

“Raketitabamuse saanud hoones oli personali andmetel kaks valveametnikku. Üks leiti surnuna. Teise otsimist jätkame,” ütles Torjanik.

Hädaabiteenistuse kinnitusel on olukord kontrolli all.

“Teatud idapoolsetes piirkondades oli täna massiline pommitamine. Selle tulemusena katkes elektrivarustus ja mitmed asulad olid vooluta. Sündmuskohale saadeti päästeteenistuse töötajad, kes likvideerisid õnnetuse tagajärgi. Kaasatud olid ka sõjaväe-tsiviilvalitsuse spetsialistid ning kommunaal- ja hädaabiteenistused,” teatasid võimuesindajad varem.

Sinegubovi sõnul jätkavad spetsialistid elektrivarustuse taastamist piirkonna asulates.

“Zmejevas ja Lozovajas on juba elekter tagasi. Töö jätkub,” ütles Sinegubov.

President Volodõmõr Zelenskõi ütles enne seda, et Venemaa vastutab Ida-Ukraina ulatuslike elektrikatkestuste eest ja süüdistas Moskvat tsiviilinfrastruktuuri kahjustamises.

“Täielik elektrikatkestus Harkivi ja Donetski oblastis. Osaline voolukatkestus Zaporižžja, Dnipropetrovski ja Sumõ oblastis,” ütles Zelenskõi sotsiaalmeedias tehtud avalduses.

Zelenskõi süüdistas voolukatkestuses “Vene terroriste”.

“Okupandid ei ründa sõjalisi rajatisi, vaid eesmärk on jätta inimesed ilma valgusest ja soojusest,” toonitas riigipea.

Elektrikatkestused mõjutasid piirkondi, kus kokku elab hinnanguliselt üheksa miljonit inimest, mille seas Venemaa okupeeritud territooriumid.

Ida-Ukraina ametnikud süüdistasid pühapäeval Venemaa rünnakuid peamiste elektrivõrgustiku objektide vastu ulatuslikes voolukatkestustes, mis tabasid suuri alasid riigis, kus Kiievi väed on saavutanud vastupealetungis edu. Presidendikantselei juhi nõunik Mõhhailo Podoljak ütles, et kannatada saanud rajatiste hulgas oli ka Harkivi CHPP-5 elektrijaam.

Sumõ, Dnipropetrovski ja Poltava piirkondade ametnikud teatasid hiljem siiski, et elektrivool on taastatud.

02:15

Zelenskõi: Ukraina relvajõud ajavad okupante minema igas suunas

President Volodõmõr Zelenskõi ütles pühapäevaõhtuses videopöördumises, et Ukraina sõjaväelased ei hoia ennast tagasi ja ajavad okupante minema igas suunas, vahendab BNS.

“Täna sai täis 200 päeva meie vastupanu, meie võitlust, meie isamaasõda – vabaduse eest, iseseisvuse eest, õiguse eest olla. Selle 200 päevaga on meil palju õnnestunud. Kuid kõige olulisem ja seega ka kõige raskem on ees,” rääkis riigipea.

Zelenskõi sõnul hoidsid Ukraina kaitseväelased kangelaslikult vaenlast tagasi ja nüüd ei hoia nad ennast vaos, vaid ajavad okupante minema igas suunas.

“Ukraina sõdurite tegevust Ukraina põhja-, lõuna- ja idaosas näevad ja tunnustavad kõik maailmas. Liigutakse edasi igas suunas ja võidu poole,” sõnas president.

“Maailm rõõmustab, vaenlane on paanikas. Ukraina on oma sõjaväelaste üle uhke. Usub teisse, palvetab teie eest, ootab teid. See ei ole lihtne tee võiduni. Kuid oleme kindlad, et saate sellega hakkama. Lähete meie piirile ja kõikidesse selle lõikudesse. Vaadake, kuidas säravad meie rahva silmad ja välguvad põgenevate okupantide kannad,” kiitis president.

Zelenskõi kinnitas enne seda, et Ukraina väed vallutasid laiaulatusliku vastupealetungi raames Venemaa vägedelt tagasi riigi idaosas asuva Izjumi linna.

Zelenskõi tänas Ukraina vägesid, kes “vabastasid sadu meie linnu ja külasid”.

“Neist viimati Balaklija, Izjumi ja Kupjanski,” sõnas president.

Sõjaväe informatsiooni kohaselt on pärast pealetungi algust selle kuu alguses Venemaalt tagasi võetud koguni 3000 ruutkilomeetrit alasid.

00:06

Zelenskõi kinnitas Izjumi linna vabastamist

President Volodõmõr Zelenskõi kinnitas pühapäeval, et Ukraina väed vallutasid laiaulatusliku vastupealetungi raames Venemaa vägedelt tagasi riigi idaosas asuva Izjumi linna, vahendab BNS.

Kuuldused linna vabastamisest olid liikvel terve nädalavahetuse.

Zelenskõi tänas pühapäevaõhtuses pöördumises rahva poole Ukraina vägesid, kes “vabastasid sadu meie linnu ja külasid”.

“Neist viimati Balaklija, Izjumi ja Kupjanski,” sõnas president.

Ukraina armee teatas hommikul, et väed jätkavad strateegilise tähtsusega Izjumi linna ümbruses külade ja linnade vabastamist.

Sõjaväe informatsiooni kohaselt on pärast pealetungi algust selle kuu alguses Venemaalt tagasi võetud koguni 3000 ruutkilomeetrit alasid.

“Meie väed sisenesid Kupjanskisse. Jätkub asustatud punktide vabastamine Harkivi oblasti Kupjanski ja Izjumi piirkondades,” teatas Ukraina armee.

Asjatundjad on varasemalt öelnud, et Izjumi tagasivallutamine Ukraina poolt oleks tõsine löök Moskva sõjalistele ambitsioonidele Ida-Ukrainas.

11. september 2022

15:44

Zelenskõi 11. septembri aastapäeval: Ukraina teab, mis on terrorism

Ukraina teab hästi, mis on terrorism, ning tunneb ameerika rahvale siiralt kaasa, ütles president Volodõmõr Zelenskõi pühapäeval, USA 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute ohvrite mälestuspäeval.

“Täna mälestame 11.09.2001 terroriaktide ohvreid. See päev on üks kõige traagilisemaid USA ja maailma ajaloos. Ukraina, mis iga päev langeb raketilöökide alla, teab hästi, mis on terrorism ja tunneb siiralt kaasa ameerika rahvale,” kirjutas ta pühapäeval Twitteris.

“Terrorism on kurjus, millel ei ole kohta kaasaegses maailmas,” lisas ta.

14:41

Vene ametnik: Harkivist on Venemaale põgenenud “tuhanded” inimesed

Venemaa Ukrainaga piirneva oblasti kuberner ütles pühapäeval, et üle piiri on tulnud tuhandeid inimesi, samal ajal kui Kiiev on teatanud Moskva okupatsioonivägede tagasisurumisest riigi idaosas.

“Viimase päeva jooksul on üle piiri tulnud tuhandeid inimesi. Enamik neist läksid isiklikes sõidukites sugulaste juurde. 1342 inimest majutatakse täna oblasti 27 ajutises majutuskeskuses,” ütles Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov sotsiaalmeedias.

12:45

Ukraina on septembris vabastanud üle 3000 ruutkilomeetri

Ukraina väed on septembris riigi kirdeosale keskendunud vastupealetungi käigus vabastanud üle 3000 ruutkilomeetri, kirjutas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kindral Valeri Zalužnõi pühapäeval sotsiaalmeedias.

“Alates septembri algusest on tagasi Ukraina kontrolli alla jõudnud üle 3000 ruutkilomeetri. Harkivi ümber oleme alustanud edemist mitte üksnes lõunas ja idas, vaid ka põhja suunas. Oleme piirist 50 kilomeetri kaugusel,” kirjutas Zalužnõi.

10. september 2022

22:46

Zelenskõi: Ukraina on sel kuul tagasi vallutanud 2000 ruutkilomeetrit

KIIEV, 10. september, AFP–BNS – Ukraina armee on septembris tagasi vallutanud umbes 2000 ruutkilomeetrit territooriumi, ütles laupäeval president Volodõmõr Zelenskõi ja lisas, et Vene okupatsioonivägi teeb õigesti, kui põgeneb ukrainlaste vastupealetungi eest.

Zelenskõi ütles neljapäeval, et armeel on õnnestunud Vene väe kontrollitud aladest septembri algusest tagasi võtta umbes 1000 ruutkilomeetrit.

18:04

Separatistide juht: Donetski oblastis käivad “väga rasked” lahingud

MOSKVA, 10. september, AFP–BNS – Isehakanud Donetski rahvavabariigi juht ütles laupäeval, et Vene ja Ukraina vägede vahel käivad oblastis ägedad lahingud, samas kui Kiiev teatas suurte alade tagasivõitmisest vastupealetungis.

Deniss Pušilini sõnul on olukord Lõmani linnas “väga raske” ja lahingud käivad ka “mitmes teises asukohas”, eriti oblasti põhjaosas.

15:14

Kiiev: väed on lõunarindel mitmekümne kilomeetri võrra edasi tunginud

Ukraina relvajõud on tunginud lõunarindel paiguti mitmekümne kilomeetri sügavusele alale, mille Vene väed invasiooni algul hõivasid, teatas laupäeval sõjaväe kõneisik.

“Meie väed on lõunarinde eri paigus tunginud edasi kahe kuni mitmekümne kilomeetri võrra,” ütles Ukraina Lõuna väejuhatuse kõneisik Natalja Humenjuk kohalikule meediale.

9. september 2022

10:36

Ukraina kaitsjad hävitasid lõunarindel 59 okupanti

Ukraina kaitsjad hävitasid neljapäeval lõunarindel 59 Vene okupanti, kaks laskemoonaladu ja mitmed vaenlase pontoonsillad, edastas ukrainlaste uudisteportaal Unian väejuhatuse informatsiooni.

“Meie lennuvägi andis kuus ning raketi- ja suurtükiväeüksused 265 täppislööki. Sealhulgas venelaste raketisüsteemidele ning vägede, relvastuse ja varustuse koondumisaladele ja pontooniületustele,” edastati teadaandes.

“Vaenlase kaotused lahingupäeva jooksul olid 59 sõjaväelast, kolm mitmikraketiheitjat Hurricane ja neile mõeldud transpordi-laadimismasin, kaks iseliikuvat suurtükki Pion, iseliikuv haubits Msta-S, tank T-72 ja 6 soomusmasinat,” täpsustati teadaandes.

“Ühtlasi hävitati kaks laskemoonaladu Berislavi oblastis,” lisati avalduses.

09:15

Zelenskõi: Venemaa valedega tuleb igapäevaselt võidelda

President Volodõmõr Zelenskõi ütles neljapäevases pöördumises, et Ukrainal tuleb Venemaa valedega igapäevaselt võidelda, mille seas viimaseks on väljamõeldised teraviljaalgatuse ümber.

President tõi välja, et neljapäeval oli tal Keenia vastvalitud presidendiga esimene vestlus riikidevaheliste suhete ajaloos.

“Õnnitlesin teda  valimisvõidu puhul ja leppisin kokku koostööd tõhustamises. Rääkisime ka toidukriisist ülesaamisest – teeme selle nimel kõik,” seletas Zelenskõi.

Presidendi sõnul lahkus neljapäeval Ukraina sadamatest veel neli laeva Aasia riikidele suunatud põllumajandustoodetega.

“Samal ajal sisenes Sudaani sadamasse mahalaadimiseks üle 65 000 tonni toidunisu. Eile lahkus laev Keeniasse mineva nisuga, mida on üle 50 000 tonni. Nüüd laaditakse Odessas Liibanoni ja Liibüa laevu. Laev ootab Južnõi sadamas laadimist, mis läheb Indiasse. See tähendab, et Ukraina põllumajandustoodete ekspordi geograafia meritsi on väga lai,” rääkis riigipea.

Zelenskõi lisas, et sõna otseses mõttes iga päev tuleb teraviljaekspordi algatuse töö käigus tegeleda Venemaa valede ümberlükkamisega.

“Ukraina saadab põllumajandussaadusi erinevatelt kontinentidelt pärit tarbijatele. Ja just meie tarned on need, mis tagavad toiduga kindlustatuse globaalsel tasandil,” rõhutas Zelenskõi.

08:31

Vene sissetungijad tulistasid taas Harkivi rakettidega

Vene sissetungijad tulistasid neljapäeva hilisõhtul taas Harkivi rakettidega ja surma sai üks naine, vahendas ukrainlaste uudistekanal Unian oblasti sõjaväevalitsuse juhi Oleg Sinegubovi informatsiooni.

“Rindel häbiväärseid kaotusi kandnud okupandid jätkavad Harkivi oblasti tsiviilelanikkonna terroriseerimist. Harkivile anti löök mitmikraketiheitjatega. Tabamusi on registreeritud muu hulgas Saltovski rajoonis,” ütles ta.

“Tšugujevis sai sissetungijate viimase tulistamise tagajärjel surma naine,” lisas Sinegubov.

Sinegubov kutsus piirkonna elanikke üles varjenditest kaitset ostima.

Unian teatas varem, et hommikul sai venelaste pommitamises kahjustada Harkivi tööstusrajoonis asuv administratiivhoone.

8. september 2022

16:39

Arestovitš: Ukraina ootab Läänelt suurtükke, lennukeid, rakette

Ukraina ootab läänest suurtükke, lennukeid ja õhurakette, vajab vähemalt kaks korda rohkem relvi kui praegu, ütles Ukraina presidendi nõunik Oleksi Arestovitš.

“Venemaa alistamiseks on ainult üks tingimus: kaks korda rohkem relvi, kui te meile annate.” Sellest piisab meile ja teile – me võidame selle sõja,» ütles Arestovitš neljapäeval Vilniuses Orša lahingu 508. aastapäeva konverentsil.

Ta ütles, et kui võrrelda suurtükiväe võimsust, siis Venemaa relvad on Ukraina omadest vähemalt kolm korda kõrgemad, mistõttu ootab ta lääneriikidelt kiireid otsuseid juba Ukrainale sõjalist tuge pakkuvate riikide kaitseministrite ja sõjaväeesindajate kohtumiselt neljapäeval Saksamaal.

“Ma eeldan, et täna tehakse Ramsteinis otsused, mis kahekordistavad meile vajaliku relvakoguse. Need võivad olla õhutõrjesüsteemid, need võivad olla lennukid. Vajame lennukeid. Meil on edukas kogemus meie lennukitelt välja lastud radaritõrjerakettide Harm kasutamisel,” ütles presidendi administratsiooni esindaja.

Arestovitš rõhutas ka, et Ukraina peab nüüd mitte ainult saatma sõdureid otsesesse sõtta, kus osaleb umbes 300 000 sõjaväelast, vaid ka tagama Venemaa piiri valve, mis nõuab samuti “palju relvi”.

Neljapäeval Saksamaal algaval tavapärasel doonorriikide kohtumisel arutatakse Venemaa-Ukraina sõja käiku ning nimetatakse Ukraina väe uued relvavajadused.

Päev varem toimunud kohtumisel ütles Leedu kaitseminister, et Leedu andis Ukrainale üle tema reservis olnud haubitsad.

Niinimetatud Ramsteini formaadi kohtumine toimub USA kaitseministri Lloyd J. Austini kutsel.

Ukraina kaitse siderühm loodi aprillis USA algatusel. Selle NATO ja partnerriikide esindajaid koondava rühma viimane kohtumine toimus juulis.

15:57

Ukraina: Harkivis vabastati enam kui 20 asulat

Ukraina sõjavägi teatas neljapäeval enam kui 20 linna ja küla taas enda kontrolli alla saamisest Harkivi oblastis.

Ukraina sõjavägi on tunginud “50 kilomeetri sügavusele vaenlase liini taha Harkivis, vabastatud on enam kui 20 asulat”, ütles Ukraina relvajõudude kõrgem ametnik Oleksi Gromov. 

13:20

Slavjanskis sai raketirünnakus surma kolm inimest

Ukrainas asuvas Slavjanskis kolmapäeval Vene okupantide raketitabamuse saanud elumaja rusude alt leiti kolme hukkunu surnukehad, vahendas ukrainlaste uudistekanal Unian Donetski oblasti riikliku hädaabiteenistuse informatsiooni.

Slovjanski linnas mürskude tagajärjel osaliselt hävinenud kolmekorruselise kortermaja rusudest leiti naise surnukeha. Kokku on alates töö algusest leitud kolme hukkunu laibad. Teised ohvrid olid mõlemad mehed,” täpsustasid päästjad.

12:15

Zelenskõi sõnul pole kuritegelikele võrgustikele Ukrainas kohta

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kommenteeris kolmapäeval Ukraina tolliametnike koostööd salakaubavedajatega ja toonitas veelkord, et kuritegelikele võrgustikele pole Ukrainas kohta.

“Täna viidi Ukraina julgeolekuteenistuse poolt läbi oluline operatsioon seoses mõnede kurjategijate tegevusega meie riigi territooriumil. Olen korduvalt rõhutanud, et salakaubavedajatele ja kuritegelikele võrgustikele ei jää Ukrainas kohta. Tundub, et osa neist ei saanud aru. No küll nad saavad aru,” ähvardas president.

Zelenskõi märkis, et tolliametnikud, kes aitasid salakaubavedajaid, kõrvaldatakse ametist ja saavad “seadusliku vastuse kõigile oma ebaseaduslikele tegudele”.

“Mis puudutab neid asjassepuutuvaid isikuid, kellel on ka välisriigi kodakondsus ehk eelkõige Venemaa ja Rumeenia kodakondsus, siis otsustasin julgeolekuteenistuse ettepanekul ja kehtiva seadusandluse kohaselt lõpetada nende Ukraina kodakondsuse,” lisas riigipea.

Ukraina julgeolekuteenistus teatas varem, et korrakaitsjad viisid läbi erioperatsiooni, mille käigus peatati tolliametnike ebaseaduslik “koostöö” musta nimekirja kantud salakaubavedajatega. Kolm isikut nimekirjas on Venemaa ja üks Rumeenia kodakondsusega.

“Enamik süüdistatavaid püüdis seadustest mööda hiilida ja püüdis säilitada mõjuvõimu riigiametnikele,” edastati teadaandes. Mitme isiku juures viidi läbi 23 läbiotsimist, mille tulemusena leiti relvi, laskemoona ja lõhkeaineid.

Ametikohalt on praeguseks tagandatud juba 24 tolliametnikku, kelle seas mitmed kõrgematel ametikohtadel olnud isikud.

11:24

Ukraina lükkas tagasi Putini väljamõeldised teraviljaveo kohta

Ukraina välisminister  Dmõtro Kuleba lükkas kolmapäeva õhtul tagasi Venemaa presidendi Vladimir Putini väiteid teraviljaveo kohta ja nimetas seda muu hulgas väljamõeldiseks.

Putin väitis kolmapäeval, et pea kogu vili, mis Ukraina sadamatest välja veetakse, jõuab Euroopa Liitu ja mitte arenguriikidesse.

“Peaaegu kogu vili, mis Ukrainast eksporditakse, saadetakse mitte kõige vaesematesse arenguriikidesse, vaid Euroopa Liidu riikidesse,” sõnas Putin Vladivostokis Ida majandusfoorumil.

Kuleba kinnitusel on kaks kolmandikku Ukrainast lahkunud viljast eksporditud Aasiasse, Aafrikasse ja Lähis-Itta. Välisministri sõnul avaldas Ukrainast eksporditud vili toidu turuhindadele positiivset mõju juba pärast vedude algust augustis.

“Venelaste väljamõeldud väited Ukraina vilja saatmisest ainult Euroopasse ei vasta tegelikkusele,” toonitas Kuleba.

Istanbulis kogutud andmete põhjal läks viiendik viljasaadetistest Türgisse ja kolmandik madala sissetulekuga riikidesse. ÜRO maailma toiduprogrammi raames on kavas viia toidusaadetisi ka Aafrika ja Lähis-Ida näljahäda all kannatavatesse piirkondadesse.

09:35

Zelenskõi sõnul on Harkivi oblastis tagasivallutatud mitmeid alasid

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kinnitusel on Ukraina kaitsjatel õnnestunud Harkivi oblastis tagasi vallutada mitmeid alasid, mis olid Venemaa poolt okupeeritud, vahendas kolmapäeva õhtul ukrainlaste uudistekanal Unian.

“Iga meie relvajõudude edu ühes või teises suunas muudab üldist olukorda kogu rindel Ukraina kasuks. Mida raskem on okupantidel, seda rohkem mehi nad kaotavad,” sõnas president.

Zelenskõi ütles, et piirkonnast on häid uudiseid, kuid ütles, et praegu pole veel õige aeg anda täpset teavet selle kohta, millised asulad on Ukraina üle võtnud.

Viimastel päevadel on sõda vaatlevad eksperdid täheldanud märke Ukraina saavutatud läbimurdest Harkivi oblastis. Samal ajal on Ukraina väed teinud vasturünnakuid ka lõunarindel Hersoni oblastis ja suutnud seal samuti vallutada mõned asulad.

Briti rahvusringhääling BBC kirjutas, et viimastel nädalatel on Ukraina oma sõjaliste operatsioonide kohta vähe teavet jaganud ja karmistanud infoliikumise turvameetmeid.

Mõnedel andmetel võivad Ukraina väed Harkivi oblastis asuvast Izjumist olla vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel. Linn on oluline Venemaa relvajõudude tarneahelate jaoks.

Venemaa on okupeerinud osa Harkivi oblastist juba alates oma agressioonisõja algusest.

08:10

Ukraina armee aktiivse tegevuse tõttu langeb vangi rohkem vaenlasi

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles kolmapäevases videopöördumises, et sõjaväe aktiivne tegevus rindel võimaldab kinni võtta rohkem vaenlasi, keda vahetada vangistatud ukrainlaste vastu.

Zelenskõi rõhutas, et töö vangistatud ukrainlaste vabastamiseks jätkub ega ole kunagi peatunud.

“Meie kaitsjate aktiivne tegevus rindel tähendab võimalust pidada kinni piisaval hulgal vaenlasi, et soodustada Ukraina vangide vahetamist ja vabastamist,” rääkis Zelenskõi.

Riigipea rõhutas, et Ukraina mäletab kõiki ukrainlasi, keda okupandid ebaseaduslikult kinni peavad või vägisi Venemaale veavad.

USA teatas kolmapäeval, et Venemaa presidendi Vladimir Putini ametkond juhib otseselt tuhandete ukrainlaste sunniviisilist ümberpaigutamist Venemaale.

USA välisministeerium nõudis ühtlasi Venemaalt programmi peatamist. 

“Ühendriikidel on teavet selle kohta, et Venemaa presidendi administratsiooni ametnikud jälgivad ja koordineerivad niinimetatud filtreerimisoperatsioone,” ütles välisministeeriumi pressiesindaja Vedant Patel.

“Oleme ka teadlikud, et Venemaa presidendi administratsiooni ametnikud esitavad nimekirjad ukrainlastest, keda tuleb filtreerida ning saavad aruandeid operatsioonide ulatuse ja edenemise kohta,” lisas Patel.

Küsimus tuleb Pateli sõnul arutusele ka ÜRO Julgeolekunõukogus.

7. september 2022

16:08

Ukraina välisminister nõuab Putinile eritribunali kokkukutsumist

Venemaa presidendi Vladimir Putini tunnistuse peale, et ta ründas Ukrainat teadlikult, nõudis Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba talle eritribunali loomist, vahendab BNS.

Putin teatas avalikult, et Ukraina ründamise puhul on tegu peegelmeetmetega, eesmärgiga aidata Donbassi elanikke, ja et ta ründas Ukrainat tahtlikult.

“Pärast korduvaid katseid seda küsimust rahumeelselt lahendada, otsustas Venemaa reageerida samamoodi nagu tegutses meie potentsiaalne vastane – relvastatud vahenditega,” ütles president.

Ta rõhutas, et andis Ukraina ründamise käsu “teadlikult”. Lisaks oli ta kindel, et sõda viib Venemaa “tugevnemiseni”.

Kuleba kutsus Putini väljaütlemiste järel rahvusvahelisi partnereid toetama eritribunali loomist Ukraina-vastase agressioonikuriteo menetlemiseks.

“Putin tunnistas äsja avalikult üles Ukraina-vastase agressioonikuriteo: “Tegime seda meelega.” Kutsun veel kord kõiki riike üles toetama Ukraina-vastase agressioonikuriteo uurimiseks eritribunali loomist,” kirjutas Kuleba Twitteris.

15:48

Ukraina lükkas naiste sõjaväes arvele võtmise aasta võrra edasi

Ukraina kaitseministeeriumi kohaselt puudub hetkel riigis pakiline vajadus suurendada sõjaväes arvel olevate naiste arvu, vahendab BNS.

Kaitseministeerium selgitas, et alates 1. oktoobrist 2022 ei ole naistele mingisuguseid välismaale reisimise keelde.

Ülemraada viimistleb praegu Ukraina sõjaväekohustuse ja sõjaväeteenistuse seaduse artikli 1 muutmise seaduseelnõu, kirjutas asekaitseminister Hanna Maljar Facebookis.

Aseministri sõnul tehakse ettepanek, et naiste sõjaväes arvele võtmine peaks olema ainult vabatahtlik.

Lisaks allkirjastas kaitseminister Oleksi Reznikov korralduse, millega lükkas naiste sõjaväes arvele võtmise vastavatel kutsealadel/erialadel veel aasta võrra edasi 1. oktoobrini 2023.

“See korraldus ei muuda kehtiva seaduse norme, kuid võimaldab komisjonil ja seejärel parlamendil muuta ja vormistada seadus selle küsimuse lahendamiseks tervikuna lõplikult,” rõhutas Maljar.

Kaitseministeerium kinnitas 11. oktoobril 2021. a korraldusega nr 313 sõjaväega seotud erialade ja/või elukutsete loetelu, mille alusel naised sõjaväekohustuslastena arvele võetakse. Nendeks olid ajakirjanikud, programmeerijad, muusikud, restorani- ja hotellitöötajad, raamatupidajad ja paljud teised. Korraldus kehtib 18- kuni 60-aastastele ukrainlannadele.

13:53

Ukraina: Zaporižžja õnnetust tunneksid ka naaberriigid

Õnnetus Vene vägede kätte langenud Zaporižžja tuumaelektrijaamas avaldaks mõju mitte ainult Ukrainale, vaid ka naaberriikidele, hoiatas Ukraina tuumaagentuur kolmapäeval, vahendab BNS.

Purustustel reaktoritsoonis oleksid tagajärjed mitte ainult Ukrainale, vaid kindlasti ka piiri taga, ütles Ukraina tuumaohutusagentuuri juht Oleh Korikov pressikonverentsil.

13:06

Kiiev: Ukraina saab IAEA nõuded täita pärast tuumajaama tagasisaamist

Ukraina saab kõiki Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) raportis toodud soovitusi Zaporižžja tuumajaama stabiilseks muutmise ja ohutu käitamise kohta täita alles pärast seda, kui ta on selle üle täieliku kontrolli tagasi saanud, ütles kolmapäeval Ukraina energiaminister Herman Haluštšenko, vahendab BNS.

“Hindame kõrgelt IAEA missiooni tööd. Selle algatas ja tegi kõik endast oleneva selle läbiviimiseks Ukraina. Nüüd on oluline missiooni soovitused ellu viia. Ja see on võimalik ainult siis, kui Zaporižžja tuumajaam on täielikult Ukraina kontrolli alla tagastatud,” kirjutas ta Facebookis.

Samas ütles minister, et kõikide tööohutuse komponentide rakendamise suudab tagada ainult Ukraina ja ta on erinevalt venelastest sellest huvitatud.

Haluštšenko rõhutas, et IAEA aruande esitlus Ukraina tuumajulgeoleku olukorra kohta ÜRO Julgeolekunõukogu istungil, “ei kujunenud kahjuks sprindiks Zaporižžja tuumajaama okupatsioonist vabastamisel, vaid ainult juba rohkem kui kuus kuud kestnud kurnava maratoni uueks järguks”.

Samas rõhutas ta, et absoluutselt kõik ÜRO Julgeolekunõukogu istungil osalejad peale Venemaa nõustusid jaama ja sellega piirneva ala demilitariseerimise vajadusega.

Lisaks on ministri sõnul, võttes arvesse enneolematut olukorda võõrväe poolt teises riigis asuva tuumaobjekti okupeerimisega, vaja IAEA standardeid ja protokolle võimalikult kiiresti ajakohastada.

12:03

Ukraina tuumaoperaator soovib Zaporižžjasse ÜRO rahuvalvajaid

Ukraina tuumaoperaator ütles kolmapäeval, et nemad toetavad ÜRO rahuvalvajate paigutamist Venemaa okupatsioonivägede kätte langenud Zaporižžja tuumaelektrijaama, vahendab BNS.

Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) tegi teisipäeval ettepaneku luua tuumajaama ümber turvatsoon.

“Üks võimalus ZNPP-s turvatsoon luua on paigutada sinna rahuvalvekontinget ja viia ära Vene väed,” ütles Enerhoatomi juht Petro Kotõn Ukraina televisioonile.

12:01

Ukraina õhujõud tulistasid alla veel ühe Vene ründekopteri Ka-52

Ukraina õhujõud tulistasid kolmapäeva hommikul alla veel ühe Vene ründekopteri Ka-52, edastas portaal Unian viitega Ukraina õhujõudude pressiesindajale Juri Ignatile, vahendab BNS.

“Õhujõudude väejuhatuse Jugi sõjaväelased tulistasid lõunas Hersoni oblastis alla veel ühe okupantide helikopteri Ka-52. Just eelmisel päeval hävitasid selle väejuhatuse sõjaväelased raketid X-101, viiest hävitati neli… Ühe hävitas õhujõudude väejuhatus Vostok,” ütles Ignat.

“See on väga-väga hea tulemus. Lisaks tulistati öö jooksul idas alla veel kaks vaenlase drooni ja ka meie maaväe õhutõrje ei istu käed rüpes ja hävitab okupanti: hävitati vaenlase sõjalennuk Su-25,” lisas ta.

05:12

Biden on vastu Venemaa kuulutamisele terrorismi riiklikuks sponsoriks

USA presidendi Joe Bideni administratsioon peab kahjulikuks Venemaa kuulutamist “terrorismi riiklikuks sponsoriks”, lükates tagasi Ukraina liidrite ja oma seadusandjate üleskutsed, vahendab BNS.

Biden vastas esmaspäeval ajakirjaniku vastavale küsimusele lihtsalt “ei”.

Teisipäeval aga selgitas Valge Maja pressiesindaja Karine Jean-Pierre, et terrorismimääratlus ei ole “kõige tõhusam ega jõulisem tee”, et “Venemaa vastutusele võtta”.

Tema sõnul kahjustaks see abi kohaletoimetamist sõjast laastatud Ukraina osadesse ja takistaks abirühmitustel ja ettevõtetel osalemast ÜRO ja Türgi vahendatud tehingus hädavajaliku vilja vedamiseks Ukraina blokeeritud sadamatest.

“See kahjustaks ka meie enneolematut mitmepoolset (koalitsiooni)… ning võib ka õõnestada meie võimet Ukrainat läbirääkimistel toetada,” ütles ta ajakirjanikele.

Maailma suurima majandusega USA antud “terrorismi riikliku toetaja” sildil on ulatuslikud tagajärjed, kuna paljud ettevõtted ja pangad ei soovi riskida õiguslike meetmetega Ühendriikide prokuröride poolt.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on kutsunud Läänt üles kuulutama Venemaa ametlikult terroristlikuks riigiks. Välisminister Dmõtro Kuleba aga märkis: “Oleme USA-le tänulikud kõige eest, mida nad jätkuvalt Ukraina heaks teevad, kuid selles konkreetses küsimuses me ei tagane ja jätkame oma seisukoha rõhutamist, sest see oleks tõesti õige otsus.”

04:03

Zelenskõi: viisapiirangud Vene kodanikele on julgeoleku küsimus

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tänas teisipäeval Euroopa Liidu juhte otsuse eest kehtestada venelastele viisapiirangud ning rõhutas, et lisaks moraalsele poolele on see ka elementaarse julgeoleku küsimus, vahendab BNS.

“Olen tänulik proua Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile ja kõigile Euroopa juhtidele, kes toetavad viisapiiranguid Venemaa kodanikele. On täiesti vastuvõetamatu, et Euroopa territooriumi saavad kasutada turismiks või ostlemiseks need, kes kodus Venemaal mitte üksnes ei toeta Euroopa lõhenemist ja mõnitamist, vaid ka töötavad selle heaks,“ ütles president.

Ta lisas, et lisaks moraalsele poolele on tegemist ka elementaarse julgeolekuga.

“Venemaa on tavaturistide sildi all korduvalt Euroopasse mõrvareid saatnud. Nad on juba piisavalt näinud Salisbury tornikiivrit, Saksa tänavaid ja relvaladusid Tšehhis. Aitab. Euroopa pole koht ringijalutamiseks tapjatele ja neile, kes neid toetavad,” lausus Zelenskõi.

Tema sõnul on vaja terroristliku riigi kodanikele näidata, et nad kannavad moraalset vastutust oma riigi agressiooni eest Ukraina ja kogu Euroopa vastu.

Euroopa Komisjon tegi teisipäeval ettepaneku peatada Euroopa Liidu ja Venemaa viisalihtsustuslepingu kohaldamine täielikult.

Agressioonisõjas osalev riik nagu Venemaa ei tohiks saada viisalihtsustust seni, kuni ta jätkab oma hävitavat välispoliitikat ja sõjalist agressiooni Ukraina vastu ja eirab täielikult rahvusvahelist reeglitel põhinevat korda, leidis komisjon.

EL jääb avatuks teatavatele reisijate kategooriatele, kes taotlevad viisat olulistel eesmärkidel, eelkõige EL-i kodanike pereliikmetele, ajakirjanikele, teisitimõtlejatele ja kodanikuühiskonna esindajatele.

Venemaa kodanikud peavad vastavalt ettepanekule hakkama maksma kõrgemat viisatasu, mis tõuseb kõigi taotlejate puhul 35 eurolt 80 euroni. Samuti pikeneb viisataotluste menetlusaeg.

Ettepaneku peab jõustumiseks heaks kiitma Euroopa Liidu Nõukogu.

Komisjon esitas teisipäeval ka ettepaneku okupeeritud Ukraina aladel välja antud Venemaa passide mittetunnustamise kohta.

02:49

Pentagon: Ukraina väed on vallutanud tagasi külasid Hersoni oblastis

USA kaitseministeeriumi andmeil on Ukraina vägedel õnnestunud tagasi vallutada mõned Venemaa okupeeritud külad Lõuna-Ukraina Hersoni oblastis, vahendab BNS.

Pentagoni pressiesindaja Pat Ryder ütles teisipäeval, et Ukraina väed jätkavad piirkonnas edasiliikumist. Ryder esitas oma kommentaarid lühikesel pressikonverentsil, mida vahendas teiste seas CNN.

Ryderi sõnul on USA teisalt täheldanud ka Venemaa ründetegevust Ida-Ukraina Donetski oblastis asuvas Bahmutis.

Ukraina sõjavägi kinnitas mõnede alade tagasivallutamist riigi lõunaosas, kuid lisas, et neist teatatakse hiljem, et mitte seada neid okupantide löögi alla.

Presidendikantselei nõuniku Oleksi Arestovõtši sõnul viib Ukraina sõjavägi läbi vasturünnakuid läbi nii lõunas kui idas, kirjutas portaal Unian. Kahel suunal seetõttu, et Vene väed eu saaks reservidega manööverdada, lisas ta. 

Nõunik ei usu, et Venemaa suudab selles sõjas veel strateegilist initsiatiivi haarata. 

02:43

Zelenskõi tervitas Vene vägede mainimist ÜRO tuumajaama raportis

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tervitas teisipäeval ÜRO tuumajärelevalveameti aruannet, milles mainiti Venemaa sõjatehnika kohalolekut Euroopa suurimas, Zaporižžja tuumajaamas, mille Vene väed on okupeerinud, vahendab BNS.

“Aruandes märgitakse Vene sõjatehnika olemasolu tuumajaama territooriumil, survet meie töötajaile seal ning viidatakse selgelt Vene sõjalisele okupatsioonile. See on hea,” ütles Zelenskõi oma igaõhtuses videopöördumises.

Zelenskõi osutas raportis esitatud ettepanekule jaama turvatsooni loomiseks, öeldes, et kui selle eesmärk on demilitariseerida “tuumajaama territoorium… siis saame seda toetada”.

Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) kutsus varem teisipäeval avaldatud aruandes üles rajama demilitariseeritud tsooni väljaspool jaama, mille ümbrust on vaatamata hoiatustele korduvalt rünnatud.

IAEA 14-liikmeline delegatsioon külastas möödunud nädalal külastas Zaporižžjat ning selle juht Rafael Grossi tõdes, et paik on saanud lahingutes kannatada.

Vene väed hõivasid jaama märtsi alguses.

6. september 2022

23:41

Zelenskõi sõnul koordineeris ta Trussiga survet Moskvale

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles teisipäeval, et koordineeris talle helistanud Briti uue peaministri Liz Trussiga täiendavat survet Venemaale, mis enam kui poole aasta eest Ukrainale kallale tungis, vahendab BNS.

Truss on Ühendkuningriigi uus konservatiivist liider, kes võttis ameti üle ühelt Zelenskõi suuremalt toetajalt Boris Johnsonilt.

“Eesmärk on peatada agressioon ja tuua kurjategijad kohtu ette,” kirjutas Zelenskõi Twitteris, lisades, et on esimene välisriigi liider, kes Trussiga pärast tolle ametisse kinnitamist vestles.

Ta “tänas Briti rahvast suure kaitsealase ja majandusabi eest Ukrainale”, lisades, et brittide valmisolek seda jätkuvalt suurendada on väga tähtis.

Truss lubas pressiesindaja sõnul Ukrainale oma täielikku toetust.

“Esimeses kõnes kolleegiga pärast peaministriks saamist kordas ta Ukraina liidrile, et tal on tema täielik toetus ja Ukraina võib Ühendkuningriigi abist pikka aega sõltuda,” ütles pressiesindaja.

Suurbritannia on olnud Ukraina kindel liitlane alates Venemaa sissetungist 24. veebruaril.

18:29

IAEA kutsus looma turvatsooni Zaporižžja tuumajaama ümber

Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) kutsus teisipäeval looma Vene okupatsiooniväe kontrolli all oleva Ukraina Zaporižžja tuumajaama ümber turvatsooni.

“Praegune olukord on talumatu,” ütles ÜRO tuumajärelevalveagentuur avalduses, kutsudes “looma tuumaohutuse ja julgeoleku kaitsmise tsooni”.

Euroopa suurim tuumajaam on olnud Vene vägede kontrolli all alates Ukrainasse tungimise algusest ning ohtra pommitamise tõttu on suurenenud kartus võimaliku tuumakatastroofi ees. Mõlemad vaenupooled süüdistavad pommitamises teineteist.

“On viivitamatu vajadus üleminekumeetmeteks, et ennetada tuumaõnnetust, mis võib tekkida sõjalistel viisidel tekitatud füüsilise kahju tagajärjel,” märkis IAEA. “Seda on võimalik saavutada viivitamatu tuumaohutuse ja julgeolekukaitsetsooni loomisega.”

Agentuur kutsus ühtlasi viivitamatult lõpetama tuumajaama ümbruse pommitamist ja vältima edasise kahju tekkimist jaamas ja sellega seotud hoonetes.

ÜRO agentuur saatis läinud nädalal jaama 14-liikmelise ekspertrühma eesotsas peadirektori Rafael Grossiga, et anda oma hinnang Euroopa suurimas tuumaelektrijaamas toimuvale.

Vähemalt kaks meeskonnaliiget jäävad sinna püsivalt, et tagada hoonekompleksi ohutus.

IAEA teatas laupäeval, et jaamas on võrgust lahti ühendatud viimane peamine elektriliin ning elektrit edastatakse varuliini kaudu.

14:54

Moskva süüdistab Ukrainat tuumajaama ümbruse tulistamises

Venemaa süüdistas teisipäeval Ukrainat korduvates mürsurünnakutes Euroopa suurima Zaporižžja tuumajaama ümbruses, ÜRO tuumaagentuur on avaldamas jaama olukorra kohta raportit, vahendab BNS.

Venemaa ja Ukraina on vahetanud viimastel nädalatel süüdistusi tulistamises Moskva kontrolli all oleva tuumajaama ümbruses.

Teisipäeval korraldati tehase territooriumile seitse mürsurünnakut, väitis Moskva poolt ametisse pandud Zaporižžja tuumajaama ametnik Vladimir Rogov sotsiaalmeedias.

“Ukraina sõdurid avasid tule Enerhodarile ja selle ümbrusele. Rünnakus sai kahjustada elektriliin ja vähenes viimase töötava reaktori võimsus,” kirjutas Rogov.

Vene kaitseministeerium väitis teisipäeval, et viimase 24 tunni jooksul rünnati tuumajaama ja selle naabruses asuvat Enerhodari linna 15 korral.

“Kiiev jätkab Zaporižžja tuumajaamas provokatsioone, et luua inimtekkelise katastroofi oht,” hoiatas ministeerium, kelle teatel kiirgustase jaama ümbruses on “normaalne”.

Enerhodari linnapea Dmõtro Orlov ütles, et keskpäeval oli linnas kuulda tugevat plahvatust, mille asjaolusid selgitatakse.

13:00

Kiiev: Ukraina sai kätte veel 25 hukkunud sõduri säilmed

Järjekordse vahetusoperatsiooni raames saadi tagasi 25 Ukraina kaitsja säilmed, teatas teisipäeval Ukraina ajutiselt okupeeritud alade taaslõimimise ministeerium, vahendab BNS.

“Langenud sõdurite surnukehade üleandmiseks viidi läbi veel üks operatsioon. Ukraina sai tagasi veel 25 kaitsja surnukehad. Operatsioon viidi läbi teadmata kadunud isikute voliniku Oleh Kotenko ja mitme Ukraina õiguskaitseorgani koostöös,” öeldakse veebilehel.

Märgitakse, et säilmete tagastamise protsess toimub Genfi konventsiooni sätete alusel.

11:02

Kiiev nõuab Zaporižžja elanike evakueerimiseks humanitaarkoridori

Ukraina nõuab tsiviilisikute evakueerimiseks Zaporižžja tuumaelektrijaama ümbrusest humanitaarkoridori, ütles teisipäeval Ukraina ajutiselt okupeeritud alade taaslõimimise minister Irõna Vereštšuk, vahendab BNS .

“Olukord Euroopa suurima tuumaelektrijaama ümber on Vene väe pideva pommitamise tõttu jätkuvalt pingeline. Muu hulgas põhjustas mürsk tulekahju ja selle viimase jõuploki võrgust lahtiühendamise. Ümberkaudsete asulate tsiviilisikud soovivad evakueeruda esimesel võimalusel,” ütles Vereštšuk.

Tema sõnul pöördub Ukraina Venemaa poole nõudega luua humanitaarkoridor naiste, laste ja vanurite evakueerimiseks.

Vereštšuk teatas, et Venemaa keeldub ametlikult selliseid koridore pakkumast.

“Ukraina ei lõpeta oma katseid aidata oma kodanikel ohutusse kohta lahkuda,” rõhutas asepeaminister.

05:29

Ukraina kaitsjad hävitasid lõunasuunal 86 okupanti

Ukraina kaitsjad hävitasid esmaspäeval lõunasuunal 86 Vene okupanti ja neli vaenlase relva- ja laskemoonaladu, vahendab BNS.

Ukraina lennuvägi tegi 18 rünnakut vaenlase positsioonidele, logistikale, juhtimisele ja tugipunktidele.

“Novogrigorjevka piirkonnas avati meie positsioonide ründamise katsel vastutuli ja hävitati vaenlase ründehelikopter Ka-52,” seisis raportis.

“Raketi- ja suurtükiväeüksused täitsid 370 tulemissiooni, et hävitada vaenlase õhutõrjeüksused, vägede koondumisalad, elektroonilise sõjapidamise jaamad ja pontooniületused Darjevka lähedal ja Kahhovi hüdroelektrijaama ääres,” lisati ülevaates.

Ühtlasi märgiti, et Dnipro jõe ületuskohtade tuletõrje on süstemaatiline ja tõhus.

“Sissetungijate kinnitatud kaotused 5. septembril olid: 86 sõdurit, neli tanki, 12 soomusmasinat, neli haubitsat Msta-B ja Msta-S, sidejaam ja tankitõrje raketisüsteem,” võttis raport kokku.

Lisaks likvideerisid Ukraina võitlejad neli vaenlase laskemoonaladu.

04:30

Venelased tulistasid Harkivi taas rakettidega

Vene sissetungijad tulistasid ööl vastu teisipäeva taas rakettidega Harkivi tööstusrajooni pihta ja surma sai üks naine, teatas linnapea Igor Terehhov, vahendab BNS.

“Raketirünnak tööstusrajoonile. Ühel juhul tabamus elumaja pihta. Rusude koristamisel leiti naise surnukeha,” rääkis Terehhov.

Meeri sõnul süütas teine rakett veel ühe elumaja.

“Plahvatusest läks põlema elumaja. Ohvreid ei olnud,” lisas linnapea.

Harkivit on alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest süstemaatiliselt pommitatud.

Briti luure hinnangul tulistavad venelased Harkivi iga päev, et hoida seal kinni Ukraina vägesid, mida saaks muidu mujal kasutada.

01:39

Zelenskõi: Vene armee põgeneb Ukrainast ilma pääsemislootuseta

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on veendunud, et Venemaa okupatsiooniarmee põgeneb lõpuks Ukrainast ilma pääsemislootuseta, vahendab BNS.

“Ukraina relvajõud jätkavad järjekindlalt, väga hoolikalt ja täpselt sissetungijate ladude, baaside, ületuskohtade ja peakorterite hävitamist. Vene armee sisenes Ukraina territooriumile vastupanu ootamata. Ja nad jooksevad siit minema ilma igasuguse lootuseta pääsemisele,” rõhutas Zelenskõi esmaspäevaõhtuses videosõnumis.

Riigipea tänas ühtlasi kõiki Ukraina kaitsjaid, luuret ja julgeolekuteenistust, kes “teevad kõik selleks, et okupantidel oleks Ukrainas viibimine iga päevaga aina raskem”.

“Samuti tahan tänada kõiki meie inimesi ajutiselt okupeeritud aladel, kes aitavad meie armeel hävitada sissetungijate sihtmärke. Eriti tahan tänada ühe meie raketisuurtükiväebrigaadi võitlejaid, kes oma hästi sihitud tulega hävitasid täpselt lao, kust sissetungijad võtsid Harkivi pommitamiseks rakette. Aitäh, meie kangelased!” rääkis president.

“Okupandid saavad kindlasti kohase vastuse ka tänase raketirünnaku eest Krõvõi Rihile ning Zelenodolski pideva tulistamise eest. Samuti Nikopoli, Tšernihivi ja Sumõ piirkondade, Harkivi oblasti, Donbassi linnade ja kogu meie territooriumi tulistamise eest,” lubas Zelenskõi.

5. september 2022

23:54

Vene okupandid tulistasid viit asulat Sumõ oblastis

Vene sissetungijad tulistasid esmaspäeval viit Sumõ oblasti kogukonda, teatas sealse sõjaväevalitsuse juht Dmitri Živitski, vahendab BNS.

Registreeriti 39 mürsuplahvatust.

“Venemaa tule all olid seekord Seredino-Budskaja, Esmanskaja, Šalõginskaja, Miropolskaja ja Novoslobodskaja kogukonnad. Õnneks kaotusi polnud,” ütles Živitski.

23:31

Zelenskõi loodab koostöö jätkumisele Trussiga Venemaa tõrjumisel

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas esmaspäeval, et loodab tõhusa koostöö jätkumisele Suurbritanniaga ja selle uue liidri Liz Trussiga jõupingutustes Venemaa agressiooni tõrjumisel, edastasid meediakanalid, vahendab BNS.

“Usun, et üheskoos suudame rohkem ära teha oma rahvaste kaitsmiseks ja Venemaa agressiooni nurjamiseks,” ütles Zelenskõi oma igapäevases pöördumises.

London oli üks Ukraina kõige pühendunumaid toetajaid Trussi eelkäija Boris Johnsoni ajal.

“Täna lahkub ametist Suurbritannia peaminister ja meie rahva suur sõber Boris Johnson. Kuid ma usun, et ta ei jäta poliitilist tegevust ning jätkab vabaduse kaitsmise toetamist Ukrainas, Suurbritannias ja kogu maailmas,” ütles Zelenskõi, kelle sõnul oli tal Johnsoniga esmaspäeval ühtlasi telefonivestlus.

“Nagu alati, oli see väga hea vestlus. Tavaliselt öeldakse, et poliitikas pole sõprust, aga Borisiga on niivõrd hea teineteisemõistmine ja tugev koostöö, et see on tõepoolest sõprus, mis tugevdab meie mõlema riike,” rääkis riigipea.

Zelenskõi jätkas Trussi kiitmisega, kelle visiit Kiievisse olevat juba ettevalmistamisel.

“Usun, et üheskoos suudame rohkem ära teha oma rahvaste kaitsmiseks ja Venemaa agressiooni nurjamiseks,” ütles Zelenskõi oma igapäevases pöördumises.

“Meie Ukrainas tunneme teda hästi – ta on alati olnud Euroopa poliitika helge pool,” ütles Ukraina president Trussi kohta.

“Peamine on säilitada meie ühtsus,” toonitas Zelenskõi.

Johnson teatas augusti lõpus uuest 54 miljoni naela (üle 63 miljoni USA dollari) suurusest abipaketist Ukrainale.

Johnson viibis augustis ühtlasi Kiievis ja kohtus president Zelenskõiga, kes andis talle Vabaduse ordeni, mis on Ukraina austusavaldus neile, kes toetavad riigi suveräänsust.

18:01

Hersoni Venemaaga ühinemise referendum pannakse pausile

Venemaaga ühinemise referendumi plaanid Ukrainalt vallutatud Hersoni oblastis pannakse ootele, ütles esmaspäeval piirkonna Kremli-meelne ametnik, vahendab BNS.

“Me oleme hääletuseks ettevalmistusi teinud, me tahame korraldada referendumi lähemas tulevikus, aga kõigi praegu toimuvate sündmuste tõttu arvan ma, et peame praegu pausi tegema,” ütles Hersonisse Moskva poolt määratud oblastivalitsuse asejuht Kirill Stremoussov telekanalile Rossija 1.

Herson ja Zaporižžja regioonid on olnud üldiselt Venemaa kontrolli all alates sissetungi esimestest nädalatest veebruaris ning neid integreeritakse hetkel jõuliselt Venemaa majandusega.

Stremoussov ütles, et tegemist on “arusaadavalt praktilise” otsusega, kuna täidetakse “peamine eesmärk: elanikkonna toitmine ja kaitsmine”.

Ukraina väed on saavutanud teadete järgi edu vastupealetungis Lõuna-Ukrainas. Ukraina sõnul on saadud oma kontrolli alla mitu territooriumi ja samuti on hävitatud mitu sihtmärki, sealjuures pontoonsild.

Venemaa annekteeris 2014. aastal Ukrainalt Krimmi poolsaare, viies läbi nõndanimetatud referendumi, mida suurem osa rahvusvahelisest üldsusest ei tunnista.

16:37

Zaporižžja viimane reaktor ühendati elektrivõrgust lahti

Ukraina Zaporižžja tuumaelektrijaama viimane töös olnud reaktor võeti elektrivõrgust välja, teatas esmaspäeval Ukraina tuumajaamade operaator, vahendab BNS.

Reaktor number 6 lülitati välja ja ühendati võrgust lahti tulekahju tõttu, mille põhjustasid suurtükid, teatas Enerhoatom.

13:01

Ukraina on tuvastanud 500 Vene väe kuritegu kultuuripärandi vastu

Ukraina kultuuri- ja teabepoliitika ministeerium on tuvastanud pool tuhat Vene väe sõjakuritegu Ukraina kultuuripärandi vastu, vahendab BNS.

“Kultuuri- ja teabepoliitika ministeerium on 2022. aasta 3. septembri seisuga tuvastanud 500 episoodi Venemaa sõjakuritegudest Ukraina kultuuripärandi vastu. Veel kümned episoodid on läbivaatamisel,” teatas ministeeriumi pressiteenistus.

Märgitakse, et kokku hävis ja sai sissetungijate mürskude tagajärjel kahjustada 142 kultuuripärandi objekti: 23 riikliku ja 112 kohaliku tähtsusega mälestist ning seitse äsja avastatud kultuuripärandi objekti, samuti 132 ajaloolise väärtusega hoonet.

Lisaks hävis või sai sissetungijate tegevuse tõttu kahjustatada 377 kunstiobjekti ja kultuuriasutust, sealhulgas 169 pühakoda, 75 kultuurimaja, teatrit, kino ja muud kunstikeskust, 52 mälestusmärki ja kunstiteost, 45 raamatukogu, 36 muuseumi ja kaitseala.

Kõige enam on selliseid kuritegusid registreeritud Donetski oblastis, kus neid oli 130, sealhulgas 93 Mariupolis ja selle lähiümbruses.

Harkivi oblastis on kultuuripärandi vastaseid kuritegusid registreeritud 108, Kiievi oblastis 80, Luhanski oblastis 59, Tšernihivi oblastis 38, Sumõ oblastis 28, Zaporižžja oblastis 18, Mõkolaivi oblastis kümme, Žõtomõri ja Hersoni oblastis mõlemas kuus, Kiievis viis, Dnipropetrovski oblastis viis, Odessa oblastis neli, Vinnõtsa oblastis kaks ja Lvivi oblastis üks.

05:36

Hersoni ülikool sai teada tudengineiu hukkumisest venelaste rünnakus

Mariupolis hukkus märtsis Vene okupantide õhurünnaku tagajärjel üliõpilane, kelle surmast sai õppeasutus teada alles nüüd, vahendab BNS.

Venelaste pomm tappis 9. märtsil noore neiu, kui ta emaga turule läks.

“Kurb uudis saabus hiljuti Hersoni meditsiiniülikooli sõbralikku perekonda. Mariupolis sai märtsis õhurünnakus surma tööstusfarmaatsia teaduskonna 3. kursuse meditsiiniüliõpilane Jevgenia Babakov,” kirjutati teadaandes.

Neiu elas Mariupolis ja lõpetas suhtlemise 5. märtsil. Ülikool lootis siiani, et tüdruk jäi ellu. Nüüd aga sai teatavaks, et ta suri.

“Raske on leida sõnu, võimatu on kirjeldada noore, ilusa ja targa tüdruku kaotuse kibedust. Leiname ja langetame kurbuses pea. Saagu lahkunu hing igavese puhkuse. Igavene mälestus…”, lisas ülikool.

05:29

Zelenskõi: Euroopa pole terrori toetajate Disneyland

President Volodõmõr Zelenskõi avaldas pühapäevaõhtuses videosõnumis arvamust, et kaheksas Venemaa vastane sanktsioonipakett peaks ette nägema üleeuroopalised viisapiirangud selle kodanikele, vahendab BNS.

Riigipea sõnul vestles ta pühapäeval sel teemal Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga.

“Nagu tavaliselt oli tegemist väga informatiivse ja väga kasuliku vestlusega meie suhete kõigist aspektidest. Tänasin juba antud toetuse eest. Tänasin jõupingutuste eest piirata Venemaa naftast ja gaasist saadavat kasumit. Kutsusin ühtlasi üles kiirendama Ukrainale antavat rahalist abi. Arutasime uusi sanktsioonimeetmeid. Eelkõige usun, et kaheksas sanktsioonide pakett peaks nägema ette üleeuroopalised viisalahendused Venemaa kodanikele ja sellised, et ükski selles sõjas osaleja ei saaks nautida Euroopa külalislahkust,” ütles president.

Zelenskõi toonitas, et kui Venemaa kodanikud toetavad terrorit Ukraina ja kogu Euroopa vastu ning kui nad jälgivad vaikides Ukraina genotsiidi, siis ei tohiks nad Euroopat meelelahutuseks ja lõbutsemiseks kasutada.

“See on oluline moraalne küsimus. Euroopa on väärtuste territoorium ja mitte terrori toetajate Disneyland. Ja viisapiirangud näitavad seda kindlasti. Vaba maailm peaks julgustama venelasi tegutsema – tegutsema nende vastu, kes selle sõja alustasid. See on sama asi, mis gaasiprobleemiga,” sõnas riigipea.

“Ukraina oli varem Euroopat korduvalt hoiatanud, et Nord Streami sidemete säilitamine Venemaaga on probleem, mis võib igal hetkel muutuda katastroofiks. Täpselt nii juhtuski. Leebe suhtumine agressorriigi kodanikesse viisade osas, rahalised sidemed Venemaaga, energiasõltuvus Venemaast – need kõik on asjad, mida Moskva kasutab Euroopa vastu. Ja ma olen tänulik neile Euroopa liidritele, kes on ohu tasemest teadlikud,” selgitas Zelenskõi.

Unian tõi välja, et Prantsusmaa ja Saksamaa on Venemaa kodanike viisakeelu vastu. Seevastu pooldavad Leedu, Läti, Eesti, Tšehhi, Soome, Taani ja Poola viisakeelu kehtestamist venelastele.

03:30

Venelased ujutasid Luhanski oblasti kaevandused üle

Venelased ujutasid Ukrainas asuva Luhanski oblasti kaevandused üle ja kaevurid saadeti rindele, teatas pühapäeval oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Serhi Gaidai, vahendab BNS.

“Meie kaevandused töötasid vaatamata kogu propagandale, mida tehti isegi juba enne Janukovõtši aega. Nüüd ujutasid sissetungijad need üldse üle ja saatsid kaevurid rindele. Paljud neist on juba surnud ja paljud sandiks jäänud,” rääkis Gaidai.

Sõjaväeametniku hinnangul ei suuda Ukraina pärast võitu piirkonna söetööstust täielikult taastada.

“Me ei taasta seda tööstust sellisel kujul, mida see oli. Aga ikkagi on vaja selles suunas tööd teha. Piirkonnal on tõesti omad eripärad, aga need on igal Ukraina regioonil,” rääkis Gaidai.

Ametnik toonitas, et tööstuspiirkond võib näiteks huvi pakkuda Ukraina välispartneritele, kes soovivad avada oma ettevõtteid.

“Mis puutub teistesse tööstusettevõtetesse, siis taastamine toimub tänapäevaste standardite järgi ja Nõukogude pärandist loobume. Luhanski oblast jätkab oma tööstuspotentsiaali arendamist. Aga kõigepealt võit!” rääkis Gaidai tulevikuplaanidest.

02:30

Zelenskõi rääkis pöördumises Krimmi vabastamisest okupantide käest

President Volodõmõr Zelenskõi rääkis pühapäevaõhtuses videosõnumis, et Ukraina vabastab Krimmi kindlasti Vene okupantide käest ning teeb sellest ühe parima ja mugavaima koha Euroopas, vahendab BNS.

Zelenskõi meenutas, et käes on aastapäev, mil sissetungijad Krimmis pidasid kinni krimmitatarlaste medžlisi aseesimehe Nariman Celâli.

“Ta ei sooritanud ühtegi kuritegu ega seaduserikkumist. Ainus, millega ta okupandid välja vihastas, oli oma rahva ja oma riigi ehk Ukraina kaitsmine. Nariman Celâl osales eelmisel aastal Krimmi platvormi töös. Celâl saabus Krimmist tippkohtumisele ning rääkis julgelt külalistele ja tippkohtumisel osalejatele, mis poolsaarel tegelikult toimub,” sõnas Zelenskõi.

“Rääkis repressioonidest kõigi vastu, kes püüavad säilitada oma vabadust ja oma kultuuri. Krimmi elu halvenemisest okupatsiooni ajal. Venemaa kohalolek meie Krimmis on muutnud selle Euroopa üheks kõige ohtlikumaks ja vabaduseta paigaks. Härra Celâl tahtis teha kõik, et seda muuta – taastada Krimmi normaalne elu ja tagastada see Ukrainale. Usun, et Ukraina lipp ja vabadus naasevad taas Krimmi. Me vabastame kogu oma maa, kogu oma rahva,” lubas riigipea.

Zelenskõi rõhutas, et Ukraina relvajõud, luure ja eriteenistused astuvad selleks juba vajalikke samme.

“Neid samme võib juba kuulda. Ja kõik näevad – okupandid on juba asunud Krimmist põgenema. See on nende kõigi jaoks õige valik. Me taastame Krimmis vabaduse ja vabaduse kõigile seal elavatele inimestele. Teeme Krimmist kindlasti ühe parima ja mugavaima koha Euroopas. Krimm väärib seda,” lisas presdient.

Venemaa annekteeris Ukrainale kuuluva Krimmi 2014. aasta märtsis pärast sõjalist operatsiooni poolsaare okupeerimiseks. Krimmitatarlased moodustasid anneksiooni eel poolsaare elanikkonnast umbes 12 protsenti.

Venemaa julgeolekuteenistus FSB teatas Celâli vahistamisest möödunud aasta septembris. Mehele pannakse süüks Perevalne (krimmitatari Anğara) külas aset leidnud gaasijuhtme õhkimist. Sellega seoses on vahistatud veel kaks krimmitatarlast.

Krimmi platvorm on Ukraina pakutud rahvusvaheline konsultatsioonide ja koordineerimise formaat. Platvormi eesmärk on tõsta Krimmi jätkuvale okupatsioonile ja kasvavatele julgeolekuohtudele rahvusvahelise reageerimise tõhusust.

Lisaks on Krimmi platvorm mõeldud rahvusvahelise surve suurendamiseks Kremlile, edasiste inimõigusrikkumiste ennetamiseks ja okupatsioonirežiimi ohvrite kaitsmiseks, aga samuti et saavutada põhieesmärk – Krimmi okupatsioonist vabastamine ja rahumeelne taasühendamine Ukrainaga.

4. september 2022

23:58

Zelenskõi teatas kolme asula vabastamisest

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas pühapäevaõhtuses videopöördumises kolme asula vabastamisest Donetski oblastis ja riigi lõunaosas, edastas ukrainlaste meediakanal Unian.

“Pidasin uue staabikoosoleku. Kuigi on pühapäev, siis sõjas puhkepäevi pole. Ülemjuhatajal, operatiivalade ülematel ja luureülemal oli häid teateid. Ja ma tahan tänada sõdureid, kes tagasid Donetski oblastis asula vabastamise,” ütles president.

Lisitšanski-Severski suunal on samuti edu saavutatud mitme olulise kõrgendiku hõivamisega.

“Tahan eraldi ära märkida 42. motoriseeritud jalaväepataljoni – tänu selle kangelaslikule tegevusele vabastati meie osariigi lõunaosas kaks asulat,” jätkas Zelenskõi.

Lisitšanski-Severski suunal saavutas edu samal ajal edu 54. brigaad mitme olulise kõrgendiku hõivamisega.

Unian teatas varem, et veebis ilmus info, mille kohaselt vabastasid Ukraina sõdurid Hersoni oblastis asuva Võsokopolje küla. Külahaigla kohal lehvis Ukraina lipp.

Samuti teatati, et Ukraina sõdurid alustasid rünnakut Slavjanski suunas ja vabastasid strateegiliselt olulise Ozernoe küla.

Unian: Zaporižžja oblastis elavad Vene sõjaväelased koolides

Venemaa poolt ajutiselt okupeeritud aladel Zaporižžja oblastis elavad Vene sõjaväelased koolides, kus lapsed õpivad, vahendas ukrainlaste meediakanal Unian Ukraina väejuhatuse informatsiooni.

“Sai selgeks, et miks Vene okupandid nii palju pingutasid, et ajutiselt okupeeritud aladel kooliaastat alustada. Vaenlase sõjatehnika asub kooli hoovis. Varjatakse end lastega, kelle seas esimese klassi õpilased,” kirjutati teadaandes.

Märgitakse, et sarnast olukorda täheldatakse enamikus piirkonna koolides ja lasteaedades.

“Vaenlane kasutab küüniliselt meie lapsi kattevarjuks,” seisis raportis.

Samas märgitakse, et vaatamata okupantide ja nende käsilaste püüdlustele ei asunud märkimisväärne osa õppeasutustest täiskoormusega tööle.

“Ei andnud tulemusi ka käsilaste poolt teadmistepäeva puhul korraldatud propagandaüritused Venemaa ametnike osavõtul,” lisati raportis.

Mariupoli linnapea nõunik märkis varem, et Vene okupandid muutsid kohalikud koolid Gulagi filiaalideks. Lapsed otsitakse saabudes läbi ja vanemaid läbi ei lasta.

03:03

Zelenskõi: Venemaa valmistub otsustavaks energialöögiks eurooplastele

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles laupäeval, et Venemaa valmistub sel talvel eurooplastele andma otsustavat energia-alast lööki.

“Ühel neist päevadest püüab Venemaa veelgi suurendada energiasurvet Euroopale. Gaasi pumpamine läbi Nord Streami on täielikult peatunud. Miks nad seda teevad? Venemaa tahab hävitada iga eurooplase normaalse elu – kõigis meie kontinendi riikides. Ta tahab nõrgestada ja hirmutada kogu Euroopat, iga riiki,” ütles Zelenskõi õhtuses videopöördumises. “Kui Venemaa ei suuda seda tavarelvadega, teeb ta seda energiarelvadega. Ta üritab lüüa vaesuse ja poliitilise kaosega sinna, kus ta veel rakettidega lüüa ei saa.”

Zelenskõi sõnul vajab Euroopa sellise löögi eest enda kaitsmiseks senisest veelgi rohkem ühtsust, koordineerimist ja üksteise abistamist.

“Sel talvel valmistub Venemaa otsustavaks energialöögiks kõigi eurooplaste vastu. Ja peamised vastused sellele peaksid olema kaks asja: esiteks meie ühtsus, ühtsus kaitses terroristliku riigi vastu, ja teiseks, meie enda surve tugevdamine Venemaale – see on kõigi tasandite sanktsioonide tugevdamine ning Venemaa nafta- ja gaasitulu piiramine,” ütles president.

3. september 2022

13:34

Erdoğan Putinile: Türgi võib Zaporižžja asjus vahendaja olla

Türgi võib olla vahendaja Vene vägede kontrolli all oleva Ukraina Zaporižžja tuumajaama asjus, ütles president Recep Tayyip Erdoğan laupäeval Vene ametivennale Vladimir Putinile.

“President Erdoğan ütles, et Türgi võib etendada vahendaja rolli Zaporižžja tuumajaamas, nagu tehti ka viljaleppes,” teatas Türgi presidendipalee.

01:51

Zelenskõi: Vene naftahinna piiramine kaitseb hübriidagressiooni eest

Vene naftahinna piiramine on kaitseelement Moskva hübriidagressiooni vastu, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi reede õhtul videopöördumises.

“Me võitleme Ukraina toetuse ja mõistmise eest kõigis Euroopa riikides, kõigis Euroopa ühiskondade auditooriumides. Iga kord tuletame meelde, et Ukraina kaitsmine – see on kogu Euroopa, kogu demokraatliku maailma kaitsmine,” ütles ta.

Zelenskõi sõnul tuleb just sellest vaatevinklist vaadata G7 riikide reedel kooskõlastatud otsust kehtestada Venemaa naftale kiiremas korras hinnalagi.

“Kui see mehhanism rakendub, saab sellest oluline element tsiviliseeritud riikide ja energiaturgude kaitsmisel Venemaa hübriidagressiooni eest. Tõepoolest, tuleb piirata ka Vene gaasi hinda. Ma olen tänulik Euroopa Komisjoni presidendile, proua Ursula von der Leyenile, kes täna sellest rääkis,” ütles Ukraina riigipea.

Zelenskõi sõnul on saabunud aeg just sellisteks energiasanktsioonideks Venemaa vastu.

“Sanktsioonideks, mis mitte ainult piiravad naftadollarite ja gaasieurode voolu Moskvasse, vaid ka taastavad õigluse kõigi eurooplaste jaoks, keda Venemaa püüab šantažeerida kunstlikult ülespuhutud hinnakriisiga energiaturul,” lisas ta.

2. september 2022

16:29

Šmõhal: ootame, et Saksamaa Venemaa tegevuse genotsiidiks hindaks

Ukraina ootab, et Saksamaa hindaks Venemaa tegevuse ukrainlaste vastu suunatud genotsiidiks, ütles peaminister Denõss Šmõhal, vahendab BNS.

“Kui võrrelda, kui palju sõdureid ja kui palju tsiviilisikuid on Ukraina poolel hukkunud, on tsiviilisikuid palju rohkem. Venemaa poliitika on tappa Ukraina tsiviilisikuid lihtsalt sellepärast, et nad on ukrainlased. Seda nimetatakse genotsiidiks,” ütles ta Saksa uudisteagentuurile Deutsche Presse-Agentur.

Kui vaadata kõiki fakte, siis peaministri sõnul on Venemaa tegevuses kõik genotsiidi tunnused.

“Ootame, et meie partnerid, sealhulgas Saksamaa, nõustuvad meie hinnanguga,” rõhutas Šmõhal.

16:10

IOM: Ukrainas on 6,9 miljonit sisepagulast

Venemaa Ukrainasse sissetungi kuue kuu jooksul on riigisiseselt ümberasustatud isikute arv jõudnud 23. augusti seisuga 6,9 miljonini, vahendab BNS.

Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) hiljutise uuringu kohaselt on “enamik enam kui 300 000 uuest ümberasumisest alates juulist toimunud riigi lõuna- ja idaosas”.

Peaaegu pooled tööealistest riigisiseselt ümberasustatud isikutest (44 protsenti) on praegu sissetulekuta. Vaid kolmandik küsitletutest nimetas pärast ümberasumist peamiseks sissetulekuallikaks palka ja 24 protsenti märkis, et tugineb riigi toetusele. Seetõttu on suurem osa ümberasustatud leibkondadest võtnud kasutusele meetmeid, näiteks kärpinud kulusid (70 protsenti), sealhulgas toiduraha, ja kolmandik võtnud laenu.

Sügise ja talve lähenedes valmistavad riigisiseselt ümberasustatud isikute elutingimused järjest suuremat muret. Kokku 22 protsenti IOM-i küsitletud pagulastest märkis, et nende eluase ei sobi Ukraina talve tegelikkuseks. Enam kui kolmandikul küsitletutest ei ole võimalik kolida taskukohasesse eluasemesse, seda peamiselt rahapuuduse tõttu. 30 protsendil külades peavarju leidnud sisepagulastest (kokku umbes kaks miljonit inimest) puudub juurdepääs meditsiiniteenustele.

Ligikaudu 60 protsenti ümberasustatutest, tagasipöördujatest ja nendest, kes jäid koju, vajavad rahaabi. Vajadust ravimite ning remondi- ja ehitusmaterjalide järele märgib eelkõige tagasipöördunud ja ümberasustamata elanikkond (kummastki seitse protsenti).

15:37

Vene võimud: ukrainlaste rünnakud Zaporižžjale on peatunud

Ukrainlased ei ole neljapäevast alates Zaporižžja tuumaelektrijaamale rünnakuid teinud, ütles oblasti Venemaa valduses oleva ala sõjaväe-tsiviiladministratsiooni juht Jevgeni Balitski, vahendab BNS.

“Nad on lõpetanud elektrijaama pommitamise. Tänu jumalale ei ole selle aja jooksul ühtki tabamist tuvastatud,” ütles Balitski reedel Vene telekanalile Rossija 24.

Tema sõnul lakkasid rünnakud siis, kui Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) inspektorid Zaporižžja tuumajaama jõudsid.

IAEA missioon külastas elektrijaama neljapäeval ja mõned selle liikmed, teiste hulgas IAEA peadirektor Rafael Grossi, lahkusid õhtul venelaste kontrollitavalt alalt.

Zaporižžja oblasti Enerhodari linna, kus tuumajaam asub, on viimase kahe kuu jooksul korduvalt rünnatud. Ukraina ja Venemaa süüdistavad rünnakutes teineteist.

14:16

Kreml: IAEA inspektorite saabumine Zaporižžja tuumajaama on positiivne

Kreml hindas reedel väga positiivseks Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) inspektorite saabumise Venemaa kontrolli all olevasse Ukraina Zaporižžja tuumaelektrijaama, vahendab BNS.

“Üldiselt suhtume väga positiivselt fakti, et komisjon jõudis kõigist raskustest ja probleemidest hoolimata kohale ja alustas tööd,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele.

Tema sõnul on IAEA meeskonna tööd aga veel vara hinnata.

11:16

Pabriks: imperialismist paranemiseks peab Venemaa sõja kaotama

Oleks hea, kui Venemaa kaotaks sõja Ukrainale, et sealsed inimesed saaksid maailma vaadata teistsuguse, mitteimperialistliku pilguga, ütles neljapäeval Läti kaitseminister Artis Pabriks, vahendab BNS.

“Endise politoloogina usun isiklikult, et vene rahvas peaks selle sõja kaotama, neil oleks kasulik sõda kaotada, et nähamaailma teise pilguga. See ei ole nende väärikuse kaotus (…). Tahaksin, et vene rahvas õpiks kaotama oma väärikust kaotamata, meie saame aidata,” ütles Pabriks Leedus Vaba Venemaa kongressil.

Arutelus pealkirjaga “Sõda Ukrainas: Vene impeeriumi viimane sõda?” Venemaa imperialistlikust suundumusest päästmise võimaluste üle võtsid osa Leedu ja Poola valitsuste esindajad Paweł Jabłoński, Mantas Adomenas, Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves, Ühendkuningriigi alamkoja väliskomisjoni juht Thomas Tugendhat.

Pabriks avaldas lootust, et Venemaa sõda Ukraina vastu tähistab “impeeriumisõdade lõppu”, meenutades, et ka endised impeeriumid – Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, mis taotles impeeriumiks saamist – pidid aastaid vaeva nägema, et muuta inimeste hoiakut.

Tema sõnul rääkisid mõned asjatundjad uuest demokraatlikust järgust Venemaal pärast Nõukogude Liidu lagunemist.

“Kuid seda ei juhtunud, 21. sajandil seisame sellega uuesti silmitsi. Näeme koonduslaagreid, rahvusvahelise õiguse täielikku eiramist, näeme, kuidas koheldakse vange, Ukraina sõdureid. Me näeme tsiviilisikute väljasaatmist, vägistamist, haudu,” ütles ta.

Minister meenutas, et Balti riigid, Poola, Soome kogesid samasugust Venemaa agressiooni ja mälestus sellest on elav ning iga sõda “toob minevikku hinnates kassiahastuse”.

“Meie ainus lootus on, et vene rahvas muudab oma hoiakut, ei püüa laieneda piiri taha, vaid näeb oma riigi suurust. See on võimalik, saab luua demokraatiat, majandust, teha, mida tahad, ja mitte tingimata teiste alade arvelt,” ütles ta.

Arutelul osalenud Poola asevälisminister Jabłoński võrdles tänast Venemaad natsi-Saksamaaga, mis muutus pärast Teist maailmasõda, heites maha imperialistliku mentaliteedi ja tõusis üheks maailma tugevaimaks majanduseks.

“Just sellepärast, et nad kaotasid sõja, said lüüa, pidid nad muutuma, muud võimalust polnud. Seetõttu räägimegi Vene impeeriumist, mida ei löödud kunagi, oli palju siselahinguid, mille järel toimus võimuvahetus, kuid ta ei loobunud kunagi impeeriumiks olemisest, ei vabanenud kunagi oma laienemis- ja kasvupüüdlustest,” ütles ta.

Eesti endine president Ilves tõi välja, et lääneriikides tehakse palju pingutusi Venemaa nimel ka sõjalise agressiooni korral, kaalutakse, et Ukraina peaks rahu nimel osast alast loobuma. Ta võrdles seda ka Teise maailmasõja algusega, kui natsi-Saksamaale lubati ükshaaval alasid vallutada.

“Me ei saa sanktsioone tühistada – nad peavad tunnetama tagajärgi, nagu Natsi-Saksamaa pärast Teist maailmasõda. Mingeid sanktsioone ei tühistata enne, kui ei ole allkirjastatud tegelikku lepingut Ukraina taastamise ja kahju korvamise kohta (…). Et Venemaa ei käituks enam kunagi impeeriumina, peab Venemaa maksma taastumise eest status quo’ga ja aineliselt – rahas – selle eest, mida nad Ukrainas tegid,” ütles Eesti ekspresident.

Samuti rõhutas ta vajadust Nürnbergi sõjatribunali järele, et anda hinnang Venemaa poliitilise ja sõjalise juhtkonna kuritegudele – alles siis saab tema sõnul püüda taastada suhteid Venemaaga.

Ka Leedu asevälisminister Mantas Adomenas rõhutas, et Venemaa alustas sõda Ukraina vastu mitte strateegilistel, vaid “ideoloogilistel ja koloniaalsetel” eesmärkidel. Enne seda on Venemaa tema sõnul korduvalt näidanud oma soovi anastada teisi rahvaid ja muuta need “teise klassi kodanikeks”.

“Kui Venemaa näeb teisi alasid, mida saab annekteerida, saavad need edasise agressiooni sihtmärgiks. Nii et ukrainlased peavad võitma. Teine tingimus sõltub meist endist, vabast maailmast. Peame osutama pidevat abi, poliitilist abi,” rõhutas Adomenas.

Ta ütles, et praegu kaalutakse Venemaale kodanikele viisade andmise piiramist ning Venemaast energiasõltuvusest vabanemine on mõeldud “mitte kellelegi õppetunni andmiseks, vaid meie julgeoleku tagamiseks”.

Briti alamkoja liige Tugendhat meenutas, et varem räägiti, et Venemaast saab kas Euroopa või Hiina liitlane.

“Putin liigub Hiina, mitte vaba maailma poole ja see võib ohustada Venemaad ennast,” ütles ta.

“See sõda, loodetavasti Venemaa viimane imperialistlik sõda, võib teha lõpu sellisele türannia vormile, mille tunnistajaiks olime eelmisel sajandil. (…) Võib-olla saab sellega vägivald otsa ja Venemaale tuleb demokraatia,” loodab poliitik.

04:04

Ukraina kaitsjad hävitasid lõunasuunal viis laskemoonaladu

Ukraina kaitsjad hävitasid lõunasuunal viis Vene sissetungijate laskemoonaladu, vahendab BNS.

“Olukord operatsioonitsoonis on stabiilselt raske, kuid kontrolli all. Jätkub vaenlase varude ja reservide hävitamine, komandopunktide hävitamine ja transporditeede tulega kontrolli alla hoidmine,” seisis raportis.

“Vaenlase armee on kohati demoraliseeritud, kuid osutab meeleheitlikult vastupanu. Vaenlane jätkab suurtüki- ja miinipilduja-, samuti õhu- ja raketirünnakuid meie positsioonidele, tsiviilasulatele, kohalikele elanikele. Kolm korda päeva jooksul korraldasid hävitajad ja ründelennukid raketirünnakuid meie positsioonid Berislavi piirkonnas, kuid pääsesime ilma kaotusteta. Seevastu sai pihta üks ründelennukitest. Tulemusi uuritakse,” märgiti aruandes.

Vaenlane pommitas Mõkolajivi piirkonda, kus sai haavata üks tsiviilisik. Bereznegovatski kogukonna pihta hävitajalt Su-35 tulistatud rakett õnnestus Ukraina õhutõrjel hävitada.

“Meie õhujõud andsid 18 rünnakut komando- ja tugipunktidele, laskemoona- ja kütuseladudele ning logistika- ja transpordirajatistele. Raketi- ja suurtükiväeüksused viisid läbi mitmeid tulemissioone vaenlase koondumispaikade vastu,” lisati teadaandes.

“On kindlaks tehtud, et lahingupäevaga vähenesid vastase väed 102 sõduri, kuue tanki, haubitsa Msta-B, raketisüsteemi Grad, mobiilse miinipilduja ja kaheksa soomuki võrra. Hävitati viis laskemoonaladu. Pihta sai Pravdino piirkonnas asuv droonide juhtimispunkt,” täpsustati aruandes.

03:48

Ukrainas on sõja algusest kahjustada saanud üle 2000 õppeasutuse

Ukrainas on sõja algusest okupantide rünnakutes kahjustada saanud enam kui 2000 õppeasutust, edastas reedel ukrainlaste meediakanal Unian riikliku politseiameti organisatsioonilise, analüütilise toe ja operatiivtegevuse osakonna juhataja Aleksei Sergejevi andmeid, vahendab BNS.

Sergejev tõi välja, et viimasel kolmel päeval tulistasid okupandid Nikopoli linna pihta kaks raketti Iskander, mille tagajärjel hävis või sai kahjustada 20 elumaja ja muud hooned, mille seas ka usuühenduse hoone. Samuti tulistati Zelenodolski linna ja Krõvõi Rihi soojuselektrijaama tootmishooneid ja elumaju. Lisaks tulistasid okupandid iga päev Harkivi elurajoone.

Sergejev täpsustas, et alates Venemaa sõjalise agressiooni algusest Ukraina vastu on kannatada saanud 2328 õppeasutust, millest 289 on täielikult hävinenud.

“Vene Föderatsiooni sõjaväelaste poolt toime pandud kuriteod on hoolikalt dokumenteeritud. Politsei uurimisüksused on sõjakuritegude toimepanemise faktide osas alustanud 30 200 kriminaalmenetlust,” lisas ametnik.

03:15

Vene okupandid tulistasid viit asulat Sumõ oblastis

Vene sissetungijad tulistasid neljapäeval seitse korda viit Sumõ oblasti kogukonda, teatas sealse sõjaväevalitsuse juht Dmitri Živitski, vahendab BNS.

Registreeriti üle saja mürsuplahvatuse.

“Vene poolelt lendas meile üle saja miini, mürsu ja raketi. Venelased tegid seitse rünnakut piirkonna viie kogukonna – Krasnopolskaja, Novoslobodskaja, Znob-Novgorodskaja, Esmanskaja ja Kirikovskaja – vastu,” täpsustas Živitski.

Esialgsetel andmetel keegi surma ei saanud.

“Õnneks pole inimohvreid. Kuid on kahjusid,” märkis Živitski.

Živitski lisas, et eraldi said Maiskoje külas kahjustada kaks autot, garaaž ja elumaja.

02:39

Zelenskõi andis määruse uute sõjaväevalitsuste loomise kohta Donetskis

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi allkirjastas neljapäeval määruse veel nelja linna sõjaväeadministratsiooni loomise kohta Donetski oblastis, vahendab BNS.

Nii otsustas president moodustada Pokrovski rajoonis asuvate Dobropilska, Mirnohradska, Pokrovska ja Selõdovska linnade sõjaväeadministratsioonid.

02:15

Zelenskõi: Ukraina lapsed saavad haridust hoolimata Venemaa sõjast

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles neljapäevases videosõnumis, et ükskõik kuidas Vene sissetungijad Ukrainat ka hävitada püüaks, siis Ukraina lapsed saavad ikkagi humanistliku hariduse, mis on üles ehitatud maailma avatusel ja parimatel inimlikel väärtustel, vahendab BNS.

“Täna on meie riigis alanud uus kooliaasta. Nagu peabki. Kõigele vaatamata. Kuigi on olnud rohkem kui kuus kuud täismahus sõda ja sissetungijad põhjustatud erakordset hävingut. Aga Ukraina laste koolitamine jätkub. See toimub erinevates formaatides, aga igal pool süsteemselt ja professionaalselt. Ja ma olen tänulik kõigile meie õpetajatele, kes jätkavad tööd ja tagavad oma tähelepanuga lastele, et kõigil noortel ukrainlastel ja ukrainlannadel on võimalus saada haritud ja elada inimväärset kaasaegset elu,” rääkis president.

Zelenskõi andmetel läks neljapäeval esimestesse klassidesse üle 300 000 õpilase ja üldiselt kooli ligi neli miljonit last.

“Seetõttu saab täna lisaks paljudele teistele järeldustele teha väga olulise järelduse meie riigi stabiilsuse ja meie ühiskonna tugevuse kohta. Meie haridusasutused on tõhusad. Meie riik ja kohalikud kogukonnad tagavad hariduse taastamise isegi neis piirkondades, kus koolid hävitati,” sõnas Zelenskõi.

Riigipea sõnul külastas ta neljapäeval Kiievi oblastis asuva Irpini kooli, mis taastati pärast vaenlase pommitamist.

“Seal saab haridust 1300 poissi ja tüdrukut. Lapsed läksid esimesse klassi nagu ikka. Mul oli hea meel näha, kuidas nad õppima hakkavad ja mis tingimustes see toimub. Hea, mugav ja inimlikult soe kool. Ja nii saab see olema kogu meie riigi territooriumil, kust me okupandid kindlasti välja ajame,” ütles riigipea.

President rõhutas, et Vene okupantide pingutused riiki ja rahvast hävitada ei kanna vilja ning kõik taastatakse.

“Ükskõik kui väga nad ei tahaks Ukrainat ja kõiki Ukraina asju hävitada, siis meie lapsed lähevad ikkagi oma koolidesse ja ülikoolidesse ning on täiesti vabad inimliku hariduse saamiseks. Rahvusharidus. Humanistlik haridus. Haridus, mis ei ole üles ehitatud Vene terroririigi valedele ja propagandale, vaid tõelistele teadmistele, maailma avatusele ja parimatele inimlikele väärtustele,” lisas Zelenskõi.

1. september 2022

23:53

IAEA juht: inspektorid jäävad Zaporižžja tuumajaama

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) inspektorid jäävad pärast neljapäevast inspektsiooni Moskva valduses olevasse Zaporižžja tuumajaama Lõuna-Ukrainas, vahendab BNS.

Elektrijaama on korduvalt rünnatud, mistõttu kardetakse tuumaõnnetust.

“Saavutasime täna midagi väga olulist ja on tähtis, et IAEA jääb siia. Las maailm teab, et IAEA jääb Zaporižžjasse,” ütles agentuuri peadirektor Rafael Grossi videos, mille avaldas Vene uudisteagentuur RIA Novosti.

IAEA inspektorite meeskonda juhtiv Grossi ei täpsustanud, kui paljud neist tuumajaama jäävad.

Varem on ta öelnud, et IAEA püüab saavutada alalist kohalolekut tuumaelektrijaamas.

“Ma arvan, et me suutsime saada nende nappide tundidega kokku palju, palju informatsiooni. Tähtsamaid asju, mida vaja, ma nägin, ja teie selgitused on väga selged,” ütles Grossi.

Ta tunnustas elektrijaama personali ja juhtide pühendunud tööd ning ütles, et nad teevad väga keerulistest tingimustest hoolimata oma tööd professionaalselt.

Vene uudisteagentuuri Interfax teatel lahkusid Grossi ja osa tema meeskonnast neljapäeva õhtupoolikul nelja autoga üheksast, milles oli tuumajaama tuldud.

“On ilmne, et tuumajaama ja selle puutumatust on mitmeid kordi rikutud,” ütles Grossi ajakirjanikele pärast seda, kui ta naasis koos osa meeskonnaga Ukraina kontrolli all olevasse piirkonda.

“Muretsesin, muretsen ja jätkan muretsemist tuumajaama pärast ka edaspidi,” tõdes Grossi, kuid märkis, et nüüd on olukord “ennustatavam”.

“Veetsime seal neli-viis tundi. Olen palju näinud ja mul on seal oma inimesed ning me saime kogu objektil ringi käia,” rääkis Grossi.

IAEA juhi sõnul jääb osa tema missioonist rajatisse “kuni pühapäevani või esmaspäevani”.

“Me jätkame seal kohalolekut. Meil on seal palju tööd, et analüüsida mõningaid tehnilisi aspekte,” lisas Grossi.

IAEA 14-liikmelise rühma käigu eesmärk on hinnata olukorda Euroopa suurimas tuumajaamas, mille suunas on muu hulgas tulistatud suurtükkidest.

23:45

Mariupolis märgati Vene sõjatehnika liikumist

Mariupolis märgati Vene sõjatehnika liikumist Manguši ja Berdjanski suunas, vahendas ukrainlaste uudistekanal Unian linnapea nõuniku Petr Andrjuštšenko informatsiooni, vahendab BNS.

“Fikseerime sõjatehnika liikumist. Hommikul sõitis Donetski suunalt Mariupolisse seitse “V” tähisega veoautot laskemoonaga. Peale peatust Metro kaubanduskeskuse juures sõideti Manguši poole,” rääkis Andrjuštšenko.

Andrjuštšenko sõnul lahkus ühtlasi hommikul Mangušist Berdjanski suunas 17 veoautot sõjaväelastega.

Inimõigusorganisatsiooni Human Rights Watch (HRW) avaldas varem päeval raporti, mille kohaselt Vene okupatsiooniväe sõdurid küüditavad sõjategevuse eest põgenevaid Ukraina tsiviilelanikke oma kontrolli alustele aladele.

“Küüditamine on tõsine sõjaseaduste rikkumine, mis võib küündida sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegudeni,” märgiti HRW aruandes.

Organisatsioon vestles 54 Venemaale läinud inimesega või inimestega, kes tundsid kedagi, kes on läinud. Mõned neist olid aidanud ukrainlasi, kes püüdsid pärast Vene väe Ukrainasse tungimist Venemaalt põgeneda.

Paljud küüditatud elasid Mariupolis, mille Vene sõdurid pika ja laastava piiramise järel vallutasid. Teised elasid Ida-Ukrainas Harkivi oblastis.

23:30

Lukašenko sõnul saabub Ukraina sõja lõpp lähiajal

Valgevene president Aleksandr Lukašenko avaldas neljapäeval õppeaasta alguse puhul koolis ajalootundi külastades toetust Venemaale ja märkis, et Ukraina sõja lõpp saabub lähiajal, vahendab BNS.

Ukraina uudisteportaali Uniani teatel ajas Lukašenko koolis ühtlasi “mingit jama”, et Ukraina presidendil Volodõmõr Zelenskõil olevat konflikt sõjaväega.

“Seal on puhkemas konflikt presidendi ja sõjaväe vahel. Ainult sõjaväelased saavad öelda, et alustame läbirääkimisi, sest Ukraina pühitakse maamunalt,” seletas Lukašenko.

Lukašenko lisas, et “konflikti tulemus selgub lähitulevikus”.

“Venemaa ei saa seal lüüa. Ja mina ja paljud valgevenelased toetame Venemaad selles osas,” sõnas Lukašenko.

21:41

Venemaa pommitamises sai Dnipropetrovskis kahjustada 50 elumaja

Dnipropetrovski oblastis sai vaenlase mürskude tagajärjel kahjustada vähemalt 50 elumaja ja suurel hulgal muid hooneid, teatas oblastinõukogu esimees Nikolai Lukašuk, vahendab BNS.

Lukašuki sõnul tabas vaenlane päeva jooksul korduvalt Nikopoli piirkonda. Tule all olid Nikopoli, Marganetskaja, Mirovska ja Tšervonogriivski kogukonnad.

“Venemaa okupatsioonivägede tegevuse tulemusena on täna kahjustada saanud viiskümmend eramaja ja enam kui kolm tosinat kõrvalhoonet. Samuti muud hooned nagu kauplused, lütseum, külanõukogu ja polikliinik. Kahjustada said ka gaasitorud ja elektriliin,” rääkis esimees.

16:30

Lukašenko: Vene erioperatsioon Ukrainas ei saa ebaõnnestuda

Aleksandr Lukašenko ütles, et Venemaad ei saa sõjalise erioperatsiooni käigus Ukrainas lüüa ja kinnitas Minski toetust, vahendab BNS.

“Definitsiooni järgi, olgem ausad, Venemaa ei saa kaotada. Venemaad ei saa seal lüüa. Mina ja paljud valgevenelased toetame Venemaad. Miks? Venemaad süüdistatakse agressioonis ja meid ühes nendega. Ei. Kui siis ei oleks alanud ennetav erioperatsioon, oleks kõigepealt saanud raketilöögi Valgevene,” ütles Lukašenko neljapäeval Minskis.

“Rääkisin sellest palju. Näitasin, kuhu Lõuna-Valgevene lähedale on paigaldatud neli nende relvade kompleksi, mis olid valmis ründama meie riigi lõunaosa. Osalt seetõttu, et seal oli veel Vene vägi, mida ei olnud pärast õppusi välja viidud ja meid oli vaja tõmmata sellesse sõtta. Aga 30 minutit enne Venemaa presidendi erioperatsiooni – võin juba öelda – väljakuulutamist, surusime need punktid maha, venelased, hästi tehtud. Nägime Valgevene alale ettevalmistatud rünnakut õigeaegselt,” ütles Lukašenko.

“Selleks (rünnakuks – IF) ei valmistunud ukrainlased. Nad valmistusid selleks seal, läänes, USA-s. Ja nad suruvad selle olukorra lõpuni. Teevad kõik, et Venemaa põlvili suruda. Ja Venemaa ei saa põlvili langeda,“ lisas Lukašenko.

14:59

Vene agentuurid: IAEA inspektorid jõudsid Zaporižžja tuumajaama

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) inspektorite missioon jõudis Venemaa okupatsiooniväe kontrolli all olevasse Zaporižžja tuumaelektrijaama Ukraina lõunaosas, teatasid neljapäeval Vene uudisteagentuurid RIA Novosti ja Interfax, vahendab BNS.

IAEA 14-liikmelise rühma visiit eesotsas organisatsiooni juhi Rafael Grossiga püüab hinnata olukorda Euroopa suurimas tuumajaamas, mida Vene okupandid on viimastel nädalatel igapäevaselt pommitanud.

12:55

IAEA missioon otsustas liikuda Zaporižžja tuumaelektrijaama poole

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) missioon otsustas vaatamata marsruudil valitsevale pingelisele olukorrale liikuda edasi Zaporižžja oblasti Enerhodari linna suunas, kus asub Zaporižžja tuumajaam, ütles missiooni juhtiv peadirektor Rafael Grossi neljapäeva lõunal, vahendab BNS.

“Meie missiooni turvameeskonna eelrühm käis hommikul kontrollimas. Nad kinnitasid, et olukord on pingeline. Aga otsustasime, et hakkame liikuma. Ent me pidime tagasi pöörduma. Aga me peame liikuma. Kohe praegu. Rääkisin just piirkonna väejuhatusega, ta ise helistas mulle, et seda kooskõlastada. Hakkasime tööle. Asume teele,” ütles Grossi ajakirjanikele.

Kavakohaselt peaks 1. septembril algama Zaporižžja tuumajaamas IAEA missioon, kuid neljapäeva hommikul tulistas Vene okupatsioonivägi Enerhodari, samuti andis tulelööke Zaporižžja tuumajaama vahetusse lähedusse.

Presidendi kantselei juhi nõunik Mõhhailo Podoljak märkis, et Venemaa demonstratiivsed löögid IAEA missiooni ametlikul marsruudil näitavad okupantide tõelist “huvi” kontrolli vastu.

11:31

ICRC juht: aeg on lõpetada tulega mängimine Ukraina tuumajaama juures

Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (ICRC) nõudis neljapäeval kõigi sõjaliste tegevuste lõpetamise Lõuna-Ukrainas Venemaa okupatsiooniväe kontrolli all olevas tuumaelektrijaamas, hoiatades, et tabamuse tagajärjed võivad olla “katastroofilised”, vahendab BNS.

“On ülim aeg lõpetada tulega mängimine ja selle asemel võtta tarvitusele konkreetsed meetmed, et kaitsta seda hoonekompleksi ja teisi sarnaseid igasuguste sõjaliste operatsioonide eest,” ütles ICRC peadirektor Robert Mardini Kiievis ajakirjanikele.

“Väikseimgi valearvestus võib valla päästa hävitustöö, mida me kahetseme aastakümneid,” sõnas ta.

ICRC juhi avaldus tuleb ajal, kui Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) kõrgetasemeline ekspertide meeskond on teel Zaporižžja tuumajaama, mis asub Vene ja Ukraina vägede rindepiirkonnas.

Euroopa suurimat tuumajaama ümbritsevat ala on pidevalt pommitatud, milles ka võitlevad osapooled teineteist süüdistavad, kutsudes esile üleilmse mure õnnetusriski pärast.

Mardini nimetas ÜRO tuumaagentuuri järelevalvevisiiti “lootustandvaks”.

“Kui ohtlikud kohad muutuvad lahinguväljadeks, võivad selle tagajärjed miljonitele inimestele ja keskkonnale olla katastroofilised ja kesta palju aastaid,” rääkis ta. “Tuumalekke korral on humanitaarabi andmine keeruline, kui mitte võimatu.”

Vahetult enne ÜRO meeskonna teeleasumist Zaporižžja tuumajaama süüdistas Ukraina Venemaad rünnakus tuumajaama naabruses asuvale Enerhodari linnale.

Moskva seevastu süüdistas Kiievit suure hulga “sabotööride” kohale smugeldamises, mistõttu Vene väed võtavad meetmeid “vaenlase hävitamiseks”.

11:22

Zelenskõi: ukrainlased teevad kõik, et Euroopa saaks elada vabalt

Me teeme kõik selleks, et ukrainlased, poolakad ja kõik Euroopa rahvad elaksid vabalt, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi neljapäeval, Teise maailmasõja puhkemise aastapäeval videolingi vahendusel poolakate poole pöördudes, vahendab BNS.

“1. septembril 1939 läks fašistlik Saksamaa sõtta kõigi vabade rahvaste vastu, alustades Poolast. Ei tule sellist eurooplaste, poolakate, ukrainlaste põlvkonda, kes unustaks, mida natsism endas kandis ja mille eest natside timukad vastutusele võeti,” lisas ta.

Presidendi sõnul “inimesed uskusid, et suudavad vältida selle kohutava sõja kuritegude kordamist, kuid taas koitis samasugune hommik, ainult et 24. veebruaril 2022, kui pommid ja raketid tabasid rahumeelseid linnu. Taas üritab vihkamise ideoloogia massimõrvade ja terroriga Euroopas ruumi haarata.

“Kordub linnade ja külade põletamine, Olenivkas kordus Katõn, kordub küüditamine,” rääkis ta.

“Kuid sõja esimestest minutitest peale,” märkis Zelenskõi, “oleme saanud tõelist abi oma sõpradelt ja vendadelt, kellest on saanud meie võimas tagala ja kes teevad kõik, et aidata meil saavutada võit.”

“Teeme kõik selleks, et ukrainlased, poolakad, kõik Euroopa rahvad elaksid vabalt. Et iga meie rahvaste põlvkond, eurooplased, mäletaks, mida kandis rašism ja mille eest rašistlikud timukad karistada saavad. Teeme kõik nii, et 1. septembri hommik, 22. juuni hommik, 24. veebruari hommik ei korduks. Mitte kunagi enam. Teeme kõik, et vihkamine lõpuks kaotaks,” ütles president.

10:38

IAEA missioon peeti Novooleksandrivka kontrollpunktis kinni

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) missioon viibib Novooleksandrivkas asuvas kontrollpunktis, umbes 20 kilomeetri kaugusel rindejoonest, ütles missioonile lähedal seisev allikas uudisteagentuurile Interfax-Ukraina, vahendab BNS.

“Siin on rakette kuulda. Aga kaugelt,” ütles ta, lisades, et kolonni liikumine peatati.

“Ootame, kuni muutub ohutuks,” ütles missiooni üks liikmetest agentuurile.

09:49

Venemaa väitel saatis Kiiev “sabotöörid” Zaporižžja tuumajaama juurde

Venemaa süüdistas neljapäeval Ukrainat kuni 60 “sabotööri” saatmises Euroopa suurima tuumajaama juurde vahetult enne ÜRO inspektorite visiiti sellesse Vene vägede kontrolli all olevasse rajatisse, vahendab BNS.

“Umbes kell kuus hommikul maandus kaks Ukraina relvajõudude sabotööride rühma, kuni 60 inimest, umbes kolme kilomeetri kaugusel Zaporižžja jaamast,” väitis Vene kaitseministeerium, lisades, et Vene üksused rakendasid “meetmeid vaenlase likvideerimiseks”.

09:10

IAEA juht Ukrainas: me jätkame tulistamistele vaatamata oma missiooni

ÜRO inspektorid lubasid jätkata oma visiiti Ukraina Zaporižžja tuumajaama, seda hoolimata asjaolust, et Vene väed tulistasid neljapäeva hommikul jaama kõrval asuvat Enerhodari linna, vahendab BNS.

“Me oleme teadlikud praegusest olukorrast. On olnud sõjalist tegevust, seal hulgas täna hommikul, mitu minutit tagasi, kuid me ei peatu,” ütles Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) peadirektor Rafael Grossi ajakirjanikele, kui tema meeskond asus teele.

Grossi sõnul on neil täita väga tähtis missioon.

Enerhodari linnapea Dmõtro Orlov teatas varem, et Vene väed tulistasid linna miinipildujatest ja kasutasid ka rakette.

09:02

Kiiev: Vene väed tulistasid Enerhodari

Vene väed tulistasid neljapäeva hommikul Ukrainas Enerhodari linna, edastas linnapea Dmõtro Orlov, vahendab BNS.

Linnapea sõnul tulistatakse linna alates koidikust miinipildujatest, samuti kasutatakse rakette.

Ta avaldas oma Telegrami kanalil fotod kahjustada saanud hoonetest.

“Teada on mitmest tabamuse saanud tsiviilobjektist. On kannatanuid! Kui palju, selle selgitame välja,” kirjutas Orlov.

05:25

Zelenskõi sõnul kohtleb Venemaa Euroopat suure poe või restoranina

Euroopa jaoks on alandav, kui venelased näevad seda vaid suure poe või restoranina, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kolmapäevaõhtuses videopöördumises, vahendab BNS.

Zelenskõi ärgitas Euroopa Liitu lõpuks ikkagi lahendama Venemaa kodanike viisade piiramise küsimust, mis on vastuolus ühenduse väärtustega.

“Ma arvan, et Euroopa jaoks on alandav, kui seda nähakse vaid ühe suure poe või restoranina. Euroopa on eelkõige väärtuste ja mitte primitiivse tarbimise territoorium. Ja kui Euroopa väärtusi hävitada sooviva riigi kodanikud kasutavad Euroopat meelelahutuseks, poodlemiseks ja lõõgastumiseks, kui ise samal ajal töötavad sõja nimel, siis on see absoluutselt vastuolus sellega, milleks Euroopa üldse ühines,” leidis Ukraina president.

Zelenskõi sõnul oli Euroopa ühendus loodud rahu säilitamiseks mandril ning töötamaks Euroopa riikide rahumeelse ja demokraatliku arengu nimel.

“Euroopa ei saa moraalselt kurdiks muutuda. Ja seda, et raha väidetavalt ei lõhna, ei kirjuta ükski Euroopa juht seal mingite koroonaviiruse tagajärgede alla. Sest kui võime eristada rahatähtedel verelõhna, siis ei ole Euroopat, siis ei ole rahumeelset Euroopat,” jätkas Zelenskõi.

Ukraina president märkis, et ühenduse territoorium tuleks sulgeda Venemaa kodanikele, kes kasutavad Euroopat selleks, et puhata kurjusest, mida nad oma vaikimisega kodus lubavad. Zelenskõi sõnul paneksid viisapiirangud Venemaa kodanikke tundma, et vabaduse eest tuleb võidelda.

“Euroopa viisaruumi sulgemine Venemaalt pärit turistidele kaitseks kindlasti ka Salisburys või Vrbětices viibinud tapjate eest,” rõhutas Zelenskõi viidates viimaste aastate skandaalsetele juhtumitele, milles süüdistatakse Vene agente.

Euroopa Liidu välisministrid nõustusid kolmapäeval peatama 2007. aastal sõlmitud viisalihtsustuslepingu Venemaaga, kuid ei kehtestanud täielikku viisakeeldu, mida olid nõudnud osa liikmesriike.

04:41

Zelenskõi: Venemaa tahab, et maailm harjuks ja lepiks sõjaga

Venemaa tahab, et maailm teeks kolm viga: harjuks sõjaga, taluks sõda ja unustaks sõja, kuid see plaan ei tohi kunagi teoks saada, rääkis Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kolmapäeval videopöördumises Veneetsia filmifestivalil osalejatele, vahendab BNS.

“Selle äratasid ellu tõelised koletised, mõrvarid, timukad ja terroristid. Tragöödiat ei saada Ennio Morricone´i särav muusika, vaid vastikute tšastuškade, plahvatuste, laskude ja õhurünnakute sireenide helid,” rõhutas ta.

Zelenskõi sõnul ütleb Venemaa, et Euroopa ja maailm on väidetavalt väsinud Ukrainas käimasolevast sõjast.

“Seda ütleb Venemaa. Seda Venemaa tahab. Selle poole Venemaa püüdleb. Primitiivne süžee kolmes vaatuses, et maailm teeks kolm dramaatilist viga: harjub sõjaga, talub sõda ja unustab sõja. See plaan ei tohiks kunagi teoks saada,” sõnas Ukraina president.

Zelenskõi toonitas, et maailma filmipere iga hääl on väga oluline.

Edasi ajal näidati filmifestivali ekraanil tiitreid Venemaa poolt tapetud Ukraina laste nimedega.

Zelenskõi märkis, et iga kord, kui keegi räägib, et on Ukrainast väsinud, siis tuleks sel inimesel see nimekiri endale meelde tuletada.

“Ukrainast väsimine tähendab nende nimede kõrvaleheitmist. Nende nimede unustamist. Olen kindel, et kogu tsiviliseeritud maailm ei tee seda, ei anna kunagi alla, on Ukrainaga lõpuni, võiduka lõpuni, kui tõde ja õiglus kuulevad aplausi,” jätkas Zelenskõi.

03:30

Zelenskõi: lahingud Donbassis on endiselt väga rasked

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles kolmapäevaõhtuses videosõnumis, et lahingud Donbassis on endiselt väga rasked, vahendab BNS.

“Lahingud Donbassis on jätkuvalt väga rasked – piirkonna kuumad paigad ei ole muutunud. Meie poisid hoiavad oma positsioone kindlalt. Aitäh igale sõdurile vapruse ja vastupidavuse eest!” rääkis president.

Ukraina presidendikantselei juhi nõuniku Mõhhailo Podoljaki sõnul liiguvad Ukraina sõjaväelased edasi mööda kogu rindejoont ja hävitavad okupantide relva- ja laskemoonaladusid.

Suurbritannia luure teatas varem päeval, et Ukraina sõjavägi on suutnud mitmes paigas suruda rindejoont tagasi. Tõenäoliselt püüab Venemaa vastuseks sulgeda nendesse piirkondadesse tekkinud “augud” ja saadab sinna Donbassi üksusi.

Venemaa väejuhatus loob ka uut abiväge, mis peab tugevdama Ukraina relvajõudude vasturündetegevuse all kannatavaid okupatsioonivägesid.

“Kolmas armeekorpus on tõenäoliselt alamehitatud ja selle väljaõpe napp,” ütlesid Londoni kuureametnikud.

Venelased jätkavad edasiliikumist Donbassis. Ukraina peastaap teatas kolmapäeva varahommikul, et vaenlane püüdis edasi liikuda Bahmuti, Vesela Dolõna ja Zaitseve suunal, kuid edutult, ja taandus.

01:49

Zelenskõi kutsus üles Vene meediakanalite tõkestamisele Euroopas

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus kolmapäeval üles Venemaa meediakanalite edastamise tõkestamisele Euroopa Liidus, vahendab BNS.

“Euroopa Liidus ei tohiks tegutseda ükski Vene propagandist ega ükski Venemaa riiklik telekanal,” ütles president Prahas korraldatud konverentsil “Forum 2000” peetud videokõnes.

Presidendi hinnangul tuleb Euroopal astuda ka see oluline, kohustuslik ja eetiline samm.

“Seni saavad Vene propagandistid töötada Euroopa riikides. Seni on Euroopa riikides saadaval Vene televisioon, mis on peaaegu suurim desinformeerija maailmas. Ja kelle vastu nad töötavad, öelge mulle? Mida nad täpselt hävitada või vähemalt diskrediteerida püüavad? Ennekõike Euroopa demokraatiat,” rõhutas riigipea.

Zelenskõi sõnul vajab Euroopa täielikku kaitset Venemaa propaganda eest.

“Euroopa Liidu territooriumile ei tohiks jääda ainsatki Vene propagandisti. Euroopa Liidu territooriumil ei tohiks tegutseda ükski Venemaa riiklik telekanal,” toonitas Zelenskõi veelkord.

Ukraina president märkis, et ühenduse territoorium tuleks sulgeda Venemaa kodanikele, kes kasutavad Euroopat selleks, et puhata kurjusest, mida nad oma vaikimisega kodus lubavad. Zelenskõi sõnul paneksid viisapiirangud Venemaa kodanikke tundma, et vabaduse eest tuleb võidelda.

“Euroopa viisaruumi sulgemine Venemaalt pärit turistidele kaitseks kindlasti ka Salisburys või Vrbětices viibinud tapjate eest,” rõhutas Zelenskõi viidates viimaste aastate skandaalsetele juhtumitele, milles süüdistatakse Vene agente.

Euroopa Liidu välisministrid nõustusid kolmapäeval peatama 2007. aastal sõlmitud viisalihtsustuslepingu Venemaaga, kuid ei kehtestanud täielikku viisakeeldu, mida olid nõudnud osa liikmesriike.

EL-i välispoliitikajuhi Josep Borrelli sõnul olid ministrid Prahas üksmeelel, et Venemaaga ei saa enam läbi käia “nagu vanasti” ning et leping tuleks täielikult peatada.

Leppe peatamine teeb Vene kodanikele Schengeni viisa saamise raskemaks ja see hakkab võtma rohkem aega, märkis ta.

“See vähendab märkimisväärselt EL-i liikmesriikide väljastatavate uute viisade arvu,” ütles Borrell.

Järeleandmisena idapoolsetele liikmesriikidele, kes nõudsid rangemaid meetmeid, lubatakse Venemaaga piirnevatel riikidel võtta riiklikul tasandil meetmeid Euroopa Liitu sisenemist piirata.

Samas lisas Borrell, et mis tahes meetmed peavad vastama EL-i Schengeni ala reeglitele ja on oluline, et Vene kodanikuühiskonna liikmed saaksid endiselt blokki siseneda.

Eesti, Läti, Leedu ja Poola teatasid enne kohtumist, et kaaluvad Vene kodanikele reisikeelu kehtestamist, kui EL tervikuna seda ei tee.

31. august 2022

22:54

Ukraina pakub Euroopa Liidule soodsa hinnaga elektrit

Ukraina pakub Euroopa Liidu riikidele oma elektrit, mis on tunduvalt odavam kui Euroopa turul, teatas kolmapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

Ukrainlaste uudistekanali Unian andmetel ütles president seda Prahas aset leidnud konverentsil “Forum 2000” peetud videokõnes.

Zelenskõi tõi välja, et Venemaa esile kutsutud toidukriisile on juba leevendust leitud.

“Sama tuleks teha ka energiakriisi teravuse leevendamiseks, mille abil Venemaa püüab hävitada meie ühtsust ja võimet end kaitsta,” lisas Ukraina president.

Zelenskõi sõnul teeb Venemaa kõik selleks, et hinnakriis “demokraatiaid võimsalt tabaks” ning “kaos leviks” Euroopas ja mujal maailmas.

“See tähendab, et peame tegema kõik, et kaotada igasugune energiasõltuvus Venemaast. Kaotada selle võime teenida raha energiakandjatelt ja aidata inimestel see kriis üle elada,” toonitas riigipea.

Zelenskõi märkis, et Ukraina pakub oma elektrit, mis on tunduvalt odavam kui Euroopa turul.

“Ukraina on liitunud Euroopa ühtse energiasüsteemiga. Saame eksportida kordades rohkem elektrit kui praegu. Tänu sellele on Ukrainal võimalik aidata hinnakriisist üle saada vähemalt oma naabritel Euroopa Liidus ja see aitab kindlasti vähendada hinnakriisi tõsidust kogu Euroopas,” rääkis president.

Ukraina president toonitas ühtlasi, et kõik peavad ühtlasi ühiselt läbi mõtlema, kuidas gaasituru olukorda arvestades see talv üle elada.

“Ükski riik Euroopas – ei Ukraina, Tšehhi ega keegi teine – ei tohiks gaasiprobleemiga üksi jääda, sest just see on Venemaa eesmärk. Et me ei aitaks üksteist,” sõnas Zelenskõi.

21:50

Soome koostab Ukrainale kaheksandat abipaketti

Soome valmistub saatma Ukrainale kaheksandat kaitsevarustust sisaldavat abipaketti, teatas kaitseminister Antti Kaikkonen neljapäeval suhtlusvõrgustikus Twitter, vahendab BNS.

Kaikkoneni sõnul tahetakse selles küsimuses otsused langetada “mõistlikult kiiresti”.

Minister ütles juba eelmisel nädalal välisministeeriumi suursaadikute päeval, et tema arvates peab Soome valmistuma Ukrainale rohkem abi andma.

Kaikkoneni veendumusel tuleb Ukrainale abi andmist jätkata ja sõjast ei tohi väsida ega selles osas tuimaks muutuda.

19:45

IAEA tahab alalist kohalolu Zaporižžja tuumajaamas

ÜRO inspektorid ütlesid kolmapäeval, et tahavad alalist kohalolu Vene vägede hõivatud Ukraina tuumajaamas, et vältida võimalikku tuumaõnnestust rinde lähedal asuvas rajatises, vahendab BNS.

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) 14-liikmeline ekspertrühm peaks saabuma Zaporižžja tuumajaama neljapäeval.

“Minu missioon on ennetada tuumaõnnetust ja kaitsta Euroopa suurimat tuumaelektrijaama,” ütles IAEA peadirektor Rafael Grossi ajakirjanikele Kiievist Zaporižžja linna jõudes.

“Valmistume tõeliseks tööks, mis algab homme,” lausus ta. “Püüame tagada agentuurile alalise kohalolu.”

Tuumajaama lähedal asuvat Enerhodari linna tabasid kolmapäeval taas Vene mürsud, kannatada sai muu hulgas linnavalitsuse hoone.

“Vene okupatsiooniväed peavad lõpetama koridoride pommitamise, mida kasutab IAEA missioon ja mitte takistama selle tegevust tuumajaamas,” kirjutas Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Oleg Nikolenko Facebookis.

Ehkki Zaporižžja asub tavaliselt tuumajaamast kahe tunni kaugusel, pole selge, kuidas IAEA missioon sinna jõuab, kuna läbida tuleb rindejoon.

Grossi sõnul on aga nii Venemaalt kui Ukrainalt saadud “selged tagatised”.

Vene okupatsioonivägi hõivas tuumajaama märtsis, üsna pea pärast Moskva kallaletungi Ukrainale 24. veebruaril. Ukraina süüdistab Venemaad tuumajaama muutmises sõjaväebaasiks.

18:28

EL-i ministrid nõustusid peatama viisalihtsustuslepingu Venemaaga

Euroopa Liidu välisministrid nõustusid kolmapäeval peatama 2007. aastal sõlmitud viisalihtsustuslepingu Venemaaga, kuid ei kehtestanud täielikku viisakeeldu, mida olid nõudnud osa liikmesriike, vahendab BNS.

EL-i välispoliitikajuhi Josep Borrelli sõnul olid ministrid Prahas üksmeelel, et Venemaaga ei saa enam läbi käia “nagu vanasti” ning et leping tuleks täielikult peatada.

Leppe peatamine teeb Vene kodanikele Schengeni viisa saamise raskemaks ja see hakkab võtma rohkem aega, märkis ta.

“See vähendab märkimisväärselt EL-i liikmesriikide väljastatavate uute viisade arvu,” ütles Borrell.

Järeleandmisena idapoolsetele liikmesriikidele, kes nõudsid rangemaid meetmeid, lubatakse Venemaaga piirnevatel riikidel võtta riiklikul tasandil meetmeid Euroopa Liitu sisenemist piirata.

Samas lisas Borrell, et mis tahes meetmed peavad vastama EL-i Schengeni ala reeglitele ja on oluline, et Vene kodanikuühiskonna liikmed saaksid endiselt blokki siseneda.

Eesti, Läti, Leedu ja Poola teatasid enne kohtumist, et kaaluvad Vene kodanikele reisikeelu kehtestamist, kui EL tervikuna seda ei tee.

AFP käsutusse jõudnud ühisavalduse kohaselt ütlesid riigid, et viisalihtsustusleppe peatamine on “oluline esimene samm”.

“Kuid me peame järsult piirama väljastatavate viisade arvu, eelkõige turistiviisade oma, et vähendada Vene kodanike voolu Euroopa Liitu ja Schengeni alale,” lisasid nad.

Avalduses märgiti, et erand tuleks teha dissidentidele ja teistel humanitaarjuhtumitel.

“Kuni sellised meetmed EL-i tasandil vastu võetakse, kaalume riiklikul tasandil ajutist viisakeeldu või piiriületuse piiramist Vene kodanikele, kellel on EL-i viisa,” seisis avalduses.

17:27

Vene vägi pommitas Zaporižžjas piimafarmi, suri umbes tuhat veist

Vene vägi pommitas Velõka Bilozerka küla (Zaporižžja oblastis) lähedal asuvat piimafarmi, kaks töötajat said mürskude tagajärjel haavata, põllumajandusettevõtte 14 hoonest hävis 11 ja hukkus umbes tuhat veist, ligikaudu pool farmi kariloomadest, vahendab BNS.

31. augustil kell 01.51 tulistasid Vene väed Velõka Bilozerka küla lähedal asuvat põllumajandusettevõtet, kirjutas Zaporižžja sõjakuberner Oleksandr Staruhh kolmapäeval.

Tema sõnul tabas farmi 10-12 Vene mürsku, mille tagajärjel hävis 11 ettevõtte hoonet. Farmis oli ligi 2000 veist, kellest umbes pooled surid pommitamise tagajärjel.

“Viga said kaks töötajat: mees sai vigastusi klaasikildudest ja muudest esemetest, kiirabi viis ta minema (ta on rahuldavas seisukorras) ja naine peapõrutuse, ta sai kiirabilt esmaabi ja keeldus haiglaravist,” ütles Staruhh.

16:43

Grossi: IAEA missioon Zaporižžja tuumaelektrijaama tuleb ohutu

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) direktor Rafael Grossi väljendas veendumust, et tema organisatsiooni missiooni Zaporižžja tuumaelektrijaamas saab viia läbi ohutult, vahendab BNS.

Ühtlasi märkis IAEA juht, et agentuuri inspektorid veedavad tuumajaamas eeldatavasti “mitu päeva”.

Kanali teatel ütles Grossi enne Kiievist Zaporižžjasse lahkumist ajakirjanikele, et IAEA suutis saada missiooniks “selged tagatised” nii Venemaa kui Ukraina poolelt.

15:21

Ukraina Venemaale: lõpetage Zaporižžjasse viiva tee pommitamine

Ukraina nõudis kolmapäeval, et Venemaa lõpetaks Zaporižžjasse viiva tee pommitamise, sest seda kasutavad ÜRO inspektorid rindejoonel asuvasse tuumaelektrijaama jõudmiseks.

“Vene okupatsiooniväed peavad lõpetama koridoride pommitamise, mida kasutab IAEA missioon ja mitte takistama selle tegevust tuumajaamas,” kirjutas välisministeeriumi pressiesindaja Oleg Nikolenko Facebookis.

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) inspektorite meeskond jõudis kolmapäeval Zaporižžja linna, et sõita edasi tuumaelektrijaama, mis on Vene vägede kontrolli all.

14:40

AFP: IAEA inspektorid jõudsid Zaporižžja linna

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) inspektorid jõudsid kolmapäeval Ukraina Zaporižžja linna, kust suunduvad edasi Vene relvajõudude okupeeritud tuumajaama, ütles uudisteagentuuri AFP korrespondent, vahendab BNS.

Umbes 19 autost koosnevat konvoid, millest kümnel valgel sõidukil oli külje peal kiri “UN” (“ÜRO”), nähti Zaporižžjasse sisenemas veidi enne kella kahte päeval, ütles korrespondent.

Neljateistkümnest eksperdist koosnev missioon, mida juhib IAEA peadirektor Rafael Grossi isiklikult, asus Kiievist teele hommikul.

12:25

Kuberner: Venemaa pommitab IAEA esinduse saabumise eel Enerhodari

Venelased tahavad enne Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) missiooni visiiti luua mulje, et Enerhodari pommitatakse Dnepri vastaskaldalt Nikopolist, ütles Nikopoli piirkonna sõjakuberner Jevhen Jevtušenko kolmapäeval, vahendab BNS.

“Vene vägi pommitab vastaskaldal Enerhodari,” vahendas Ukraina portaal Unian Jevtušenko kirjutatut tema Telegram-kontol.

Jevtušenko lisas, et venelased püüavad luua visiidile saabuvale IAEA komisjonile “sobivat pilti” ja “moodustada kohalike elanike kogum, kes meediakaamerate all teavitaks seda linna pommitamisest meie veehoidla poolt”.

“Olukord provokatsioonidega on ohtlik, sest hordi sõdalased võivad oma haubitsad iga hetk meie poole tagasi keerata,” lisas ta.

IAEA moodustas Ukraina valitsuse palvel erimissiooni, et külastada Zaporižžja tuumajaama, mille sissetungijad vallutasid. Missioonil osaleb 14 rahvusvahelist asjatundjat ja seda juhib IAEA peadirektor Rafael Grossi isiklikult.

Missioon asus kolmapäeva hommikul Kiievist Zaporižžja tuumajaama poole teele.

Vene sissetungijad vallutasid Zaporižžja tuumajaama ja selle satelliitlinna Enerhodari 4. märtsil. Sestsaadik on Venemaa tagasi lükanud ettepaneku luua Zaporižžja tuumajaama ümber demilitariseeritud tsoon.

Alates augusti algusest on okupandid ajuti tuumajaama ja selle ümbrust pommitanud. Venemaa süüdistab omalt poolt jaama ründamises Ukraina relvajõude.

12:16

Ukraina taotleb Valgevene kuulutamist terrorismi toetavaks riigiks

Ukraina parlamendiliikmed tegid ülemraadale ettepaneku pöörduda rahvusvaheliste organisatsioonide, parlamentide ja maailma riikide valitsuste poole palvega tunnistada Valgevene terrorismi toetavaks riigiks, vahendab BNS.

Rahvasaadikud soovitavad ülemraadal paluda ÜRO-l, Euroopa Parlamendil, Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonil (OSCE), NATO-l, Musta Mere Majanduskoostöö Organisatsioonil (BSEC), maailma riikide valitsustel ja parlamentidel tunnistada Valgevene terrorismi sponsorriigiks.

Vastav otsuse eelnõu nr 7716 registreeriti teisipäeval ülemraadas, teatas parlamendi koduleht.

Otsuse eelnõu teksti ei ole veel avalikustatud.

11:04

USA: Venemaa määras Kirijenko Ukraina libareferendumeid läbi viima

Vene võimud määrasid kõrge ametniku Sergei Kirijenko okupeeritud Ukraina piirkondades läbi viima libareferendumeid alade Venemaaga annekteerimiseks ja teatasid, et need peetakse varsti, vahendab BNS.

President Vladimir Putini admnistratsiooni juhi esimene asetäitja Kirijenko, kes oli Boriss Jeltsini ajal peaminister, juhib püüdeid liita need alad Venemaaga, mis oleks ebaseaduslik, ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Vedant Patel.

Valge Maja üks nimetuks jääda soovinud kõrge ametnik ütles 24. augustil, et Venemaa kontrolli alla langenud Ukraina osades võidakse referendumid läbi viia lähipäevil.

Pateli sõnul võib see toimuda lähinädalatel, aga “Ühendriigid ja rahvusvaheline kogukond teavad lihtsat tõde, et kogu Ukraina on ja jääb alatiseks Ukrainaks”.

“Nende libareferendumitega püütakse luua legitiimsuse fassaad jultunud maahõivele, mis rikub Ukraina põhiseadust ja rahvusvahelist õigust,” ütles ta.

USA sõnul valmistab Venemaa ette referendumeid Ida-Ukraina aladel ja muu hulgas riigi suuruselt teises linnas Harkivis.

Aastal 2014 korraldas Venemaa referendumi Ukrainalt ära võetud Krimmi annekteerimise õigustuseks.

09:30

Briti luure: Ukraina on mõnel pool rinnet nihutanud

Ukraina vägi on suutnud Briti luure hinanngul mitmes paigas suruda rindejoont tagasi, kasutades ära suhteliselt nõrgalt kindlustatud Vene okupatsiooniväe kaitseliine, vahendab BNS.

Tõenäoliselt püüab Venemaa vastuseks sulgeda nendesse piirkondadesse tekkinud “augud”, saates sinna Donbassi üksusi, märkis luure Twitteris.

Venemaa väejuhatus loob ka uut abiväge, mis peab tugevdama Ukraina relvajõudude vasturündetegevuse all kannatavaid okupatsioonivägesid.

“Kolmas armeekorpus on tõenäoliselt alamehitatud ja selle väljaõpe napp,” ütlesid Londoni ametnikud.

Venelased jätkavad edasiliikumist Donbassis. Ukraina peastaap teatas kolmapäeva varahommikul, et vaenlane püüdis edasi liikuda Bahmuti, Vesela Dolõna ja Zaitseve suunal, kuid edutult, ja taandus.

Lisaks koondavad Vene relvajõud Zaporižžja suunale kolmanda armeekorpuse kehva väljaõppega vabatahtlikke, et jätkata pealetungi.

Sõjauuringute instituudi analüütikute sõnul viitab see sellele, et paar päeva tagasi ametlikult välja kuulutatud Ukraina relvajõudude vastupealetung sunnib venelasi oma prioriteete muutma.

Samuti usuvad asjatundjad, et Venemaa läheb üle Rostovi oblasti ja lõunapiirkonna vahel asuva olulise logistikakeskuse Melitopoli kaitsmisele.

Ukraina vägi jätkab venelaste Hersoni logistikateede pommitamist, takistades vaenlasel elavjõu, laskemoona ja varustuse täiendamist.

07:54

Zelenskõi autasustas ordeniga teiste seas ka kahte eestlast

President Volodõmõr Zelenskõi andis eelmisel nädalal kinnitatud määrusega ordenid teenete eest Ukrainale teiste seas ka kahele eestlasele, vahendab BNS.

Presidendikantselei veebiküljel 23. augusti kuupäevaga avaldatud määruse kohaselt pälvis kolmanda järgu ordeni “Teenete eest” Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei.

Vürst Jaroslav Targa ordeni kolmanda järgu pälvis Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.

Enam kui saja ordenisaaja hulgas oli mitmeid tuntud poliitikuid ja ühiskonnategelasi nii Euroopast kui mujalt maailmast.

07:34

IAEA esindus alustas Kiievist sõitu Zaporižžja tuumajaama

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) inspektorid alustasid kolmapäeva hommikul kauaoodatud sõitu Venemaa okupeeritud Zaporižžja tuumajaama Ukraina lõunaosas, ütles agentuuri juht Rafael Grossi, vahendab BNS.

“Me alustame nüüd lõpuks liikumist pärast kuus kuud kestnud… jõupingutusi. IAEA sõidab Zaporižžja tuumaelektrijaama,” ütles Grossi Kiievis ajakirjanikele enne teeleasumist.

“Olen tõesti äärmiselt teadlik selle hetke asjakohasusest, ent me oleme valmis. IAEA on valmis. Anname ülevaate missiooni järel. Me veedame seal mitu päeva,” lisas ta.

Euroopa suurima tuumajaama hõivas Vene okupatsioonivägi märtsis, üsna pea pärast Moskva kallaletungi Ukrainale 24. veebruaril.

Ukraina on süüdistanud Venemaad sõdurite, laskemoona ja sõjatehnika paigutamises tuumajaama territooriumile.

Venemaa ja Ukraina mõlemad süüdistavad teineteist hiljutistes suurtükirünnakutes tuumajaamale, mis on tõstatanud rahvusvaheliselt kartuse võimalikust tuumakatastroofist.

Ukrainas leidis 1986. aastal aset maailma ajaloo rängim tuumakatastroof, kui riigi põhjaosas asuva Tšornobõli tuumaelektrijaama üks reaktoreist plahvatas ja paiskas atmosfääri kiirgust.

Ukraina kartis esiti, et IAEA külaskäik Zaporižžjasse võiks kuidagi legitimeerida Vene okupatsiooni tuumajaamas, enne kui viimaks andsid esinduse visiidile heakskiidu.

Samas nõudis Ukraina, et missioon siseneb Zaporižžjasse Ukraina kontrollitavalt maa-alalt.

Grossiga teisipäeval kohtunud president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et ta on “väga tänulik” külaskäigu eest ja hoiatas, et olukord jaama ümbruses on “äärmiselt kurjakuulutav”.

02:21

Zelenskõi: Venemaa jätkab Zaporižžja tuumajaama ümbruse ründamist

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi süüdistas teisipäeval Venemaad Zaporižžja tuumajaama ümbruse ründamise jätkamises ajal, mil jaama peaksid külastama ÜRO inspektorid, vahendab BNS.

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) peadirektor Rafael Grossi saabus esmaspäeva õhtul Kiievisse koos 13-liikmelise meeskonnaga.

Euroopa suurim tuumajaam on olnud Vene vägede kontrolli all alates märtsi algusest.

“Kahjuks ei lõpeta Venemaa provokatsioone täpselt nendes suundades, mille kaudu missioon peab jaama saabuma,” ütles Zelenskõi teisipäeva õhtul oma traditsioonilises videopöördumises.

“Ma loodan, et IAEA meeskond saab alustada oma tööd,” ütles ta ja lisas, et olukord tuumajaamas on äärmiselt kurjakuulutav.

“See on tähtis missioon ja me teeme kõik selleks, et see saaks toimuda turvaliselt ja töötada täismahus.”

“Okupandid ei lahku jaamast, jätkavad tulistamist, ei korja tuumajaama territooriumilt oma relvi ega laskemoona. Nad hirmutavad meie tuumatöötajaid. Tuumakatastroofi oht venelaste tegevuse tõttu ei vähene isegi tunniks,” lisas ta.

Zelenskõi rõhutas, et vajalik on Zaporižžja kohene ja täielik demilitariseerimine.

01:52

Zelenskõi: aktiivne lahingutegevus käib kogu rindejoonel

Aktiivne lahingutegevus käib kogu rindejoonel, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teisipäeva õhtul videopöördumises, vahendab BNS.

Ta ütles, et lahinguid peetakse aktiivselt nii lõunas, kui Harkivi oblastis ja Donbassis.

Zelenskõi tuletas meelde, et “Vene väejuhatus sai korralduse hõivata Donetski oblast augusti lõpuks. Augusti lõpp – see on juba homme. Donbassis on aga Ukraina lipp ja ukraina kangelased”.

Ukraina presidendi sõnul on Vene väed viimastel päevadel aktiivselt tulistanud Harkivit, Mõkolajivi ja teisi linnu ning kõikjal tsiviiltaristut. Harkivis sai teisipäeval surma viis ja haavata 12 inimest.

“Meie riigi relvajõud, meie eriteenistused, meie luure teevad kõik võimaliku ja võimatu, et iga vene sõjaväelane kindlasti tunneks Ukraina vastust sellele kohutavale terrorile, mida Venemaa tõi meie maale.”

“Kogu ajutiselt okupeeritud Ukraina territooriumil, Krimmist Harkivi oblastini, ei ole Vene armeel ühtegi turvalist baasi, mitte ainsatki vaikset kohta. Meie kaitsjad hävitavad kõik laod, okupantide staabid, nende tehnika, ükskõik kus see ka asub,” ütles Zelenskõi.

Ukraina president kordas taas palvet kõigile “meie inimestele Krimmis”, et nad hoiduksid võimalikult kaugele Vene sõjaväeobjektidest, et nad ei oleks Vene baaside ja sõjalennuväljade lähedal. Samuti kutsus ta edastama Ukraina eriteenistustele infot Vene vägede kohta.

00:36

Vene väed tulistasid ööl vastu kolmapäeva Harkivi kesklinna

Vene väed tulistasid ööl vastu kolmapäeva Ukrainas Harkivi kesklinna, tabamuse sai ka üks korruselamu, edastas linnapea Ihor Terehhov, vahendab BNS.

“Otsetabamus elumajale. Tulekahju. On info kannatanute kohta,” edastas ta keskööl oma Telegrami kanalis.

30. august 2022

20:06

Ukraina tahab Odessa lisamist UNESCO maailmapärandi nimekirja

Ukraina valitsus taotleb ÜRO kultuuriagentuurilt (UNESCO) Odessa vanalinna kandmist maailmapärandi nimekirja, mil Vene väed linnale lähenevad, ütlesid teisipäeval ametnikud, vahendab BNS.

Vene väed on Odessast mitmekümne kilomeetri kaugusel.

Katariina II otsustas 18. sajandi lõpus, et Odessast peab saama Venemaa esinduslik värav Mustale merele. Tsaar Aleksander I määras linna kuberneriks Duc de Richelieu, kes vastutas linna ehitustööde eest ning kelle skulptuur seisab kuulsa Potjomkini treppi tipus.

“Odessa on praegu ohus,” ütles Ukraina kultuuriminister Oleksandr Tkatšenko AFP-le pärast kohtumist UNESCO juhi Audrey Azoulayga Pariisis.

Analüütikud hoiatavad, et Venemaa president Vladimir Putin võib võtta Odessa varsti sihikule, eesmärgiga blokeerida Ukrainale ligipääs Mustale merele. Kardetakse, et ta võib seda teha, pommitades linna sarnaselt Mariupolile.

Juulis tabasid Odessat raketid vaid mõni tund pärast seda, kui Venemaa nõustus Ukraina viljaekspordiga linna sadamast.

UNESCO sõnul annavad selle eksperdid kohapeal tehnilist abi, et Odessat oleks võimalik kiiremas korras maailmapärandi nimekirja ja ohustatud maailmapärandite nimistusse lisada.

“Sõja tõttu on oluline kanda Odessa kesklinn maailmapärandi nimekirja; see võib tõenäoliselt aidata ennetada edasist pommitamist,” ütles Tkatšenko.

UNESCO teatel on Venemaa sissetungi algusest 24. veebruaril 2022 Ukrainas purustusi saanud 175 kultuuriliselt või ajalooliselt olulist objekti.

19:11

Zelenskõi kohtus Zaporižžjasse suunduva IAEA meeskonnaga

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kohtus teisipäeval Rahvusvahelise Aatomienergia (IAEA) meeskonnaga, enne kui see külastab Zaporižžja tuumaelektrijaama, mis on Vene vägede kontrolli all, vahendab BNS.

“Me tahame, et IAEA missioon… jõuaks jaama ning teeks kõik, mis võimalik (tuuma)ohtude vältimiseks,” ütles Zelenskõi tuumaelektrijaamast, mis on olnud luubi all seoses rajatist ohustava suurtükitulega.

Euroopa suurim tuumaelektrijaam on olnud Vene vägede kontrolli all alates märtsist.

“See on tõenäoliselt üks peamisi küsimusi, mis puudutab hetkel Ukraina ja maailma ohutust,” ütles Zelenskõi, kutsudes jaama koheselt demilitariseerima ning Ukraina kontrolli alla tagasi andma.

Tuumaelektrijaam oli nädalavahetusel taas suurtükiohus, teatas Ukraina tuumaagentuur Enerhoatom. Dnepri ääres asuvale jaamale suunatud suurtükitules süüdistavad Moskva ja Kiiev teineteist.

16:45

Prantsusmaale põgenenud Vene dessantväelane rääkis kaosest armees

Isikliku kogemuse pinnalt sõjakoledustest Ukrainas kirjutanud ning sellega üleöö kurikuulsaks saanud Vene dessantväelane Pavel Filatjev saabus pühapäeval Prantsusmaale, kus ta palus poliitilist varjupaika, kui oli jätnud oma kodumaa kättemaksuhirmus, vahendab BNS.

“Kui kuulsin, et kõrgemalolijad nõudsid mulle 15-aastase vangistuse määramist libauudiste eest, mõistsin, et ma ei jõuaks siin kuhugi ning et mu advokaadid ei suudaks teha midagi minu jaoks Venemaal,” ütles Filatjev AFP-le asüülitaotlejate ootamisalal Pariisi Charles de Gaulle’ lennujaamas.

Pärast ajateenistuse lõppu liitus nüüdseks 34-aastane Filatjev mullu Venemaa 56. õhudessantpolguga, mis oli tema isa endine üksus ning paikneb Krimmis.

Dessantväelased saadeti Lõuna-Ukrainasse, kui president Vladimir Putin alustas oma niinimetatud sõjalist erioperatsiooni Kiievi vastu 24. veebruaril.

Filatjev viibis Hersoni ja Mõkolajivi linna lähedal kaks kuud, enne kui naasis rindelt silmapõletikuga.

“Meil polnud moraalset õigust rünnata teist riiki, eriti veel, kui see on meile kõige lähemal asuv riik,” kirjutas ta oma 141-leheküljelises ülevaates pealkirjaga “ZOV”, mille ta avaldas augustis sotsiaalmeediavõrgustikus VKontakte.

Pealkiri, mis vene keeles tähendab “kutset”, on kokku pandud Vene okupatsiooniväe sõjamasinate eraldustähisteks mõeldud tähtedest.

Tekstis siunab Filatjev nii armee seisukorda kui ka Moskva sissetungi Ukrainasse, mida tema hinnangul vastustavad enamik sõdureist, kuid kes kardavad seda valju häälega ütlemast.

Filatjev maalib pildi vaevu toimivast armeest, mil puudus väljaõpe ja varustus isegi enne invasiooni algust.

Relvajõud “on samasuguses seisukorras, millesse Venemaa on langenud viimasel paaril aastal”, ütles ta AFP-le.

“Aasta-aastalt kasvab kaos ja korruptsioon. Korruptsioon, korralagedus ja täieliku käegalöömise suhtumine on jõudnud vastuvõetamatute tasemeteni,” kirjutas Filatjev.

“Esimesel paaril kuul olin šokis, ütlesin endale, et see ei saa tõsi olla. Aasta lõpuks mõistsin, et ma ei tahtnud teenida seesuguses armees.”

Ent samas ei lahkunud ta armee ridadest, kui algas kallaletung Ukrainale ning leidis end koos oma üksusega liikumas naaberriigi lõunaossa.

“Kui armees valitses juba rahuajal paras segadus, korruptsioon ja apaatsus, siis oli selge, et sõjaajal, lahingus, et see pääseb veelgi enam esile ja professionaalsuse puudumine on üha ilmselgem,” märkis Filatjev.

Ta lisas, et Moskvas võimul olijad on mänginud suurt rolli “selle armee hävitamises, mille me saime pärandiks Nõukogude Liidult”.

Filatjev väidab, et tema üksus ei osalenud vägivallas tsiviilelanike ja vangide vastu, asi, mis on tekitanud ülemaailmset raevu ja süüdistusi Venemaale sõjakuritegudes, mida pandi toime tema kahe rindel oldud sõjakuu jooksul.

Pärast evakuatsiooni sõjaväehaiglasse Krimmi poolsaarel asuvasse Sevastopolisse, püüdis ta armeeteenistusest lahkuda tervislikel põhjustel. Selle asemel ähvardasid ülemused teda juurdluse alustamisega, kui ta peaks keelduma tagasi rindele minemast.

Ta lahkus Krimmist augusti alguses ja avaldas veebis oma nägemuse sõjast.

Filatjev liikus mõnda aega linnast-linna, et vältida vahelejäämist, enne kui lahkus Venemaalt ja saabus läbi Tuneesia Prantsusmaale.

“Miks ma räägin sellest üksikasjalikult? Ma tahan, et inimesed Venemaal ja kogu maailmas teaksid, kuidas see sõda juhtus, miks inimesed jätkuvalt seda peavad,” sõnas ta.

Venemaa poolelt usub Filatjev põhjuseks olevat mitte selle, et inimesed tahavad võidelda, vaid selle, et nad viibivad tingimustes, kus on äärmiselt keeruline neil loobuda.

“Armeed, kogu Venemaa ühiskonda terroriseeritakse,” ütles ta.

Filatjevi hinnangul on vaid kümnendik sõdureist sõja poolt, ülejäänud kardavad midagi öelda, lahkuda.

“Nad kardavad tagajärgi,” ütles ta.

Kui talle peaks Prantsusmaa asüüli andma, tahab Filatjev töötada selle nimel, et sõda lõppeks.

“Tahan, et võimalikult vähe noori vene mehi läheks sinna ja seoks end sellega, et nad teaksid, mis seal toimub,” ütles ta.

16:02

Ukraina vastupealetung lõunarindel tõi kaasa ägedaid lahinguid

Ukraina kaitsjad pidasid teisipäeval mitmel pool Hersoni oblastis Vene okupatsiooniväega ägedaid lahinguid, teatas Kiievi presidendikantselei, kui Ukraina relvajõud liikusid vastupealetungi raames “erinevates suundades”, vahendab BNS.

Musta merega piirneva Hersoni oblasti ja samanimelise provintsikeskuse okupeerisid Vene väeüksused sissetungi alguses kuus kuud tagasi.

Olukorras, kus sõjategevus idarindel Donbassis on suuresti toppama jäänud, on analüütikud juba mitu nädalat öelnud, et lahingutegevus liigub enne talve tulekut suure tõenäosusega lõunarindele, kust ukrainlased püüavad venelasi välja tõrjuda.

Hommikuses ülevaates teatas Ukraina presidendikantselei, et raske lahingtegevus käib pea kogu oblasti territooriumil.

“Võimsad plahvatused jätkusid läbi kogu päeva ja kogu öö,” ütles kantselei avalduses. “Ukraina relvajõud alustasid pealetungiga seotud tegevusi erinevates suundades”.

Esmaspäeva õhtul jäi president Volodõmõr Zelenskõi oma igaõhtuses pöördumises põiklevaks Ukraina relvajõudude üldise strateegia kohta, ent võttis jõulise tooni.

“Te ei kuule üksikasju üheltki juhtival kohal olevalt inimeselt, sest see on sõda,” ütles ta. “Ent okupandid peaksid teadma, et me surume nad meie piirile.”

Venemaa kaitseministeerium seevastu väitis, et Ukraina kannatas suuremahulisi kaotusi ning lõunarinde vastupealetungi käigus õnnestus venelastel tappa üle 1200 ukraina sõduri ja hävitada kümneid tehnikaühikuid.

Briti kaitseministeerium märkis, et alates augusti algusest on Venemaa püüdnud mitmel korral tugevdada oma üksusi Hersoni linna läbiva Dnipro jõe läänekaldal.

Ukraina presidendikantselei teatas, et relvajõud hävitasid pea kõik suured sillad ning Hersoni oblastis on alles vaid jalakäijatele mõeldud ülekäigukohad.

Britid lisasid, et enamik vene üksusi Hersoni lähistel on alamehitatud ja sõltuvad varustusest, mis saabuvad üle Dnipro jõe juhuslikult ja harva mõne alusega või üle pontoonsildade.

Ministeerium lisas teisipäeval, et hetkel ei ole võimalik kinnitada Ukraina väe pealetungi edenemise ulatust.

Teisipäeva varahommikul ütles Ukraina lõuna väejuhatus, et olukord on sõjaliste operatsioonide piirkonnas “pinev”.

“Vaenlane ründas meie positsioone viiel korral, ent oli edutu,” märkis väejuhatus.

Hersonist loodesse jäävas Mõkolajivis hukkus vähemalt kaks ja sai haavata 24 inimest, kui Venemaa väeüksused tulistasid hulgaliselt õhutõrjerakette linna pihta.

USA kaitseministeeriumi kõrge ametnik ütles, et Venemaal on raskusi sõdurite leidmisega ja Ukrainasse sõdima saatmisega, paljud nekruteist on vanemad, kehvas füüsilises vormis ja puuduliku väljaõppega.

Õpilased paljudes paikades üle kogu Ukraina valmistusid kooli minekuks neljapäeval. Vaid need koolid on lubatud avada õppimiseks, mil on õhurünnakute jaoks mõeldud punkrid. Ülejäänud koolid peavad jätkama veebiülese kaugõppe vormis.

“Me tahame vaid oma elu elada täiel rinnal,” ütles Kiievis uudisteagentuurile AFp 16-aastane õpilane Polina. “Me ei karda, oleme juba piisavalt elanud. Meie põlvkond on otsustanud elada praeguses hetkes.”

14:03

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri missioon saabus Kiievisse

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) missioon jõudis Kiievisse, teatas teisipäeval Ukraina energeetikaministeerium, vahendab BNS.

“Jah, IAEA missioon on juba Kiievis,” ütles energeetikaministeeriumi pressiteenistus teisipäeval Interfaxile.

Samas ei jaga nad “julgeoleku kaalutlustel” veel teavet missiooni edasistest plaanidest.

Ukraina välisministeeriumi kõneisik Oleh Mõkolenko ütles varem, et IAEA missioon peaks Kiievisse jõudma esmaspäeva õhtul ning lähipäevil alustama tööd Vene väe okupeeritud Zaporižžja tuumajaamas.

11:14

Harkivi pommitamises hukkus vähemalt viis inimest

Vene väe teisipäeva hommikuses pommirünnakus Harkivi kesklinnale hukkus vähemalt viis ja sai haavata seitse inimest, teatas linna meer Ihor Terehhov, vahendab BNS.

“Täpsustatud info kannatanute kohta. Viis hukkunut ja seitse haavatut,” kirjutas ta oma Telegrami kanalis.

Oblasti sõjakuberner Oleh Sinehubov teatas varem neljast hukkunust ja neljast haavatust.

Sinehubov kutsus inimesi üles varjenditest mitte lahkuma.

10:13

Kiiev: Hersoni oblastis käivad ägedad lahingud

Ukraina lõunaosas käivad ägedad lahingud pea kogu Hersoni oblasti territooriumil, mida Vene väed okupeerivad, teatas teisipäeval Ukraina presidendi kantselei, vahendab BNS.

“Võimsad plahvatused jätkusid kogu päeva ja öö Hersoni oblastis,” ütles kantselei avalduses.

“Raskeid lahinguid peetakse pea kogu Hersoni oblasti territooriumil. Ukraina relvajõud alustasid pealetungi eri suundades,” lisati teates.

10:03

Mõkolajiv langes Vene vägede raketirünnaku alla

Vene väed ründasid Ukrainas Mõkolajivi linna 16 raketiga S-300, põhjustas hoonetele ja transporditaristule märkimisväärset kahju, ütles teisipäeval oblasti sõjakuberner Vitali Kim, vahendab BNS.

“Väejuhatuse Jug andmetel tabas Mõkolajivi 29. augusti pärastlõunal kella 15.15 paiku kuueteistkümne õhutõrjeraketi S-300 massiline rünnak, mis tõi kaasa mitme era- ja korrusmaja hävingu ning transporditaristu rajatiste kahjustused. Selle tagajärjel sai kaks inimest surma ja 24 vigastada,” kirjutas Kim Telegramis.

05:45

Ukraina kaitsjad hävitasid lõunasuunal vähemalt 80 okupanti

Ukraina kaitsjad hävitasid lõunasuuanal vähemalt 80 Vene okupanti ja 30 ühikut vaenlase tehnikat, vahendab BNS.

“Olukord operatsioonitsoonis on stabiilselt pingeline. Vaenlane jätkab lahingutegevust taktikalisel tasandil ja üritab üksusi roteerida. Ukraina sõjaväelaste sõnul tegutsevad okupandid peamiselt õhuvägede abil. Nii ründas vaenlane päeva jooksul Ukraina positsioone sõjalennukitega viiel korral, kuid tulutult. Okupatsiooniväed tulistasid esmaspäeva õhtul ühtlasi Nikopoli ja Krõvõi Rihi. Okupandid tabasid Nikopoli, Marganetsi ja Krasnogrigorovski kogukondi. Inimesed viga ei saanud,” kirjutati teadaandes.

“Teiselt poolt tulistasid meie suurtükiväeüksused eile õhtul Hersonis, Berislavis ja Kahhovis 13 vaenlase komandopunkti. Kuus rünnakut tehti okupantide õhutõrjepositsioonidele,” lisati raportis.

04:45

Zelenskõi sõnul jätkavad Ukraina kaitsjad vaenlase hävitamist

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi rääkis esmaspäevases videosõnumis, et Ukraina kaitsjad jätkavad vaenlase logistika, baaside ja juhtimiskeskuste hävitamist, vahendab BNS.

Presidendi sõnul kohtus ta täna sõjaväelaste, sõjatööstussektori esindajate ja juhtivametnikega.

“Olulised kohtumised ja olulised teemad, aga avalikult oleks sellest vale rääkida. Aga tulemust näevad kõik aja jooksul. Nad näevad, kui meie kaitsjad hävitavad vaenlase logistika, baasid ja juhtimiskeskused. Seda me jätkame kindlalt,” toonitas Zelenskõi.

Ukraina ametnik teatas varem päeval, et Ukraina väed asusid vastupealetungile, et saada Vene vägedelt tagasi enda kontrolli alla Hersoni linn riigi lõunaosas-

“Täna korraldati võimas suurtükirünnak vaenlase positsioonide vastu tervel okupeeritud Hersoni oblasti territooriumil,” ütles oblastinõukogu saadik Serhi Hlan telekanalile Prjamõi.

“See kuulutab seda, mida me oleme oodanud alates kevadest: see on Hersoni oblasti okupatsiooni lõpetamise algus,” ütles Hlan.

Vene vägi okupeeris Hersoni 3. märtsil.

Ukraina meedia teatas varem viitega lõuna väejuhatuse pressiesindaja Natalja Humenjukile, et Kiievi vägi asus rindel rünnakule “mitmest suunast”.

Pressiesindaja ütles meediakanalile Hromadske, et Ukraina relvajõud alustasid pealetungi mitmes Lõuna-Ukraina piirkonnas.

Mõni Venemaa okupatsiooniväe üksus põgenes Ukraina relvajõudude survel oma positsioonidelt Hersoni oblastis, edastas Ukraina operatiivväerühm Kahhovka.

Telekanali CNN andmetel on Ukraina kaitsejõud vabastanud vähemalt neli asulat.

04:05

Zelenskõi: Krimmis ja Donbassis alanud sõda peab seal ka lõppema

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles esmaspäeval, et sõda algas Krimmis ja Donbassis ning peab seal Ukraina sõjaväe jõudmisega riigipiirile ka lõppema, vahendab BNS.

President toonitas, et täna austab Ukraina nende sõdurite mälestust, kes on andnud oma elu Ukraina eest.

“See mälestuspäev on kavandatud 29. augustile, et meenutada kõigile 2014. aasta traagilisi sündmusi. See, et see sõda, mis sai alguse meie Krimmi okupeerimisest Venemaa poolt ja katsega hõivata Donbass ja peab sellega ka lõppema – vabastatud Krimm, vabastatud Donbassi linnad ja meie vägede väljumine Ukraina riigipiirile,” rääkis Zelenskõi.

Zelenskõi sõnul on Ukraina alati seda eesmärki silmas pidanud.

“Olen kindel, et te kõik mõistate, mis toimub, mille nimel me võitleme ja mille poole püüdleme. Ja meie sõdurid ei vaja toetuseks mingeid ülevoolavaid avaldusi ega infolaineid. Ukraina võtab tagasi oma ja naaseb oma aladele – Harkivi piirkonda, Luhanski oblastisse, Donetski oblastisse, Zaporižžjasse, Hersoni, Krimmi ja loomulikult kogu meie Musta ja Aasovi mere aladele. Maosaarest Kertši väinani. Nii see saab olema,” rõhutas riigipea.

Presidendi kinnitusel sõnul ei jää okupantidele Ukraina pinnal ühtegi kohta.

03:01

Zelenskõi andis nõu eluga pääseda soovivatele Vene sõjaväelastele

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles esmaspäevases videopöördumises, et kui Venemaa sõjaväelased tahavad ellu jääda, siis on neil aeg põgeneda või alla anda, vahendab BNS.

“Kes see tahab teada, millised on meie plaanid? Te ei kuule konkreetselt midagi üheltki vastutavalt inimeselt. Sest see on sõda. Ja nii on sõjas,” ütles president.

Zelenskõi rõhutas samas, et okupandid peaksid ka ilma selleta teadma, et Ukraina sõjavägi ajab nad piirini.

“Meie piirini, mille joon pole muutunud. Okupandid teavad seda hästi. Kui Vene sõjaväelased tahavad ellu jääda, siis on aeg põgeneda. Minge koju. Kui te kardate Venemaale oma koju tagasi pöörduda, siis noh, soovijad võivad alla anda ja me tagame neile Genfi konventsioonide kõigi normide täitmise,” rääkis Zelenskõi.

Riigipea hoiatas, et kui okupandid teda ei kuula, siis tegelevad nendega Ukraina kaitsjad, kes “ei peatu enne, kui vabastavad kõik, mis Ukrainale kuulub”.

“Ja see pole midagi erilist. Oleme sellest rääkinud juba 187 päeva,” toonitas riigipea.

02:10

Pentagon: Venemaal on raskusi Ukrainasse sõdurite värbamisega

Venemaal on raskusi Ukrainasse uute sõdurite värbamisega ja seda isegi vanglaid kaasates, teatas esmaspäeval USA kaitseministeeriumi ametnik, vahendab BNS.

Ühtlasi on värskelt värvatud sõdurid aina vanemad, kehvas vormis ja väljaõppeta.

Ametnik tõi välja Venemaa presidendi Vladimir Putini eelmisel neljapäeval väljastatud määruse suurendada riigi armee arvu umbes 10 protsenti 1,15 miljoni sõjaväelaseni alates järgmise aasta jaanuarist.

“Venemaa on juba alustanud värbamispüüdluste laiendamist, aga see pingutus neil pärast viimase kuue kuu jooksul saadud suuri isikkoosseisu kaotusi tõenäoliselt ei õnnestu,” ütles anonüümseks jääda soovinud ametnik ajakirjanikele.

“Nad on seda teinud osaliselt uutele värvatutele vanusepiirangu kaotamisega ja ka vangide kaasamisega, kuid ka sellest ei piisa. Paljud neist uutest sõduritest on vanemad, sobimatud ja kehva väljaõppega,” rääkis ametnik.

Pentagoni järelduse kohaselt ei pruugi Venemaa meetmed olla piisavad isikkoosseisu suurendamiseks kavandatud määrani.

USA asekaitseminister Colin Kahl hindas augusti alguses, et pärast 24. veebruari sissetungi Ukrainasse on seal tapetud või haavata saanud 70-80 000 venelast.

29. august 2022

23:06

Zelenskõi võrdles Venemaad apla alligaatoriga

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kordas esmaspäeval taas, et Venemaa ei taha mingisuguseid läbirääkimisi ja võrdles Venemaa Föderatsiooni muu hulgas apla alligaatoriga, vahenad

Zelenskõi märkis seda Sloveenias korraldatud strateegilisel foorumil osalejate poole pöördudes.

President rõhutas, et Ukraina soovib oma territooriumid tagastada.

“Aga igasugused läbirääkimiste puhul on vajalik, et mõlemad pooled seda tahavad. See on järjekordne Venemaa võimude avalik vale. Nad ei ole läbirääkimisteks valmis, nad ei taha neid. Nende arusaama kohaselt on läbirääkimised ultimaatum, kus meie peame tunnistama, et Donbass ja Krimm on Venemaa alad,” rääkis Zelenskõi.

“See on lihtsalt ablas alligaator, kellel on tohutu ahnus võõra vara järele. Ükskõik, kuidas võid millest sa nendega räägid, aga poole aasta pärast tulevad nad ikka tagasi mõnda meie teist territooriumi tahtma. Tahan, et kõik koos meiega sellest teadlikud oleksid,” jätkas president.

Riigipea sõnul tuleb endale ühtlasi aru anda, et tegelikult pole Venemaa nii tugev ja võimas.

“See legend suurest ja tugevast riigist tuleks unustada. Ja me näitame seda lahinguväljal,” rõhutas Zelenskõi.

19:44

Zelenskõi tegi Euroopale ahvatleva gaasipakkumise

“Ukrainas on märkimisväärsed maagaasimaardlad, piisavalt vabu gaasihoidlaid ja see võib suurendada elektrieksporti, mistõttu võib Ukrainast saada Euroopa kontinendi energiajulgeoleku üks tagajaist,” ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

“Ukrainast võib saada – ja ma usun sellesse – saada üks Euroopa kontinendi energiajulgeoleku tagajaist. Koos Ukrainaga suudate vältida selliste hinnakriiside kordumist,” ütles ta ONS Foundationi rahvusvahelisel konverentsil “Põhjamerede šelfid”.

Seega on Ukrainal Zelenskõi sõnul Euroopa Liidu piiri lähedal ainulaadne gaasihoidla, mille maht on üle 30 miljardi kuupmeetri. Eurooplased saavad neid kasutada.

“Nad küsivad meilt: kuidas saame aidata? See on nii praktiline – kasutage meie gaasihoidlaid sel hooajal. Täna on meil näiteks vaba mahtu – 15 miljardit kuupmeetrit. Ukraina vajab kolme miljardit lisavaru, mida palume hoida meie jaoks, ja veel 12 miljardit kuupmeetrit – see võib olla talvel kogu Euroopa julgeoleku tagamiseks vajalik gaas. Saate meid aidata. Ja see on teie abi meile, ja teile endale,” ütles Zelenskõi.

Ta lisas, et ka Ukrainas on märkimisväärsed maagaasimaardlad.

Presidendi sõnul võivad Ukraina gaasimaardlad mängida Euroopa jaoks samasugust stabiliseerivat rolli kui Norra maardlad.

“Kutsume kõiki investoreid, töövõtjaid ja teenindusettevõtteid tulema Ukraina gaasitootmisse. Kui soovite meid pragmaatiliselt aidata, siis palun, see on tööriist. Hankige litsentsid, sõlmige toodangu jagamise lepingud, teostage uuringuid ja puurimisi. Oleksime teile tänulikud,” jätkas riigipea.

Ta märkis, et Ukraina valmistub suurendama elektrieksporti EL-i riikidesse.

“Vaatamata sõjale pakume sõja ajal seda eksporti ja meie elekter on palju odavam kui praegu turul. Saame reaalselt kaasa aidata EL-i naaberriikide elukalliduskriisile,” sõnas ta.

Samuti kutsus ta üles investeerima “rohelise” energia ja “rohelise” vesiniku tootmisse Ukrainas.

“Meie riik on üks parimaid asukohti kogu Euroopa “rohelise” energia ja “rohelise” vesinikuga varustamiseks. Meil ​​on selleks kõik olemas – piisavalt ruumi, hea tuul, hea päike, aga ka valmis energialogistika – need on võimsad elektriliinid, need gaasitorud, mida saab kasutada vesiniku jaoks – loomulikult pärast asjakohast moderniseerimist,” ütles riigipea.

“Euroopa iseseisvumine Venemaast, eriti energiasektoris, on kõigi eurooplaste jaoks põhimõttelise tähtsusega. Ja see pole esimene kord, kui me ütleme, et koos Ukrainaga suudab Euroopa teha palju rohkem kui koos Venemaaga,” rõhutas Zelenskõi.

17:44

Ametnik: Ukraina hakkas Hersoni okupatsioonist vabastama

Ukraina väed asusid vastupealetungile, et saada Vene vägedelt tagasi enda kontrolli alla Hersoni linn riigi lõunaosas, ütles esmaspäeval kohalik ametnik, vahendab BNS.

“Täna korraldati võimas suurtükirünnak vaenlase positsioonide vastu… tervel okupeeritud Hersoni oblasti territooriumil,” ütles oblastinõukogu saadik Serhi Hlan telekanalile Prjamõi.

“See kuulutab seda, mida me oleme oodanud alates kevadest: see on Hersoni oblasti okupatsiooni lõpetamise algus,” ütles ta.

Vene vägi okupeeris Hersoni 3. märtsil.

Herson oli esimene suurem linn, mis langes venelaste okupatsiooni alla pärast sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril.

Hlan lisas, et Ukraina sõjaväelastel on lõunarindel nüüd “eelis”. Viimastel nädalatel on mitu korda rünnatud piirkonnas sildu, et tõkestada ja häirida Venemaa armee varustuskanaleid ja muud logistikat.

Ukraina meedia teatas varem viitega lõuna väejuhatuse pressiesindaja Natalja Humenjukile, et Kiievi vägi asus rindel rünnule “mitmest suunast”.

Pressiesindaja ütles meediakanalile Hromadske, et Ukraina relvajõud alustasid pealetungi mitmes Lõuna-Ukraina piirkonnas.

Mõni Venemaa okupatsiooniväe üksus põgenes Ukraina relvajõudude survel oma positsioonidelt Hersoni oblastis, edastas Ukraina operatiivväerühm Kahhovka.

Jutt on positsioonidelt lahkunud nõndanimetatud Donetski rahvavabariigi 109. rügemendist ja neid toetanud, kuid lahinguväljalt põgenenud Vene õhudessantväelastest.

Ühtegi eelnevat väidet ei ole sõltumatud allikad veel kinnitanud, märkis uudisteagentuur AFP.

Hersoni näol on Ukraina põllumajanduse jaoks tegemist tähtsa piirkonnaga, see on Hersoni oblasti pealinn. Hersoni oblast piirneb annekteeritud Krimmi poolsaarega, mis langes Venemaa kätte 2014. aastal.

Juuli lõpus ütles Hlan, et Ukraina relvajõud vallutavad piirkonna septembriks tagasi.

15:42

Ukraina: Donetski RV ja Vene sõdurid taandusid Hersoni oblastis

Hersoni oblastis taandus esmaspäeval oma positsioonidelt isehakanud Donetski rahvavabariigi 109. polk ning Vene õhudessantväelased põgenesid lahinguväljalt sootuks, teatas Kahhovka operatiivväejuhatus, vahendab BNS.

“Donetski rahvavabariigi 109. polk taganes oma positsioonidelt Hersoni oblastis, neile toeks olnud Vene õhudessantväelased põgenesid lahinguväljalt,” seisis väejuhatuse Facebooki postituses.

Samas ei avaldanud lõuna väejuhatuse pressikeskuse juht Natalia Humenjuk esmaspäevases teabetunnis Ukraina relvajõudude võimaliku lõunasuunalise pealetungi kohta üksikasju.

“Eelkõige peaksite praegu teadma, et igasugune sõjaline operatsioon vajab vaikust. Ja see, et igasugused rindeuudised sellist elevust tekitavad, on tegelikult hübriidsõja, teabesõja oludes väga vale. Mõistke, et igasugune tegevus, isegi kui see on väga innustav tuleb viia loogilise lõpuni, alles siis saab see olla tõhus. Seetõttu on uudis, see innustas kõiki, edaspidi tuleb aga olla kannatlik ja mõista väeosade ja tegevuse järjestuse reegleid,” ütles ta.

14:25

Donetski sissid teatasid Horlivka rajoonis Kodema küla hõivamisest

Isehakanud Donetski rahvavabariik teatas, et võttis oma kontrolli alla Horlivka rajoonis asuva Kodema küla, vahendab BNS.

“29. augusti seisuga vabastas Donetski ja Luhanski rahvavabariigi väerühm Venemaa relvajõudude tuletoel 271 asulat, sealhulgas Kodema,” seisis Donetski sisside staabi esmaspäevases avalduses.

14:21

Scholz lubas toetada Balkanimaade, Gruusia ja Ukraina liitumist EL-iga

Saksa kantsler Olaf Scholz lubas esmaspäeval toetada kuue Lääne-Balkani riigi, Moldova, Gruusia ja Ukraina ühinemist Euroopa Liiduga, kuid rõhutas, et bloki laienemine 30 või 36 liikmeni nõuab ka reforme, vahendab BNS.

“Nende liitumine EL-iga on meie huvides,” ütles Scholz kõnes Praha Karli ülikoolis, kus esitles oma nägemust bloki tuleviku kohta.

Laienedes peab aga kaduma liikmesriikide vetoõigus ja toimuma üleminek häälteenamuse süsteemile, et EL-i otsustusprotsessid ei hanguks, lausus ta.

Vene invasioon on praeguse ühehäälsuse süsteemi juba proovile pannud, seda ajal mil kiired otsused on muutunud üha olulisemaks.

“Otsime koos kompromisse. Võin kujutada näiteks ette häälteenamusega hääletamist valdkondades, kus on eriti oluline, et me kõneleks ühel häälel, näiteks sanktsioonipoliitika või inimõigustega seonduv,” ütles Scholz, tuues välja ka maksupoliitika.

Ta lisas, et liikmesriigid ei pea valima ainult “ei” või “jah” vahel, vaid võivad jääda ka “konstruktiivselt erapooletuks”.

Scholz rõhutas ka, et Ukraina sõda on toonud välja “Euroopa relvajõudude ja kaitse-eelarvete koordineerimata kahanemise”, mida tuleb parandada “koordineeritud kasvuga”.

See tähendab Euroopa ettevõtete suuremat koostööd relvastusprojektides ning ühist tootmist ja hankimist.

Saksamaa hakkab Scholzi sõnul oma õhutõrjesüsteemi “väga märkimisväärselt” tugevdama ja rajab selle nõnda, et see saaks kaitsta ka naaberriike Baltimaadest Skandinaaviani.

Kantsler ei avaldanud süsteemi kohta üksikasju, kuid märtsis ütles ta, et kavas on osta Iisraeli raketitõrjesüsteem, mis võib pakkuda kaitset ka naaberriikidele.

Lisaks kutsus ta liitlasi koordineerima Ukraina pikaajalist toetamist ja looma tööjaotust riigi relvastamisel.

“Võin näiteks näha Saksamaad võtmas erilist vastutust Ukraina suurtüki- ja õhutõrjevõimekuse ülesehitamisel,” lausus ta ja lubas toetada Kiievit nii kaua kui vaja.

14:11

Kreml kutsus tuumajaamaga seoses Ukrainale survet avaldama

Kreml kutsus esmaspäeval avaldama survet Kiievile, et leevendada pingeid Moskva kontrollitavas Zaporižžja tuumaelektrijaamas, kus mõlemad vaenupooled süüdistavad teineteist kompleksi pommitamises.

“Kõik riigid on kohustatud avaldama survet Ukraina poolele, et see peataks Euroopa kontinendi ohustamise suurtükitulega” Kagu-Ukrainas asuva tuumajaama pihta, ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele.

Peskov kõneles ajal, mil Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juht Rafael Grossi on teel Euroopa suurimasse tuumaelektrijaama, mis on olnud Venemaa okupatsiooniväe kontrolli alla alates Moskva invasiooni alguspäevadest.

“Oleme oodanud seda missiooni pikka aega. Me peame seda vajalikuks,” ütles Peskov.

Tema sõnul tagab Moskva IAEA esinduse visiidi julgeoleku, kui nad viibivad Venemaa kontrolli all oleval alal, “võttes arvesse riske, mis seal pidevalt valitsevad”.

Venemaa sõjavägi tungis Ukrainasse 24. veebruaril ning on sestsaadik tekitanud ulatuslikku kahju taristule, hävitanud terveid linnu ja linnaosasid, tapnud, piinanud, vägistanud ja küüditanud kümneid tuhandeid inimesi ning sooritanud arvukalt sõjakuritegusid, mida uurivad lisaks Ukraina võimudele nende partnerid mitmest riigist ja ühendusest.

12:50

G7 nõudis IAEA-le piiramatut ligipääsu Zaporižžja tuumajaamale

Tööstusriikide ühendus G7 nõudis esmaspäeval ÜRO tuumaagentuuri ekspertrühmale piiramatut ligipääsu Vene vägede okupeeritud Ukraina Zaporižžja tuumajaamale, mida on viimastel nädalatel korduvalt rünnatud, vahendab BNS.

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) töötajad peavad saama ligipääsu kõigile Ukraina tuumarajatistele aegsasti, turvaliselt ja ilma igasuguste piiranguteta, seisis G7 massihävitusrelvade leviku tõkestamise eest vastutava direktorite rühma avalduses.

IAEA töötajatele tuleb lubada ka vaba suhtlust nende rajatiste käitamise eest vastutava Ukraina personaliga, nõudis ühendus.

Vene relvajõudude jätkuv kontroll tuumajaama üle kujutab endast tõsist ohtu jaama rajatiste ohutusele ja julgeolekule, märgiti avalduses.

“See tegevus tõstab märkimisväärselt tuumaõnnetuse või vahejuhtumi ohtu ning seab ohtu Ukraina ja tema naaberriikide elanikud ning rahvusvahelise kogukonna,” hoiatasid G7 riigid.

Aatomienergiajaama ei tohi kasutada sõjategevuseks või sõjaliste ressursside ladustamiseks, ütlesid nad.

11:47

Kiiev: Venemaa on kaotanud 47 100 sõjaväelast

Venemaa on Ukrainas viimase ööpäeva jooksul kaotanud 350 sõjaväelast, viis tanki, viis raketiheitjat, kuus drooni ning alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse on Ukraina relvajõud hävitanud umbes 47 100 Vene sõjaväelast, vahendab BNS.

“Vaenlase lahingukaotused ajavahemikul 24.02 kuni 29.08 on esialgselt järgmiselt: isikkoosseisu likvideeritud umbes 47 100 (+350) inimest, tanke 1947, soomukeid 4269, suurtükke 1060, raketiheitjaid 279, õhutõrjesüsteeme 149, lennukeid 234, helikopterid 203, operatiivtaktikalisi droone 844, tiibrakette 196, laevu / paate 15 ühikut, sõidukeid ja paakautosid 3188, eritehnikat 101 ühikut,” seisis teates.

10:35

Zelenskõi vallandas rahvuskaardi asejuhataja

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tagandas Jaroslav Spodari Ukraina rahvuskaardi ülema asetäitja kohalt, vahendab BNS.

Vastav 26. augusti seadlus avaldati pühapäeval Ukraina riigipea veebilehel.

08:36

Grossi: IAEA ekspertrühm suundub Zaporižžja tuumajaama

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juht Rafael Grossi ütles esmaspäeval, et on teel Ukraina Zaporižžja tuumaelektrijaama, mida on viimastel nädalatel korduvalt rünnatud, vahendab BNS.

“See päev on saabunud, IAEA Zaporižžja toetus- ja abimissioon on nüüd teel,” säutsus Grossi Twitteris, lisades, et ÜRO tuumajärevalve ekspertrühm jõuab Euroopa suurimasse tuumajaama hiljem sel nädalal.

Tuumaagentuur on juba mitu kuud jaamale ligipääsu palunud ja hoiatanud, et seal on tõsine tuumakatastroofi oht.

Vene väed okupeerisid kuue reaktoriga Zaporižžja tuumajaama 24. veebruaril alanud invasiooni varases etapis. Moskva ja Kiiev on sestsaati süüdistanud teineteist rünnakutes tuumakompleksi lähedal.

Ukraina tuumaagentuur Enerhoatom hoiatas laupäeval taaskordse rünnaku järel radioaktiivse lekke ohu eest.

ÜRO on kutsunud sõjalist tegevust jaama lähedal peatama.

Ukraina kartis algul, et IAEA visiit legitimeeriks Vene okupatsiooni, kuid lõpuks avaldati missioonile toetust.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi palus reedel IAEA-l saata ekspertrühm nii kiiresti kui võimalik.

Neljapäeval ja reedel oli jaam esimest korda oma neljakümneaastase ajaloo jooksul Ukraina elektrivõrgust lahtiühendatud, Enerhoatom tõi põhjuseks invasioonivägede tegevuse.

02:39

Kiiev: ükski terrorist ei jää Ukraina linnade ründamise eest vastuseta

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles pühapäeval, et okupandid veel tunnevad tema kaitse- ja julgeolekuvaldkonna esindajate kohtumise tagajärgi ning ükski terrorist ei jää Ukraina linnade ründamise eest vastuseta, vahendab BNS.

Uudisteportaali Unian teatel võtsid kohtumisest osa Ukraina relvajõudude, luure, julgeolekuteenistuse, siseministeeriumi ning teiste riigikaitsestruktuuride esindajad.

Zelenskõi sõnul olid kõik pühapäeval arutatud küsimused tähtsad, kuid ta ei saa nende kohta midagi täpsemat öelda.

“Kuid okupandid tunnevad selle tagajärgi – meie kaitsjate edasises tegevuses. Ükski terrorist ei jää vastuseta löökide eest meie linnadele. Zaporižžja, Orihhiv, Harkiv, Donbass – kõigi eest saavad nad vastuse.”

01:56

Zelenskõi: Ukraina naaseb Donbassi

President Volodõmõr Zelenskõi rõhutas pühapäeval, et Ukraina naaseb Donbassi, vahendab BNS.

“Donbass on praegu peaaegu hävitatud Vene löökidega, laastatud. Uhke ja kuulsusrikas Ukraina Donetsk on Vene okupatsioonis alandatud, röövitud,” ütles Zelenskõi traditsioonilises videopöördumises.

“Kuid Ukraina naaseb. Tingimata. Donbassi elanikele tuleb tagasi väärikus. Võimalus elada tuleb tagasi. Võimalus elada turvaliselt ja jõukalt,” lausus ta.

“Just seda hakkab sümboliseerima meie Ukraina lipp, kui me heiskame selle Donetskis, Gorlivkas, Mariupolis, kõikides Donbassi ja Aasovi mere linnades, kõikides rajoonides, mis on Vene okupatsiooni all: Harkivi, Zaporižžja, Hersoni piirkonnas. Ja kindlasti – Krimmis. Ukraina mäletab kõike,” ütles ta.

28. august 2022

23:58

Linnapea: Vene väed tulistavad Enerhodari

Vene väed tulistavad Ukrainas Enerhodari, teatas pühapäeva õhtul linnapea Dmõtro Orlov.

Uudisteportaali Unian teatel ütles Orlov oma Telegrami kanalis, et tule all on kaks mikrorajooni. Ta kutsus elanikke hoiduma akendest eemale.

Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak ütles, et venelased püüavad ise Enerhodari tulistades provotseerida ja šantažeerida maailma.

Moskva süüdistas tulistamises Ukraina vägesid, väites, et kannatada sai seitse inimest.

19:16

Ukraina sõjaväeluure: Moskva plaanib mobiliseerida veel 90 000 meest

Venemaa kavatseb mobiliseerida sõjategevuseks Ukrainas veel 90 000 sõjaväelast, vahendas portaal Unian pühapäeval.

Agressor on Ukraina sõtta “kahurilihaks” meelitanud juba 160 000 sõdurit, rahvuskaarti arvestamata, märkis kaitseministeeriumi luure peadirektoraat (GUR).

Luure kohaselt kavatseb Venemaa suurendada oma mobilisatsioonireserve ja plaanib mobiliseerida umbes 90 000 sõjaväelast, teatas GUR-i pressiteenistus viitega peadirektoraadi esindaja Vadõm Skibitski sõnadele üleriiklikult edastatavas telesaates.

Teate kohaselt kasutab Vene väejuhatus selleks erinevaid lähenemisviise. Püütakse meelitada niinimetatud vabatahtlike pataljone kui ka reservpataljone ehk “maa lahinguarmee reservi” (BARS) pataljone, mida nad nüüd värbavad igasse sõjaväeringkonda, et korvata kaotusi, suurendada oma jõupingutusi ja suurendada just selle rühma arvu, mida saab meie riigi vastu kasutada.

Skibitski lisas, et Venemaal on täna märkimisväärseid probleeme oma relvajõudude mehitamisega.

“Aeg hakkab otsa saama, välksõda nad ei saavutanud. Kas rohkemate inimeste mobiliseerimine Venemaal aitab? Võib-olla veel mitte. Sest esiteks langeb sõjaväe moraal sõjategevuse läbiviimisel. Teiseks jääb järjest vähemaks lepingutaotlejaid, kes soovivad vabatahtlikult Vene Föderatsiooni relvajõudude ridadesse astuda. Lisaks algas suurlinnade elanike seas paanika, sest keegi ei taha minna lihtsalt väeteenistusse ja veelgi enam sõtta,” ütles ta.

Ukraina luure on varem rääkinud Vene sõdurite massilisest keeldumisest Kasahstanist koju naasta. Jutt käib tuhandetest sõjaväelastest täisrelva ja varustusega.

Üldiselt usub peadirektoraat, et sügis tuleb otsustav sõjas sissetungijate vastu, tõenäoliselt september-oktoober.

02:30

Ukraina relvajõud hävitasid Hersoni lähedal mitu okupantide ladu

Ukraina relvajõud hävitasid Hersoni lähedal mitu okupantide ladu, õhutõrjesüsteeme ja varustust, vahendas ukrainlaste meediakanal Unian oblastivõimude ja väejuhatuse informatsiooni.

Oblastinõukogu saadik  Serhi Hlan märkis ühtlasi, et kahjustada said mitu silda, mis raskendas sissetungijate logistikat.

“Okupandid ei kavatse Hersoni oblastist taganeda. Kuid samas märgivad eksperdid, et Vene armeel on juba praegu raskusi relvadega,” sõnas Hlan.

“Okupandid jätkavad piirkonnas terrorit – murravad elumajadesse, rüüstavad ja röövivad inimesi,” rääkis ametnik.

Hlani sõnul avaldavad okupandid praegu tugevat survet vanematele, et nad paneksid oma lapsed kooli, sest 1. septembril peavad nad andma üldsusele pildi, et haridusprotsess on edukalt alanud.

“Nad hirmutavad trahvide ja isegi vanemlike õiguste äravõtmisega neid, kes keelduvad lapsi koolidesse saatmast. Aga õppeasutusi avavad nad samas minimaalselt,” ütles ametnik.

27. august 2022

13:49

Energoatom: Zaporižžja tuumajaamas on radioaktiivse lekke oht

Ukraina Zaporižžja tuumaelektrijaamas, mille on okupeerinud Vene väed, valitseb radioaktiivse lekke oht, teatas Ukraina energiaettevõte laupäeval.

Ettevõtte Energoatom kinnitusel on Venemaa tuumajaama viimase päeva jooksul korduvalt pommitanud.

“Perioodiliste mürsutabamuste tagajärjel on kahjustada saanud jaama taristu, on oht vesiniku lekkeks ja radioaktiivsete ainete eraldumiseks ning tuleoht on suur,” teatas Ukraina energiaagentuur Telegramis.

08:55

Venemaa tõkestas ÜRO-s tuumadesarmeerimise deklaratsiooni

Venemaa tõkestas reedel ÜRO ühisdeklaratsiooni vastuvõtmise tuumadesarmeerimise kohta, kuna Moskva leidis, et see sisaldab “poliitilisi” aspekte.

ÜRO tuumadesarmeerimise konverents oli eelnevalt kestnud neli nädalat.

Tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu (NPT) 191 allkirjastanud osapoolt vaatavad selle uuesti üle iga viie aasta järel, et takistada tuumarelvade levikut, edendada täielikku desarmeerimist ning tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist.

Riigid pidasid ÜRO peakorteris New Yorgis läbirääkimisi alates 1. augustist. Reedel toimunud lõppsessioon lükkus seejuures mitme tunni võrra edasi. 

Foorumi eesistuja Gustavo Zlauvinen Argentiinast märkis, et pärast seda, kui Venemaa teksti vaidlustas, polnud võimalik kokkuleppele jõuda. 

Venemaa esindaja Igor Višnevetski sõnul oli 30-leheküljeline lõpptekst “tasakaalust väljas”, sest mõned paragrahvid olid seal poliitilise sisuga. Venemaa oli ainus riik, kes teksti vaidlustas.

Moskva vastuseis oli seotud Vene vägede hõivatud Ukraina Zaporižžja tuumaelektrijaama puudutavate paragrahvidega. Tekst väljendas “tõsist muret” seoses sõjaliste tegevustega Ukraina tuumajaamades. Samuti öeldi, et nende väljumisel Ukraina kontrolli alt on negatiivne mõju turvalisusele.

Konverentsil oli kõne all ka rida muid küsimusi, sealhulgas Iraani tuumaprogramm ning Põhja-Korea tuumakatsetused.

ÜRO peasekretär António Guterres hoiatas foorumi avasõnas, et maailm on silmitsi “tuumaohuga, millist pole nähtud alates külma sõja haripunktist”.

“Täna on inimkond vaid ühe arusaamatuse, üks valearvestuse kaugusel tuumahävingust,” märkis Guterres. 

01:13

Podoljak: läbirääkimised Venemaaga oleks Ukraina “surmaotsus”

Venemaa kasutab ära igasuguse katkestuse sõjategevuses, et taastuda ja alustada veelgi tugevamat pealetungi Ukraina vastu, seetõttu oleksid läbirääkimised Venemaaga Ukraina jaoks surmaotsus, vahendas portaal Unian reede õhtul presidendikantselei juhi nõuniku Mõhhailo Podoljaki sõnu.

President Volodõmõr Zelenskõi on riskidest teadlik ega soovi hetkel Venemaaga läbirääkimisi pidada. Sama seisukoht on ka Ukraina ühiskonnas, sõnas Podoljak usutluses väljaandele The Hill.

“President Zelenskõi on ühemõtteliselt (läbirääkimiste) vastu ja Ukraina ühiskond on vankumatu. Oleme riskidest täiesti teadlikud,” ütles ta.

Seetõttu keskendub Putin Podoljaki hinnangul tõenäoliselt kurnamissõjale, et vähendada rahvusvahelist toetust, kuni tema väed saavad ülekaalu.

“Nad hakkavad manipuleerima meeleolude, kulisside taguste tegudega, süvendavad seda sõjaväsimust,” ütles ta ja hoiatas, et Venemaa on võimeline tekitama erinevaid kriise, näiteks saatma Euroopa piiridele tohutul hulgal migrante.

Podoljak märkis ka, et Moskva võib “mõelda mingitele terrorirünnakutele Euroopa infrastruktuurirajatiste vastu, et jõuda mingisugusele läbirääkimispositsioonile või kaitsta oma kasu ja plaane”.

“Me mõistame seda võimalust väga hästi ja jätkame sellekohast arutelu oma partneritega,” ütles Podoljak.

26. august 2022

16:15

Leedu ostab Poolalt Ukraina tarvis kaks kamikaze-droonisüsteemi

Leedu saavutas Poola ettevõttega kokkulepe õhulahingusüsteemide Warmate ostmiseks, need kamikaze-droonisüsteemid ostetakse Ukrainale, teatas Leedu kaitseministeerium (SM) reedel, vahendab BNS.

Selles leppis Poola ettevõtte WB Group esindajatega kokku asekaitseminister Vilius Semeška.

Kaitseministeerium tegutseb vahendajana Leedu elanike kogutud raha eest droonide ostmisel Ukrainale.

“Leppisime tootjatega kokku, et meie inimeste annetatud summa eest, mis on mõeldud Poolast lennulahingusüsteemi ostmiseks, ostetakse kaks komplekti, mis koosnevad stardisüsteemist ja 37 mürsust ehk nn kamikaze-droonist,” märkis aseminister.

Droonid võivad hävitada tanke, komandopunkte. Nende droonide ostmine lepiti kokku Ukraina relvajõududega.

Tootjad tarnivad need süsteemid oktoobris-novembris.

Droonid Warmate kaaluvad ligi 5,7 kg, nende lennuulatus on 30 km, kiirus 150 km/h ja on eriti tõhusad – drooni saab ülesandeks ette valmistada viie minutiga.

Selleks ostuks kogus raha Laisvės TV looja Andrius Tapinas. Tema algatus “Legion of Boom” kogus üle 2 miljoni euro, pool sellest summast läheb Warmate õhulahingusüsteemi soetamiseks.

Ülejäänud summa eest ostetakse UkrJeti toodetud Ukraina kamikaze-droone UJ-23 Topaz.

Kaitseministeerium andis juulis Ukrainale üle lahingudrooni Bayraktar TB2. Vahendid selleks kogusid Leedu elanikud, kuid tootja, Türgi firma Baykar otsustas selle annetada.

Kogutud 1,5 miljonit eurot kasutati drooni varustamiseks relvadega ning ülejäänud 4,4 miljonit eurot kulutati muuks kaitse- ja humanitaarabiks Ukrainale.

14:57

Zaporižžja tuumajaam ühendati taas Ukraina elektrivõrku

Venemaa kontrolli all olev Zaporižžja tuumaelektrijaam ühendati taas Ukraina elektrivõrku, teatas Ukraina tuumaagentuur Enerhoatom, vahendab BNS.

“Täna, 26. augustil 2022 kell 14:04 päeval ühendati taas elektrivõrku üks jõuplokk, mis eile peatati,” teatas Enerhoatom Telegramis.

12:10

Itaalia rahastab kahe miljoni euroga Ukraina demineerimist

Itaalia aitab Ukrainat sõjajärgsel ülesehitustööl, sealhulgas demineerimisel, ütles Itaalia välis- ja rahvusvahelise koostöö minister Luigi Di Maio reedel kohtumisel Ukraina siseministri Denõss Monastõrskõiga, vahendab BNS.

“Alates tänasest on Itaalial nii riigi kõrgeimal kui ka kohalikul tasandil võimalik liituda Ukraina taastamise projektidega. Selle projekti raames otsustasime eraldada kaks miljonit eurot demineerimiseks,” ütles Di Maio.

Ukraina siseministeeriumi kommunikatsiooniosakonna sõnul teatas Itaalia välisministeeriumi juht lepingu sõlmimisest Itaalia linnavolikogudega.

“Paljud Itaalia linnad on sõlminud Ukraina linnadega koostöömemorandumid. See on linnade vennaskond, mis sündis kas enne sõda või selle ajal. Ja me tahame seda kanalit kasutada Ukraina uuendamiseks,” märkis ta.

Di Maio täpsustas ka, et Itaalia saab Ukraina päästjatele üle anda osa demineerimistehnikast juba lähiajal.

Lisaks arutati mullu 2021. aastal sõlmitud Ukraina-Itaalia politseikoostöö valitsustevahelise kokkuleppe ratifitseerimise kiirendamist.

12:04

Zaporižžja tuumajaama personal jätkab 5. ja 6. reaktori käivistustöid

Vene vägede okupeeritud Ukraina Zaporižžja tuumajaama operatiivstaap teeb töid viienda ja kuuenda jõuploki elektrivõrku tagasiühendamiseks, edastas reedel riiklik tuumainspektsioon viitega riigiettevõttele Enerhoatom, vahendab BNS.

Tuumajaam ühendati 25. augustil esimest korda ajaloos Ukraina energiasüsteemist täielikult lahti.

Reedehommikuse teate kohaselt tagatakse Zaporižžja tuumajaama enda elektrienergiavajadus Ukraina energiasüsteemist, turvasüsteemide toimimise kohta hetkel kommentaare ei ole.

Tuumainspektsioon teatas ka, et Vene väe pommitabamuste tagajärjel sai kahjustada estakaad, mis ühendas tuumajaama teist energiaplokki erikorpusega, mis on mõeldud radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks ja deaktiveerimiseks.

Kahjustada said estakaadi läbivad võrguvee ja keemiliselt soolatustatud vee torustikud.

Samuti said kahjustada erihoones paiknevate kiirgusseire andurite sideliinid ning Zaporižžja tuumajaama telefoniliinid.

“Operatiivpersonal tuvastas katkestused ja lokaliseeris kahjustatud torustike osad, hinnatakse tuumajaama kiirgus- ja keskkonnaolukorda,” seisis teates.

25. augustil sai Vene väe tegevuse tõttu kahjustada viimane elektriliin, mis ühendas Zaporižžja tuumajaama Ukraina energiasüsteemiga.

Ohutuse tagamise süsteemid peatasid kaks töötavat plokki, viienda ja kuuenda. Okupeerimisest peale töötas jaama kuuest energiaplokist kaks, seejärel töötas kaks nädalat kolm plokki ja hiljuti taas vaid kaks plokki.

11:50

Spiegel: venelased nuhivad Saksamaal Ukraina sõdurite järele

Saksa julgeolekujõududel on andmeid, et Vene salateenistus nuhib Saksamaal Lääne relvi kasutama õppivate Ukraina sõdurite järele, kirjutas reedel ajakiri Spiegel, vahendab BNS.

Saksa relvajõud on märganud kahtlaseid autosid kahe koha läheduses, kus ukrainlastele väljaõpet antakse. Treeningpaikade kohal on nähtud väikseid droone, mis on kiiresti kadunud, ütles Spiegel allikaid avaldamata.

Kõnealused kohad on Idar-Oberstein Lääne-Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal, kus Ukraina sõdureid õpetatakse kasutama iseliikuvaid haubitsaid PzH 2000, ja Baieris Grafenwöhris, kus USA sõjaväelased õpetavad ukrainlasi Lääne suurtükisüsteemidega töötama.

Julgeolekuallikad kahtlustavad venelasi ka skannerite abil Ukraina sõdurite mobiiliandmete hankimises, kirjutas Spiegel.

04:15

Zelenskõi võrdles Venemaad Titanicuga

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles neljapäevases videopöördumises Venemaa kohta, et see Titanic tabas 24. veebruaril oma jäämäge ega suuda vee peal püsida, vahendab BNS.

“Oleme praegu sellises olukorras, kui on juba selge, et vaenlane oma eesmärke ei saavuta, aga veel on vaja aega ja veel on vaja pingutada, et nad kaotaksid kõigis oma kalkulatsioonides. Peame taluma seda aega ja tegema koos partneritega kõik vajalikud jõupingutused,” rõhutas president.

Zelenskõi lubas avaldada survet Vene terroristidele kõigil rinnetel – sõjarindel, poliitilisel rindel, majandusküsimustes ja infosfääris.

“Iga mürsu peale antakse sissetungijatele vastus,” rõhutas riigipea.

Riigipea lisas, et Venemaa on Ukraina, Euroopa ja kogu maailma jaoks ette valmistanud palju probleeme, kriise ja katastroofe.

“Kuid suurim katastroof on tema ise, see terroririik ise. See Titanic tabas 24. veebruaril oma jäämäge ja ükskõik kui kõvasti nad püüavad pinnal püsida, see neil ei õnnestu,” oli Zelenskõi veendunud.

Zelenskõi ütles päev varem iseseisvuspäeva videosõnumis, et pole olemas pomme, mis võiksid vabaduse kustutada ja kunagi ei tule rakette, mis võiksid murda rahva tahte.

“Pole olemas selliseid pomme, mis võiksid vabaduse kustutada. Ja kunagi ei tule selliseid rakette, mis suudavad murda rahva ja nende inimeste tahet, kes endasse usuvad,” sõnas president.

03:36

IAEA juht tahab lähipäevil külastada Zaporižžja tuumajaama

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhataja Rafael Grossi tahab juba lähipäevil külastada Zaporižžja tuumajaama Ukrainas, vahendab BNS.

Vene meedia andmetel on lepitud kokku IAEA rahvusvahelise komisjoni visiidis tuumaelektrijaama, mis peaks aset leidma augusti lõpus või septembri alguses. Uniani andmetel tugines Vene uudisteagentuur TASS oma uudises Venemaa suursaadiku asetäitja ÜRO juures Dmitri Poljanski sõnadele.

Grossi kinnitas hiljem plaane ise.

“Peaaegu iga päev toimub Zaporižžja tuumajaamas või selle läheduses mõni uus intsident. Me ei saa enam aega raisata. Olen otsustanud lähipäevil isiklikult juhtida IAEA missiooni tuumajaamas, et aidata tuumajaama stabiliseerida,” ütles Grossi avalduses.

Lääne meediakanal France 24 teatas juba varem päeval, et  Zaporižžja tuumajaama võidakse juba lähipäevil saata IAEA missioon.

“See juhtub väga varsti. Mõne päeva pärast. Arvan, et oleme väga-väga lähedal lõplikule ja täielikule kokkuleppele mõlema poolega,” ütles IAEA juht usutluses telekanalile.

“Me töötame selle missiooni kallal. Usun, et see on võimalik,” ütles Grossi.

Juhataja sõnul on jaamast saanud kui mitte sihtmärk, siis sõjaliste rünnakute eest kaitsmata objekt, mis on täiesti lubamatu.

“Viis olukord stabiilseks muuta on tagada kohapeal rahvusvaheline kohalolek. Poolte vahel on põhimõtteline kokkulepe. Tegelen üksikasjadega,” kinnitas IAEA peadirektor.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi ütles neljapäevases videopöördumises, et IAEA ja teised rahvusvahelised organisatsioonid peavad tegutsema palju kiiremini.

“Põhiline on see, et meil on vaja sellist rahvusvahelist survet, mis sunnib okupante Zaporižžja tuumajaama territooriumilt viivitamatult taganema. IAEA ja teised rahvusvahelised organisatsioonid peavad tegutsema palju kiiremini, kui need seda praegu teevad. Iga minut, mil Vene sõjaväelased viibivad tuumajaama juures, on globaalse kiirguskatastroofi oht,” rõhutas president.

02:23

Zelenskõi sõnul oli vestlus Bideniga pikk ja tõhus

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi sõnul oli neljapäevane telefonivestlus Ühendriikide presidendi Joe Bideniga pikk ja tõhus, vahendab BNS.

“Meie tänane vestlus president Bideniga oli väga konstruktiivne, positiivne, üsna pikk ja tulemuslik. Meil õnnestus arutada kõiki Ukraina ja vabaduse kaitsmise seisukohalt eluliselt olulisi küsimusi,” ütles riigipea.

President märkis, et tänas vestluse käigus Bidenit ja kõiki USA inimesi kaitseabi ja juhtivrolli eest ka Ukraina makromajanduslikul toetusel.

Zelenskõi tõi välja, et 24. augustil leppis Ühendriikide president kokku kuue miljardi USA dollari suuruses uues abipaketis Ukrainale, millest kolm miljardit kaitseabi ja kolm miljardit Maailmapanga süsteemi kaudu finantsabiks.

“Ja eriti tänasin president Bidenit sellesse paketti õhutõrje kaasamise eest. Me saame tõesti olla kindlad, et Venemaa raketiterrorist saab üle, kui Ukraina saab õhutõrjesüsteemid NASAMS,” arvas riigipea.

Zelenskõi ja Biden arutasid Uniani andmetel ühtlasi Ukraina järgmisi samme võidu suunas ja Venemaa sõjakuritegude eest vastutusele võtmise tähtsust. Zelenskõi rääkis Bidenile samuti Ukraina elamute ja infrastruktuuri hävingu ulatusest.

Ukraina president tegi oma USA kolleegile ettepaneku tugevdada kahepoolset koordineerimist, et lahendada kiireloomulised probleemid hävinenud infrastruktuuri taastamisega.

Zelenskõi andis Bidenile ka ülevaate olukorrast Zaporižžja tuumaelektrijaamas ja sellega kaasnevatest globaalsetest riskidest.

Valge Maja avalduse kohaselt kutsusid Biden ja Zelenskõi Venemaad üles tagastama Ukrainale kontroll tuumajaama üle.

“Mõlemad liidrid kutsusid Venemaad üles tagastama Ukrainale täielik kontroll Zaporižžja tuumaelektrijaama üle ja võimaldama Rahvusvahelisele Aatomienergiaagentuurile juurdepääsu tuumajaamale,” seisis avalduses.

USA välisministeerium mõistis juba varem hukka Venemaa tegevuse Zaporižžja tuumajaamas, mis lülitati neljapäeval riigi elektrivõrgust välja.

“Elekter, mida tuumajaam toodab, kuulub õigustatult Ukrainale. Kõik katsed jaam Ukraina elektrivõrgust lahti ühendada ja elekter okupeeritud aladele ümber suunata on vastuvõetamatud,” ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Vedant Patel ajakirjanikele.

Biden õnnitles Ukrainat veelkord iseseisvuspäeva puhul ja avaldas imetlust Ukraina rahva üle, kes on viimase poole aasta jooksul oma riigi suveräänsust kaitstes maailma inspireerinud.

USA president kinnitas jätkuvat toetust Ukrainale ja andis värske teabe sõjalise abi kohta, mille hulgas juba varemalt teatavaks tehtud umbes kolme miljardi USA dollari eraldamisest Ukraina pikaajalise kaitsevõime toetamiseks.

01:36

Ukraina on sel nädalal hävitanud seitse okupantide laskemoonaladu

Ukraina sõjavägi on sel nädalal hävitanud juba seitse okupantide lasklemoonaladu, teatas kaitseväe pressikeskuse juht Natalia Gumenjuk, vahendab BNS.

“Okupantide laskemoonalaod on meie suurtükiväe üks prioriteetseid sihtmärke, kuna need on varud, mida vaenlane kavatseb meie üksuste vastu kasutada. Vaatamata sellele, et nad üritavad neid laiali paigutada. Meie sekkumised on olnud sihipärased ja me leiame ikka uusi vaenlase ladustuskohti ja hävitame need. Sel nädalal on juba hävitatud seitse laskemoonaladu ja ma arvan, et see pole veel lõpp, sest veel paar päeva nädalas järgi ja meil on veel aega,” rääkis Gumenjuk.

Pressijuhi sõnul on õnnestunud tõsiselt häirida ka vaenlase transporditeid ja logistikat.

“Kahhovka sillal on liiklus täielikult seisma pandud ja üritatakse rajada alternatiivseid transporditeid,” rääkis pressijuht.

“Üritatakse kasutada praame ja pontoone ning püütakse rajada uusi ületuskohti. Aga mürsutuli, mille all me seda ala hoiame, ulatub kõigile nendele objektidele. Seega pärast nende püstitamist saavad need uuesti kahjustada,” jätkas Gumenjuk.

“Ühtlasi ei vasta alternatiivsed lahendused suutlikkusele, mida nad praegu vajavad. See tähendab, et rasketehnika kolonni pole ikka võimalik mööda neid pontoone transportida,” lisas pressitöötaja.

25. august 2022

23:42

Zelenskõi: IAEA peab tegutsema palju kiiremini

Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) ja teised rahvusvahelised organisatsioonid peavad tegutsema palju kiiremini, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

President tõi välja, et päeval oli esimene kord Zaporižžja tuumaelektrijaama ajaloos, kui see oli täielikult elektrivõrgust lahti ühendatud.

“Avariikaitse töötas pärast seda, kui Vene mürsk kahjustas jaama väljundvõimsuse viimast tööliini Ukraina energiasüsteemi. Diiselgeneraatorid töötasid kohe, et anda energiat jaamale endale, et seda pärast seiskamist toetada,” rääkis Zelenskõi.

President rõhutas, et maailm peab mõistma, millist ohtu see kujutab.

“Kui diiselgeneraatorid poleks sisse lülitunud ja pärast elektrikatkestust poleks töötanud automaatika ja tegutsenud personal, siis praegu oleks kõik sunnitud kiirgusõnnetuse tagajärgedega tegelema,” seletas Zelenskõi.

“Venemaa on pannud Ukraina ja kõik eurooplased kiirguskatastroofi äärele. Ukraina lõunaosa – okupeeritud piirkonnad – on juba humanitaarkatastroofi olukorras. Venemaa on toonud meie maale degradatsiooni, mida pole kunagi varem siin nähtud,” tõdes riigipea.

Zelenskõi kinnitas ukrainlastele, et võimud teevad kõik, et vältida hädaolukorra stsenaariumi, kuid see ei sõltu ainult Ukrainast.

“Põhiline on see, et meil on vaja sellist rahvusvahelist survet, mis sunnib okupante Zaporižžja tuumajaama territooriumilt viivitamatult taganema. IAEA ja teised rahvusvahelised organisatsioonid peavad tegutsema palju kiiremini, kui need seda praegu teevad. Iga minut, mil Vene sõjaväelased viibivad tuumajaama juures, on globaalse kiirguskatastroofi oht,” rõhutas president.

23:24

USA mõistis hukka Venemaa tegevuse Zaporižžja tuumajaamas

USA mõistis neljapäeval hukka Venemaa tegevuse Zaporižžja tuumajaamas, mis lülitati neljapäeval riigi elektrivõrgust välja, vahendab BNS.

“Elekter, mida tuumajaam toodab, kuulub õigustatult Ukrainale. Kõik katsed jaam Ukraina elektrivõrgust lahti ühendada või elekter okupeeritud aladele ümber suunata on vastuvõetamatud,” ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Vedant Patel ajakirjanikele.

Patel tõi samas välja, et Ühendriike pole teavitatud kiirgusnäitajate tõusust tuumaelektrijaama ümbruses, mille eest tema sõnul tuleb tänada elektrijaama “julgeid ja ennastsalgavaid töötajaid”.

Euroopa suurim tuumaelektrijaam Zaporižžjas on olnud Vene vägede käes sõja esimestest nädalatest alates ja jäänud sestpeale rindejoonele.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) ja teised rahvusvahelised organisatsioonid peavad tegutsema palju kiiremini, kui nad teevad seda praegu.

President tõi välja, et päeval oli esimene kord Zaporižžja tuumaelektrijaama ajaloos, kui see oli täielikult elektrivõrgust lahti ühendatud.

“Avariikaitse töötas pärast seda, kui Vene mürsk kahjustas jaama väljundvõimsuse viimast tööliini Ukraina energiasüsteemi. Diiselgeneraatorid töötasid kohe, et anda energiat jaamale endale, et seda pärast seiskamist toetada,” rääkis Zelenskõi.

President rõhutas, et maailm peab mõistma, millist ohtu see kujutab.

“Kui diiselgeneraatorid poleks sisse lülitunud ja pärast elektrikatkestust poleks töötanud automaatika ja tegutsenud personal, siis praegu oleks kõik sunnitud kiirgusõnnetuse tagajärgedega tegelema,” seletas Zelenskõi.

22:51

IAEA: Zaporižžja tuumajaama elektriliin töötab taas

Ukrainas asuva Zaporižžja tuumajaama elektriliini töö on taastatud, teatas neljapäeva õhtul Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA), vahendab BNS.

Mööda liini liigub tuumajaama elekter, mida see muu hulgas vajab oma reaktorite jahutamiseks.

IAEA andmetel on Ukraina võimud teavitanud, et neljapäeval katkes liin kahel korral. Sel ajal töötas lähedalasuva soojuselektrijaama väiksem ülekandeliin, mida saab kasutada elektrijaama varutoite tootmiseks.

Elektrijaamani jookseb tavapäraselt neli elektriliini, kuid kolm neist on juba varem kahjustada saanud. 

Elektrijaama käitamise eest vastutav Ukraina tuumaenergiaagentuur Enerhoatom teatas varem päeval, et tuumajaam on esimest korda kogu elektrijaama ajaloos täielikult elektrivõrgust lahti ühendatud.

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhataja Rafael Grossi tahab juba lähipäevil külastada Zaporižžja tuumajaama Ukrainas, teatas ööl vastu reedet ukrainlaste meediakanal Unian.

“Peaaegu iga päev toimub Zaporižžja tuumajaamas või selle läheduses mõni uus intsident. Me ei saa enam aega raisata. Olen otsustanud lähipäevil isiklikult juhtida IAEA missiooni tuumajaamas, et aidata tuumajaama stabiliseerida,” ütles Grossi avalduses.

22:23

Biden ja Zelenskõi pidasid telefonikõne Zaporižžja tuumajaamaga seoses

Ühendriikide president Joe Biden ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi pidasid neljapäeval telefonikõne seoses olukorraga Zaporižžja tuumajaamas, vahendab BNS.

Valge Maja avalduse kohaselt kutsusid Biden ja Zelenskõi Venemaad üles tagastama Ukrainale kontroll tuumajaama üle.

“Mõlemad liidrid kutsusid Venemaad üles tagastama Ukrainale täielik kontroll Zaporižžja tuumaelektrijaama üle ja võimaldama Rahvusvahelisele Aatomienergiaagentuurile juurdepääsu tuumajaamale,” seisis avalduses.

USA välisministeerium mõistis juba varem hukka Venemaa tegevuse Zaporižžja tuumajaamas, mis lülitati neljapäeval riigi elektrivõrgust välja.

“Elekter, mida tuumajaam toodab, kuulub õigustatult Ukrainale. Kõik katsed jaam Ukraina elektrivõrgust lahti ühendada ja elekter okupeeritud aladele ümber suunata on vastuvõetamatud,” ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Vedant Patel ajakirjanikele.

Biden õnnitles Ukrainat veelkord iseseisvuspäeva puhul ja avaldas imetlust Ukraina rahva üle, kes on viimase poole aasta jooksul oma riigi suveräänsust kaitstes maailma inspireerinud.

USA president kinnitas jätkuvat toetust Ukrainale ja andis värske teabe sõjalise abi kohta, mille hulgas juba varemalt teatavaks tehtud umbes kolme miljardi USA dollari eraldamisest Ukraina pikaajalise kaitsevõime toetamiseks.

16:42

Linnapea: Energodaris algas elektrivarustuse taastamine

Ukrainas Enerhodaris alustasid kommunaalettevõtete töötajad ja Zaporižžja tuumajaama spetsialistid linna elektrivarustuse taastamist, ütles meer Dmõtro Orlov, vahendab BNS.

“Pärast selle protsessi lõppu algab reoveepumpla ühendamine. Ja järgmise sammuna taastatakse puurkaevude töö,” kirjutas Orlov Telegramis.

Ta märkis, et spetsialistid teevad kõik endast oleneva, et need tööd lähiajal lõpule viia.

Enerhodar jäi neljapäeval Vene pommirünnaku tagajärjel täielikult ilma elektri- ja veevarustusest.

16:36

Zaporižžja tuumajaam lülitati Ukraina elektrivõrgust välja

Vene vägede kontrolli all olev Ukraina Zaporižžja tuumajaam lülitati neljapäeval riigi elektrivõrgust välja, teatas Ukraina tuumaenergiaagentuur Enerhoatom, vahendab BNS.

“Sissetungijate tegevus põhjustas (Zaporižžja tuumajaama) väljalülitamise elektrivõrgust – esimest korda jaama ajaloos,” ütles Enerhoatom Telegramis.

Euroopa suurim tuumaelektirjaam Zaporižžjas on olnud Vene vägede käes sõja esimestest nädalatest alates ja jäänud sestpeale rindejoonele.

Viimastel nädalatel on Moskva ja Kiiev süüdistanud teineteist rünnakutes tuumajaama ümbruses.

Enerhoatomi teatel ühendati jaam Ukraina elektrivõrgust lahti pärast seda, kui selle lähedal asuva soojuselektrijaama tuhamäe tulekahju lülitas ühe elektriliini kaks korda välja.

Ülejäänud kolm elektriliini olid juba varem Vene vägede rünnakutes kannatada saanud, lisas operaator.

Selle tulemusena lülitati elektrijaama kuuest reaktorist kaks, mis veel töötasid, võrgust välja.

Enerhoatomi sõnul on juba alustatud tööd ühe reaktori taas võrguga ühendamiseks.

Ukraina ametnike sõnul hõivas Venemaa tuumajaama selleks, et juhtida elekter 2014. aastal annnekteeritud Krimmi poolsaarele.

16:08

Putin käsib relvajõududel 2023. aastal isikkoosseisu suurendada

Vene president Vladimir Putin andis relvajõududele käsu suurendada Ukraina sõjaga seoses isikoosseisu 137 000 sõjaväelase võrra, vahendab BNS.

Neljapäeval allkirjastatud seadluses ei selgitata, kas isikkoosseis peaks kasvama väeteenistusse kutsutavate, vabatahtlike arvu suurenemisega või mõlema kombinatsioonina.

Kreml on öelnud, et “sõjaväe erioperatsioonist” Ukrainas võtavad osa ainult vabatahtlikud lepingulised sõdurid. Teated üldmobilisatsiooni plaanist on seni tagasi lükatud.

15:38

Ukraina suurtükivägi andis taas löögi tähtsale Antonivski sillale

Ukraina suurtükiväelased andsid neljapäeval taas löögi strateegiliselt tähtsale Antonivski sillale ning hävitasid Vene suurtükiväe komandopunktid Kahhovka ja Berõslavi rajoonis, teatas operatiivväejuhatus Jug, vahendab BNS.

“Antonivski silla seisukorda “korrigeeriti” taaskord vastupidiselt okupantide kavatsustele. Arvestades kahjustusi ja pidevat tulejuhtimist, ei julge okupatsiooniväed silda kasutada ega remontida,” märkis operatiivväejuhatus.

Väejuhatuse teatel hävitati ka üks Vene vägede laskemoonaladu Nova Kahhovkas

14:46

EL: Venemaa tuleb raketiterrori eest vastutusele võtta

Euroopa Liit mõistis neljapäeval hukka Venemaa rünnaku Ukraina Tšaplino linna raudteejaamale ja hoiatas, et “raketiterrori süüdlased võetakse vastutusele”, vahendab BNS.

Vene väed tegid kolmapäeval raketirünnaku Dnipropetrovski oblastis asuva linna raudteejaamale, viimastel andmetel sai surma 25 inimest, neist kaks lapsed. Vigastatuid on 31.

EL taunib tõsiselt Venemaa rünnakut tsiviilelanikele, ütles ühenduse välispoliitikajuht Josep Borrell.

Ta ei täpsustanud, mil moel kavatseb Brüssel Moskva vastutusele võtta, aga järgmisel nädalal juhatab ta Prahas EL-i välis- ja kaitseministrite kohtumist, kus Ukraina sõda kindlasti kõne alla tuleb.

EL-i liikmesriigid on kehtestanud Venemaale rea karme majandussanktsioone ja paljud toetavad Kiievit relvadega.

Borell on aga tunnistanud, et EL-i ühtset toetust veel rangematele meetmetele on raske saavutada, kuna energia hinnatõus annab valusa hoovi Euroopa ettevõtetele ja tarbijatele.

Prahas teeb ta ettepaneku, et EL hakkaks Ukraina sõdureid välja õpetama.

13:39

Hispaania saatis Ukrainale sõjavarustust

Hispaania andis 2,5 miljoni euro suuruse sõjalise abi raames Ukrainale üle soomusmasinad, laskemoona ja muud, kirjutas ajaleht El País viidates Hispaania kaitseministeeriumile, vahendab BNS.

“Kaitseministeeriumi saadetud asjade hulgas on umbes 20 soomukit, 75 kaubaalust välisuurtükkide ja õhutõrjepatareiga ning 1000 tonni diislikütust umbes 2,5 miljoni euro väärtuses. Nii soomusmasinad kui laskemoon on juba kohal Ukraina võimude käsutuses,” seisab El Paísi neljapäevases artiklis.

Lisaks relvadele on “kiirtellimusel” valmistatud 30 000-ne partii talivorme, 15 600 jopet, 15 000 tänavaülikonda ja mitu tuhat täiendavat riietuseset. Saadetis on kavandatud selle aasta septembrisse.

“See on kindel kohustus, mis on kujunenud selle sõja algusest peale. Kogu selle aja jooksul ei ole meie riik lõpetanud vahendite saatmist Ukraina rahva seaduslikuks kaitseks,” seisis Hispaania kaitseministeeriumi avalduses.

13:36

USA: Mariupoli protsess on Putini kihutustöö

Kavandades Venemaa hõivatud Mariupolis Ukraina kaitsjate vastu niinimetatud “tribunale”, üritab Kreml vältida vastutust Putini vallutussõja eest ja juhtida tähelepanu kõrvale karmidelt tõenditelt Vene väe Ukrainas toime pandud julmuste kohta, kuulutas USA saatkond Ukrainas, vahendab BNS.

“Kavandades Vene kontrolli all olevas Mariupolis Ukraina kaitsjate vastu niinimetatud tribunale, püüab Kreml hiilida kõrvale vastutusest Putini vallutussõja eest ja juhtida tähelepanu kõrvale tugevatelt tõenditelt Vene vägede Ukrainas toime pandud julmuste kohta,” säutsus saatkond neljapäeval Twitteris.

Rõhutatakse, et kavandatavad näidisprotsessid on ebaseaduslikud ja õigusemõistmise mõnitamine.

“Kõigil Ukraina relvajõudude sõjaväelastel, sealhulgas relvajõudude koosseisu kuuluvatel kodu- ja välisvabatahtlikel, on Genfi konventsioonide kohaselt õigus sõjavangi staatusele,” teatas saatkond.

13:34

Vaatlejad: Venemaa kasutab kobarpomme Ukrainas “laialdaselt”

Venemaa on laialdaselt kasutanud kobarpomme Ukrainas, põhjustades sellega sadu tsiviilohvreid ning tekitades kahju kodudele, koolidele ja haiglatele, teatasid neljapäeval rahvusvahelised vaatlejad, vahendab BNS.

Alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 24. veebruaril, on registreeritud, teatatud või kahtlustatud sadu juhtumeid, kus Vene väeüksused on kasutanud kobarpomme, teatas Kobarmoona Koalitsioon (CMC) oma aastaraportis.

Ukraina vägi näib olevat samuti kasutanud kobarmoona mitmel puhul, märkisid vaatlejad 2022. aasta raportis, mis võtab kokku nende relvade kasutamise kõikjal maailmas.

Ei Venemaa ega Ukraina ole liitunud konventsiooniga, mis keelustab kobarpommide kasutamise, üleandmise, tootmise ja ladustamise. Sellele leppele on allkirja andnud 110 riiki ja 13 muud ühendust.

“Venemaa laialdane rahvusvaheliselt keelustatud kobarmoona kasutamine Ukrainas näitab jultunud hoolimatust inimelu, humanitaarpõhimõtete ja seaduslike normide suhtes,” ütles selle aasta raporti koostamisega tegelenud Mary Wareham.

“Kobarmoona jätkuva kasutamise ühemõtteline hukkamõistmine Ukrainas on ülioluline, et tugevdada nende relvade häbimärgistamist ning teha lõpp ohule, mida need endast kujutavad,” sõnas ta.

Sajaleheküljeline raport juhatab sisse peatse konventsioonile allakirjutanute järjekorras 10. iga-aastase kohtumise, mis leiab aset ÜRO Genfi esinduses 30. augustist 2. septembrini.

12:43

Raudtee: Venemaa rünnaku ohvrite arv Dnipropetrovskis kerkis 25-ni

Venemaa kolmapäevases rünnakus Dnipropetrovski raudteejaamale surma saanud inimeste arv on kerkinud 25-ni, teatas riiklik raudtee-ettevõte neljapäeva hommikul, vahendab BNS.

Tšaplino linna raudteejaama tabanud raketirünnakus on kümneid vigastatuid.

“Tänase hommiku seisuga on meil 25 surnut, seal hulgas kaks last, ja 31 vigastatut, seal hulgas kaks last,” märkis Ukraina Raudtee oma Telegrami kontol.

Vene okupantide järjekordsest rünnakust teatas varem ÜRO Julgeolekunõukogu istungil Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi.

Zelenskõi andmetel rünnati Dnipropetrovski oblastis asuvat raudteejaama.

“Just siis, kui kavatsesin seda pöördumist siin teha, sain informatsiooni, et Venemaa tegi raketirünnaku Dnipropetrovski oblastile. Viimastel andmetel otse Tšaplino raudteejaamale. Praegu põleb seal neli reisivagunit. Hetkeseisuga on hukkunud vähemalt 22 inimest ja umbes 50 saanud vigastada. Päästjad töötavad. Kuid kahjuks võib ohvrite arv veel kasvada. Selline on meie igapäevane elu,” rääkis Zelenskõi ÜRO Julgeolekunõukogus.

“Nii valmistus Venemaa selleks ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumiseks,” lisas Ukraina riigipea.

“Tšaplino on meie valu täna,” ütles Zelenskõi.

Zelenskõi ütles kolmapäeva õhtul videosõnumis:

“Meie peamine ja kõige tähtsam päev on lõppemas – Ukraina iseseisvuspäev. Meie iseseisvus ei lõpe kunagi ning järgnevad meie 32. iseseisvuspäev ja 33. iseseisvuspäev ja kõik iseseisvuspäevad edasi, kuni kestab maa peal aeg. Ukraina on igavesti ja muutub iga päevaga ainult tugevamaks. Ja absoluutselt kõik maailmas saavad sellest aru. Alates ÜRO Julgeolekunõukogust kuni eranditult kõigi pealinnadeni maailmas,” ütles Zelenskõi.

“Seetõttu me ei tagane oma teelt. Võitleme. Täname kõiki, kes meid toetavad. Hoolime oma riigist. Hoiame oma ühtsust. Sama ühtsust nagu iga päev selle kuue kuu jooksul ja mitte ükski vaenlane ei saa meid võita. Pole olemas selliseid pomme, mis võiksid vabaduse kustutada. Ja kunagi ei tule selliseid rakette, mis suudavad murda nende inimeste tahet, kes endasse usuvad,” jätkas president.

Aprillis tabas Venemaa raketirünnak riigi idaosas Kramatorskis rongijaama, kus hukkus vähemalt 57 inimest, kes ootasid platvormil rongi, et riigi lääneossa evakueeruda.

Sõja seitsmendal kuul on lahingutegevus koondunud Ukraina ida- ja lõunaossa, kus kumbki pool ei ole märkimisväärseid liikumisi suutnud teha.

Kiiev süüdistab Moskvat pidevalt Ukraina linnade ründamises kaugmaarakettidega.

12:20

Välisminister: Saksamaal on Ukrainale relvade saatmisega raskusi

Relvatarnete jätkumist Saksamaalt Ukrainasse raskendab asjaolu, et Bundeswehril endal napib varustust, ütles Saksamaa välisminister Annalena Baerbock usutluses ZDF-ile, vahendab BNS.

“Saksamaa edasised relvatarned ei saa olema kerge ülesanne,” ütles Baerbock. “Põhjuseks on meie enda väe ebapiisav varustatus,” vahendas telekanal.

“Kahjuks on meie olukord selline, et meil on oma varudest absoluutne puudus,” ütles minister.

Tema sõnul pidi Saksamaa kaitsetööstuse tulemusena tootma seadmeid spetsiaalselt Ukraina jaoks. Samal ajal teatas Baerbock, et Kiiev vajab sügisel uusi relvatarneid ning Saksamaa annab peagi Ukrainale üle õhutõrjesüsteemid Irris-T.

Lisaks mainis Saksamaa välisminister, et viimastel aastatel täheldatud Saksamaa suhete halvenemist Ida-Euroopa riikide ja Balti riikidega. Tema hinnangul oli üheks põhjuseks riikide erimeelsused projekti Nord Stream 2 osas. Samal ajal, selgitas ta, tekkis raskusi Saksa relvade üleandmisega Ida-Euroopa riikidesse, mis vastutasuks pidid saatma asendatavad vanad relvad Ukrainasse. Baerbock lisas, et raskerelvade tarnimine Saksamaalt Ida-Euroopasse “ei olnud otsustav”.

09:58

Pentagon ei näe Kiievi vajadust ATACMS-rakettide järele uues relvaabis

USA kaitseministeerium konsulteerib Kiieviga Ukraina relvajõudude praeguste vajaduste üle rindel ja usub, et hetkel ei lähe HIMARS-seadmete jaoks tarvis ATACMS-i rakette, mille laskekaugus on kuni 300 kilomeetrit, vahendab BNS.

Ukraina sõjaväelased kasutavad neile antud GMLRS-i 70 kuni 80 kilomeetri ulatuses väga tõhusalt, ütles teabetunnis USA poliitikaküsimuste asekaitseminister Colin Kahl.

Kahl märkis, et Ukraina on juba ära kasutanud sadu GMLRS-e, millel on “lahinguväljal uskumatu mõju”.

“Meie hinnangul on GMLRS praegusteks lahinguteks kõige sobivam laskemoon. Seega oleme seadnud esikohale GMLRS-ide saatmise ukrainlastele, mida neil pole vaja mitte ainult idas rinde hoidmiseks, vaid ka hoo andmiseks mujal riigis,” sõnas Kahl.

Samal ajal peab Pentagon Kiieviga nõu Ukraina relvajõudude praeguste vajaduste üle rindel.

“Kuid usume, et hetkel peaksime keskenduma GMLRS-ile, mitte ATACMS-ile.”

USA president Joe Biden otsustas kolmapäeval anda Ukrainale ligi kolme miljardi dollari suuruse sõjalise abipaketi.

Järjekordne relvaabi sisaldab õhutõrjesüsteeme, droone, suurtükisüsteeme ja radareid.

09:50

Sõjakuberner: Venemaa tulistas Krõvõi Rihi kobarpommidega

Ukraina Krõvõi Rihi sõjakuberner Oleksandr Vilkul ütles neljapäeval, et Vene vägi tulistas kolmapäeva õhtul linna kobarmoonaga, vahendab BNS.

“Mitu raketiheitjat Tornado-S (laskeulatus kuni 120 kilomeetrit) tulistas Metallurgitšeski rajooni kobarmoonaga. Tagajärgi täpsustatakse,” kirjutas ta Telegramis.

“Vaatame väga hoolikalt oma jalge ette – seal võib olla lõhkemata lõhkekeha. Kui leiame, helistame kohe 101 ja 102,” hoiatas Vilkul.

Sõjakuberner märkis, et kõik teenistused töötavad.

07:45

Ukraina iseseisvuspäev märkis üht sagedasema õhuhäirega sõjapäeva

Ukraina iseseisvuspäev kolmapäeval märkis kogu sõjaaja üht keerulisemat päeva õhuhäire kõlamise seisukohast, vahendab BNS.

Kõige pikemat aega kestis õhuhäire summaarselt Zaporižžja oblastis, kus see kõlas 14 tundi ja neli minutit.

Kogu Ukraina territooriumil (välja arvatud Luhanski oblastis, kus see on kõlanud alates 4. aprillist) kõlas õhurünnaku signaal ööpäeva jooksul 189 korral, selgub õhuhäirete hoiatuste kaart oma Telegrami kontol.

Enim kordi kõlas häire ööpäevaga Poltaava ja Kirovohradi oblastites, 12 korral.

Teisena kostis pikimat aega õhuhäire Dnipropetrovski oblastis, kokku 13 tundi ja 13 minutit.

Esikolmiku lõpetas Donetski oblast, kus õhuhäire kõlas 11 tundi ja 11 minutit.

Venemaa ohvriterohkeim rünnak kolmapäeval leidis aset Dnipropetrovskis, kus hukkus vähemalt 22 ja sai haavata 50 inimest, teatasid uudisteagentuurid AFP ja STT ning Unian.

Vene okupantide järjekordsest rünnakust teatas ÜRO Julgeolekunõukogu istungil Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, kelle andmetel rünnati Dnipropetrovski oblastis asuvat raudteejaama.

05:15

Kiievi oblastis kõlasid plahvatused

Kiievi oblastis kõlasid ööl vastu neljapäeva plahvatused, vahendas ukrainlaste meediakanal Unian oblasti sõjaväeadministratsiooni juhi Oleksi Kuleba informatsiooni.

“On info mitmete plahvatuste kohta ühes Võšgorodski kogukonnas. Täpsustame andmeid. Päästeteenistused juba töötavad,” kirjutas Kuleba.

Pealtnägijate sõnul puhkes rünnakukohas tulekahju.

Kuleba kutsus piirkonna elanikke ühtlasi üles õhuhäiresignaale mitte tähelepanuta jätma ja ohutusmeetmeid järgima.

04:15

Zelenskõi sõnul ei saa rakettidega rahva tahet murda

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles kolmapäevaõhtuses videosõnumis, et pole olemas pomme, mis võiksid vabaduse kustutada ja kunagi ei tule rakette, mis võiksid murda rahva tahte, vahendab BNS.

“Meie peamine ja kõige tähtsam päev on lõppemas – Ukraina iseseisvuspäev. Meie iseseisvus ei lõpe kunagi ning järgnevad meie 32. iseseisvuspäev ja 33. iseseisvuspäev ja kõik iseseisvuspäevad edasi, kuni kestab maa peal aeg. Ukraina on igavesti ja muutub iga päevaga ainult tugevamaks. Ja absoluutselt kõik maailmas saavad sellest aru. Alates ÜRO Julgeolekunõukogust kuni eranditult kõigi pealinnadeni maailmas,” ütles Zelenskõi.

“Seetõttu me ei tagane oma teelt. Võitleme. Täname kõiki, kes meid toetavad. Hoolime oma riigist. Hoiame oma ühtsust. Sama ühtsust nagu iga päev selle kuue kuu jooksul ja mitte ükski vaenlane ei saa meid võita. Pole olemas selliseid pomme, mis võiksid vabaduse kustutada. Ja kunagi ei tule selliseid rakette, mis suudavad murda nende inimeste tahet, kes endasse usuvad,” jätkas president.

Venemaa viimases rünnakus sai kolmapäeval Dnipropetrovskis surma vähemalt 22 ja haavata 50 inimest.

Vene okupantide järjekordsest tünnakust teatas ÜRO Julgeolekunõukogu istungil kõnelenud Ukraina president isiklikult.

“Just siis, kui kavatsesin seda pöördumist siin teha, sain informatsiooni, et Venemaa tegi raketirünnaku Dnepropetrovski oblastile. Viimastel andmetel otse Tšaplino raudteejaamale. Praegu põleb seal neli reisivagunit. Praeguse seisuga on hukkunud vähemalt 22 inimest ja umbes 50 saanud vigastada. Päästjad töötavad. Kuid kahjuks võib ohvrite arv veel kasvada. Selline on meie igapäevane elu,” rääkis Zelenskõi ÜRO Julgeolekunõukogus.

“Nii valmistus Venemaa selleks ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumiseks,” tõdes Ukraina riigipea.

02:42

Ukraina sõjavägi hävitas idasuunal kaks vaenlase kopterit

Ukraina sõjavägi hävitas kolmapäeval idasuunal kaks Vene okupantide kopterit ja drooni, vahendab BNS.

“Õhutõrjeüksused ja armeeüksused Ida-Ukrainas jätkavad iseseisvuspäeva tähistamist! Päeval hävitasid õhutõrjeraketiväed drooni Orlan-10, helikopteri Ka-52 ja helikopteri Mi-8!” edastati teadaandes.

Ka Tšernigovi oblastis tulistasid Ukraina sõjaväelased alla kaks sissetungijate drooni.

Unian teatas varem, et Ukraina relvajõudude peastaabi andmetel on alates 24. veebruarist hävitatud kokku 199 okupantide helikopterit ja 819 operatiiv-taktikalist mehitamata õhusõidukit.

02:15

Johnson teatas uuest sõjalisest abipaketist Ukrainale

Suurbritannia peaminister Boris Johnson teatas uuest 54 miljoni naela (üle 63 miljoni USA dollari) suurusest abipaketist Ukrainale, vahendab BNS.

Unian vahendas Suurbritannia valitsuse veebilehel avaldatud sõnumit Johnsoni Kiievi visiidiga seoses.

Eelkõige näeb uus sõjaline abipakett ette 2000 mehitamata luure- ja tankitõrjedroonide üleandmise Ukrainale. Need süsteemid suurendavad Ukraina relvajõudude lahinguvõimet ning parandavad vaenlase jälgimist pikkadel vahemaadel ja kaitsetule täpsust.

Väidetavalt saab sõjaväelasi koolitada kõnealustest droonidest suurt osa kasutama vähem kui 20 minutiga. Iga droon edastab reaalajas videot ja pilte, et aidata maavägedel näiteks linnapiirkondi kaitsta.

Lisaks valmistub Suurbritannia pakkuma vahendeid Venemaa miinide otsimiseks Ukraina ranniku lähedal asuvatest vetest.

Johnson viibis kolmapäeval Kiievis, mil Ukraina tähistas iseseisvuspäeva ja ühtlasi kuue kuu möödumist Venemaa sissetungist, mille tagasitõrjumisel on tema sõnul ukrainlaste vaim tugev.

“Ukrainlastel on tugev tahe vastu panna. Ja see on see, millest (Vene president Vladimir) Putin ei suutnud aru saada,” ütles Johnson ajakirjanikele oma üllatusvisiidil Kiievisse.

“Te kaitsete oma õigust elada rahus, vabaduses, ja seepärast Ukraina võidab,” lisas peaminister.

Johnson kohtus ka president Volodõmõr Zelenskõiga, kes andis talle Vabaduse ordeni, mis on Ukraina austusavaldus neile, kes toetavad riigi suveräänsust.

00:00

Venemaa rünnakus sai Dnipropetrovskis surma vähemalt 22 inimest

Venemaa rünnakus sai kolmapäeval Dnipropetrovskis surma vähemalt 22 ja haavata 50 inimest, vahendab BNS.

Vene okupantide järjekordsest tünnakust teatas ÜRO Julgeolekunõukogu istungil Ukraina president Vladimir Zelenskõi.

Zelenskõi andmetel rünnati Dnepropetrovski oblastis asuvat raudteejaama.

“Sain just infot Venemaa raketilöögi kohta Dnipropetrovski oblasti raudteejaamale. Vähemalt 22 inimest sai surma ja umbes 50 vigastada. Hukkunute seas on viis inimest, kes põlesid surnuks autos,” ütles Zelenskõi.

“Just siis, kui kavatsesin seda pöördumist siin teha, sain informatsiooni, et Venemaa tegi raketirünnaku Dnepropetrovski oblastile. Viimastel andmetel otse Tšaplino raudteejaamale. Praegu põleb seal neli reisivagunit. Praeguse seisuga on hukkunud vähemalt 22 inimest ja umbes 50 saanud vigastada. Päästjad töötavad. Kuid kahjuks võib ohvrite arv veel kasvada. Selline on meie igapäevane elu,” rääkis Zelenskõi ÜRO Julgeolekunõukogus.

“Nii valmistus Venemaa selleks ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumiseks,” lisas Ukraina riigipea.

Nagu Unian varem teatas, siis tabas vaenlase rakett päeval Dnipropetrovski oblastis Sinelnikovski piirkonnas eramaja. Venelaste rünnaku tagajärjel hukkus 11-aastane laps.

Zelenskõi ütles kolmapäevaõhtuses videosõnumis, et pole olemas pomme, mis võiksid vabaduse kustutada ja kunagi ei tule rakette, mis võiksid murda rahva tahte, edastas ukrainlaste uudistekanal Unian.

“Meie peamine ja kõige tähtsam päev on lõppemas – Ukraina iseseisvuspäev. Meie iseseisvus ei lõpe kunagi ning järgnevad meie 32. iseseisvuspäev ja 33. iseseisvuspäev ja kõik iseseisvuspäevad edasi, kuni kestab maa peal aeg. Ukraina on igavesti ja muutub iga päevaga ainult tugevamaks. Ja absoluutselt kõik maailmas saavad sellest aru. Alates ÜRO Julgeolekunõukogust kuni eranditult kõigi pealinnadeni maailmas,” ütles Zelenskõi.

“Seetõttu me ei tagane oma teelt. Võitleme. Täname kõiki, kes meid toetavad. Hoolime oma riigist. Hoiame oma ühtsust. Sama ühtsust nagu iga päev selle kuue kuu jooksul ja mitte ükski vaenlane ei saa meid võita. Pole olemas selliseid pomme, mis võiksid vabaduse kustutada. Ja kunagi ei tule selliseid rakette, mis suudavad murda nende inimeste tahet, kes endasse usuvad,” jätkas president.

24. august 2022

23:49

USA: Venemaa võib alustada ebaseaduslike referendumitega Ukrainas

Valge Maja kõrge ametnik ütles kolmapäeval, et Venemaa võib hakata juba sel nädalal korraldama Ukraina okupeeritud osades ebaseaduslikke referendumeid, vahendab BNS.

“Venemaa juhtkond on andnud ametnikele korralduse hakata ette valmistama fiktiivseid referendumeid,” sõnas riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby.

“Tegelikult saame Venemaa teadaannet esimeste kohta näha enne selle nädala lõppu,” oli Kirby veendunud.

“Kuna neil on ilmselgelt probleeme Ukrainas sõjalise edu saavutamisega ja alade hõivamisega, siis püüavad nad seda korvata muude kuritegelike vahenditega,” ütles Kirby.

Kirby hinnangul on okupeeritud piirkondade ukrainlaste toetus Venemaale minimaalne.

“Me eeldame, et Venemaa üritab manipuleerida nende referendumite tulemustega ja väita, et sealne rahvas soovib Venemaaga ühineda,” seletas ametnik.

“Oluline on see desinformatsioon reaalajas ümber lükata ja sellele vastu astuda,” jätkas Kirby.

Kirby sõnul on USA luureteenistuse andmetel okupeeritud alade Vene ametnikud mures, et kohalikud inimesed ei osale hääletusel. Sellest möödahiilimiseks kavandavad venelased edu demonstreerimiseks erinevaid ebaseaduslikke lahendusi.

“Vene ametnikud ise teavad, et nende tegemistel puudub legitiimsus ja see ei peegelda rahva tahet,” rääkis Kirby.

“USA ja rahvusvaheline üldsus on väga selgelt väljendanud, et Ukraina suveräänset territooriumi kontrolli all hoidmise katseid ei peeta legitiimseks,” lisas ametnik.

23:15

Johnsoni sõnul oleks praegu rahukõneluste pidamine katastroof

Praegu rahukõneluste pidamine Ukraina ja Venemaa vahel oleks katastroof kogu maailmale, edastasid ukrainlaste meediakanalid RBK Ukraine ja Unian Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni sõnu Kiievis toimunud pressikonverentsil vastates ajakirjaniku vastavasisulisele küsimusele, vahendab BNS.

Johnson märkis, et inimesed räägivad pidevalt Lääne kokkuvarisemise ohust ja selle ühtsuse hävimisest. Pärast G7 ja NATO tippkohtumistel osalemist on Johnson veendunud, et Lääne ühtsus on nüüd kindel ja tema hinnangul see ka säilib.

“Teatud loogika on selles positsioonis, kuhu me oleme sattunud, sest praegu läbirääkimisi ei peeta ja vastavaid ettepanekuid pole. Putin läbirääkimisi ei paku ja isegi kui selline ettepanek oleks, siis ma ei näe, mis asjaoludel see ettepanek ukrainlastele vastuvõetav oleks. Ukrainlased poleks nende läbirääkimistega nõus. Kui arvestada Ukrainas toimuvat agressioonitüranniat, siis oleksid sellised läbirääkimised katastroof kogu maailmale,” seletas Johnson.

Briti peaminister toonitas ühtlasi, et Lääs peab vabanema sõltuvusest Vene gaasist. Valitsusjuhi sõnul on see Euroopa jaoks tohutu geopoliitiline muutus ja Putini jaoks katastroof.

Johnsoni hinnangul nõrgeneb Putini positsioon aja jooksul.

“Jah, tuleb raskeid kuid. Jah, me peame jätkama elanikkonnale selgitamist, et miks need keerulised ajad on saabunud, kuid me saame neist üle ja saame neist üle ühtsena,” oli Johnson veendunud.

Johnson viibis kolmapäeval Kiievis, mil Ukraina tähistas iseseisvuspäeva ja ühtlasi kuue kuu möödumist Venemaa sissetungist, mille tagasitõrjumisel on tema sõnul ukrainlaste vaim tugev.

“Ukrainlastel on tugev tahe vastu panna. Ja see on see, millest (Vene president Vladimir) Putin ei suutnud aru saada,” ütles Johnson ajakirjanikele oma üllatusvisiidil Kiievisse.

“Te kaitsete oma õigust elada rahus, vabaduses, ja seepärast Ukraina võidab,” lisas peaminister.

Johnson kohtus ka president Volodõmõr Zelenskõiga, kes andis talle Vabaduse ordeni, mis on Ukraina austusavaldus neile, kes toetavad riigi suveräänsust.

19:50

Guterres: Ukraina sõja kuue kuu verstapost on kurb ja traagiline

ÜRO peasekretär António Guterres nimetas kolmapäeval kuue kuu möödumist Venemaa täiemahulise sõja algusest Ukrainas kurvaks ja traagiliseks verstapostiks, vahendab BNS.

Guterres ütles seda ÜRO Julgeolekunõukogu eriistungil New Yorgis, et märkida ära poolaasta möödumist Venemaa kallaletungist oma naaberriigile 24. veebruaril.

Peasekretär kirjeldas kuut sõjakuud “muserdavana”.

“Selle mõttetu sõja tagajärgi tunnetatakse Ukrainast palju kaugemalgi,” ütles Guterres viitega Venemaa agressioonisõja sõjategevuse mõjule nii toidu- kui kütusehindadele.

“Kui me ei stabiliseeri väetiseturgu 2022. aastal, siis 2023. aastal pole meil lihtsalt piisavalt toitu,” ütles ta.

Guterrese sõnul on ta endiselt “sügavas mures” sõjategevuse üle Zaporižžja tuumaelektrijaama ümbruses riigi lõunaosas, kus paiknev jaam on suurim omalaadne Euroopas.

“Hoiatustuled vilguvad,” sõnas ta. “Olukorra igasugune eskaleerimine võib viia enesehävitamiseni. Jaama julgeolek peab olema tagatud ning jaam tuleb uuesti määratleda kui puhtalt tsiviilotstarbeline taristu.”

Jaam on Venemaa okupatsiooniväe kontrolli all ning seda ähvardab pea pidev suurtükituli, milles Moskva süüdistab Kiievit.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles ÜRO-le videosilla vahendusel, et Venemaa peab tingimusteta lõpetama tuumaalase väljapressimise ning oma väe jaamast täielikult välja viima.

“Euroopa ja naabruses asuvad piirkonnad seisavad silmitsi kiirgussaaste ohuga. See on fakt,” ütles Zelenskõi eriistungile, mille kutsusid kokku Ühendriigid, Prantsusmaa ja Suurbritannia.

Venemaa suursaadik ÜRO-s Vassili Nebenzja seisis vastu Zelenskõile sõna andmisele.

Ta ütles, et ei ole vastu Ukraina liidri osalemisele istungil, kuid vastustab tõsiasja, et Zelenskõi ei võtnud kohtumisest osa füüsiliselt kohal olemisega.

Nõukogu 15 liikmesriigist 13 hääletas Zelenskõile sõna andmise poolt, vastu oli Venemaa, kuid Hiina jäi erapooletuks.

18:16

Johnson tegi Ukraina iseseisvuspäeva puhul üllatusvisiidi Kiievisse

Suurbritannia peaminister Boris Johnson viibis kolmapäeval Kiievis, mil Ukraina tähistas iseseisvuspäeva ja ühtlasi kuue kuu möödumist Venemaa sissetungist, mille tagasitõrjumisel on tema sõnul ukrainlaste vaim tugev, vahendab BNS.

“Ukrainlastel on tugev tahe vastu panna. Ja see on see, millest (Vene president Vladimir) Putin ei suutnud aru saada,” ütles Johnson ajakirjanikele oma üllatusvisiidil Kiievisse.

“Te kaitsete oma õigust elada rahus, vabaduses, ja seepärast Ukraina võidab.”

Johnson kohtus president Volodõmõr Zelenskõiga, kes andis talle Vabaduse ordeni, mis on Ukraina austusavaldus neile, kes toetavad riigi suveräänsust.

“Mitte iga riik ei ole õnnega koos sellise sõbra eest,” ütles Zelenskõi. “ÜK aitab tuua meie võitu lähemale ning me oleme kindlad ses võidus.”

Suurbritannia on olnud Ukraina üks lähedasemaid liitlasi alates 24. veebruarist, mil Vene okupatsioonivägi tungis sisse Ukrainasse ning vallandus 2014. aastal Krimmi okupeerimisega alanud täiemahuline sõjategevus.

London on pakkunud Kiievile sõjatehnikat, rahalist tuge ja väljaõpet sõduritele, kes täna võitlevad Vene väeüksustega riigi ida- ja lõunaosas.

“Meie ÜK-s, ei anna mitte hetkekski järele Putini väljapressimisele,” ütles Johnson.

18:13

Zelenskõi: Venemaa peab lõpetama “tuumaalase väljapressimise”

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles ÜRO Julgeolekunõukogule kolmapäeval, et Venemaa “peaks tingimusteta peatama tuumaalase väljapressimise” ning oma väed Zaporižžja tuumaelektrijaamast “täielikult ära tooma”, vahendab BNS.

Zelenskõi kõneles videosilla vahendusel New Yorgis peetud eriistungil, millega märgiti kuue kuu möödumist Venemaa sissetungist Ukrainasse. 

“Venemaa on viinud maailma kiirguskatastroofi äärele. On tõsiasi, et Venemaa sõjavägi on muutnud Euroopa suurima tuumaelektrijaama Zaporižžja tuumajaama territooriumi sõjatsooniks. Sest Venemaa relvastatud provokatsioonide, mürskude ja terrori tõttu on nüüd kogu Euroopa ja kõik lähipiirkonnad kiirgussaaste ohus,” rõhutas Zelenskõi.

President meenutas, et Zaporižžja tuumajaamas on kuus reaktorit.

“Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri missioon peab võtma Zaporižžja tuumajaama olukorra võimalikult kiiresti pideva kontrolli alla ning Venemaa peab lõpetama tuumaväljapressimise ja jaama täielikult vabastama ilma igasuguste tingimusteta,” jätkas president.

ÜRO peasekretär António Guterres nimetas kolmapäeval kuue kuu möödumist Venemaa täiemahulise sõja algusest Ukrainas kurvaks ja traagiliseks verstapostiks.

Guterrese sõnul on ta endiselt “sügavas mures” sõjategevuse üle Zaporižžja tuumaelektrijaama ümbruses riigi lõunaosas, kus paiknev jaam on suurim omalaadne Euroopas.

“Hoiatustuled vilguvad,” sõnas peasekretär. “Olukorra igasugune eskaleerimine võib viia enesehävitamiseni. Jaama julgeolek peab olema tagatud ning jaam tuleb uuesti määratleda kui puhtalt tsiviilotstarbeline taristu.”

Jaam on Venemaa okupatsiooniväe kontrolli all ning seda ähvardab pea pidev suurtükituli, milles Moskva süüdistab Kiievit.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles ÜRO-le videosilla vahendusel, et Venemaa peab tingimusteta lõpetama tuumaalase väljapressimise ning oma väe jaamast täielikult välja viima.

“Euroopa ja naabruses asuvad piirkonnad seisavad silmitsi kiirgussaaste ohuga. See on fakt,” ütles Zelenskõi eriistungile, mille kutsusid kokku Ühendriigid, Prantsusmaa ja Suurbritannia.

Venemaa suursaadik ÜRO-s Vassili Nebenzja seisis vastu Zelenskõile sõna andmisele.

Nebenzja ütles, et ei ole vastu Ukraina liidri osalemisele istungil, kuid vastustab tõsiasja, et Zelenskõi ei võtnud kohtumisest osa füüsiliselt kohal olemisega.

Nõukogu 15 liikmesriigist 13 hääletas Zelenskõile sõna andmise poolt, vastu oli Venemaa. Hiina jäi erapooletuks.

18:03

Podoljak: Lukašenko tolamängimisele tulevad tagajärjed

Ukraina presidendikantselei juhi nõunik Mõhhailo Podoljak ütles, et Aleksandr Lukašenko “tolatööd” pandi tähele ja sellele tulevad tagajärjed, vahendab BNS.

“Tundub, et Lukašenko tõesti usub, et maailm ei märka tema tegusat osalemist Ukraina-vastastes kuritegudes. Seetõttu soovib ta küüniliselt rahulikku taevast, tulistades meie pihta surmatoovaid rakette. See tolamängimine on verest läbi imbunud… ja sel tulevad selged tagajärjed…,” säutsus ta kolmapäeval Twitteris.

Ennist õnnitles Lukašenko Ukraina rahvast iseseisvuspäeva puhul, soovides muu hulgas “rahulikku taevast”.

17:34

Ukraina pommitas väidetavalt rakettidega Kahhovka hüdroelektrijaama

Ukraina tulistas kolmapäeval väidetavalt raketisüsteemidest HIMARS Vene vägede kontrolli all olevas Hersoni oblastis Kahhovka hüdroelektrijaama ala, ütles Interfaxile Nova Kahhovka linnaametnik Vladimir Leontjev, vahendab BNS.

“Meil on üks põhirajatis – hüdroelektrijaam. Selle pihta tulistati üle tosina lasu. Meie sireen, õhurünnaku häire, töötab edasi. Seetõttu ei oska ma kahjude kohta veel midagi öelda,” ütles ta.

Kahhovka hüdroelektrijaam on töötanud alates 1950. aastatest. See reguleerib Lõuna-Ukraina kuivade piirkondade elektrivarustuse, niisutamise ja veevarustuse jaoks Dnepri vooluhulka ning navigatsiooni Hersonist Zaporižžjasse. Sealt saab alguse Põhja-Krimmi kanal, mis varustab poolsaart Dnepri veega.

16:43

Vene politsei pidas Ukraina kommentaaride eest kinni endise linnapea

Vene politsei pidas kolmapäeval seoses Ukraina sõja kritiseerimisega kinni ühe vähestest riigis viibivatest opositsioonitegelastest, kes veel trellide taga pole, vahendab BNS.

Jekaterinburgi endine linnapea Jevgeni Roizman peeti 48 tunniks kinni seoses Venemaa relvajõudude diskrediteerimise kohta algatatud kriminaalasjaga, ütles tema advokaat Aleksei Jekimov.

“Vormistati 48-tunnise kinnipidamise protokoll. Reedeks peab kohus saatma materjalid piirangumeetme valiku kohta. Eeldame, et uurija esitab avalduse vahi alla võtmiseks,” ütles Jekimov Interfaxile.

“Kahtlustatav peeti kinni Jekaterinburgis ja ta viiakse Moskvasse uurimisele,” seisis Vene siseministeeriumi Moskva osakonna avalduses.

Selles lisatakse, et teda ähvardab kriminaalsüüdistus Vene relvajõudude “diskrediteerimises. Selle süüdistuse eest ähvardab kuni 10-aastane vangistus.

Tosin kamuflaažis ning relvastatud politseinikku tungis kolmapäeval 58-aastase mehe koju, ilmneb kanalile Mash Telegram postitatud videost.

Moskva politsei teatel postitas Roizman internetti video, mille sisu diskrediteeris Vene relvajõudude kasutamist.

TASS-i varem tsiteeritud politseiallika sõnul avaldati video poliitiku YouTube’i kanalil.

Kolmapäeval väljaspool tema korterit filmitud videos ütles Roizman ajakirjanikele, et talle esitatakse süüdistus sõna “invasioon” kasutamise eest Ukraina ründamise kirjeldamisel.

Roizman on juba kolm korda trahvi saanud Venemaa pealetungi kritiseerimise eest Ukrainas.

Hiljutises intervjuus AFP-le ütles Roizman, et tal pole illusioone ja ta mõistab, et teda võidakse oma seisukohtade eest vahistada.

“Aga mul pole ka hirmu,” ütles ta.

Roizman oli seadusandja aastatel 2003–2007. Aastal 2013 sai temast linnapea ja ta oli selles ametis viis aastat.

Eelmisel aastal mõisteti talle üheksa päeva vangistust, kuna ta kutsus inimesi üles osalema meeleavaldustel vangistatud Kremli kriitiku Aleksei Navalnõi toetuseks.

Pea kõik president Vladimir Putini silmapaistvad poliitilised vastased on riigist põgenenud või on vanglas.

Hiljuti võeti kaks Venemaale jäänud opositsionääri – Ilja Jašin ja Vladimir Kara-Murza – Ukraina konflikti hukkamõistmise eest vahi alla ning neid ähvardab kuni 10-aastane vanglakaristus.

15:07

Biden teatas kolme miljardi dollari suurusest abipaketist Ukrainale

USA president Joe Biden kuulutas välja uue kolme miljardi dollari suuruse sõjalise abipaketi Ukrainale, mis tähistab oma iseseisvuspäeva ja kuue kuu möödumist Venemaa sissetungist, vahendab BNS.

“Mul on hea meel kuulutada välja praeguse seisuga suurim julgeolekualane osamakse: umbes 2,98 miljardit dollarit relvi ja varustust, mis antakse läb Ukraina Julgeolekuabi Initsiatiivi (Ukraine Security Assistance Initiative),” ütles Biden avalduses.

13:34

Kiiev: Vene väed tulistasid rakettidega Mõrhorodi

Vene vägi andis kolmapäeval raketilöögi Ukraina Poltava oblastis asuvale Mõrhorodile, kasutades tõenäoliselt rakette X-22, teatas Ukraina õhujõudude 831. taktikalise brigaadi pressikeskus, vahendab BNS.

“Täna, umbes kell 11.00, andis Vene vägi õhk-pind tüüpi rakettidega, tõenäoliselt X-22, löögi Mõrhorodi linna sõjalisele taristule. Põleng jätkub,” seisab teates.

Märgitakse, et tule alla sattunud objektide juures töötavad kiirabi, politsei ja teenistused, mis likvideerivad pommitamise tagajärgi.

“Ohvrite arvu ja purustusi täpsustatakse,” võttis pressikeskus oma jutu kokku.

13:04

Saksamaa lubab toetada Ukrainat nii kaua kui vaja

Kantsler Olaf Scholz kinnitas kolmapäeval Kiievile, et Saksamaa toetab kuus kuud Venemaa sissetungi vastu võidelnud Ukrainat nii kaua kui vaja, vahendab BNS.

“Saksamaa seisab kindlalt ohustatud Ukraina kõrval täna ja nii kaua, kui Ukraina meie toetust vajab,” ütles Scholz Twitteris postitatud videos.

Me jätkame Ukraina relvadega varustamist ja õpetame Ukraina sõdureid Euroopa uusimat sõjavarustust käsitsema, lisas ta, olles teinud teisipäeval teatavaks uue relvaabi rohkem kui 500 miljoni euro väärtuses.

Varustus sisaldab kolme IRIS-T õhutõrjesüsteemi, relvastatud päästeautosid, 20 pikapautodele paigaldatud raketiheitjat, täppismoona ja droonitõrjeseadmeid. Suurem osa sellest jõuab kohale 2023. aastal.

“Me jätkame sanktsioone. Me toetame Ukrainat rahaliselt ja aitame tal hävitatud linnu ja külasid üles ehitada,” lubas Scholz.

Kantsler andis teada, et Berliin korraldab oktoorbis rahvusvahelise rekonstruktsioonikonverentsi aitamaks Ukrainal “tulevikukursse seada”.

Ukrainal on kindel koht Euroopas ning tema sinikollane lipp ja Euroopa sinine täheringiga lipp kuuluvad kokku, ütles Scholz.

Ukraina tähistab kolmapäeval iseseisvuspäeva ja kuue kuu möödumist sõja algusest.

Kohalike ametnike teatel oli plahvatusi kuulda mitmes linnas nagu Harkivi, Zaporižžija ja Dnipro.

11:58

Valgevene õnnitles Ukrainat iseseisvuspäeva puhul

Valgevene autoritaarne liider Aleksander Lukašenko õnnitles kolmapäeval Ukrainat iseseisvuspäeva puhul ja ütles, et “tänased vastuolud” ei tohiks hävitada kahe riigi pikaajalisi heanaaberlikke suhteid, vahendab BNS.

Kolmapäeval möödub ka pool aastat päevast, mil Venemaa saatis väed Ukrainasse, alustades sissetungi mitmest suunast, seal hulgas Valgevene territooriumilt.

“Ma olen veendunud, et tänased vastuolud ei suuda lõhkuda meie kahe riigi rahvaste südamlike ja heanaaberlike sidemete sajanditevanust vundamenti,” ütles Lukašenko avalduses.

“Valgevene seisab jätkuvalt harmoonia säilimise ning sõbralike ja teineteist austavate kontaktide arendamise eest igal tasandil.”

Valgevene sõltub rahaliselt ja poliitiliselt oma lähedasest liitlasest Venemaast. President Vladimir Putin toetas Lukašenkot, kui Lääs talle pärast 2020. aasta võltsitud valimisvõitu ja rahva protestide julma mahasurumist selja keeras ja sanktsioonid kehtestas.

Pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale 24. veebruaril karistasid lääneriigid sanktsioonidega ka Valgevenet, sest Lukašenko lubas Vene väed juba mitu kuud varem sõjaväeõppuste ettekäändel riiki.

10:32

Zelenskõi: ukrainlased võitlevad lõpuni

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tõotas kolmapäeval iseseisvuspäeva kõnes, et tema riik võitleb Venemaa sissetungiga lõpuni ning ei tee mingeid järeleandmisi ega kompromisse, vahendab BNS.

“Meile ei lähe korda, milline sõjavägi teil on, me hoolime ainult oma maast. Me võitleme selle eest lõpuni,” ütles Zelenskõi videopöördumises, millega ühtlasi tähistatakse kuue kuu möödumist Vene vägede sissetungi algusest.

“Oleme kuus kuud vastu pidanud. See on raske, aga me oleme surunud käed rusikasse ja võitleme oma saatuse eest.”

“Iga uus päev on põhjus mitte alla anda. Pärast nii pikka reisi ei ole meil õigust mitte lõpuni minna,” ütles Ukraina president.

“Me ei püüa leida teineteisemõistmist terroristidega,” lisas Zelenskõi Venemaale viidates.

“Meie jaoks on Ukraina kogu Ukraina. Kõik 25 oblastit, ilma mingite järeleandmiste ega kompromissideta.”

10:25

Ukrainas sai surma Uus-Meremaa sõdur

Uus-Meremaa relvajõud teatasid kolmapäeval, et üks nende sõjaväelane hukkus teenistusvälisel ajal Ukrainas viibides, vahendab BNS.

Uus-Meremaa ei ole saatnud sõdureid Ukrainasse, kuid on saatnud Suurbritanniasse mitukümmend sõjaväelast appi Ukraina sõduritele väljaõpet andma.

“Sõdur oli palgata puhkusel ega olnud NZDF-is tegevteenistuses,” öeldi Uus-Meremaa kaitseväe (NZDF) avalduses.

Juhtunu üksikasjade kohta veel teavet ei ole, lisati samas.

Üksikud lääneriikide sõjaväelased on läinud Ukrainasse võitlema. Mõnel neist on varasemad lahingukogemused, aga mitte kõigil.

Ukraina sõjas on varem surma saanud võitlejaid Hollandist, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Austraaliast.

Venemaa teatas juunis, et tema väed on tapnud Ukrainas sissetungist alates sadu välisvõitlejaid. Venemeelsed separatistid on mitu välismaalast kinni võtnud ja nimetavad neid palgasõduriteks.

Uus-Meremaa saatis mais 30 sõjaväelast Ühendkuningriiki õpetama Ukraina sõdureid kergesuurtükke käsitsema.

Peaminister Jacinda Ardern teatas augusti algul, et ÜK-sse saadetakse ukrainlasi koolitama veel 120 sõjaväelast.

10:14

Zelenskõi: Ukraina on kuue kuuga muutnud maailma, ajalugu ja iseennast

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles kolmapäeval riigi iseseisvuspäevale pühendatud videosõnumis, et viimase kuue kuu jooksul on Ukraina muutnud maailma, ajalugu ja muutnud iseennast, vahendab BNS.

“Kuus kuud tagasi kuulutas Venemaa meile sõja. 24. veebruaril kuulis kogu Ukraina plahvatusi ja laske. Ja 24. augustil ei oleks me tohtinud kuulda sõnu “Head iseseisvuspäeva!”. 24. veebruaril öeldi meile: teil ei ole võimalust. 24. augustil ütleme: Head iseseisvuspäeva, Ukraina!” ütles Zelenskõi.

“Selle kuue kuuga oleme muutnud ajalugu, maailma ja iseennast. Nüüd teame kindlalt, kes on tegelikult meie vend ja sõber ning kes ei ole isegi mitte juhututtav,” ütles ta.

“Kes ei kaotanud oma nime ja mainet ning kes ei muretsenud, et terroristid kaotavad näo. Keda me tegelikult ei vaja ja kus uks meile tõesti avatud on. Saime aru, kes on kes,” lisas Zelenskõi.

Samas on tema sõnul “kogu maailm saanud teada, kes on ukrainlased… Ukraina kohta ei ütle enam keegi: see on kuskil seal, Venemaa lähedal”.

“Meil ei olnud veel HIMARS-e, kuid olid inimesed, kes olid valmis peatama tanke paljakäsi. Me ei olnud valmis taevast sulgema, aga meil oli inimesi, kes olid valmis katma oma kehaga kodumaa,” ütles president.

Ta nentis, et “Ukraina inimesed ja nende julgus innustasid kogu maailma. Need andsid inimkonnale uue lootuse, et meie küünilisest maailmast ei ole õiglus täielikult kadunud ja ikkagi ei võida jõud, vaid tõde. Mitte raha, vaid väärtused.”

Presidendi sõnul tuleb kõikidesse maailma ajalooõpikutesse peatükk “Ajad, mil maailma ühendas Ukraina”.

“Kui demokraatiale on jälle hambaid kasvanud. Kui türannia saab vastuse keeles, mida ta mõistab.”

Zelenskõi sõnul on Ukraina üles äratanud kogu maailmajao. Euroopa astub väljakule. Euroopa kehtestab karmid sanktsioonid. Euroopa tunnistab üksmeelselt, et Ukraina on tulevane Euroopa Liidu liige.

“Suuräri on aru saanud, et raha siiski lõhnab. Vere, põlengu, surma järele. Korporatsioonid ja kaubamärgid lahkuvad Venemaa turult ning inimesed on muutunud potentsiaalsest kahjust olulisemaks,” ütles ta ja märkis, et “mitte kunagi varem maailmas pole avalik arvamus poliitikutele sellist mõju avaldanud”.

“Täna dikteerivad inimesed võimudele trende ja käitumisreegleid. On häbiväärne olla ükskõikne, passiivne ja aeglane. Häbi on olla otsustusvõimetu ja liiga ettevaatlik. Häbi on rääkida lõdvalt, ebamääraselt ja liiga diplomaatiliselt. Kahju on Ukrainat mitte toetada. Ja öelda, et Ukrainast on väsimus peale tulnud, on häbi,” ütles ta.

03:32

Zelenskõi hoiatas julmade rünnakute eest iseseisvuspäeval

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi hoiatas teisipäeva õhtul videopöördumises, et 24. augustil on võimalikud Venemaa provokatsioonid ning kutsus ukrainlasi üles järgima ohutusnõudeid, vahendab BNS.

“Homme on meie kõigi jaoks tähtis päev. Ja seepärast on see päev kahjuks oluline ka meie vaenlasele. Peame olema teadlikud, et võimalikud on Venemaa tülgastavad provokatsioonid ja julmad löögid. Ukraina relvajõud, meie luure, eriteenistused teevad kõik, et inimesi kaitsta – nii palju kui võimalik,” vahendas riigipea sõnu portaal Unian.

Ta lisas, et Ukraina reageerib kindlasti igasugusele Vene terrori ilmingule.

“Aga palun, järgige eriti ohutusreegleid. Palun järgige liikumiskeeldu. Arvestage õhurünnakute signaalidega. Pöörake tähelepanu ametlikele teadetele,” rõhutas Zelenskõi.

Presidendi kantseleiülema nõunik Mõhhailo Podoljak on varem öelnud, et Venemaa püüab 23.-24. augustil hoogustada Ukraina territooriumi tulistamist, eelkõige ähvardavad rünnakud Kiievit.

02:47

Ukraina viljaeksport on lähenemas sõjaeelsele tasemele

Ukraina võib sel kuul tarnida pea sama palju teravilja kui enne Venemaa sissetungi, USA ametnik nimetas seda teisipäeval rahvusvahelise kogukonna suureks eduks toidupuuduse leevendamisel.

Ukraina on maailma suurimaid nisu-, maisi-, odra- ja päevalilleõli eksportijaid, tarnides enne sõda iga kuu umbes viis miljonit tonni teravilja.

Eksport vähenes järsult pärast 24. veebruari invasiooni, andes hoogu toiduainehindade hüppelisele tõusule maailmaturul, mis on eriti rängalt tabanud vaeseid riike.

“Tänu intensiivsele rahvusvahelisele koostööle on Ukraina kursil eksportima augustis kuni neli miljonit tonni põllumajandustooteid,” ütles USA välisministeeriumi kõrge ametnik AFP-le.

Ukraina ja Venemaa saavutasid juulis Türgi ja ÜRO peasekretäri António Guterrese vahendusel esimese sõjaaegse kokkuleppe, millega tagati laevade väljumine Ukraina Musta mere sadamatest.

Välisministeeriumi ametnik ütles, et viimaste nädalate jooksul on Ukraina sadamatest väljunud 33 laeva rohkem kui 720 000 tonni teraviljaga.

Siiani on olulisem olnud Euroopa algatus Ukraina vilja tarnimiseks jõgede, raudteede ja maanteede kaudu.

01:04

Reznikov: sõja kõige hullem stsenaarium on seljataga
Täiemahulises sõjas Venemaaga on kõige hullem stsenaarium Ukraina jaoks juba möödas, ütles usutluses CNN-ile Ukraina välisminister Oleksi Reznikov, vahendab BNS.

“Oleme kogu rinde või kokkupõrkejoone stabiliseerumise faasis, mis on saavutatud üksuste väikeste liikumistega ning me oleme loonud seal palju häid heidutusi,” ütles ta.

Reznikovi sõnul on Ukraina praegu sõja uue etapi lävel.

Üheks peamiseks ohuks vastasseisus Venemaaga nimetas minister rahvusvahelise üldsuse “väsimuse sündroomi”.

“Ma nimetan seda väsimussündroomiks, minu jaoks on see üks peamisi ohte. Ja selle ohuga tuleb tööd teha – me peame rääkima, suhtlema, inimeste käest küsima. Sest see on meile väga-väga ohtlik,” rääkis Reznikov. .

Varem hoiatas NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et tänavu tuleb raske talv ning et Vene-Ukraina vastasseis on muutumas kurnamissõjaks.

23. august 2022

23:23

Saksamaa lubas Ukrainale täiendavalt 500 miljoni eest sõjalist abi

Saksamaa tarnib Ukrainale täiendavalt 500 miljoni euro eest sõjalist abi, suurem osa sellest on ette nähtud tarnimiseks järgmisel aastal, ütles teisipäeval valitsuse pressiesindaja.

Varustus sisaldab kolme IRIS-T õhutõrjesüsteemi, “umbes tosinat relvastatud päästeautot, 20 pikapautodele paigaldatud raketiheitjat, täppismoona ja droonitõrjeseadmeid,” märkis pressiesindaja AFP-le.

Suurem osa sellest tarnitakse 2023. aastal, lisas ta.

Kantsler Olaf Scholz ja tema valitsus, kes on otsustanud investeerida 100 miljardit eurot Saksa armee moderniseerimisse, on viimastel kuudel sattunud tugeva kriitika alla, muu hulgas ka Ukraina võimude poolt, kuna valitsus on Kiievile relvade tarnimisel näiliselt vaoshoitud.

Scholz ütles juba juuni alguses öelnud, et Berliin annab Kiievile Saksamaa tootja Diehli välja töötatud õhutõrjesüsteemi IRIS-T.

19:29

Kiiev süüdistab Moskvat Ukraina laste seadusvastases adopteerimises

Kiiev süüdistas teisipäeval Moskvat Ukraina okupeeritud aladelt laste Venemaale viimises ja massilises seadusvastases lapsendamises. vahendab BNS.

Kiiev on sõja algusest peale süüdistanud Moskvat ukrainlaste küüditamises ja öelnud, et okupeeritud alade elanikud sunnitakse minema Venemaale, ehkki nad tahaksid sõita teistesse Ukraina piirkondadesse.

“Vene Föderatsioon jätkab Ukraina territooriumilt laste röövimist ja korraldab Vene kodanikele nende seadusvastast adopteerimist,” ütles Ukraina välisministeerium.

“Üle 1000 Mariupoli lapse on viidud seadusvastaselt kõrvalistele isikutele Tjumenis, Irkutskis, Kemerovos ja Altai Krais,” seisab ministeeriumi avalduses.

Andmed pärinevad Lõuna-Venemaal Ukraina lähedal asuva Krasnodari linna kohalikelt võimudelt.

Rohkem kui 300 Ukraina last on hoitud Krasnodari krai “spetsiaalsetes institutsioonides”, lisati avalduses.

Ukraina välisministeerium süüdistab Venemaad sõjaaja humanitaarkohtlemise reegleid sisaldava 1949. aasta Genfi konventsiooni ja ÜRO laste õiguste konventsiooni jämedas rikkumises.

Ministeerium nõuab kõigi illegaalselt Venemaa territooriumile viidud laste üle andmist vanematele või seaduslikele hooldajatele.

Mitu Mariupoli perekonda on AFP-le rääkinud, et neid sunniti Venemaale minema, kui nad tahtsid sõjategevuse eest põgeneda.

Vene väed hakkasid Aasovi mere sadamalinna Mariupolit piirama juba sõja alguses ning see vallutati pärast nädalaid kestnud blokaadi ja ägedat pommitamist, milles hukkus Ukraina hinnangul umbkaudu 20 000 inimest

17:30

USA suursaadik NATO-s: oleme rabatud ukrainlaste vastupanuvõimest

USA suursaadik NATO-s Julianne Smith ütles teisipäeval, et alliansile on kuue kuu vältel alates Venemaa täiemahulise sõjategevuse alustamisest Ukrainas jätnud vaprate ukraina meeste ja naiste vastupanu- ja võitlusvõime sügava mulje, vahendab BNS.

“Võin öelda, et meile on jätnud uskumatult sügava mulje Ukraina relvajõudude vaprad mehed ja naised,” ütles Smith BNS-ile antud usutluses. “Nad on näidanud üles tähelepanuväärset südikust, pühendumust, oskusi, motivatsiooni seistes silmitsi selle Vene sõjaga nende riigis.”

Smithi sõnul on viis, kuidas ukrainlased on edukalt kaitsnud sedavõrd suurt osa oma territooriumist Venemaa agressiooni vastu, “jahmatav”.

“Tahame tagada, et näeme neid edulugusid lahinguväljal jätkumas ning sel põhjusel jätkavad Ühendriigid koos paljude partnerite ja liitlastega kogu maailmas julgeolekualase abi andmist nende jõududele, et neid saadaks lahinguväljal lõpuks edu.”

Smith toonitas taaskord olulisena asjaolu, et NATO ei ole Venemaa ja Ukraina konflikti osapool, ehkki Moskva püüab seda pidevalt sellisena paista lasta.

“Ei NATO ega ka Ühendriigid ole osaline selles konkreetses konfliktis,” ütles ta vastuseks küsimusele, millist täiendavat väljaõpet erinevad NATO liikmesriigid Ukraina sõjaväelastele pakuvad. “Seda öelnuna, on eraldiseisvad NATO liikmesriigid tulnud kokku, et pakkuda tähelepanuväärsel tasemel abi Ukraina relvajõududele ning sinna hulka kuuluvad riigid nagu Eesti, Leedu ja Läti, mis on tõepoolest läinud äärmuseni ning toetanud Ukraina vägesid äärmiselt olulistel viisidel.”

Suursaadiku sõnul pakuvad mitmed NATO liikmesriigid väljaõppeprogrammide raames abi, mis tähendab, et Ukraina sõjaväelastel on võimalik tulla vastavasse sihtkohariiki ning viia end kurssi kaasaegse relvastusega.

“Enamikel juhtudest, nagu te teate, toimetavad ukrainlased nõukogude-aegse tehnikaga, ning seetõttu on nad reaalajas tegemas üleminekut osalt sellest tehnikast uuele,” sõnas ta.

Smith märkis, et NATO kui allianss annab Ukrainale olulisel kujul mitte-surmavat abi.

“Tean, et just praegu arutleb allianss, kuidas anda sõjaväelastele talvevarustust, mida nad vajavad edu saavutamiseks lähikuudel,” ütles Smith.

Ta rõhutas, et NATO kui allianss ei ole olnud ega kavatse muutuda osapooleks ses konfliktis, ehkki Venemaa üritab sellisel viisil lääneliitlaste abiandmist tõlgendada.

Venemaa sõjavägi tungis Ukrainasse 24. veebruaril ning on sestsaadik tekitanud ulatuslikku kahju taristule, hävitanud terveid linnu ja linnaosasid, tapnud, piinanud, vägistanud ja küüditanud kümneid tuhandeid inimesi ning sooritanud arvukalt sõjakuritegusid, mida uurivad lisaks Ukraina võimudele nende partnerid mitmest riigist ja ühendusest.

17:04

Karis: meie kohus on astuda vastu Ukraina-vastasele kurjusele

President Alar Karis märkis Krimmi platvormi tippkohtumisel, et meie kõigi moraalne kohus on astuda vastu Ukraina-vastasele kurjusele, mida Putini režiim esindab, vahendab BNS.

“Igal inimese moraalne kohustus on astuda vastu Ukraina-vastasele kujuteldamatule kurjusele, mida Putini režiim esindab. Ka iga Venemaa kodanik saab mõjutada oma riigi käekäiku,” rõhutas president Alar Karis Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskõi juhitud Krimmi platvormi virtuaalsel tippkohtumisel.

Ukrainas püsiva rahu saavutamiseks tuleb president Karise sõnul anda Ukrainale rohkem ja kiiremini sõjalist abi oma territooriumi vabastamiseks ning tugevdada sanktsioonide survet Venemaale.

President Karis tähtsustas kõnes ka ajaloo õpetamist. “Meie tulevik sõltub täna klassiruumides õppivatest noortest ja nende haridusest. Meid kujundab ajalugu ning teadmiste puudumine minevikust ei saa määrata meie tulevikku. Et vältida sellise jõhkruse kordumist ja anda tulevikule rahu, tuleb õpetada oma rahvaste ajalugu, seista vastu valepropaganda levitamisele ja aktiivsele ajupesule,” ütles Eesti riigipea.

President Karis kutsus üles liituma algatusega õpetada ja õppida ideoloogiliselt kallutamata ajalugu ning ajaloolasi jäädvustama oma koolitunde kõigis keeltes ja looma nende loengute jaoks koha, et aidata õpetajatel üle kogu maailma leida usutavat materjali.

Tema sõnul aitaks Ukraina ajaloo parem tundmine kergemini tagada, et Krimmi ega ühegi teise Ukraina piirkonna ebaseaduslikku annekteerimist ei tunnustata kunagi. “Sest need, kes tunnevad ajalugu, oskavad vigadest hoiduda ja suudavad ehitada paremat tulevikku. Praegu näeme, kuidas teadmatus muudab agressori jaoks lihtsaks oma valede narratiivide esitamise ja nendele toetudes valede kurjuse impeeriumi ehitamise,” rõhutas Karis.

Eesti jätkab Ukraina toetamist nii kaua, kuni on vaja, et aidata see sõda võita ning taastada Ukraina territoriaalne terviklikkus rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, rõhutas president Karis. “Teeme ettepaneku karmistada Venemaa elanike reisipiiranguid Euroopas, sest inimeste mõtteviis hakkab muutuma alles siis, kui nad tunnevad sanktsioonide mõju oma isiklikule elule ja võimalustele,” ütles Karis.

Samuti peab Euroopas püsiva rahu saavutamiseks president Karise sõnul tegema kõik võimaliku, et tagada õiglus ja vastutus ning tuua kohtu ette sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude toimepanijad.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi juhitud Krimmi platvormi tippkohtumine toimub teist korda, tänavu virtuaalselt. Sellest võtavad osa riikide juhid Euroopast ja laiemalt üle maailma ning samuti NATO, Euroopa Liidu, OSCE ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad.

14:16

Medvedev: NATO-sse Ukrainat enam ei võeta

Nüüd ei võta keegi Ukrainat NATO-sse vastu ja see on sõjalise erioperatsiooni tulemus, usub Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees, endine president ja peaminister Dmitri Medvedev.

“Kõigile on selge, et ükski naaber ei saa anda neile (Ukrainale – IF) mingeid tagatisi, isegi kui nad Venemaad ägedalt vihkavad. See on sõjalise erioperatsiooni otsene tulemus,” kirjutas Medvedev Telegramis.

Julgeolekunõukogu aseesimees uskus, et julgeolekutagatise “saab anda vaid leping Venemaaga”.

“Kuid Lääne rahast ja rakettidest innustunud Ukraina valitsus keeldus sellest,” ütles Medvedev.

13:03

Donetski rahvavabariigi administratsiooni hoonet võis tabada mürsk

Isehakanud Donetski rahvavabariigi administratsiooni hoone Donetskis sai mürsuga pihta, ütlesid pealtnägijad teisipäeval Interfaxile, vahendab BNS.

Mürsk tabas hoone tagaosa. Näha on märkimisväärset kahjustust. Käib evakueerimine. Ohvreid esialgsetel andmetel ei ole.

Interfaxile öeldi administratsioonist, et sissivabariigi juht Deniss Pušilin ei saanud löögi tagajärjel viga.

10:58

Briti luure: venelased ehitavad Hersoni lähedale ujuvsilda

Ukrainas ehitavad venelased kjahjustatud Antonivski maanteesilla juurde ülepääsu, vahendab BNS.

Venelased seavad pargaseid positsioonidele, et ehitada kahjustatud Antonivski maanteesilla kõrvale massiivne ujuvsild üle Dnepri, säutsus Briti luure Twitteris.

Märgitakse, et see on peamine ühenduslüli Venemaa okupeeritud Hersoni ja Ida-Ukraina vahel.

Okupandid loodavad, et ujuvsild suurendab praamiga võrreldes läbilaskevõimet, kuid asjatundjad kalduvad teisele arvamusele.

“Ujuvsild on Ukraina rünnakutele endiselt haavatav,” teatas luureteenistus.

Augusti alguses tabasid Ukraina sõjaväelased mitu korda Antonivski silda ja muutsid selle kasutamiskõlbmatuks.

05:30

USA: Venemaa kavatseb suurendada rünnakuid Ukraina infrastruktuurile

USA välisministeerium andis esmaspäeval välja julgeolekuhoiatuse, et Venemaa võib lähipäevil suurendada rünnakuid Ukraina tsiviilinfrastruktuuri ja valitsusasutuste vastu, vahendab BNS.

USA saatkond Kiievis kutsus Ukrainas endiselt viibivaid USA kodanikke üles riigist viivitamatult lahkuma.

“Kui kuulete valju plahvatust või kui õhuhäiresireenid aktiveeruvad, siis otsige viivitamatult varju. Kui viibite kodus või mõnes muus hoones, siis minge selle madalaimale tasemele, kus on kõige vähem välisseinu, aknaid ja avasid. Sulgege kõik uksed ja istuge siseseina lähedale ehk eemale kõigist akendest või avadest,” õpetati välisministeeriumi teadaandes.

USA ametniku sõnul edastas välisministeerium hoiatuse pärast seda, kui USA luurekogukond andis hinnangu, et Venemaa võtab üha enam sihikule Ukraina tsiviilinfrastruktuuri. Ametnikul ei olnud volitusi informatsiooni kommenteerida ja ta soovis jääda anonüümseks.

President Joe Biden rääkis pühapäeval Briti peaministri Boris Johnsoni, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholziga murest Ukraina kaguosas asuva Zaporižžija tuumajaama ümbruses toimuvaga seoses. Riigipead kutsusid ühisavalduses tagama Zaporižžja tuumajaama julgeolekut.

USA välisminister Antony Blinken ütles varem, et Washington taotleb vaenutegevuse lõppu Ukraina tuumaobjektidel ja Kiievi kontrolli taastamist nende üle.

03:30

Ukraina relvajõud hävitasid lõunasuunal vaenlase laskemoonalao

Ukraina sõjaväelased hävitasid ööpäeva jooksul lõunasuunal vähemalt 17 Vene sissetungijat ja vaenlase tehnika- ja laskemoonalao, vahendab BNS.

Ühtlasi õnnestus hävitada õhutõrjeraketisüsteem Buk, pukseeritav miinipildujakompleks Sani ja viis ühikut soomusmasinaid.

“Olukord meie operatsioonitsoonis on stabiilselt pingeline, kuid kontrolli all. Vaenlane jätkab lahingutegevuse läbiviimist oma hõivatud kaitseliinil. Ei ole muutusi vägede koosseisus ega positsioonides. Tulega mahasurutud vaenlane on keskendunud kaugtulistamisele ja õhurünnakutele,” seisis avalduses.

Vaenlane ründas Ukraina positsioone piki rindejoont kaheksa korda helikopterite ja ründelennukitega. Ukraina kaitsejõududes kaotusi polnud.

02:40

Zelenskõi käskis ehitada kõikidesse uutesse hoonetesse pommivarjendid

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi allkirjastas seaduse, mis kohustab uute ehitiste rajamisel pommivarjendi ehitamist, vahendab BNS.

Otsusest teatas parlamendi veebikülg.

Määrus muudab radikaalselt lähenemist tsiviilkaitsestruktuuride süsteemi kujundamisele linnaplaneerimisel.

02:15

Zelenskõi sõnul on Venemaale vaja kehtestada uus sanktsioonidepakett

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles esmaspäevaõhtuses videopöördumises, et Venemaa jultumus on seda suurem, mida pikemaks jääb vahe sanktsioonipakettide kehtestamisel, vahendab BNS.

Zelenskõi tänas kõiki Euroopa poliitikuid, kes ei unusta, et vaja on kaheksandat Venemaa vastaste sanktsioonide paketti.

“Venemaa on seda jultunum, mida pikem on vahe sanktsioonipakettide vahel,” seletas Ukraina president.

Samuti avaldas riigipea tänu “kõikidele vabadusesõpradele erinevates maailma riikides”, kes propageerivad vajadust tunnistada objektiivset tegelikkust ja määratleda Venemaa seaduslikult terroristliku riigina.

“See otsus tuleb nagunii varem või hiljem langetada ning küsimus on vaid selles, kui palju inimelusid on Venemaal veel aega võtta enne seda, kui rahvusvahelise üldsuse vastuseks antud löögid muutuvad selle terrori eest vastutajate jaoks tõeliselt valusaks ja käegakatsutavaks,” rõhutas Zelenskõi.

22. august 2022

23:31

Zelenskõi sõnul on Ukraina vastu kasutatud pea 3500 tiibraketti

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul on Ukraina vastu sõjas kasutatud juba peaaegu 3500 tiibraketti, vahendab BNS.

Zelenskõi rääkis sellest oma igaõhtuses videosõnumis.

“Venemaa suurtükiväe rünnakuid on aga lihtsalt võimatu üles lugeda, sest need on nii intensiivsed,” lisas riigipea.

Zelenski rõhutas, et samal ajal ei lõpeta terroririik rahvusvaheliste struktuuridega mängimist ja sel on taas julgust kutsuda kokku ÜRO Julgeolekunõukogu, et arutada omaenda provokatsioone ja terrorit Zaporižžja tuumajaamas.

20:44

Kiiev: Venemaa tahab võita aega uueks rünnakuks

Venemaa üritab Ukrainat uutele läbirääkimistele meelitada, et võita aega ümbergrupeerumiseks uue pealetungi tarvis, ütles Ukraina presidendi nõunik esmaspäeval AFP-le, vahendab BNS.

Juba nädalaid on Kreml “püüdnud veenda Ukrainat läbirääkimisi alustama”, ütles Mõhhailo Podoljak.

Moskva soovib selliste kõnelustega “konflikti külmutada, säilitades samal ajal status quo okupeeritud Ukraina aladel”, lisas ta.

Venemaa “saadab oma ettepanekuid erinevate vahendajate kaudu”, ütles ta neid nimetamata, kuna Kiievil puudub praegu Venemaaga poliitiline kontakt.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan, kes kohtus augusti alguses Venemaa liidri Vladimir Putiniga, on mitmel korral öelnud, et on valmis tegutsema vahendajana.

Erdoğan külastas reedel esimest korda kuue kuu jooksul Ukrainat.

Kiievi seisukoht on, et tegelikult ei taha Moskva tõsiseltvõetavaid rahuläbirääkimisi, ütles Podoljak. Ta ütles, et selle asemel üritavad nad enne uue rünnaku alustamist “sõjaväele operatiivpausi tekitada”.

Kiiev on tagasi lükanud igasuguse läbi räägitava lahenduse Venemaa okupatsiooni all olevatele Ukraina aladele. Ta soovib selle territooriumi tagasi vallutada, samuti Vene separatistide valduses oleva ala idas – ja Krimmi, mille Venemaa 2014. aastal annekteeris.

“Kõik muud stsenaariumid… kujutavad endast ainult ohtlikku operatiivpausi enne uut sõjavooru,” ütles Podolyak.

“Ukrainlased peavad vastu nii kaua, kui vaja,” lisas ta.

“See on eksistentsiaalne sõda, meil pole muud lahendust. Võitlusest loobumine ei tähenda ainult Ukraina riigi, vaid ka kõigi selle tsiviilisikute hävitamist.”

Esimesed kõnelused kahe poole vahel sõja algusnädalatel ei toonud konkreetseid tulemusi.

18:20

Ukraina palus ÜRO ja Punase Risti abi Azovstali protsessi ärahoidmiseks

Ukraina palus ÜRO-l ja Rahvusvahelise Punase Risti Komiteel registreerida Venemaa Azovstali kaitsjate üle kavandatav kohtuprotsess Genfi konventsiooni rikkumisena, ütles esmaspäeval ülemraada inimõigusvolinik Dmõtro Lubinets, vahednab BNS.

“Pöördume veel kord, et tuvastada see järjekordne Genfi konventsiooni rikkumine, Venemaa järjekordne sõjakuritegu, et selle tuvastaks nii ÜRO kui ka Rahvusvaheline Punase Risti Komitee,” ütles Lubinets esmaspäeval teleusutluses.

Samuti ütles ta, et pöördus olukorda sekkumiseks Venemaa inimõigusvoliniku kindral Tatjana Moskalkova poole.

“See peab vastama kõigile neile väljakutsetele ja hoidma ära järjekordse Genfi konventsiooni rikkumise,” rõhutas volinik.

Samas ütles Lubinets, et Moskalkova ei ole tema kõnele vastanud ja tõenäoliselt ka ei vasta.

Samuti leidis volinik, et tõenäoliselt ei ründa Venemaa sel päeval rakettidega Mariupoli filharmooniahoonet, kus okupandid kavatsevad korraldada kohtuetendust Ukraina sõjavangide üle.

Varem on väljendatud kartust, et Venemaa korraldab Ukraina iseseisvuspäeval – 24. augustil – raketirünnaku Mariupoli kammerfilharmoonia hoonele, kus on kavas näidisprotsess vangistuses viibivate Azovstali kaitsjate üle.

15:04

Zaporižžja tuumajaama ümbrust tabas taas rünnak

Venemaa ründas esmaspäeval taas Zaporižžja tuumajaama ümbrust, mürsutulest teatati vaid mõni tund pärast rahvusvahelise üldsuse järjekordseid üleskutseid hoiduda rünnakutest Euroopa suurima tuumajaama läheduses, vahendab BNS.

Tuumajaamast 10 kilomeetri kaugusel Dnepri vastaskaldal asuvat Nikopolit tulistati ööl vastu esmaspäeva kolm korda rakettide ja miinipildujatega. Kuberner Valentõn Reznitšenko teatel said tabamuse elumajad, lasteaed, bussijaam ja kauplused, teateid hukkunutest või vigastatuist ei ole.

15:02

Borrell: EL kaalub Ukraina vägede sõjalist väljaõpet

Euroopa Liit hakkab arutama Ukraina vägede väljaõppeoperatsiooni käivitamist naaberriikides, ütles esmaspäeval bloki välispoliitika juht Josep Borrell, vahendab BNS.

Ettepanek tuleb arutusele järgmisel nädalal EL-i kaitseministrite kohtumisel Prahas. “Loodan, et ettepanek kiidetakse heaks,” ütles Borrell pressikonverentsil Hispaania põhjaosas Santanderis.

“Muidugi oleks see suur missioon, ma arvan, et see oleks suur missioon,” ütles ta ja lisas, et “igasugune missioon peab vastama konflikti tasemele”.

Venemaa tungis Ukrainasse 24. veebruaril, vallandades aastakümnete rängima konflikti Euroopas, milles on hukkunud kümneid tuhandeid tsiviilisikuid.

Euroopa ja USA sõjatehnika ja luureandmed on võimaldanud Ukraina vägedel aeglustada, kuid mitte peatada, Vene vägesid Donbassis ja Musta mere rannikul.

“Tundub mõistlik, et sõda, mis jätkub ja näib kestvat kaua, nõuab jõupingutusi mitte ainult materjalitarnete osas,” ütles Borrell.

“See on see, mida arutatakse liikmesriikide vahel ja seda arutatakse poliitiliselt järgmisel nädalal.”

Hispaania endine välisminister Borrell ütles, et sõjalise väljaõppeoperatsiooni üksikasjades peavad kokku leppima kõik EL-i liikmesriigid.

Tema sõnul “mitu” riiki juba pakuvad juba kahepoolsete lepingute alusel Ukraina vägedele sõjalist väljaõpet.

Näiteks Suurbritannia on alates juulist pakkunud Ukraina sõduritele koolitust riigi erinevais paigus.

Programmi eesmärk on koolitada Suurbritannias kuni 10 000 Ukraina sõdurit relvade käsitsemise, lahinguväljal esmaabi andmise ja patrulli taktika alal.

Borrell tuletas meelde, et EL saadab regulaarselt “väljaõppemissioone nende armeede juurde, kellega me koostööd teeme”.

“Tegime seda kuni viimase ajani Malis, nüüd alustasime Mosambiigis ja oleme teinud seda Nigeris, Tšaadis, paljudes riikides,” ütles ta.

Borrell viibis Santanderis, et osaleda kohaliku ülikooli korraldatud konverentsil “geopoliitilise Euroopa sünnist”.

14:56

Kiiev: sõjas on hukkunud 9000 Ukraina sõdurit

Pärast Venemaa sissetungi algust on hukkunud ligi 9000 Ukraina sõdurit, teatas esmaspäeval Ukraina relvajõudude ülem, vahendab BNS.

Valeri Zalužnõi sõnul vajavad Ukraina lapsed erilist tähelepanu, “sest nende isad on läinud rindele ja on võib-olla nende ligi 9000 tapetud kangelase hulgas”.

Zalužnõi kommentaarid Ukraina hukkunute arvu kohta olid esimene vihje Kiievi sõjalistest kaotustest alates aprillist.

Kolmapäeval tähistab Ukraina oma iseseisvuspäeva. Venemaa sissetungi algusest Ukrainasse on möödunud kuus kuud.

Venemaa üritab Ukrainat uutele läbirääkimistele meelitada, et võita aega ümbergrupeerumiseks uue pealetungi tarvis, ütles Ukraina presidendi nõunik esmaspäeval uudisteagentuurile AFP.

“Juba nädalaid on Kreml püüdnud veenda Ukrainat läbirääkimisi alustama,” ütles Mõhhailo Podoljak.

“Moskva soovib selliste kõnelustega konflikti külmutada, säilitades samal ajal status quo okupeeritud Ukraina aladel,” lisas nõunik.

“Venemaa “saadab oma ettepanekuid erinevate vahendajate kaudu,” ütles Podoljak neid nimetamata, sest Kiievil puudub praegu Venemaaga poliitiline kontakt.

“Kiievi seisukoht on, et tegelikult ei taha Moskva tõsiseltvõetavaid rahuläbirääkimisi,” ütles Podoljak.

Nõuniku hinnangul üritavad nad selle asemel enne uue rünnaku alustamist “sõjaväele operatiivpausi tekitada”.

14:43

Moskva süüdistas Dugini tütre tapmises Ukrainat

Autopommiplahvatuse taga, milles hukkus Vene marurahvusliku ideoloogi Aleksandr Dugini tütar, oli Ukraina, teatas Venemaa Föderaalne Juurdlusbüroo esmaspäeval, vahendab BNS.

“Selle kuriteo valmistasid ette ja viisid läbi Ukraina eriteenistused,” väitis FSB Vene uudisteagentuuride teatel. FSB lisas, et plahvatuse korraldaja, 1979. aastal sündinud ukrainlanna, põgenes pühapäeval Eestisse. 

FSB teatel saabus plahvatuse korraldaja tänavu juulis koos alaealise tütrega Venemaale ja üüris korteri samas majas, kus elas Dugina. FSB andmetel viibis ründaja pühapäeval Moskva lähistel toimunud festivalil, millest võtsid osa ka Dugin ja tema tütar. Vene ajakirjanduse teatel laenas Dugina viimasel minutil isa auto. 

Arvatakse, et laupäeval Moskva lähistel toimunud autopommiplahvatus, milles Darja Dugina hukkus, oli suunatud tema isa, Moskva Ukraina-sõja hääleka toetaja vastu. 

Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak eitas esmaspäeval Kiievi seotust pommirünnakuga. 

03:52

Lääneriigid kutsuvad sõjalisele vaoshoitusele Zaporižžja tuumajaamas

Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja USA liidrid kutsusid pühapäeval ühiselt sõjalisele vaoshoitusele Ukrainas Moskva okupatsiooniväe kontrolli all olevas Zaporižžja tuumaelektrijaamas ning väljendasid oma vankumatut toetust Kiievile Venemaa algatatud agressioonisõjas, vahendab BNS.

Telefonikõnes nõudsid neli liidrit, et tuumajaama võimaldataks ligipääs Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) sõltumatutele inspektoritele.

Saksa liidukantsler Olaf Scholz, USA president Joe Biden, Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Briti peaminister Boris Johnson leppisid pühapäevastel kõnelustel ühtlasi kokku ka selles, et toetus Ukrainale kaitses Venemaa agressiooni vastu jätkub.

Vene president Vladimir Putin nõustus lubama sõltumatud inspektorid Vene vägede kontrolli all olevasse Zaporižžja tuumaelektrijaama läbi Ukraina territooriumi, teatas reedel Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni kantselei.

“Putin muutis oma meelt nõudmise osas, et Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) töötajad peavad minema sinna läbi Venemaa,” ütles Macroni büroo.

Ukrainlasi on varem hoiatatud Vene raketirünnakute suure ohu eest 23.-24.augustil, mil riigis tähistatakse lipu- ja iseseisvuspäeva.

Riiklik julgeoleku- ja kaitsenõukogu teatas ka, et Venemaa valmistab ette provokatsioone iseseisvuspäevaks ja ka otseselt president Volodõmõr Zelenskõi vastu.

03:40

Ukraina relvajõud hävitasid kaks õhutõrjesüsteemi S-300

Ukraina relvajõud hävitasid pühapäeval lõunasuunal kaks õhutõrjesüsteemi S-300 ja tabasid taas Kahhovka silda, vahendab BNS.

“Esialgsetel andmetel on vaenlase armee vähenenud 20 sissetungija võrra. Samuti hävitati valgustus- ja juhtimisradarijaam, mobiilne radarisüsteem aerodünaamiliste ja ballistiliste objektide tuvastamiseks Nebo-M, kaks pukseeritavat miinipildujat ja kolm soomusmasinat,” lisati teadaandes.

Ukraina sõjalennukid tegid kaks rünnakut Vene vägede koondumisele Aleksandrovka ja Burkhanovka piirkondades.

Lisaks märgiti, et Ukraina relvajõud “kohandasid Kahhovka silla läbilaskevõimet”.

“Raketi- ja suurtükiväeüksuste tulemissioonide osana on kohandatud Kahhovka silla läbilaskevõimet,” öeldi aruandes.

03:15

Alistunud Vene langevarjur rääkis ohvitseride käitumisest

Mõkolajivi lähedal alla andnud Venemaa dessantvägede langevarjur rääkis Vene ohvitseride käitumisest, keda nimetas muu hulgas saastaks, vahendab BNS.

“Andsin üksinda ja iseseisvalt alla. Nad andsid mulle juua ja süüa. Nüüd lubavad nad, et saame pesema,” rääkis sõjaväelane.

Väljaande andmetel võitles alistunud mees varem Snigirevka lähedal Ukraina armee vastu. Vang nimetas Vene ohvitsere oma alluvate hülgamise eest saastaks.

“Nad jooksid ära, hülgasid positsioonid ja meid sõdureid jäeti nagu kahuriliha saatuse meelevald. Kuulsin, et staap kogunes vaikselt ja siis jooksid nad positsioonidelt minema. Nad jätsid oma sõdurid maha,” märkis Vene langevarjur.

Ukraina luure avaldas mõni aeg tagasi Venemaa ohvitseri pealtkuulatud telefonivestlusest salvestise, milles venelane rääkis oma sugulasele sõdurite massilisest võitlemisest keeldumisest.

02:43

Ukraina hoiatas maailma liidreid Venemaa selle nädala plaanide eest

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles pühapäevaõhtuses pöördumises, et Ukraina hoiatas kõiki oma partnereid Venemaa selle nädala plaanide eest, vahendab BNS.

“Kõiki Ukraina partnereid teavitati sellest, milleks terroririik võib sel nädalal valmistuda. Rääkisin täna Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga kõigist ohtudest. Kõigest sellest on informeeritud ka Türgi presidenti Erdoğani ja ka ÜRO peasekretäri. Nemad ja teised maailma liidrid saavad kõigest aru. Nad saavad aru, mida okupandid teevad ja millega see ähvardab. Ja saavad aru, et Ukraina ei kavatse seda kannatada,” ütles president.

Zelenskõi toonitas ka, et Ukraina ei kavatse sallida oma rahva vabadust okupantide eest kaitsnud kangelaste mõnitamist.

“Isegi sõja ajal peavad olema reeglid. Ja rahvusvaheline üldsus peab sundima isegi terroririiki neid järgima. Meie kõik ukrainlased peame aga meeles pidama ühte asja: mida iganes nad ka korda ei saadaks, siis meie eesmärk on võit,“ lisas president.

Zelenskõi hoiatas juba päev varem videopöördumises, et Venemaa võib järgmisel nädalal proovida teha midagi “eriti julma”.

“Peame teadvustama, et sel nädalal võib Venemaa üritada teha midagi eriti vastikut ja midagi eriti julma. Selline juba meie vaenlane on. Kuid ka igal ülejäänud nädalal selle kuue kuu jooksul on Venemaa teinud sama asja – vastikut ja julma – kogu aeg,” vahendas portaal Unian presidendi sõnu.

Riigipea lisas, et üks vaenlase põhiülesandeid on ukrainlaste alandamine, meie võimete, meie kangelaste devalveerimine, usu puudumise, hirmu ja konfliktide levitamine.

“Seetõttu on oluline mitte kunagi, mitte hetkekski vaenulikule survele järele anda, mitte end üles keerata, nõrkust välja näidata,” rääkis president.

“Peame olema piisavalt tugevad, et seista vaenlase mis tahes provokatsioonile vastu niikaua kui vaja, et panna okupandid vastutama kõigi oma löökide ja terrori – Harkivi, Donbassi, Azovstali, Mõkolajivi, filtratsioonilaagrite, Butša, Irpeni, kõigi linnade eest,” rõhutas ta.

Zelenskõi sõnul peavad kõik ukrainlased olema piisavalt tugevad, et vastu pidada ja sammuda võiduni.

Ukrainlasi on varem hoiatatud Vene raketirünnakute suure ohu eest 23.-24.augustil, mil riigis tähistatakse lipu- ja iseseisvuspäeva.

Riiklik julgeoleku- ja kaitsenõukogu teatas ka, et Venemaa valmistab ette provokatsioone iseseisvuspäevaks ja ka otseselt Zelenskõi vastu.

02:15

Zelenskõi: sõdurite üle kohtumõistmine muudab kõnelused võimatuks

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäevaõhtuses videosõnumis, et kohus Ukraina sõdurite üle Mariupolis muudab lõplikult võimatuks igasugused läbirääkimised Venemaaga, vahendab BNS.

Riigipea kommenteeris meedias ilmunud teateid, et sissetungijad valmistuvad okupeeritud Mariupolis Ukraina sõjavangide üle kohtumõistmiseks.

Zelenskõi nimetas toimuvat muu hulgas “täiesti vastikuks ja absurdseks kohtuprotsessiks”.

“Ükskõik, mida okupandid arvavad, las nad plaanivad, meie riigi reaktsioon on täiesti arusaadav. Kui see õudne kohtuprotsess toimub rikkudes kõiki lepinguid ja rahvusvahelisi reegleid, siis on igasugused läbirääkimised võimatud. Venemaa lõikab end kõnelustest lõplikult ära. Rohkem ei räägita. Meie riik on kõik öelnud,” hoiatas Zelenskõi.

President toonitas, et Ukraina ei salli oma kangelaste ja Ukraina rahva vabaduse kaitsjate mõnitamist okupantide ees.

21. august 2022

22:41

Venelased tulistasid taas rakette Harkivi pihta

Vene okupandid tulistasid Harkivi linnas asuvasse Kiievi rajooni rakette, vahendas  pühapäeval linnapea  Igor Terehhovi informatsiooni ukrainlaste meediakanal Unian.

“Raketituli Kiievi rajoonis. Esialgselt kolm “saabumist”. On esialgne informatsioon ka tulekahju kohta ühes mitteeluruumis ja eramajas,” kirjutas Terehhov sotsiaalmeedias.

Harkivi oblasti sõjaväeadministratsiooni juhi Oleg Sinegubovi sõnul sai tulistamise tagajärjel vigastada vähemalt üks inimene.

“Tabamus elumajale. Tulekahju pole,” lisas Sinegubov.

Unian teatas varem, et Harkivi suunal püüdsid okupandid edasi tungida, kuid Ukraina relvajõud lõid rünnaku tagasi.

19:58

Lääneriigid kutsuvad sõjalisele vaoshoitusele Zaporižžja tuumajaamas

Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja USA liidrid kutsusid pühapäeval ühiselt sõjalisele vaoshoitusele Ukrainas Moskva okupatsiooniväe kontrolli all olevas tuumaelektrijaamas ning väljendasid oma vankumatut toetust Kiievile Venemaa algatatud agressioonisõjas.

Telefonikõnes nõudsid neli liidrit, et tuumajaama võimaldataks ligipääs Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) sõltumatutele inspektoritele.

02:26

Putini ideoloogi Dugini tütar hukkus autoplahvatuses

Vene presidendile Vladimir Putinile lähedase ideoloogi Aleksandr Dugini tütar hukkus Moskva lähistel autopommiplahvatuses, teatasid Vene võimud pühapäeval.

Pomm lõhkes 1992. aastal sündinud Darja Dugina Toyota Land Cruiseris ajal, kui ta sõitis Moskvast 40 kilomeetri kaugusel Bolšije Võzjomõ küla lähedal maanteel, teatas Vene Juurdluskomitee. Pereliikmete hinnangul oli plahvatuse tõenäoline sihtmärk Venemaa sõja häälekas toetaja Dugin, kuna tütar laenas isa auto viimasel hetkel. 

Juurdluskomitee teatel suri Dugina sündmuskohal, tema surma asjaolude väljaselgitamiseks on algatatud uurimine. 

Vahel Putini ajuks nimetatud Dugin on Vene marurahvuslik intellektuaal, kes on pikka aega toetanud venekeelsete alade ühendamist Vene impeeriumiks ning toetas täielikult Venemaa sõda Ukrainas. 

Niinimetatud Donetski rahvavabariigi juht Deniss Pušilin süüdistas plahvatuses “Ukraina režiimi terroriste”.

20. august 2022

22:07

Šoigu teatas hüperhelikiirusega rakettide Tsirkon seeriatootmisest

Venemaa alustab uue hüperhelikiirusega raketi Tsirkon seeriatootmist, see on sisuliselt relvastusse võetud, ütles laupäeval kaitseminister Sergei Šoigu. 

“Me alustame rakettide Tsirkon masstootmist. Oleme selle sisuliselt kasutusele võtnud. Sel aastal see dokumenteeritakse,” ütles Šoigu telekanalile Rossija-1 (VGTRK) antud intervjuus.

31. juulil ütles Vene president Vladimir Putin, et Tsirkonid hakkavad Venemaa relvajõududesse jõudma lähikuudel. Tema sõnul saab uued relvad esimesena kätte Põhjalaevastiku fregatt Admiral Gorškov.

Tsirkoni katsetati esimest korda 2020. aasta oktoobris ja tookord nimetas Putin seda suursündmuseks. Hiljem on tehtud katsetusi samalt laevalt ja ka allveelaevalt.

Hüperhelikiirusega rakett liigub viis kuni 10 korda helikiirusest kiiremini ning sellega saab valmistajate andmeil ka liikumise ajal manööverdada, mis muudab raketi raskemini jälitatavaks ja tabamatumaks kui mürsud.

Raketi maksimaalne lennuulatus on 1000 kilomeetrit.

Moskva teatel kasutaid Vene väed märtsis esimest korda sõjategevuses hüperhelikiirusega täppisraketti Kinžall.

Putin on nimetanud neid rakette Venemaa arsenali uueks võitmatuks relvaperekonnaks.

15:29

Kiiev: Austria kuulutagu Venemaa esindaja Viinis soovimatuks isikuks

Ukraina välisministeerium kutsus laupäeval kogu diplomaatilist kogukonda Viinis boikoteerima Venemaa alalist esindajat rahvusvaheliste organisatsioonide juures ning Austriat kuulutama ta soovimatuks isikuks seoses väljaütlemistega ukraina rahva hävitamise kohta.

“Venemaa Föderatsiooni esindaja Mihhail Uljanov kutsub ukraina rahva hävitamisele. Seda genotsiidi keelt ei tohi taluda. Kutsume kogu diplomaatilist kogukonda Viinis boikoteerima Uljanovit, aga asukohariiki Austriat kuulutama ta persona non grataks,” kirjutas Ukraina välisministeeriumi kõneisik Oleh Nikolenko Twitteris.

Uljanov kirjutas varem oma Twitteri kontol: “Ei ole halastust ukraina rahvale.”

09:24

Sevastopolis toimus droonirünnak Musta mere laevastiku staabile

Sevastopolis toimus droonirünnak Musta mere laevastiku staabihoonele, kuberner Mihhail Razvožajevi sõnul ohvreid ei ole. 

“25 minuti eest lendas laevastiku staabi katusele droon. Ohvreid ei ole,” kirjutas Razvožajev Telegrami-kanalis. Kuberner lisas, et hoone ei saanud tõsisemaid purustusi. 

Razvožajev kutsus Sevastopoli elanikke säilitama rahu ja jääma lähema tunni jooksul kodudesse. 

19. august 2022

16:36

ÜRO juht palub Moskval tuumajaama mitte Ukraina võrgust lahti ühendada

ÜRO peasekretär Atónio Guterres palus reedel Moskval Zaporižžja tuumaelektrijaama mitte Ukraina elektrivõrgust lahti ühendada, vahendab BNS.

“Ilmselgelt on Zaporižžjast tulev elekter Ukraina elekter… Seda põhimõtet peab austama,” ütles Guterres Odessat külastades.

Tuumajaama hõivasid Vene väed märtsis ning lahingud selle lähistel on toonud kaasa hirmu võimaliku katastroofi pärast.

Kiiev süüdistas reedel Moskvat kavatsuses lülitada välja reaktorid ning jaam Ukraina võrgust lahti ühendada.

Riiklik tuumaenergiaagentuur Enerhoatom teatas, et Vene väed tahavad suunata Zaporižžja elektri Krimmi, mis annekteeriti Ukrainalt 2014. aastal.

Kumbki pool on süüdistanud teineteist jaamas korraldatud provokatsioonides.

Zaporižžja tuumaelektrijaamas, mis asub Krimmi lähistel, on kuus Ukraina 15-st reaktorist ning see on võimeline tootma elektrit neljale miljonile kodule.

14:27

Erdoğan: kordasin Zelenskõile valmidust korraldada kohtumine Putiniga

Türgi riigipea Recep Tayyip Erdoğan kordas Lvivis kohtumisel oma Ukraina kolleegi Volodõmõr Zelenskõiga, et on endiselt võimalusel valmis korraldama talle Türgis kokkusaamine Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, vahendab BNS.

“Erdoğan ütles Ukrainast naastes, et tuletas Zelenskõile meelde, et on valmis Zelenskõi ja Putini läbirääkimisi vahendama,” teatas kanal.

Erdoğani sõnul jätkab Türgi Ukraina kriisi lahendamisele kaasaaitamist diplomaatia ja läbirääkimiste teel.

Samuti märkis ta, et Türgi on valmis osalema Ukraina taastamises.

Türgi president külastas Ukrainat, kus ta kohtus Zelenskõi ja ÜRO peasekretäri António Guterresega.

14:16

Erdoğan kavatseb arutada Putiniga Zaporižžja tuumajaama olukorda

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ütles, et kavatseb Ukraina Zaporižžja tuumajaama olukorda arutada oma Vene ametivenna Vladimir Putiniga, edastas reedel uudisteagentuur Anadolu, vahendab BNS.

“President Erdoğan ütles, et arutab Zaporižžja tuumajaama küsimust oma Venemaa ametivenna Putiniga,” seisis agentuuri avalduses.

Samuti kutsus Türgi juht Rahvusvahelist Aatomienergiaagentuuri (IAEA) rakendama “kõiki vajalikke meetmeid, et tagada Zaporižžja tuumajaama ohutus”.

Venemaa kaitseministeerium on korduvalt väitnud, et Ukraina vägi tulistab Zaporižžja tuumajaama ja selle taristut. Ukraina süüdistab rünnakutes omakorda Venemaad.

Zaporižžja tuumajaam on Euroopa suurim. See on olnud Vene üksuste kontrolli all alates märtsist.

13:28

Venemaa: IAEA võiks pääseda Zaporižžja tuumajaama septembri alguses

Kõrvaliste tegurite puudumisel võiks Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) missioon Ukraina Zaporižžja tuumajaama aset leida septembris, ütles reedel Venemaa alaline esindaja Viinis asuvate rahvusvaheliste organisatsioonide juures Mihhail Uljanov, vahenadb BNS.

“Seda kõike saab arutada, kokku leppida – viimati tehti seda kõike juunis. Nüüd tuleb mingis mõttes uuesti alustada, see võtab aega. (…) Prognoosid ei lähe alati paika, aga mulle tundub, et üsna realistlikult võib rääkida septembri esimestest päevadest, kui just ei teki taas mingeid kõrvalisi tegureid, mis ei ole IAEA visiidi eesmärkide ja eesmärkidega otseselt seotud,“ ütles ta teabetunnis.

Vastates küsimusele, kas IAEA toetaks Zaporižžja tuumajaama ümber demilitariseeritud tsooni loomist, ütles Uljanov: “Arvan, et ta ei toeta seda ühel lihtsal põhjusel: demilitariseeritud tsoonide loomisel ei ole IAEA mandaadiga mingit pistmist. “

Diplomaat märkis, et “praegu oleks ennatlik kommenteerida võimaliku reisi üksikasju”.

“Meie seisukohalt on antud juhul peamine turvalisus. Rahvusvaheliste ametnike, sealhulgas kõrgete ametnike saatmine jaama suurtükitule all või vahetult missiooni jaamas viibimise ajal on täiesti vastuvõetamatu,” lisas Uljanov.

Tema sõnul “optimaalne oleks valida kõige turvalisem marsruut.”

“Ja sel ei ole mingit seost Ukraina iseseisvuse või terviklikkusega. IAEA täidab puhttehnilist mandaati. Ja missiooni marsruut Zaporižžja tuumajaamani ei mõjuta kuidagi Ukraina suveräänsust,” ütles Uljanov.

Zaporižžja tuumajaama on Euroopa suurim tuumaelektrijaam. Sellel on kuus VVER-1000 reaktorit. Esimene neist käivitati 1984. aasta detsembris, kuues 1995. aasta oktoobris.

Tuumajaam on alates märtsist Vene väe kontrolli all.

11:59

Patruševi väitel võideldakse Ukrainas riigipöörajate režiimi vastu

Venemaa julgeolekunõukogu sekretäri Nikolai Patruševi väitel võitleb Venemaa Ukrainas lääne toetusel ebaseaduslikult võimule tulnud Kiievi režiimi vastu, vahendab BNS.

“Venemaa võitleb just nimelt Kiievi nukurežiimi vastu, mis tuli võimule 2014. aastal lääne korraldatud riigipöörde tulemusena,” väitis Patrušev reedel Shanghai Koostööorganisatsiooni (SCO) riikide julgeolekunõukogude sekretäride kohtumisel Taškendis.

Tema väitel korraldasid lääneriigid 2014. aastal Ukrainas riigipöörde mitte ainult selleks, et kasutada seda hüppelauana Venemaa survestamiseks, vaid ka selleks, et “luua pretsedent vene rahvusrühma edasiseks killustumiseks, et see täielikult välja juurida”.

Patruševi hinnangul kasutavad lääs ja USA Venemaa sõjategevust Ukrainas “ettekäändena enneolematu üleilmse Venemaa-vastase kampaania käivitamiseks”.

Ta süüdistas lääneriike ettevalmistustes avalikuks relvastatud vastasseisuks Venemaaga.

“Sündmused Ukraina ümber näitavad, et läänlased püüavad balansseerida hübriidaktsioonide ja avatud relvakonflikti piiril meie riigiga, milleks nad ei lõpeta valmistumist,” väitis Patrušev.

Samuti süüdistas ta USA-d provokatsioonide korraldamises, sealhulgas Zaporižžja tuumajaamas.

Patruševi sõnul edendavad Washington ja tema piirkondlikud liitlased, eelkõige London, erakordselt kitsale riikide rühmale kasulikke projekte, et laiendada olemasolevaid ja luua uusi sõjalisi blokke mitmesugustes maailma piirkondades.

11:24

Politsei: Vene raketilöökides Harkivi ühiselamutele hukkus 19 inimest

Vene vägede raketilöökides Harkivile sai kolmapäeval ja neljapäeval surma 19 inimest, edastas reedel Harkivi oblasti riikliku politsei peadirektoraadi juht Vladimir Timoško, vahendab BNS.

Tema sõnul on Saltivskõi linnaosa ühiselamu rünnakus teada hetkel 15 hukkunut ja 20 haavatut ning Slobidskõi rajoonis neli hukkunut ja 22 haavatut.

Sellega kasvas 17. augusti õhtul ja 18. augusti hommikul kahele ühiselamule korraldatud raketirünnakute tagajärjel hukkunute koguarv 17-lt 19 inimesele.

Harkivis on seoses ohvreid nõudnud raketirünnakutega 19. augustil leinapäev.

11:20

NATO peasekretär osaleb Krimmi platvormi teisel tippkohtumisel

NATO peasekretär Jens Stoltenberg osaleb teisel Krimmi platvormi teisel tippkohtumisel, teatas reedel alliansi peakorter, vahendab BNS.

“23. augustil osaleb NATO peasekretär Jens Stoltenberg teisel Krimmi platvormi tippkohtumisel (veebis),” ütles NATO avalduses.

Krimmi platvorm on Ukraina diplomaatiline algatus, mis plaani kohaselt peaks saama rahvusvaheliseks mehhanismiks Krimmi tagastamiseks ning olema Ukraina kodanike õiguste ja huvide kaitsmise välispoliitiline võtmeinstrument.

Platvormi asutamise tippkohtumine korraldati mullu 23. augustil.

Kreml ütles aasta tagasi üritust kommenteerides, et see on äärmiselt vaenulik ja Vene-vastane.

09:43

Kiiev: Vene vägi püüdis tungida Bahmutti, tõrjuti kaheksa rünnakut

Vene üksused püüdsid tungida Ukraina Luhanski oblastis Bahmutti, ööpäevaga löödi tagasi kaheksa rünnakut, ütles reedel Luhanski sõjakuberner Serhi Haidai, vahendab BNS.

“Venelased püüavad tugevdada pealetungi Bahmutile, mistõttu ootavad jalaväe koosseisu uut täiendust enda kaotuste korvamiseks. 18. augusti jooksul tõrjuti kaheksa vaenlase rünnakut,” kirjutas Haidai Telegramis.

“Ainuüksi eile õhtul kasutasid nad 16 korral raketiheitjaid ja suurtükke, suunates rünnakuid asulate ja meie sõjaväe kindlustuste pihta,” lisas kuberner.

Haidai märkis ka, et sissetungijad andsid hiljuti kogu Luhanski oblastis sundmobilisatsiooni käsu.

09:11

Donetski oblastis hukkus ööpäevaga viis inimest, 10 sai haavata

Möödunud ööpäeva jooksul hukkus Ukraina Donetski oblastis asulate pommitamise tagajärjel viis inimest, veel 10 sai vigastada, ütles reedel oblasti sõjakuberner Pavlo Kõrõlenko, vahendab BNS.

“18. augusti jooksul tapsid venelased viis Donbassi tsiviilisikut: kaks Avdiivkas, ühe Družbas, ühe Zelenopilljas ja ühe Pervomaiskes. Veel kümme inimest sai vigastada,” kirjutas Kõrõlenko oma Telegrami kanalil.

Tema sõnul on Mariupoli ja Volnovahha ohvrite täpset arvu praegu võimatu kindlaks teha.

04:02

Vene sissetungijad tulistasid suurtükkidest Nikopoli linna

Vene sissetungijad tulistasid suurtükkidest Nikopoli linna, teatas ööl vastu reedet Dnipropetrovski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Jevgeni Jevtušenko, vahendab BNS.

“Vene armee tulistab Nikopoli linna keskust suurtükkidest. Püsige varjendites või otsige varju,” seisis sõnumis.

03:57

Podoljak: Venemaa sõjaline lüüasaamine on ainus võimalik stsenaarium

Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak sõnas neljapäeval, et selles sõjas pole muud võimalikku stsenaariumi, kui Venemaa sõjaline lüüasaamine, vahendab BNS.

Ukrainlaste uudistekanali Uniani andmetel kirjutas Podoljak sellest oma blogis.

Nõuniku sõnul oli enne sõnum, et “ära lase Ukrainal kukkuda”, mis on nüüd muutunud sõnumiks “aita Ukrainal sõda võita”.

Podoljaki sõnul peavad maailma liidrid ja lääne eliit mõistma, et “selles sõjas pole muud võimalikku stsenaariumi kui Venemaa sõjaline lüüasaamine”.

“Kõik muu toob maailma tagasi kaosesse ja veriselt pimedasse ajastusse,” tõdes nõunik.

02:47

Ukraina armee hävitas lõunasuunal 73 okupanti ja laskemoonalao

Ukraina sõjaväelased hävitasid ööpäeva jooksul lõunasuunal vähemalt 73 Vene sissetungijat ja vaenlase laskemoonalao, vahendab BNS.

“Meie ründelennukid andsid neli lööki vaenlase elavjõu, relvastuse ja varustuse vastu. Meie raketi- ja suurtükiväeüksused teostasid üle 200 tulemissiooni. Muu hulgas nurjati vaenlase plaanid Kahhovka silla parandamiseks ja kasutamise jätkamiseks,” seisis avalduses.

“Hävitati 73 sõjaväelast, kolm tanki, neli raketiheitjat, üks radarijaam õhutõrjesüsteemi S-300 jaoks, viis ühikut soomusmasinaid ja muid sõidukeid ning üks laskemoonaladu,” täpsustati teadaandes.

02:37

Guterresi sõnul tuleb vältida igasuguseid ohte tuumajaama ohutusele

ÜRO peasekretär António Guterres toonitas neljapäeval, et valitsema peab terve mõistus ja tuleb vältida igasuguseid ohte Zaporižžja tuumajaama turvalisusele, vahendab BNS.

Guterres tegi avalduse pärast neljapäevast kolmepoolset kohtumist Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi ja Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga.

Guterres tõi välja, et ÜRO saab toetada Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) inspektorite visiiti Zaporižžja tuumaelektrijaama vaid juhul, kui missioon läheb sinna Kiievi kaudu.

President Zelenskõi rõhutas kohtumisel, et tuumaväljapressimise korraldaja ehk Venemaa ei saa kindlasti olla ühegi sellise missiooni “vedajaks”.

“Venemaa peab viivitamatult ja tingimusteta lubama IAEA esindajad jaama ning ka viivitamatult ja tingimusteta oma väed jaama territooriumilt välja viima. Maailma võimuses on see tagada. Kui see ei ole maailma võimuses, siis Venemaa hävitab selle rahvusvahelise korra,” hoiatas riigipea.

Ukraina luure teatel võib Venemaa kavandada reedel Zaporižžja tuumaelektrijaamas provokatsiooni. Luureteenistuse andmetel teatasid okupatsioonivõimud, et reedel on tuumajaamas “vaba päev” ja jaamale lubatakse ligi vaid operatiivpersonal. Ülejäänud töötajatel kästi jääda koju.

Guterres tõi kohtumise olulise teemana välja ka Ukraina viljaekspordi küsimuse. ÜRO tahab enne talve suurendada viljaeksporti Ukrainast.

“Toiduainete ja väetiste jätkuv eksport Ukrainast ja Venemaalt on turgude stabiliseerimiseks kriitilise tähtsusega. Me anname endast parima, et seda suurendada ja tulla toime talve saabumisega,” sõnas peasekretär.

01:51

Zelenskõi: IAEA missioonile pole objektiivseid takistusi

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles neljapäeval, et Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) missiooni jõudmisel Zaporižžja tuumajaama ei ole objektiivseid takistusi, vahendab BNS.

Zelenskõi sõnul räägiti sellest varem päeval kolmepoolsel kohtumisel Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani ja ÜRO peasekretäri António Guterresega.

“Suurem osa arutlusel olnud punktidest oli juba uudistes. Tahan nüüd öelda paar põhiasja. Esiteks ei ole IAEA missioonil objektiivseid takistusi mitte jõuda Zaporižžja tuumaelektrijaama. Täna arutasime härra Guterresega selle missiooni parameetrite ja selle üle, kuidas saab väga kiiresti ja üsna turvaliselt läbi meie riigi vaba territooriumi legaalselt jaama jõuda,” rääkis Zelenskõi.

President rõhutas samas, et tuumaväljapressimise korraldaja ehk Venemaa ei saa kindlasti olla ühegi sellise missiooni “vedajaks”.

“Venemaa peab viivitamatult ja tingimusteta lubama IAEA esindajad jaama ning ka viivitamatult ja tingimusteta oma väed jaama territooriumilt välja viima. Maailma võimuses on see tagada. Kui see ei ole maailma võimuses, siis Venemaa hävitab selle rahvusvahelise korra,” hoiatas riigipea.

“ÜRO peab tagama selle strateegilise objekti julgeoleku, selle demilitariseerimise ja täieliku vabastamise Vene sõduritest,” ütles Zelenskõi avalduses vahetult pärast kohtumist Guterresega. Ukraina president kritiseeris ka Venemaa sihilikke rünnakuid tuumarajatisele.

Vaenlane on kontrollinud tuumajaama alates 4. märtsist. Venelased on tuumajaama territooriumi korduvalt tulistanud ja isegi mitmeid rajatisi kahjustanud.

Ukraina võimud palusid konflikti lahendamisel abi Rahvusvaheliselt Aatomienergiaagentuurilt. Tuumajaama ümber tekkinud pinged on põhjustanud maailmas hirmu tuumakatastroofi ees.

ÜRO peasekretär Guterres hoiatas neljapäeval, et Vene vägede käes oleva Zaporižžja tuumajaama kahjustamine oleks enesetapp.

Guterres ütles, et olukord tuumajaamas teeb talle väga suurt muret ja jaam tuleb kindlasti demilitariseerida.

“Asjadest tuleb rääkida nii nagu need on ehk igasugune võimalik kahju Zaporižžjale on enesetapp,” sõnas peasekretär.

18. august 2022

23:26

Zelenskõi: Venemaa kulutab Donbassis tohutuid ressursse

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeval ukrainlaste poole pöördudes, et Venemaa armee kulutab kolossaalseid ressursse, et hõivata Donbassis veel vähemalt kilomeeter, vahendab BNS.

“Vene armee kulutab kolossaalseid ressursse, et hõivata veel vähemalt kilomeeter Donbassis. Vene võimud kordavad samal ajal oma ähvardusi Odessale ja teistele Ukraina linnadele,” ütles ta.

“Sina ja mina saame ja peaksime mõtlema ainult sellele, kuidas võita. Võita lahinguväljal, poliitilisel rindel, infovastases vastasseisus, majandustasandil. Me usume endasse, aitame üksteist, kaitseme Ukraina huve ja me teame, et saabub rahu.Võidab see, kes võitleb ja võitleb targalt,” ütles riigipea.

Unian teatas varem, et Zelenskõi rõhutas pärast kolmepoolset kohtumist Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani ja ÜRO peasekretäri António Guterresega, et dialoog Venemaaga on võimalik ainult siis, kui okupatsiooniväed tõmmatakse Ukraina territooriumilt täielikult välja.

“Kõigepealt peavad nad meie territooriumilt lahkuma ja siis me vaatame,” toonitas president.

Ukraina peastaap edastas varem päeval, et Vene relvajõud kaotasid viimase ööpäevaga hukkunutena umbes 200 meest. Kremli lahingkaotused alates sissetungist Ukrainasse ulatuvad umbes 44 300 inimeseni.

“Vaenlase lahingkaotused kokku 24. veebruarist 17. augustini on ligikaudu 44 300 sõjaväelast, 1889 tanki, 4179 (+10) soomukit, 1 010 suurtükki, 265 raketiheitjat, 136 õhutõrjesüsteemi, 234 lennukit, 197 helikopterit, 793 operatiiv-taktikalist drooni, 190 tiibraketti, 15 laeva/paati, 3061 autot ja paakautot, 93 eritehnikaühikut,” seisis avalduses.

Märgitakse, et vaenlane on kandnud suurimaid kaotusi Donetski suunal.

22:22

Zelenskõi välistas igasuguse rahu Venemaaga ilma vägede väljaviimiseta

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi välistas neljapäeval igasuguse rahu sõlmimise Venemaaga, kui Venemaa oma vägesid Ukrainast välja ei vii, edastasid meediakanalid, vahendab BNS.

Ukraina riigipea teatas sellest pärast kõnelusi oma Türgi kolleegi ja ÜRO peasekretäri António Guterresega.

Zelenskõi ütles ajakirjanikele, et ta oli väga üllatunud, kui kuulis president Recep Tayyip Erdoğanilt, et Venemaa on “mingisuguseks rahuks valmis”.

“Kõigepealt peavad nad meie territooriumilt lahkuma ja siis me vaatame,” toonitas president.

“Türgi on Ukraina poolel,” kinnitas Erdoğan kohtumisel Zelenskõiga Lvivis.

“Jätkates oma jõupingutusi, et leida konfliktile Venemaaga lahendus, oleme jätkuvalt oma Ukraina sõprade poolel,” ütles Erdoğan pärast kõnelusi.

Türgi president väljendas muret ka Vene vägede kontrolli all oleva Zaporižžja tuumajaama pärast.

“Me oleme mures. Me ei taha veel üht Tšernobõli,” ütles Erdoğan.

ÜRO peasekretär Guterres hoiatas, et Vene vägede käes oleva Zaporižžja tuumajaama kahjustamine oleks enesetapp.

Guterres ütles, et olukord tuumajaamas teeb talle väga suurt muret ja jaam tuleb kindlasti demilitariseerida.

“Asjadest tuleb rääkida nii nagu need on ehk igasugune võimalik kahju Zaporižžjale on enesetapp,” sõnas peasekretär.

20:10

Erdoğan: Türgi on Ukraina “poolel”

Türgi on Ukraina poolel, ütles Türgi president Recep Tayyip Erdoğan neljapäeval kohtumisel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga Lvivis.

“Jätkates oma jõupingutusi, et leida (konfliktile Venemaaga) lahendus, oleme jätkuvalt oma Ukraina sõprade poolel,” ütles Erdoğan pärast kõnelusi.

Türgi president väljendas muret ka Vene vägede kontrolli all oleva Zaporižžja tuumajaama pärast.

“Me oleme mures. Me ei taha uut Tšornobõli (katastroofi).”

Vene presidenti Vladimir Putinit mainis Erdoğan pressikonverentsil vaid korra.

“Me arutasime sõjavangide vahetamist ja meie algatusi selles vallas,” ütles ta. “Me jätkame hr Putiniga kõnelusi selle üle.”

19:43

Guterres: Zaporižžja tuumajaama kahjustamine oleks enesetapp

ÜRO peasekretär António Guterres hoiatas neljapäeval Ukrainas, et Vene vägede käes oleva Zaporižžja tuumajaama kahjustamine oleks enesetapp, vahendab BNS.

Guterres ütles, et olukord tuumajaamas teeb talle suurt muret ning jaam tuleb kindlasti demilitariseerida.

“Me peame rääkima asjast, nagu see on: Zaporižžja mis tahes potentsiaalne kahjustamine oleks enesetapp.”

18:07

Zelenskõi: Erdoğani visiit on jõuline toetusavaldus

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kiitis Kiievi ja Moskva vahel viljakokkuleppe sobitanud Türgi ametivenna Recep Tayyip Erdoğani esimest Ukraina-visiiti pärast sõja algust, vahendab BNS.

“Türgi presidendi visiit Ukrainasse on jõuline toetusavaldus nii mõjuvõimsalt riigilt,” ütles ta.

17:58

Zelenskõi nõuab ÜRO-lt Zaporižžja tuumaelektrijaama ohutuse tagamist

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus ÜRO-d tagama Zaporižžja tuumaelektrijaama ohutust, sest ägenenud sõjategevus kätkeb endas tuumaintsidendi ohtu, vahendab BNS.

“ÜRO peab tagama selle strateegilise objekti julgeoleku, selle demilitariseerimise ja täieliku vabastamise Vene sõduritest,” ütles Zelenskõi avalduses pärast kohtumist ÜRO peasekretäri António Guterresega Lvivis.

Ukraina president kritiseeris ka Venemaa sihilikke rünnakuid tuumarajatisele.

Ukraina ja Venemaa süüdistavad teineteist märtsis Vene vägede kätte langenud Euroopa suurima tuumaelektrijaama sihikulevõtmises.

Tuumajaama ümber tekkinud pinged on põhjustanud maailmas hirmu tuumakatastroofi ees.

Zelenskõi ja Guterres arutasid ka teraviljaeksporti, mis läks ÜRO ja Türgi vahendusel sõlmitud kokkuleppel augusti alguses Musta mere sadamatest taas käima.

“Me leppisime kokku, et jätkame viljaalgatuse jõustamise koordineerimist. Arutasime ka selle arengu võimalikke suundi,” ütles Zelenskõi.

Esimene viljalastis laev lahkus Ukrainast 1. augustil ja sestpeale on Ukraina sadamatest väljunud 25 kaubalaeva.

Zelenskõi ja Guterrese jutuajamine puudutas ka ukrainlaste Venemaale küüditamist ning Venemaa kätte vangi langenud sõjaväelaste ja meedikute vabastamist.

17:11

Eesti suurendab sõjalist abi Ukrainale

Valitsus kiitis neljapäeval heaks järjekordse Ukraina sõjalise toetamise paketi, mille raames saadab Eesti Ukrainale veel relvastust nagu miinipildujaid ja tankitõrjerelvi, vahendab BNS.

Lisaks plaanib Eesti toetada Suurbritannia algatatud Ukraina relvajõudude väljaõpet ja saadab Ukrainasse koostöös Saksamaaga välihaigla.

“Sõjategevus Ukrainas on jätkuvalt intensiivne ja kuigi järjest enam jõuab lahinguväljale ka lääne relvastust, on meie moraalne vastutus jätkata Ukraina toetamist. Ukraina võitleb meie ühiste väärtuste eest ja kui meil leidub veel relvastust, mida ukrainlastele saata, tuleb seda ka teha,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

“Lisaks relvastusele on Ukraina relvajõud palunud senisest enam liitlaste tuge ka oma kaitsejõudude väljaõppes. Tänane valitsuse otsus tähendab, et saame ka selles abipalves Ukrainat aidata,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur, kelle sõnul on Eesti abi otsene mõju Ukraina sõdurite võitlusvõimele ning seda hinnatakse Ukrainas väga kõrgelt. “Väljaõppes on Eesti kaitsejõudude vaieldamatuks trumpkaardiks reservväelaste väljaõpetamine intensiivseks ja konventsionaalseks sõjaks ülekaaluka vaenlase vastu, ehk just selliseks sõjaks, mida Ukraina praegu peab,” rääkis Pevkur.

Lisaks relvastusele ja väljaõppele plaanib Eesti toetada Ukraina üksuste meditsiinlist võimekust, annetades koostöös Saksamaaga Ukraina kaitsejõududele juba teise välihaigla.

Minister Pevkur rõhutas, et läänemailm peab valmis olema ka Venemaa infosõjaks, kus on soov levitada infot lääne väsimusest ja Ukraina abistamise ebaefektiivsusest. “Nii see kui varasem konkreetne abi näitab selgelt, et me ei väsi ja samuti on meie liitlased meile kinnitanud valmisolekut aidata ukrainlasi nende sõjas vabaduse eest senikaua kui vaja,” lisas Pevkur.

Kokku on Eesti Ukrainale andnud ligi 250 miljoni euro väärtuses sõjalist abi sealhulgas Javelin tankitõrje raketisüsteemi rakette, haubitsaid, tankitõrjemiine, tankitõrjegranaadiheitjaid, miinipildujaid, erinevaid käsitulirelvi koos laskemoonaga, sõidukeid, sidetehnikat, meditsiinitarvikuid, isikukaitsevahendeid ja kuivtoidupakke.

15:58

Moskva: Kaliningradi saadeti hüperhelirakettidega sõjalennukid

Venemaa kaitseministeerium teatas neljapäeval, et Kaliningradi oblastisse paigutati täiendavate strateegiliste heidutusmeetmete raames kolm hüperhelirakettidega Kinžall relvastatud sõjalennukit MiG-31, vahendab BNS.

“Täna, 18. augustil 2022 paigutati täiendavate strateegiliste heidutusmeetmete raames Kaliningradi oblasti Tškalovski lennuväljale kolm MiG-31 lennukit hüperhelirakettidega Kinžall,” teatas Venemaa kaitseministeerium.

“Tškalovski lennuväljal korraldatakse hüperhelisüsteemiga Kinžall relvastatud lennukite MiG-31 ööpäevaringne lahinguvalve,” seisis Venemaa kaitseministeeriumi avalduses.

“Lennu käigus töötati läbi 6. õhujõudude ja õhutõrjearmee hävitajate ning Balti laevastiku merelennuväega suhtlemise küsimused,” teatasid sõjaväelased.

Vene sõjaväejuhtide kinnitusel on Kinžall ülitäpsete hüperhelikiirusega aeroballistiliste rakettide süsteem, millega on relvastatud kaugmaa sõjalennukid MiG-31. Rakettidega võib rünnata rohkem kui 2000 kilomeetri kaugusel asuvaid sihtmärke.

Venemaa kaitseministeerium teatas Kinžalli kasutamisest Ukrainas erioperatsiooni ajal.

Ministeerium avaldas video kolme püüdurhävitaja MiG-31 maandumisest Kaliningradi lähedal asuval lennuväljale.

13:29

Ukraina peastaap: Venemaa on Ukrainas kaotanud umbes 44 300 meest

Vene relvajõud kaotasid viimase ööpäevaga hukkunutena umbes 200 meest, vahendab BNS.

Kremli lahingkaotused alates sissetungist Ukrainasse ulatuvad umbes 44 300 inimeseni, päeva jooksul kaotas vaenlane kolm tanki, lennuki, helikopteri ja kaks raketiheitjat, edastas neljapäeval Ukraina peastaap.

Lisaks kaotas ta 17 soomukit, 17suurtükisüsteemi ja ühe drooni, seitse autot, sh kütuseveokit.

“Vaenlase lahingkaotused kokku 24. veebruarist 17. augustini olid ligikaudu 44 300 isikkoosseisu, 1889 tanki, 4179 (+10) soomukit, 1 010 suurtükki, 265 raketiheitjat, 136 õhutõrjesüsteemi, 234 lennukit, 197 helikopterit, 793 operatiiv-taktikalist drooni, 190 tiibraketti, 15 laeva/paati, 3061 autot ja paakautot, 93 eritehnikaühikut,” seisis avalduses.

Märgitakse, et vaenlane kandis suurimaid kaotusi Donetski suunal.

12:52

Meedia: Erdoğan tahab korraldada Zelenskõi kohtumist Putiniga

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan teeb oma Ukraina-visiidil Ukraina ametivennale Volodõmõr Zelenskõile ettepaneku korraldada kohtumine Kremli juhi Vladimir Putiniga, vahendab BNS.

“Oodatakse, et Erdoğan pakub Zelenskõile kohtumise korraldamist Putiniga,” ütles Türgi telekanali A Haber Lvivist pärit korrespondent, viidates allikatele diplomaatilistes ringkondades.

Teine Türgi uudistekanal CNN Turk lisas, et Zelenskõi ja Putin võiksid kohtuda, et panna paika Ukraina sõja lõpetamise teekaart.

“Vene allikatest saadud uudiste kohaselt võib Vene president Putin kohtuda Zelenskõiga. Venemaa on öelnud, et juhid saavad asja arutada ja tegevuskava paika panna. Seejärel saavad delegatsioonid alustada tööd selle teekaardi ellu viimiseks,” öeldakse sõnumis.

Tuletame meelde, et täna toimuvad Lvivis Ukraina ja Türgi presidendi Zelenskõi ja Erdoğani ning ÜRO peasekretäri António Guterrese kolmepoolsed kõnelused.

Unian teatas 17. augustil, et sõjaekspert Oleg Ždanovi sõnul püüavad Erdoğan ja Guterres kohtumisel Zelenskõiga hakata otsima Vene-Ukraina sõjale diplomaatilist lahendust, kuid Venemaa tahab istuda läbirääkimistelaua taha otsekohe.

11:00

Ukraina korraldas tuumaõppuse valmisolekuks “kõigiks stsenaariumideks”

Ukraina peab “valmis olema kõigiks stsenaariumideks”, mis on seotud Vene vägede kontrolli all oleva Zaporižžja tuumajaamaga, ütles siseminister eriolukordade ministeeriumi töötajate õppusel jaama lähedal asuvas linnas, vahendab BNS.

Moskva ja Kiiev on süüdistanud teineteist mürsurünnakutes Euroopa suurimale tuumajaamale, mis on olnud Venemaa kontrolli all alates märtsist.

Pinged tuumajaama ümber on suurendanud kartusi veel ühe tuumakatastroofi võimalikkusest Euroopas nagu see, mis juhtus Tšornobõlis 1986. aastal.

“Keegi poleks osanud ennustada, et Vene väed tulistavad tankidega tuumareaktorite suunas, See on uskumatu,” ütles siseminister Denõss Monastõrski Ukraina kontrolli all olevas Zaporižžja linnas, mis asub tuumajaamast 30 kilomeetri kaugusel.

Pärast õppuse jälgimist kolmapäeval ütles Monastõrski, et Ukraina peab valmis olema, kuna “nii kaua kuni Zaporižžja tuumajaam on Venemaa kontrolli all, on seal suur oht”.

Kümned Ukraina eriolukorra ministeeriumi töötajad harjutasid õppusel inimeste, seal hulgas kannatanute evakueerimist ning saastunud sõidukite desinfitseerimist.

Ukraina riikliku tuumaagentuuri Enerhoatom juht Petro Kotin ütles, et tuumajaamas on umbes 500 Vene sõjaväelast ja 50 soomusmasinat.

Venemaa väitel ei ole neil tuumajaamas raskerelvastust või sõjaväelasi, välja arvatud valvemeeskonnad.

10:34

Zelenskõi võõrustab Lvivis ÜRO peasekretäri ja Türgi presidenti

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi võõrustab neljapäeval Lvivis ÜRO peasekretäri António Guterrest ja Türgi riigipead Recep Tayyip Erdoğani, et arutada viljaeksporti, olukorda Venemaa kontrolli all olevas Zaporižžja tuumajaamas ning jõupingutusi lõpetamaks pea kuus kuud kestnud sõda, vahendab BNS.

Guterres saabus Poola piiri lähedal asuvasse Lvivi juba kolmapäeval.

ÜRO peasekretäri kõneisiku asetäitja Farhan Haq ütles, et paljude teemade seas arutab Guterres oma jõupingutusi “temperatuuri alandamiseks”.

Eelmisel kuul aitasid Türgi ja ÜRO vahendada kokkulepet, mis võimaldab Ukrainal eksportida Musta mere sadamate kaudu 22 miljonit tonni vilja.

ÜRO kõneisik Stéphane Dujarric ütles sel nädalal ajakirjanikele, et Guterrese visiit Ukrainasse võimaldab tal kohapeal näha selle algatuse tulemusi, mis “on nii eluliselt tähtis sadadele miljonitele inimestele”.

Ta lisas, et kolm liidrit arutavad ka olukorda Vene vägede kontrolli all olevas Ukraina Zaporižžja tuumajaamas. Moskva ja Kiiev on süüdistanud teineteist selle ründamises.

Erdoğani kantselei teatel arutab Türgi president neljapäevasel kohtumisel Ukraina viljalepet, samuti võimalusi sõja lõpetamiseks diplomaatiliste vahenditega.

Varem sel kuul kohtus Türgi president samadel teemadel Vene riigipea Vladimir Putiniga.

10:01

Hommikune rünnak Harkivile: hukkus 1, vigastada sai 18 inimest, sealhulgas kaks last

Täna hommikul ründasid Vene väed taas Harkivi linna. Üks inimene sai surma ja 18 inimest vigastada, vahendab Ukrinform.

“Vene okupandid tabasid hommikul Harkivi linnas Slobidski rajoonis ühiselamut. Praeguse seisuga on viga saanud 18 inimest, neist kaks on lapsed. Üks inimene sai surma,” teatas Harkivi oblasti sõjaväevalitsuse juht Oleh Synehubov Telegramis.

09:55

Vene raketid tabasid eile õhtul Zaporižžja linna

Eile õhtul korraldasid Vene sõjaväelased raketirünnaku Zaporižžja linnale. Neli vaenlase mürsku tabasid infrastruktuurirajatist. Vastava avalduse tegi Zaporižžja oblasti sõjaväevalitsuse juht Oleksandr Starukh Telegramis, vahendab Ukrinformi.

“Eile öösel kella 03 paiku hommikul alustas vaenlane Vassilivka rajoonist raketirünnakut Zaporižžjale. Esialgsetel andmetel kasutasid [Vene] okupandid mitut stardiraketisüsteemi. Neli mürsku tabasid Ševtšenkivski rajoonis asuvat infrastruktuurirajatist,” kirjutas Starukh.
Tema sõnul sai taristuobjekt kergelt kannatada.

09:38

Moskva väitel Ukraina Zaporižžja tuumajaamas raskerelvi ei ole

Vene väel ei ole Ukraina Zaporižžja tuumajaamas raskerelvastust, seal paiknevad ainult julgeolekuüksused, väitis neljapäeval Venamaa kaitseministeeriumi pressiesindaja Igor Konašenkov, vahendab BNS.

“Vene väel ei ole raskerelvastust ei jaama territooriumil ega sellega külgnevatel aladel. Seal paiknevad ainult valveüksused,” ütles Konašenkov ajakirjanikele.

Tema sõnul rakendavad Venemaa relvajõud vajalikke meetmeid tagamaks Zaporižžja tuumajaama ohutust.

09:26

Blinken: jätkame survet Zaporižžja tuumajaama tagastamiseks Ukrainale

USA kavatseb taotleda vaenutegevuse lõpetamist Ukraina tuumarajatistel ja nende üle kontrolli tagastamist Kiievile, ütles Ühendriikide välisminister Antony Blinken, vahendab BNS.

“Välisminister kinnitas veel kord, et Ühendriigid nõuavad jätkuvalt kõigi sõjaliste operatsioonide lõpetamist Ukraina tuumarajatistes või nende läheduses ja täieliku kontrolli tagastamist nende rajatiste üle Ukrainale,” teatas USA välisministeerium avalduses Blinkeni telefonivestluse kohta Ukraina välisministri Dmõtro Kulebaga.

USA välisministeerium märkis, et “välisminister mõistis hukka Venemaa hiljutise tegevuse Zaporižžja tuumajaamas ja selle ümbruses”, lisaks kiitis Blinken Ukraina ametivõime ja jaamade operaatoreid nende pühendumuse eest tuumaohutuse tagamisel nendes oludes.

Välisministeerium lisas, et vestluse käigus tõstatati küsimused “USA jätkuvast toetusest Ukraina kaitsevajadustele”. Blinken teavitas Kulebat USA julgeolekuabi andmisest.

Osapooled arutasid ka Kiievi plaane korraldada Krimmi platvormi teine ​​tippkohtumine 23. augustil ja iseseisvuspäev 24. augustil.

Venemaa ja Ukraina on süüdistanud teineteist jaama ja selle ümbruse ründamises.

Zaporižžja tuumajaam on Euroopa suurim.

Vene väed hõivasid tuumajaama märtsis pärast seda, kui Vene president Vladimir Putin andis 24. veebruaril korralduse Ukraina ründamiseks.

Krimmi platvorm on Ukraina diplomaatiline algatus, mis plaani kohaselt peaks saama rahvusvaheliseks mehhanismiks Krimmi tagastamiseks. Platvormi asutamise tippkohtumine korraldati mullu 23. augustil.

03:52

Zelenskõi: Venemaa jaoks on ukrainlased teadlikult valitud sihtmärgid

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles kolmapäeval, et kõik ukrainlased on Venemaa jaoks ühesugused sihtmärgid ja need pole sõja liialdused, vaid teadlik poliitika, vahendab BNS.

Zelenskõi sõnul on Venemaa ukrainlaste vastu suunatud agressiooni esmane motiiv puhtalt koloniaalne, sest Venemaa juhtkond soovib domineerida Ukraina maa ja selle ressursside üle.

“Moskvas kõlas väga pikka aega, et ilma Ukraina territooriumi hõivamiseta ei saa taastada Vene impeeriumi. Sellest sai aga palju tõsisem võitlus, kui mistahes impeeriumi või geopoliitilised ambitsioonid. Venemaa peab sõda sõna otseses mõttes meie rahva vastu, mis on vastuolus ukrainlaste eluõigusega,” rääkis Zelenskõi.

President toonitas, et sõda ei alanud 175 päeva tagasi, vaid 2014. aastal, kui Venemaa okupeeris Krimmi poolsaare ja provotseeris Donbassis tuhandeid inimelusid nõudnud vastasseisu.

“Seetõttu, kui me räägime Venemaa sõjast Ukraina vastu, siis me räägime kaheksast aastast pluss 175 päevast. Ja kui me räägime selle sõja ohvritest, Ukraina kaotustest, siis me ei alusta seda lugu 2022. aasta veebruarist. Me alustame seda 2014. aastast, kui ukrainlasi hakati tapma lihtsalt sellepärast, et nad on ukrainlased. Ukraina lipu eest. Ukraina meelse positsiooni eest. Ukraina territooriumi kaitsmise eest. Isegi lihtsalt kahtluse pärast, et inimene toetab Ukraina riiki,” rõhutas president.

Zelenski rääkis loo Kramatorskist pärit Stepan Tšubenkost, kes oleks sel sügisel saanud 25-aastaseks.

“Stepan tapeti 27. juulil 2014. aastal. Nooruki tapsid venemeelsed võitlejad, kelle kätega Venemaa pidas hübriidsõda Donbassis ja keda kasutab nüüd täiemahulises sõjas. Nad pidasid Stepani kinni, kui ta koju naasis. Nad nägid sini-kollast linti ehk meie lipu värve. Ja see oli piisav põhjus, et noorukit rünnata. Teismelist peksti mitu päeva, teda piinati ja lõpuks lasti maha,” rääkis riigipea.

President meenutas, et Tšubenko tapjad varjusid Venemaa territooriumile ja Venemaa okupeeritud Krimmi. Mõrtsukatele mõisteti küll Ukraina kohtus karistus, kuid terroririik Venemaa pakub neile kaitset.

“Nagu ka tuhandetele teistele sellistele mõrvaritele. Need, kes tulistasid inimesi lihtsalt sellepärast, et nad olid ukrainlased. Lihtsalt sellepärast, et nad olid ukrainlased Ukrainas. Need, kes tulistasid mehi ja naisi kuklasse pelgalt kahtluse pärast, et inimene toetab meie riiki. Kes tulistasid tankidest otsetuld elumajade pihta, tulistasid koole ja haiglaid. Kes tulistasid suurtükiväega rahulikke linnu,” jätkas president.

“Venemaa püüdleb tõesti Ukraina territooriumi hõivamise poole. Ja ta vajab seda territooriumi ilma ukrainlasteta. Hävitatud Mariupol ja kümned teised Ukraina linnad ja külad, veresaunad Butšas ja teistes okupeeritud territooriumi linnades pole erandiks, vaid see on ongi Venemaa strateegia Ukraina ja ukrainlaste suhtes,” seletas Zelenskõi.

President meenutas, et okupeeritud territooriumil hävitavad sissetungijad monumente ja muuseume, mis lihtsalt meenutavad Ukrainat. Hävitavad raamatuid ja teevad kõik selleks, et inimesed oleksid sunnitud loobuma oma rahvuslikust identiteedist ning alluma vägivallale ja röövimisele või surema.

“Ukraina on selles sõjas kaotanud juba kümneid tuhandeid inimesi. Väga väikesed lapsed – mõnekuused beebid, kes hukkusid Vene rakettide, mürskude ja kuulide läbi. Teismelised. Mehed ja naised. Eakad. Venemaa jaoks pole vahet, keda tappa ja keda mõnitada. Venemaa jaoks on kõik sama sihtmärk. Ja need ei ole sõja liialdused, see on selle teadlik poliitika,” toonitas Zelenskõi.

Seetõttu ei jää riigipea sõnul muud üle, kui võidelda ukrainlaste elude eest, et neid Ukrainas teismelise seljakoti külge kinnitatud sinise ja kollase lindi pärast ei tapetaks.

03:10

Harkivis sai Venemaa õhurünnakus surma seitse inimest

Ukrainas asuvas Harkivis hukkus kolmapäeval Venemaa õhurünnakus vähemalt seitse ja sai vigastada 16 inimest, teatas linnapea Igor Terehhov, vahendab BNS.

“Rünnak põhjustas põlengu linna kirdeosas asuvas kortermajas,” teavitas linnapea sotsiaalmeediakanalis Telegram.

President Volodõmõr Zelenskõi ütles, et rünnakus hävis täielikult kortermaja.

“Selline rünnak ei ole kuidagi õigustatud ja näitab agressori jõuetust. Me ei andesta, me maksame kätte,” lubas riigipea.

“Ja jälle elamutaristu pihta. Viimase informatsiooni kohaselt hukkus seitse inimest ja 16 sai vigastada,” vahendas ukrainlaste meediakanal Unian Harkivi oblasti kuberneri Oleg Sinegubovi informatsiooni.

Sinegubov kinnitas samuti, et rünnakupaigas puhkes tulekahju.

“Päästjad ja kiirabiarstid töötavad,” sõnas kuberner.

Vene väed ei suutnud sõja alguses massilisest suurtükitulest ja raketilöökidest hoolimata Ukraina suuruselt teist linna oma kontrolli alla võtta. Oblastis on alates Venemaa sissetungi algusest tapetud sadu inimesi.

Esmaspäeval hukkus linnas Venemaa pommitamise tagajärjel vähemalt üks ja sai viga kuus inimest.

Suurem osa Venemaa pealetungist on nüüd suunatud Ukraina ida- ja lõunapiirkondadesse.

02:45

Zelenskõi selgitas Venemaaga läbirääkimiste võimatust

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi sõnas kolmapäeval, et läbirääkimistel Venemaaga pole vahendajaid, sest Venemaa ei taha seda sõda lõpetada, vahendab BNS.

President märkis seda vestlusel Tšiili üliõpilaste ja sealse meediaga, kui vastas küsimusele vahendajariikide puudumise kohta Ukraina ja Venemaa läbirääkimistel.

“Aastaid tahtsime läbirääkimisi, sest teadsime, et iga hetk võib toimuda täiemahuline invasioon ja et me ei saa püsivalt elada teadmisega, et tulemas on täiemahuline sõda. Saime aru, kes on meie naaber ja mis üldse toimub. Kuid Venemaa valis selle tee ise ehk kogu elu hävitamise tee Ukrainas. Venemaa ei vajanud mingit vahendajat,” selgitas Ukraina riigipea tudengitele.

Zelenskõi rõhutas, et Venemaa on hullem kui terroristid, sest ei kavatse Ukrainast kuhugi lahkuda ega seda sõda lõpetada.

“Nad tulid meie maale ja alustasid seda sõda lihtsalt selleks, et meid hävitada. Neile ei sobi ükski vahendaja. Sest neid huvitab ainult üks asi – nende täielik domineerimine Ukrainas, et meid ukrainlasi ei oleks olemas. Nad ei näe meid kui tulevasi Euroopa Liidu liikmeid, nad ei näe meid demokraatliku ja sõltumatu riigi rahvana,” rääkis president.

Zelenskõi arvates tajub Venemaa Ukrainat kolooniana.

“Seetõttu omada või otsida vahendajaid riigi vahel, kes kaitseb oma maad ja riigi vahel, kes on otsustanud selle täielikult hävitada… Need ei ole inimesed. Millised vahendajad saavad olla inimeste ja metsalise vahel? Vahendajaid te ei leia, sest Venemaa ei taha seda sõda lõpetada,” lisas president.

01:45

Zelenskõi sõnul on okupantide katsed oma olukorda parandada lootusetud

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles kolmapäeval, et okupandid üritavad oma olukorda parandada, kuid strateegiliselt on see lootusetu, vahendab BNS.

Zelenskõi teatas seda oma igaõhtuses videosõnumis Venemaa täiemahulise sissetungi 175. päeva lõpus.

“Zaporižžja oblastis ja riigi lõunaosa osades piirkondadesüritavad okupandid oma olukorda parandada, kuid strateegiliselt on see lootusetu. Ukraina sõdurid hävitavad okupantide potentsiaali samm-sammult ja saabub päev, mil vaenlane hävitatakse Zaporižžjas ning riigi lõuna- ja idaosas. Ja Krimmis surevad sissetungijad nagu kaste päikese käes,” lubas Zelenskõi.

Presidendi sõnul on praegu sõjas kõige raskem Avdijivka ja Bahmuti ümbruses, Harkivi oblastis ja veel mõnes kohas. President avaldas traditsiooniliselt tänu kõigile, kes sellele survele vastu peavad, positsioone kaitsevad ja Ukraina sõdureid abistavad.

Zelenskõi ütles, et kirjutas õhtul alla uutele määrustele meie sõdurite autasustamise kohta.

“Riikliku autasu pälvis 230 meie kaitseväelast. Neist 43 postuumselt. Samuti pälvisid riikliku autasu 24 Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi töötajat. Tänu kõikidele meie sõduritele, meie armeele, meie luurele, piirvalvuritele, rahvuskaardile ja julgeolekuteenistusele – kõigile, kes osalevad meie riigi ja rahva kaitsmises ja teevad kõik endast oleneva, et Venemaa terroriste võita ja Ukraina maalt välja tõrjuda,” sõnas riigipea.

17. august 2022

23:04

Harkivis sai Venemaa õhurünnakus surma kolm inimest

Ukrainas asuvas Harkivis hukkus kolmapäeval Venemaa õhurünnakus vähemalt kolm ja sai vigastada kümme inimest, teatas linnapea Igor Terehhov, vahendab BNS.

“Rünnak põhjustas põlengu linna kirdeosas asuvas kortermajade kompleksis,” teavitas linnapea sotsiaalmeediakanalis Telegram.

“Ja jälle elamutaristu pihta. Esialgse info kohaselt hukkus kaks inimest ja kümme sai vigastada,” vahendas ukrainlaste meediakanal Unian Harkivi oblasti kuberneri Oleg Sinegubovi informatsiooni.

Sinegubov kinnitas samuti, et rünnakupaigas puhkes tulekahju.

“Päästjad ja kiirabiarstid töötavad,” sõnas kuberner.

Vene väed ei suutnud sõja alguses massilisest suurtükitulest ja raketilöökidest hoolimata Ukraina suuruselt teist linna oma kontrolli alla võtta. Oblastis on alates Venemaa sissetungi algusest tapetud sadu inimesi.

Esmaspäeval hukkus linnas Venemaa pommitamise tagajärjel vähemalt üks ja sai viga kuus inimest.

Suurem osa Venemaa pealetungist on nüüd suunatud Ukraina ida- ja lõunapiirkondadesse.

22:22

Venemaa vahetab välja Musta mere laevastiku komandöri

Venemaa Musta mere laevastiku uueks ülemaks määrati viitseadmiral Viktor Sokolov, teatas kolmapäeval Suurbritannia ajaleht Guardian mitmele Venemaa uudisteallikale viidates, vahendab BNS.

Venemaa riikliku uudisteagentuuri Ria Novosti teatel on admirali Krimmi poolsaarel asuvas Sevastopolis juba kõrgetele mereväeohvitseridele tutvustatud. Uudisteagentuuri teatel ei soovinud nad sündmust avalikuks teha võimaliku terroriohu tõttu.

Enne seda töötas Sokolov Peterburi mereväeakadeemia juhina.

Sokolov vahetab ametikohal välja Igor Osipovi, kelle juhtimise ajal tabas laevastikku mitmeid tagasilööke, millest kõige rängem oli laevastiku lipulaeva Moskva põhjalaskmine aprillikuus.

Kõik Venemaa meediaallikad polnud Sokolovi ametisse nimetamises siiski kindlad. RBC-Media teatel on tegu kuulujutuga, mida pole kontrollitud.

18:24

NATO nõuab Zaporižžja tuumajaama kiiret kontrolli

NATO peasekretär Jens Stoltenberg nõudis kolmapäeval, et ÜRO järelevalveorganil lubataks kiiresti inspekteerida Ukrainas asuvat Zaporižžja tuumajaama, mis on Vene sõjaväe kontrolli all, vahendab BNS.

Jaama hõivamine Venemaa poolt “kujutab tõsist ohtu rajatise ohutusele ja turvalisusele (ja suurendab tuumaõnnetuse või -intsidendi ohtu”, ütles ta Brüsselis ajakirjanikele.

“Kiiresti tuleb lubada Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) kontroll ja tagada kõigi Venemaa vägede väljaviimine,” ütles ta.

Alliansi peasekretäri sõnul seab Vene vägede kontroll jaama üle ohtu Ukraina ja tema naaberriikide elanikud ning rahvusvahelise kogukonna.

Vene väed hõivasid Ukraina lõunaosas asuva Euroopa suurima tuumajaama märtsis.

Zaporižžja tuumajaama ümbruses käiv lahingutegevus on suurendanud kartust, et võib aset leida tuumaõnnetus, mis sarnaneks 1986. aasta Tšornobõli katastroofile.

Venemaa ja Ukraina on süüdistanud teineteist tuumajaama rajatiste ründamises.

ÜRO Julgeolekunõukogu korraldas eelmisel nädalal erakorralise kohtumise seoses tekkinud olukorraga ning hoiatas tõsise kriisi eest.

18:13

Ukraina ärgitas lammutama Krimmi silda

Ukraina kõrge ametnik kutsus kolmapäeval Krimmi tabanud mitmete rünnakute taustal “lammutama” peamist silda, mis Venemaad okupeeritud poolsaarega ühendab, vahendab BNS.

19-kilomeetrine sild, mille 2018. aastal avas Vene president Vladimir Putin, on Moskva peamine sõjaline ja tsiviilotstarbeline maismaakoridor poolsaarele, mille ta 2014. aastal Ukrainalt haaras.

“See sild on ebaseaduslik objekt,” ütles presidendi abi Mõhhailo Podoljak sotsiaalmeedias.

“Seetõttu tuleb see lammutada. Pole tähtis, kuidas – kas vabatahtlikult või mitte”, lisas ta, andes mõista, et Kertši sild võib saada Ukraina vägede sõjaliseks sihtmärgiks.

Venemaa annekteeris Krimmi pärast 2014. aastal Ukrainas toimunud massilisi tänavameeleavaldusi, mille käigus kukutati Kremli-sõbralik president ja vallandus konflikt riigi idaosas Donbassi piirkonnas.

Venemaa sõjalisi rajatisi poolsaarel on viimasel ajal raputanud plahvatused ning Vene kaitseministeerium süüdistab sel nädalal toimunud rünnakus “sabotaaži”.

Ukraina ei ole plahvatusteni viinud rünnakute eest avalikult vastutust võtnud, kuid poliitilised ja sõjaväelased on vahejuhtumite kohta internetis andnud mõista, et nendega on seotud olnud Ukraina väed.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles teisipäeva hilisõhtul pärast plahvatusi Džankoi küla lähedal asuvas laskemoonalaos oma pöördumises, et Krimmist on lahkunud vene turiste, kes on mõistnud, et “Krimm pole koht nende jaoks”.

12:17

Krimmi “sabotaaž” tõi ilmsiks Venemaa hädad Ukraina sõjas

Tulekahjud ja plahvatused on teinud annekteeritud Krimmist, mis seni oli Vene vägede kindel baas Ukraina ründamiseks, pingekolde, mis toob ilmsiks Moskva probleemid pool aastat kestnud Ukraina sõjas, vahendab BNS.

Briti luure kolmapäevases avalduses öeldakse, et Vene komandöridele hakkab julgeolekuolukorra halvenemine kogu Krimmis ilmselt üha enam peavalu valmistama, sest seni on poolsaart kasutatud okupatsiooni tagalabaasina.

Vene kaitseministeerium nimetas teisipäeval Krimmis Vene sõjaväeosas puhkenud põlengut ja plahvatusi sabotaažiaktiks.

“Sabotaažiakti tagajärjel hävis Džankoi küla lähedal asuv sõjaväe lahoone,” ütles ministeerium avalduses. Piirkonnast evakueeriti 3000 inimest.

Plahvatused jätkusid laos veel kolmapäevalgi, meenutades Venemaa haavatavust Krimmis.

Nädal varem teatas Ukraina, et Krimmi Sakõ sõjaväelennuväljal kärgatanud plahvatuste tagajärjel hävis üheksa Vene sõjalennukit. Tookord väitis Moskva, et plahvatused põhjustas hõõguv sigaretikoni.

Paistab, et sellistest seletustest enam ei piisa, sest Krimm on hakanud seni peamiselt Ida-Ukrainasse Donbassi koondunud sõjategevuses üha tähtsamaks muutuma.

Krimmi väljavaateid halvendab ka ärilehe Kommersant teade plahvatustest poolsaare keskosas Gvardeiskoje lähedal. Kolmapäevaks ei olnud Vene võimud teadet kommenteerinud.

Briti luureraportis öeldakse, et Gvardeiskojes ja Džankois asuvad kõige tähtsamad Vene sõjalennuväljad Krimmis.

Ukraina ei ole ühegi plahvatuse eest vastutust võtnud.

Venemaa okupeeris Krimmi poolsaare 2014. aastal ja on kasutanud seda praeguses sõjas rünnakuteks Ukrainale.

Kui plahvatuste taga on Ukraina sõjavägi, tähendaks see sõjategevuse olulist laienemist. See tähendaks ka, et ukrainlased on suutelised tegutsema sügaval Venemaa okupeeritud territooriumil.

11:42

Ukraina peastaap: Venemaa on Ukrainas kaotanud umbes 44 100 meest

Vene relvajõudude lahingkaotused alates sissetungist Ukrainasse ulatuvad umbes 44 100 inimeseni, päeva jooksul kaotas vaenlane kuus tanki, 15 soomukit, neli suurtükisüsteemi ja 2 drooni, edastas kolmapäeval Ukraina peastaap, vahendab BNS.

“Vaenlase lahingukaotused kokku 24. veebruarist 17. augustini olid ligikaudu 44 100 (+200) isikkoosseisu, 1886 (+6) tanki, 4162 (+10) soomukit, 993 (+4) suurtükki, 263 (+0) raketiheitjat, 136 (+0) õhutõrjesüsteemi, 233 (+0) lennukit, 196 (+0) helikopterit, 792 (+2) operatiiv-taktikalist drooni, 190 (+0) tiibraketti, 15 (+0) laeva/paati, 3054 (+5) autot ja paakautot, 93 (+1) eritehnikaühikut,” seisis avalduses.

Märgitakse, et vaenlane kandis suurimaid kaotusi Harkivi ja Donetski suunal.

07:24

Pentagon: USA ja Ukraina kaitseminister arutasid sõjalist abi Kiievile

USA kaitseminister Lloyd Austin arutas oma Ukraina kolleegiga Ühendriikide tulevast sõjalist abi Kiievile, vahendab BNS.

“Kaitseminister Lloyd Austin vestles Ukraina kaitseministri Oleksi Reznikoviga, et arutada Ukraina vahetuid ja pikaajalisi vajadusi julgeolekuabi järele,” on öeldud teates.

Selles märgitakse, et Reznikov andis Austinile ülevaate olukorrast sõjapiirkonnas.

Vestluse käigus tõstatasid osapooled ka küsimuse kontaktgrupi järgmise koosoleku korraldamisest, tõdes USA kaitseministeeriumi pressiteenistus.

03:00

Mõkolajivi meer teatas võimsatest plahvatustest linnas

Ukraina Mõkolajivi meer Oleksandr Senkevitš teatas ööl vastu kolmapäeva võimsatest plahvatustest linna mitmes piirkonnas, vahendab BNS.

Ta palus inimestel jääda varjenditesse.

“Võimsad plahvatused Mõkolajivis. Neid on kuulda linna mitmes rajoonis. Jääge varjenditesse kuni õhuhäire lõpuni,” kirjutas Senkevitš oma Telegrami kanalis.

02:03

Zelenskõi kutsus inimesi hoidma eemale Vene sõjaväe objektidest

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus teisipäeval Krimmi ja teiste ajutiselt okupeeritud piirkondade elanikke hoidma eemale Vene sõjaväe objektidest, vahendab BNS.

“Igal päeval ja ööl näeme teateid plahvatustest territooriumil, mis on okupantide poolt ajutiselt hõivatud. Ma kutsun kõiki meie inimesi Krimmis, meie riigi lõunaosas, okupeeritud piirkondades Donbassis ja Harkivi oblastis olema väga tähelepanelikud,” ütles Zelenskõi traditsioonilises videopöördumises.

“Palun ärge lähenege Vene armee sõjalistele objektidele ja kõikidele nendele kohtadele, kus nad hoiavad laskemoona ja tehnikat, kus asuvad nende staabid,” lisas ta.

Presidendi sõnul võivad ajutiselt okupeeritud territooriumidel aset leida plahvatused “erinevatel põhjustel”.

Ta märkis, et okupantide logistika, nende laskemoona, sõja- ja muu tehnika ning juhtimispunktide hävitamine päästab ukrainlaste elusid.

“Mida vähem on okupantidel võimalusi kurja teha ja ukrainlasi tappa, seda kiiremini saame selle sõja lõpetada meie maa vabastamisega,” rõhutas Zelenskõi.

Ta tänas kõiki ukrainlasi, kes aitavad Ukraina relvajõududel, luure- ja eriteenistustel nõrgestada Vene relvajõude.

“Me peame tegema – ja teeme – kõik, et säilitada see üleriigiline kaitsevundament. Selleks, et toetus Ukrainale maailmas ei väheneks ja et meie riik liiguks võidu suunas, ei tohi väheneda meie isiklik aktiivsus absoluutselt kõiges, mis ühel või teisel viisil kaitseb meie riiki.”

“Me peame tegema kõik selleks, et väsiks meie vaenlane, mitte meie ja meie sõbrad ja partnerid. Et me ajaksime okupandid Ukrainast välja,” lisas Zelenskõi.

Tema sõnul on ukrainlaste tähtsaim sõjalis-poliitiline ülesanne muuta iga päev Venemaa jaoks sõdimine raskemaks.

16. august 2022

22:16

Kiiev: Vene sõjalennukid korraldasid raketirünnaku Valgevenest

Vene sõjalennukid korraldasid teisipäeval Valgevene territooriumilt raketirünnaku Ukraina Zõtomiri oblastis asuva sõjaväelennuvälja vastu, vahendab BNS.

“Täna, 16. augusti päeval saatsid rašistid lennukid õhku Valgevene territooriumilt ning püüdes maskeerida lennutegevust õppelendudeks, korraldasid raketirünnaku kahe juhitava lennukiraketiga H-59, esialgsetel andmetel hävitus-pommituslennukitelt Su-34,” öeldi teates.

Raketirünnakus sai kannatada sõjaväelennuvälja stardi- ja maandumisrada ning mõned sõidukid. Isikkoosseis viibis varjendis ja keegi kannatada ei saanud.

22:04

Ukraina tuumaagentuuri veebikülg sattus ulatusliku küberrünnaku alla

Ukraina tuumaenergiaagentuur Enerhoatom teatas teisipäeval enneolematust küberrünnakust oma veebikülje vastu, kuid rõhutas, et agentuuri tegevus ei ole häiritud, vahendab BNS.

“16. augustil 2022 leidis aset kõige võimsam küberrünnak Enerhoatomi veebiküljele alates Vene sissetungi algusest,” ütles agentuur oma Telegrami kanalil.

See oli “rünnak Venemaa territooriumilt”, lisas agentuur teates.

21:31

Guterres ja Erdoğan kohtuvad neljapäeval Ukrainas Zelenskõiga

ÜRO peasekretär António Guterres ja Türgi riigipea Recep Tayyip Erdoğan kohtuvad neljapäeval Ukrainas president Volodõmõr Zelenskõiga, vahendab BNS.

Guterres külastab seejärel reedel Ukraina sadamalinna Odessat, mis on üks kolmest sadamast Ukraina vilja eksportimiseks.

Esimene ÜRO renditud laev lahkus Ukrainast viljaga teisipäeval Aafrika suunas. Ukraina taristuministeeriumi teatel sõidab laev Ukraina Pivdennõi sadamast Djiboutisse laadungiga Etioopia jaoks.

Ukraina loodab, et kaks või kolm samasugust saadetist läheb teele lähiajal.

“President Volodõmõr Zelenskõi kutsel on peasekretär neljapäeval Lvivis, et osaleda kolmepoolsel kohtumisel koos Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani ja Ukraina liidriga,” ütles Guterrese kõneisik Stephane Dujarric teisipäeval New Yorgis briifingul.

“Peasekretär sõidab seejärel järgmisel päeval edasi Odessasse, kus ta külastab sadamat, mis on üks kolmest, mida kasutatakse osana Musta mere viljaalgatusest.”

Liidrid arutavad vajadust selle konflikti poliitilise lahenduse järele, lisas Dujarric.

Ta märkis, et üheks teemaks tõuseb kahtlemata ka Zaporižžja tuumajaam, mis on Vene vägede kontrolli all.

16:27

Kiiev: Venemaa peab libaprotsessi Ukraina välisvõitlejate üle

Venemaa kohtuprotsess Donbassis Ukraina relvajõududes võidelnud välisriikide kodanike ja ühe humanitaartöötaja üle on fiktiivne ning järjekordne tõend, et Moskva rikub jämedalt sõjareegleid, ütles Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Oleh Nikolenko, vahendab BNS.

“Rahvusvaheline humanitaarõigus peaks kehtima kõikide sõjavangide ja kinnipeetud tsiviilisikute suhtes,” säutsus ta Twitteris.

14:09

Venemaa nimetab Krimmi laskemoonalao plahvatust sabotaažiks

Vene kaitseministeerium nimetas teisipäeval okupeeritud Krimmis Vene sõjaväeosas puhkenud põlengut ja plahvatusi sabotaažiaktiks, vahendab BNS.

“16. augusti hommikul hävis sabotaažiakti tagajärjel Džankoi küla lähedal asuv sõjaväe lahoone,” ütles ministeerium avalduses, mille edastasid Vene uudisteagentuurid.

Piirkonnas on kehtestatud eriolukord. 

“Kannatada sai mitu tsiviilrajatist, seal hulgas elektriliinid, elektrijaam, raudtee ja mitu elumaja. Inimesed tõsiselt viga ei saanud,” lisati teates.

Ministeeriumi varasema teate põhjal puhkes tulekahju Krimmi põhjaosas Džankoi rajoonis Maiskoje küla lähedal asuva sõjaväeosa ajutises laohoones kella 6.15 paiku, põhjustades laskemoona plahvatamise. 

Sotsiaalmeediasse postitatud fotodel on näha tõusmas tohutuid tulekerasid ja suitsusambaid.

Krimmi juht Sergei Aksjonov ütles oma Telegrami kanalil, et käis kohapeal juhtunu asjaolusid selgitamas. Tema sõnul on käimas ümbruskonna elanike evakueerimine ning kannatada on saanud vähemalt kaks tsiviilisikut, kuid nende elu ei ole ohus.

Kohalikud ametnikud ütlesid Vene uudisteagentuuridele, et ettevaatusabinõuna on evakueeritud umbes 3000 inimest. Seejuures on paarkümmend evakueerumisest keeldunud inimestest jäänud oma maja keldrisse. 

Vaid nädala eest plahvatas laskemoon Krimmis Sakõ sõjaväelennuväljal. Plahvatustes hukkus üks ja sai viga 14 inimest. 

Kiievi andmeil hävis siis üheksa Vene sõjalennukit. 

13:41

Kaitseminister: Leedu korraldab Ukraina sõjaväelastele viis kursust

Leedu korraldab augustis Ukraina sõjaväelaste viis väljaõppekursust, ütles kaitseminister Arvydas Anušauskas teisipäeval ringhäälingule, vahendab BNS.

Minister rõhutas, et asjatundjate väljaõpe kaasaegsete relvade kasutamiseks tõstab nende tõhusust, seetõttu on sel tänapäevases sõjapidamises väga oluline osa ning aitab Ukrainal end tõhusalt Vene agressori eest kaitsta.

“Seetõttu tahame rõhutada seda abi spetsialistide koolitamisel – me ei alusta üldõpet nullist, vaid koolitame asjatundjaid konkreetsete relvade jaoks ja tõstame nende kvalifikatsiooni relvade jaoks, mida kasutavad nii ukrainlased kui Leedu sõjavägi,” märkis Anušausas.

Asjatundjaid koolitatakse Leedus, kuid Leedu saadab instruktoreid ka Ühendkuningriiki.

Varem teatas kaitseministeerium, et poole aasta jooksul, mil Venemaa Ukrainasse tungis, on Leedus välja õpetatud ligi 150 Ukraina sõjaväelast.

Minister lisas ka, et Leedu saatis kaks nädalat tagasi Ukrainasse sõjatehnikat.

“Antud juhul oleme selliste järjepidevate tarnetega teistest riikidest ees. Mitte kord kolme-kuue kuu jooksul, vaid tarned on järjepidevad, pea iga kuu,” rääkis Anušauskas.

Ta märkis, et Leedu abi kogusumma Ukrainale võib ulatuda “kuni 130 miljoni euroni”.

Leedu annetas Ukrainale sõjaväeveokeid, maastureid, miinitõrjeautosid, õhu- ja tankitõrjerelvi, miinipildujaid ja muud sõjalist abi.

Arutatakse edasisi sõjalisi tarneid Ukrainasse, sellised tarned võivad kiireneda, kui liitlased nõustuvad Leedu relvi uutega asendama.

12:28

Zaporižžja tuumajaama hädaolukorras peab evakueeruma ligi 400 000 inimest

Olukorda ajutiselt vallutatud Enerhodaris peetakse “ohtlikuks”. Linna ja kiirgussaaste riskitsooni evakueerimise kava on hetkel kohandamisel, arvestades militaaralaseid arenguid.

Nii ütles Apostrophe TV-ga vestelnud Zaporižžja piirkondliku sõjaväevalitsuse ülem Oleksandr Starukh, vahendab Ukrinform.

“Olukord on ohtlik mitte ainult Zaporižžja piirkonna jaoks. Kui võtta 50-kilomeetrine kohustuslik evakuatsioonitsoon võimaliku tuumaelektrijaama avarii tõttu, siis me räägime rohkem kui 200 000 inimesest meie piirkonnas ja 200 000 inimesest Dnipropetrovskis. Me räägime Nikopoli, Marhanetsi, Enerhodari, Vasylivka, Dniprorudne ja teistest linnadest,” ütles ametnik.

Starukh märkis, et kodanikukaitsemeetmete täielik rakendamine on keeruline, kuna osa territooriumist on vaenlase vägede poolt vallutatud.
Piirkonnapealik ütles, et loodud on vastavad juhtorganid ning praegu käib Enerhodari ja kiirgussaaste riskitsooni evakuatsiooniplaani kohandamine, võttes arvesse sõjalisi arenguid. Olukord on “keskvalitsuse kontrolli all”.
Mis puutub tuumaelektrijaama kiirgustasemesse, siis need jäävad “stabiilseks”. Näitajad ei ületa normi. Kuid pealetungivägede mõttetu tegevuse tõttu võib kõik igal hetkel muutuda.

Nagu varem teatatud, kasutab vaenlane Enerhodaris relvastatud provokatsioone, sealhulgas Euroopa suurima tuumajaama vahetus läheduses.

11:01

Briti luure: Venemaa amfiiboht Odessale on suures osas neutraliseeritud

Venemaa Musta mere laevastiku praegune piiratud tõhusus õõnestab Venemaa üldist sissetungistrateegiat, osaliselt seetõttu, et amfiiboht Odessale on nüüdseks suures osas neutraliseeritud, ütles Ühendkuningriigi kaitseministeerium Twitteris avaldatud teates, vahendab Ukrinform.

“Musta mere laevastik jätkab maapealsete pealetungide toetamiseks pikamaa tiibrakettide kasutamist, kuid on praegu hädas tõhusa merekontrolli teostamisega. See on kaotanud oma lipulaeva Moskva, olulise osa oma mereväe lennunduslennukitest ja kontrolli Maosaare üle,” teatas ministeerium.
“See tähendab, et Ukraina võib suunata ressursse Venemaa maavägede mujale surumiseks,” seisis avalduses.

10:53

Sissetungijate telesaadete edastamine Melitopolis katkes pärast kahte plahvatust

Telesaated katkesid Zaporižžija oblastis Venemaa armee vallutatud Melitopoli linnas, pärast seda, kui alajaama juures toimus kaks plahvatust.

Ukrinformi andmetel ütles Melitopoli linnapea Ivan Fedorov seda Telegrami postituses.
“Kell 07.00 Melitopolis registreeriti alajaama lähedal kaks plahvatust. Pärast seda katkes rashistide tabatud maapealse televisiooni edastamine. Esialgsetel andmetel sai vigastada transiitkaabel,” kirjutas linnapea.

Ta ütles, et kuidas Vene propaganda ka ei üritaks kohalike elanike ajusid pesta, ei saa nad midagi teha. “Melitopoli elanikud peavad vastu ja vastupanujõud neutraliseerivad kõik rashistid,” lisas Fedorov.

14. augustil ütles Fjodorov, et partisanid kahjustasid Melitopoli lähedal asuvat silda ja sõjatehnika liikumine Krimmist on peatunud.

10:15

Krimmis plahvatas taas laskemoonaladu

Okupeeritud Krimmis asuvas Venemaa sõjaväeosas plahvatas teisipäeval taas laskemoonaladu, teatas Vene kaitseministeerium, vahendab BNS.

Tulekahju puhkes Krimmi põhjaosas Džankoi rajoonis asuvas sõjaväeosas kella 6.15 paiku, põhjustades laskemoona plahvatamise, on öeldud ministeerium avalduses.

Sotsiaalmeediasse postitatud fotodel on näha tõusmas tohutuid tulepalle ja suitsusambaid.

Vene kaitseministeeriumi teatel ei ole keegi raskelt viga saanud ning tulekahju põhjusi uuritakse.

Krimmi juht Sergei Aksjonov ütles oma Telegrami kanalil, et käis kohapeal juhtunu asjaolusid selgitamas. Tema sõnul on käimas ümbruskonna elanike evakueerimine ning kannatada on saanud vähemalt kaks tsiviilisikut, kuid nende elu ei ole ohus.

Kohalikud ametnikud ütlesid Vene uudisteagentuuridele, et ettevaatusabinõuna on evakueeritud umbes 2000 inimest.

9. augustil teatas Moskva laskemoona plahvatamisest Krimmi Sakõ õhuväebaasis. Surma sai üks ja viga mitu inimest.

Vene võimude väitel ei olnud tegemist Ukraina rünnakuga, kuid ekspertide sõnul viitavad satelliidifotod tõenäolisele rünnakule.

Ukraina ei ole võtnud vastutust ühegi rünnaku eest Krimmis, kuid ametnikud on mitmes kommentaaris andnud mõista, et Ukraina relvajõud võivad olla juhtumitega seotud.

Ukraina presidendi abi Mõhhailo Podoljak ütles teisipäeval, et plahvatused Džankois on “meeldetuletus”, et venelaste okupeeritud Krimmis on plahvatused laohoonetes ja kasvab surmaoht sissetungijatele ja varastele.

“Demilitariseerimine käib,” ütles ta.

09:29

Aafrika jaoks vilja vedav ÜRO laev alustas Ukrainast teekonda

ÜRO-renditud laev alustas teisipäeval viljalastiga teekonda Ukrainast Aafrikasse, teatas vedude eest vastutav ministeerium, vahendab BNS.

MV Brave Commander, mille laadungiks on 23 000 tonni nisu, alustas teekonda Ukraina Musta mere sadamast Pivdennõi ning suundub Djiboutisse “tarnega Etioopiale”, teatas Ukraina taristuministeerium Telegramis.

05:42

Putini eesmärgid on Vene opositsioonipoliitiku sõnul muutunud

Hetkel ei võitle Venemaa president Vladimir Putin enam geopoliitiliste eesmärkide või Ukraina hävitamise, vaid oma elu eest, edastas teisipäeval Vene publitsisti ja opositsioonipoliitiku Andrei Piontkovski arvamust ukrainlaste meediakanal Unian, vahendab BNS.

Poliitikateadlane avaldas arvamust meediakanali Kanal 24 eetris.

Piontkovski hinnangul on Vene armee on näidanud, et ei suuda esialgu seatud eesmärke täita.

Piontkovski arvates taotleb Putin relvarahu, et peatada Ukraina vasturünnak ja takistada Hersoni vabastamist, mis tooks kaasa Venemaal poliitilise katastroofi.

“Ja järgmisel hommikul, “Luikede järve” ja meeleavalduste vahel, peame teatama, et seltsimees Putin on Ukraina küsimuses teinud mitmeid tõsiseid vigu ega suuda tervislikel põhjustel enam presidendi ülesandeid täita,” ennustas Piontkovski.

04:48

Venelased tulistasid Harkivi viit linnaosa

Ööl vastu teisipäeva kõlas Ukrainas asuvas Harkivi linnas rida võimsaid plahvatusi, vahendab BNS.

Erinevatel andmetel oli kuulda seitset või kaheksat plahvatust, millest üks jäi ka videole, mida internetis levitati.

Seisuga 03.00 teatati linnas õhuhäire lõppemisest.

Harkivi linnapea Igor Terehhovi andmetel tulistasid venelased üheksast linnaosast viite.

“Harkivis tulistati mitut linnaosa korraga. Sellist õhulööki pole olnud linnas pikka aega,” sõnas meer.

Ohvrite kohta linnapea sõnul hetkel info puudub. Kahjustada on saanud infrastruktuur ja mitmed hooned.

04:03

Zelenskõi ootab Krimmi platvormi osalejate arvu suurenemist

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles esmaspäeval, et ootab niinimetatud Krimmi platvormi osalejate arvu suurenemist laienemist, vahendab BNS.

“Pidin nõupidamise Krimmi platvormi ettevalmistamise teemal. Loodan laiendada osalejate geograafilist ulatust, taset ja arvu. Täna loodi Krimmi okupatsioonist vabastamise nõuandekogu, mis koordineerib kõiki selle valdkonna tegevusi ja projekte,” rääkis Zelenskõi.

Möödunud aasta 23. augustil tutvustasid Kiievis enam kui 40 riigi ja rahvusvaheliste organisatsioonide delegatsioonide juhid nõndanimetatud Krimmi platvormi, mille eesmärgiks on lõpetada rahumeelsete vahenditega Venemaa okupatsioon poolsaarel.

Krimmi platvormi teine tippkohtumine toimub interneti vahendusel selle aasta 23. augustil. Ukraina valmistab muu hulgas ette plaani Krimmi majanduse taastamiseks pärast selle vabastamist.

Zelenskõi üllitas seadluse Krimmi platvormi korralduskomitee loomise kohta 26. veebruaril 2020. Platvormist on saanud Krimmi deokupeerimise ning Ukraina kodanike õiguste ja huvide kaitsmise välispoliitiline võtmeinstrument.

Kreml on korduvalt nimetanud Krimmi platvormi tippkohtumist äärmiselt vaenulikuks Venemaa vastaseks ürituseks.

02:45

Zelenskõi toonitas veelkord Zaporižžja tuumajaama kaitsmise tähtsust

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi toonitas esmaspäevases videopöördumises veelkord Zaporižžja tuumajaama kaitsmise tähtsust, vahendab BNS.

Zelenskõi märkis, et kui rahvusvaheline üldsus ei suuda Zaporižžja tuumajaama kaitsta, siis kaotab see Venemaa terroristidele.

Riigipea hinnangul ei lõpeta Venemaa väljapressimist tuumajaamas ja selle ümbruses. Tuumajaama territooriumi provokatiivne pommitamine jätkub. Eelkõige tulistavad okupandid jaama kattevarju alt lähedusesasuvaid linnu ja kogukondi ning otse jaama rajatistes peidavad Vene sõjaväelased oma laskemoona ja varustust.

Zelenskõi märkis, et sisuliselt on tuumajaam mineeritud.

“See kõik viitab selgelt sellele, et Venemaa lükkab tagasi Euroopa Liidu riikide ja veel 15 riigi nõudmised julgeoleku tagamiseks tuumajaamas. Kokku 42 riiki kutsusid Venemaad oma vägesid jaamast välja viima, kelle seas Türgi, Gruusia, Ühendkuningriik, Lõuna-Korea, Jaapan, Austraalia, Kanada, USA ja teised riigid,” ütles Zelenskõi.

“Kui terroririik ignoreerib täielikult rahvusvahelise üldsuse nõudmisi ja seda enam veel nii tundliku teema puhul, siis viitab see selgelt kohesele tegutsemisvajadusele. Iga Zaporižžja tuumajaama kiirgusjuhtum võib olla ohuks Euroopa Liidu riikidele, Türgile, Gruusiale ja veel kaugemate piirkondade riikidele. Kõik sõltub ainult tuule suunast ja tugevusest. Kui Venemaa tegevuse tõttu juhtub katastroof, siis võivad tagajärjed tabada ka neid, kes veel vaikivad,” hoiatas Zelenskõi.

“See küsimus on juba viidud kõrgeimale rahvusvahelisele tasandile, mille seas ÜRO ja IAEA. Loomulikult arutatakse ka Venemaa tuumaväljapressimist riikide vahel. G7 välisministrite vastav avaldus on olemas. Nad saavad selgelt aru, et Venemaa vastutab. Kuid aruteludest ja üleskutsetest on vaja liikuda uute karmide sanktsioonide kehtestamisele Venemaa vastu,” jätkas president.

Zelenskõi hinnangul tuleks sanktsioonid kehtestada eelkõige Venemaa riikliku tuumaenergiafirma Rosatomi ja kogu terroririigi tuumatööstuse suhtes.

“Kõik Vene väed peavad tehase territooriumilt ja naaberaladelt viivitamatult ilma igasuguste tingimusteta lahkuma. Maailm on aastaid võidelnud sõltumatu kontrolli eest kõigi tuumamaterjalide ja kiirgusohutusega seotud tegevuste üle. Kui nüüd jääb maailmas puudu jõudu ja sihikindlust kaitsta ühte tuumajaama, siis see tähendab, et maailm kaotab terroristidele, allub tuumaväljapressimisele ja see võib olla pretsedent, mida näevad teised sarnased terroristid. Veel on võimalus seda kaotust ära hoida,” seletas Zelenskõi.

02:10

Zelenskõi: Venemaa agressioon on ülemaailmsete kriiside algpõhjus

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles esmaspäevases videopöördumises, et Venemaa agressioon on ülemaailmsete kriiside algpõhjus ja rahvusvaheline üldsus ei tohiks seda unustada, vahendab BNS.

Zelenskõi sõnul kohtus ta varem päeval Ukraina riikliku heategevusplatvormi United24 vedajate Liev Schreiberi ja Andri Ševtšenkoga.

“Arutasime, et kuidas saaksime säilitada maailma maksimaalset tähelepanu meie kaitsevajadustele. Iga nädalaga võtab see ülesanne aina rohkem kaalu,” tõdes Zelenskõi.

“Venemaa on tekitanud nii palju kriise, mille seas elukalliduse kriisi paljudes riikides, aga ka toidu- ja energiakriise, mis levitavad ebakindlust ja pettumust elus üle maailma. Peame hoidma nende kriiside algpõhjust ehk Venemaa agressiooni globaalse tähelepanu fookuses. Ja me peame üldsusele meelde tuletama, et just Ukraina sai Venemaa terrori all enim kannatada,” lisas president.

“Olen tänulik kõigile, kes seda olulist funktsiooni täidavad. Eelkõige United24 vedajatele. Nende tegevus tähendab Ukrainale miljardeid grivnasid ning pidevat tähelepanu meie riigi ja rahva vajadustele,” rääkis riigipea.

Uniani andmetel on Zelenskõi algatatud heategevusplatvormil United24 sõja ajal Ukraina vajaduste jaoks kogutud üle kuue miljardi grivna ja sellega on liitunud inimesi 110 riigist üle maailma.

01:30

Ukraina teatel on Lätist saadud haubitsad juba lahinguväljal

Läti andis Ukrainale üle veel kuus liikurhaubitsat M109, mis näitavad juba lahinguväljal tulemusi, edastas ukrainlaste meediakanal esmaspäeval kaitseminister Oleksi Reznikovi sotsiaalmeediapostitust, vahendab BNS.

“Järjekordsed kuus haubitsat M109, mis hiljuti Lätist Ukrainasse jõudsid, näitavad juba lahinguväljal tulemusi. Olen siiralt tänulik oma Läti kolleegile Artis Pabriksile ja Läti rahvale nende vankumatu toetuse eest. Koos me võidame,” rõhutas Reznikov.

Tegemist on USA iseliikuva haubitsaga, mis on kasutuses USA armees ja veel mitme teise riigi suurtükiväes, mille seas ka Ukrainas.

15 august 2022

23:54

Vene kaitseminister arutas ÜRO juhiga Ukraina tuumajaama küsimust

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu ja ÜRO peasekretär Antonio Guterres arutasid julgeolekuolukorda Ukrainas asuvas Zaporižžja tuumajaamas, teatas esmaspäeval Vene kaitseministeerium, vahendab BNS.

“Sergei Šoigu pidas telefonikõnelusi ÜRO peasekretäri Antonio Guterresega Zaporižžja tuumajaama ohutu käitamise tingimuste üle,” seisis kaitseministeeriumi avalduses.

Venemaa väed vallutasid Euroopa suurima tuumarajatise märtsi alguses ehk vahetult pärast Moskva sissetungi Ukrainasse.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles laupäevaõhtuses videopöördumises, et Venemaa šantaaž Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber vaid mobiliseerib üleilmseid jõupingutusi terrori vastu.

“Okupandid püüavad erakordselt küüniliselt inimesi hirmutada kasutades selleks Zaporižžja tuumajaama,” sõnas Zelenskõi.

“Nad sisuliselt varjavad end jaamaga, et tulistada Nikopoli ja Marganetsi. Nad korraldavad pidevaid provokatsioone tuumajaama territooriumi tulistamisega ja püüavad tuua piirkonda lisajõude, et meie riiki ja kogu vaba maailma veel enam šantažeerida,” rõhutas Zelenskõi.

President lisas, et kui keegi Venemaal arvab, et see neile midagi annab, siis nad eksivad.

“Venemaa šantaaž üksnes mobiliseerib veel enam globaalseid jõupingutusi vastuseismisel terrorile. Iga päev Vene kontingendi viibimist Zaporižžja tuumaelektrijaama alal suurendab sedavõrd radiatsiooniohtu Euroopale, et isegi külma sõja haripunktis midagi sellist ei olnud,” märkis riigipea.

Zelenskõi sõnul teevad Ukraina diplomaadid ja partnerriikide esindajad kõik selleks, et uued sanktsioonid Venemaa vastu blokeeriksid Venemaa aatomisektori.

22:47

Amnesty viib läbi sisejuurdlust kritiseeritud Ukraina raporti kohta

Rahvusvaheline inimõigusorganisatsioon Amnesty International viib läbi sisejuurdlust kritiseeritud Ukraina raporti kohta, teatas esmaspäeval uudisteagentuurile STT organisatsiooni Soome osakonna tegevjuht Frank Johansson, vahendab BNS.

Uuritakse nii raporti valmimise protsessi ning ka kommunikatsiooni ja sellele järgnenud arutelu.

Uurimises osalevad Amnesty valitud esindajad ja organisatsioonivälised inimesed.

“Uurimine sai tegelikult alguse Amnesty sisearutelust. Meie Londoni juhtkond ja meie riiklikud osakonnad arutasid asja ja jõudsid järeldusele, et oleks hea uurida. Üldiselt, kui Amnesty tegevust laialdaselt kritiseeritakse, siis oleme selliseid uurimisi ka varem läbi viinud,” ütles Johansson.

Johanssoni sõnul ollakse hetkel kokku leppimas, mis on uurimisrühma täpne ülesanne.

“Uurimises osalevad nii Amnesty valitud esindajad ja ka organisatsioonivälised inimesed,” kinnitas Johansson.

Amnesty International teatas pühapäeval, et kahetseb sügavalt kannatusi ja viha, mida tekitas nende raport Vene okupatsiooniväe vastu võitlevate Ukraina väeüksuste väidetavad rahvusvahelise õiguse rikkumised.

“Kuigi me jääme täielikult oma järelduste juurde, kahetseme me selle tekitatud valu,” teatas Amnesty. “Miski, mida me Ukraina väe tegevuses dokumenteerisime ei õigusta mingil määral Venemaa rikkumisi.”

Amnesty International teatas ńädalapäevad tagasi, et ei tagane oma hilljutises raportis esitatud väidetest, mille järgi Ukraina ohustab tsiviilisikuid, sest on rajanud Venemaa sissetungi tõrjumiseks baase elamurajoonidesse, sealjuures koolidesse ja haiglatesse.

“Amnesty jääb täielikult oma raportis võetud seisukohtade juurde,” ütles organisatsiooni peasekretär Agnès Callamard uudisteagentuurile AFP.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi mõistis Amnesty raporti hukka ja rõhutas, et Venemaa on sissetungija ning Ukraina ja Vene vägede tegevus ei ole samaväärne.

Zelenskõi süüdistas Amnestyt vastutuse veeretamise katses agressorilt ohvrile.

Briti suursaadik Ukrainas Melinda Simmons ütles Twitteris: “Ainsad asjad, mis ohustavad Ukraina tsiviilisikuid, on Venemaa raketid ja püssid ja marodööritsevad Vene sõdurid. Punkt.”

17:24

Levits: Venemaa kuriteod ukrainlaste vastu on üle mõistuse

Venemaa Ukraina rahva vastu toime pandud sõjakuriteod on arusaamatud ja neil pole mõistuspärast seletust, ütles Läti president Egils Levits esmaspäeval riigi katoliku kiriku keskuses Aglonas Neitsi Maarja taevaminemispüha missal, vahenab BNS.

Presidendi kantselei meediakeskuse juht Justīne Deičmane rõhutas presidendi sõnu, et selle aasta 24. veebruar muutis tuttavat maailma tundmatuseni.

Levits rääkis, et käis kevadel Ukrainas ja nägi oma silmaga julmust ja ebainimlikust Vene väest maha jäänud purustatud linnu ja purunenud inimelusid. President rõhutas, et kõik, kes on seotud sõjaroimadega, peavad varem või hiljem oma tegude eest vastutama.

“Igaüks, kes ei suuda eristada head kurjast ja asuda selgelt, tingimusteta õigele poolele, peaks teadma, et ta jäi sõjakurjategijate poolele ja aitab Kremlit. Hinnakem ja olgem tänulikud rahu eest oma maal! Maailm on habras, see on tõeline kingitus, mis annab igaühele võimaluse ehitada parem homne,“ ütles Levits.

17:17

Ida-Ukrainas sai Vene mürsurünnakutes surma kolm inimest

Ukraina idaosas sai Vene suurtükirünnakutes surma vähemalt kolm ja haavata ligi 20 tsiviilisikut, teatasid esmaspäeval ametiisikud, vahendab BNS.

Donetski ametnike teatel tabasid Vene suurtükirünnakud viimase 24 tunni jooksul Donetski oblastis paljusid linnu ja külasid, tabamusi said kümned elumajad ja tsiviiltaristu.

Ukraina suuruselt teises linnas Harkivis sai esmaspäeva hommikul Vene mürsurünnakus haavata viis tsiviilisikut, ütles linnapea Ihor Terehhov. Vene väed ründasid suurtükkidest ja rakettidega ka teisi Ukraina piirkondi.

Ukraina relvajõudude teatel hävitasid nad viimase nädala jooksul üle 10 Vene laskemoonalao.

14:54

Ukraina IT-armee blokeeris kahe nädala jooksul üle 600 Venemaa veebiplatvormi

Ukraina IT-armee on augustikuu esimese kahe nädalaga blokeerinud enam kui 600 Venemaa hallatavat veebiressurssi, teatas Ukraina digitaalse transformatsiooni ministeerium, vahendab Ukrinform.

Märgitakse, et augusti kahe esimese nädala jooksul blokeeris IT-armee Venemaa riikliku postiteenistuse platvormi. Võimas küberrünnak halvas täielikult operaatori töö, kuna kliendid ei saanud kasutada postiteenuseid, sealhulgas pakkide saatmist ega vastuvõtmist.

“Küberrünnak halvas riigi postkontori töö ja takistas sissetulekuid, mis võiksid täiendada riigi eelarvet ja aidata toota järjekordset vaenlase raketti,” märkis digitaalse transformatsiooni ministeerium.
Samuti on rünnatud Vene Föderatsiooni pensionifondi. Küberstreigi tõttu ei saanud Venemaa sõjaväelaste perekonnad Ukraina sissetungis osalenud sõdurite – elavate või surnud – eest hüvitist ega muid makseid.

IT-armee ründas internetipanga teenuseid, mistõttu paljude Venemaa pankade kliendid ei saanud nutitelefonide abil finantstehinguid teha. Samuti rünnati videosuhtlusplatvorme, mille venelased lõid Venemaa turult lahkunud populaarsete teenuste asemele.
Teadaolevalt on Venemaa pärast täiemahulist sissetungi Ukrainasse korraldanud Ukraina vastu 796 küberrünnakut.

13:00

Zelenskõi vallandas SBU kolme piirkondliku kontori juhid

President Volodõmõr Zelenskõi vabastas ametist julgeolekuteenistuse (SBU) esinduste juhid Ternopili ja Lvivi oblastis ning Kiievi ja Kiievi oblasti kontorite juhid, vahendab Ukrinform.

Vallandatud Lvivi büroo juht määrati pealinnas Kiievis asuvat julgeolekuagentuuri bürood juhtima. Vastavad dekreedid on avaldatud presidendi veebisaidil.

Seega vabastati Artem Bondarenko dekreediga nr 575/2022 SBU Lvivi oblasti büroo juhi kohalt ja dekreediga nr 578/2022 määrati SBU Kiievi ja Kiievi piirkonna peakontori juhiks.

President vabastas dekreediga nr. 576/2022 Serhi Zaiatsi Ukraina SBU Kiievi ja Kiievi piirkonna peabüroo juhi kohalt ning dekreediga nr. 577/2022 vabastati ametist Ternopoli piirkonna SBU kontori juht Juri Boreytšuk.
Nagu Ukrinform varem teatas, vallandas ülemraada 19. juulil SBU juhi kohalt Ivan Bakanovi.

10:56

Briti luure: Venemaa läbikukkumiste tõttu rindel ei ole DPRis plaanitava referendumi kuupäev veel paika pandud

Ebaedu rindel ei võimalda Vene Föderatsioonil määrata nn. “rahvahääletuse” lõppkuupäeva nuku Donetski Rahvavabariigi DPR ühinemise kohta Venemaaga. Ühendkuningriigi kaitseministeerium ütles seda oma viimases luureandmetes Ukraina olukorra kohta, vahendab Ukrinform.

“11. augustil 2022 teatas Vene meedia, et niinimetatud Donetski Rahvavabariigi (DPR) juht Deniss Pušilin ütles, et DPR Venemaaga ühinemise referendumi kuupäev tehakse teatavaks pärast DPR «täielikku vabanemist». Varem, 2022. aasta juunis, avaldasid uurivad ajakirjanikud tõendeid DPR planeerimisstrateegia kohta sellise referendumi korraldamiseks ja selle tagamiseks, et vähemalt 70 protsenti häältest oleks Venemaaga ühinemise poolt,” seisab raportis.

Briti kaitseministeeriumi hinnangul on tõenäoline, et Venemaa on referendumi korraldamise kavandamise faasis, kuigi pole selge, kas lõplik otsus hääletuse korraldamise kohta on veel tehtud.
“Tõenäoliselt näeb Kreml sõjaväe suutmatust kogu Donetski oblastit seni okupeerida tagasilöögina oma maksimalistlikele eesmärkidele Ukrainas,” öeldakse raportis.
Ukrinformi teatel teatas Briti luure varem, et Venemaa moodustab Ukraina sõja jätkamiseks uut armeekorpust.

09:46

Ukraina väed hävitasid Venemaa Wagneri grupi baasi Popasnas

Ukraina sõdurid hävitasid Luganski oblastis Popasnas Venemaa erasõjaväeettevõtte Wagner palgasõdurite baasi, teatas sõjaväevalitsuse juht Serhi Haidai Facebooki postituses, vahendab Ukrinform.

“Ukraina relvajõud tabasid taas edukalt vaenlase peakorterit. Seekord Popasnas, kus hävitati PMC Wagneri baas. Hukkunute arv on selgitamisel. Samal ajal on venelased rindel aktiivselt kasutanud ründe- ja armeelennukeid– õhurünnakuid registreeriti kolmes asustatud piirkonnas,” ütles Haidai.

Vene väed tulistasid möödunud ööl Ukraina linnu ja külasid neli korda mitme raketiheitjaga, kuus korda miinipildujatega. Viidi läbi neli tankipealetungi.

05:36

Ukrainas likvideeriti veel üks Vene okupatsioonivägede ohvitser

Ukrainas likvideeriti veel üks Venemaa okupatsioonivägede ohvitser ehk major Ruslan Kononovitš, vahendab BNS.

“Major Ruslan Kononovitš denatsifitseeriti ja demilitariseeriti ametlikult,” teatas sotsiaalmeedias Ukraina relvajõudude ohvitser Anatoli Štefan.

04:15

Paavsti hinnangul juhib sõda Ukrainas tähelepanu kõrvale näljahädalt

Paavst Franciscus ütles, et sõda Ukrainas juhib maailmas tähelepanu kõrvale näljahädalt Aafrikas, vahendab BNS.

Paavst ütles Püha Peetruse väljakul palveränduritele ja turistidele, et soovib juhtida tähelepanu tõsisele humanitaarkriisile, mis mõjutab Somaaliat ja mitmeid teisi riike regioonis.

“Selle piirkonna elanikkond, kes niigi elab väga rasketes tingimustes, on põua tõttu nüüd surmaohus,” ütles paavst.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon teatas, et võib ametlikult välja kuulutada näljahäda kaheksas Somaalia piirkonnas, kui kariloomad surevad jätkuvalt, esmatarbekaupade hinnad tõusevad ja humanitaarabi ei jõua kõige haavatavamate inimesteni.

“Loodan, et rahvusvaheline solidaarsus suudab sellele hädaolukorrale tõhusalt reageerida. Kahjuks juhib sõda tähelepanu ja ressursid mujale, kuid just need eesmärgid nõuavad kõige rohkem pühendumist: võitlus nälja vastu, tervishoid ja haridus,” sõnas Franciscus.

03:15

Zelenskõi kommenteeris sõjaseisukorra pikendamise vajadust

President Volodõmõr Zelenskõi kommenteeris pühapäeval vajadust pikendada sõjaseisukorda Ukrainas ja üldmobilisatsiooni, vahendab BNS.

“Lähiajal peab Ukraina ülemraada otsustama sõjaseisukorra pikendamise ja üldmobilisatsiooni üle. Ilmsed otsused ja arusaadavad põhjused,” tõdes riigipea.

Zelenskõi rõhutas, et Ukraina on alati pürginud ja püüelnud rahu poole.

“Ja mitmel korral pakkusin erinevates läbirääkimiste vormides Venemaa juhtkonnale sõja lõpetamist ja Ukraina okupatsioonist vabastamist. Praegu aga usub Venemaa terrorisse, on oma propagandaillusioonide vangistuses ja loodab endiselt, et suudab väidetavalt saavutada. midagi läbi erinevate väljapressimisvormide. Ei suuda,” sõnas president.

Presidendi sõnul peab Ukraina end kaitsma ja reageerima igale terrorirünnakule ja igale jõhkrale tulistamisele, mis ei peatu ühekski päevaks.

“Kahjuks on meil kaotusi. Aga me peame võitlema kõigil tasanditel ja rinnetel ning tugevdama oma riiki niipalju, kui võimalik. Hoidma ühtsust ja meelitama veelgi rohkem riike meie sõjavastasesse koalitsiooni,” rõhutas Zelenskõi.

Ukraina president tegi reedel ülemraadale ettepaneku pikendada sõjaseisukorda veel 90 päeva võrra.

Ta saatis ülemraadale seaduseelnõud kinnitamaks seadlused “Sõjaseisukorra tähtaja pikendamisest Ukrainas” ja “Üldmobilisatsiooni läbiviimise tähtaja pikendamisest”.

Seaduseelnõude kohaselt pikendatakse sõjaseisukorda 23. augustist 90 päeva võrra ja sama kehtib ka üldmobilisatsioonile.

Ukraina kehtestas 90 päevaks sõjaseisukorra ja kuulutas üldmobilisatsiooni välja 24. veebruaril pärast seda, kui Vene president Vladimir Putin saatis väed naaberriiki vallutama.

22. mail pikendas ülemraada sõjaseisukorda ja üldmobilisatsiooni 90 päeva võrra 23. augustini.

01:36

Meer: katastroofi oht Zaporižžja tuumajaamas kasvab iga päevaga

Katastroofi oht Ukraina Zaporižžja tuumajaamas, mis on Vene sõjaväelaste kontrolli all, kasvab iga päevaga, hoiatas pühapäeval linnapea, vahendab BNS.

“See, mis seal on juhtumas, on otsene tuumaterrorism, ja see võib iga hetk ettearvamatult lõppeda,” ütles Enerhodari linnapea Dmõtro Orlov AFP-le.

“Ohud kasvavad iga päevaga,” toonitas meer.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles laupäevaõhtuses videopöördumises, et Venemaa šantaaž Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber vaid mobiliseerib üleilmseid jõupingutusi terrori vastu.

“Okupandid püüavad erakordselt küüniliselt inimesi hirmutada, kasutades Zaporižžja tuumajaama,” vahendas Zelenskõi sõnu portaal Unian.

“Nad sisuliselt varjavad end jaamaga, et tulistada Nikopolit ja Marganetsi. Nad korraldavad pidevaid provokatsioone tuumajaama territooriumi tulistamisega ja püüavad tuua piirkonda lisajõude, et meie riiki ja kogu vaba maailma veel enam šantažeerida,” rõhutas Zelenskõi.

President lisas, et kui keegi Venemaal arvab, et see neile midagi annab, siis nad eksivad.

“Venemaa šantaaž üksnes mobiliseerib veel enam globaalseid jõupingutusi vastuseismisel terrorile. Iga päev Vene kontingendi viibimist Zaporižžja tuumaelektrijaama alal suurendab sedavõrd radiatsiooniohtu Euroopale, et isegi külma sõja haripunktis midagi sellist ei olnud,” märkis riigipea.

Zelenskõi sõnul teevad Ukraina diplomaadid ja partnerriikide esindajad kõik selleks, et uued sanktsioonid Venemaa vastu blokeeriksid Venemaa aatomisektori.

01:34

Sõjas hukkus üks Ukraina parimaid sõjaväelendureid

Ukraina üks parimaid sõjaväelendureid Anton Listopad hukkus lahingus Vene vallutajatega, vahendab BNS.

Lenduri surmast teatas sotsiaalmeedias Ivano-Frankivski oblastinõukogu. Listopad õppis sealses füüsikalis-tehnilises lütseumis aastatel 2005–2008. Pärast vastava hariduse saamist sai temast kõrgeima klassi sõjaväelendur.

“Miljonid ukrainlased vaatasid rõõmu ja uhkusega iseseisvuse 30. aastapäeval kaitsevägede paraadi lennukolonni Hreštšatõki kohal. Meie Anton oli selle kolonni juht,” seisis teadaandes.

2019. aastal tunnistati Listopad Ukraina relvajõudude õhujõudude parimaks piloodiks. Lendur osales ka lahingutes riigi idaosas.

Paar päeva enne surma autasustas Ukraina president Volodõmõr Zelenski pilooti 3. järgu ordeniga vapruse eest.

01:16

Zelenskõi tänas kõiki okupantide kuritegude uurijaid

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tänas pühapäeval Ukraina luureohvitsere, korrakaitsjaid, ajakirjanikke ja kõiki, kes töötavad Vene sõjakurjategijate täielike andmete väljaselgitamise nimel, vahendab BNS.

President rõhutas, et Ukraina ja meie partnerid saavad üha rohkem teavet terrori ja piinamiste, ukrainlaste niinimetatud filtreerimise ja väljasaatmise ning rüüstamiste toimepanijate kohta.

“Kõik need mitteinimesed vastutavad kindlasti. Aga me peame meeles pidama, kui kurjus võtab sellised mõõtmed, siis inimeste vaikimine läheneb kaasosaluse tasemele. Ja keeldumisest kurjaga päriselt võidelda saab abi sellele,” rõhutas Zelenski.

“Kui teil on Venemaa kodakondsus ja te vaikite, tähendab see, et te ei sõdi, mis tähendab, et te toetate seda. Ja seda kus iganes te ka poleks, nii Venemaa territooriumil kui ka välismaal. Teie hääl peaks olema Ukraina toetuseks ja seega selle sõja vastu,” rääkis riigipea.

President lisas, et mida tugevam on Ukraina, seda nõrgem on Venemaa ja seega seda lühemat aega see sõda kestab.

“Ja kõik Ukrainas ning kõik vabas maailmas peaksid tegema kõik endast oleneva ja kõik võimaliku, et Venemaa ja need, kes toetavad sõda, maksaksid Venemaa riikliku terrori eest kõrget hinda,” ütles Zelenskõi.

NB! Sõjablogi varasemaid sissekandeid saab lugeda SIIT.