"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Eelnõu näeb koolides ja lasteaedades ette eestikeelse õppe (0)
20. september 2022
Foto: Scanpix / foto on illustratiivne

„Teeme seadustes vajalikud muudatused, et tagada sujuv koolikorraldus üleminekuks, järelevalve ning protsessi juhtimine. Muidugi kirjeldame ära ka riigi, omavalitsuse ja iga asutuse ülesanded võetud suure eesmärgini jõudmiseks,” ütles Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Haridus- ja teadusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis sätestab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, koolieelse lasteasutuse seaduses ja kutseõppeasutuse seaduses üheselt, et õppekeel on eesti keel

Üleminek eesti õppekeelele lasteaedades ning 1. ja 4. klassis algab 2024. aastal ning viiakse lõpule aastaks 2030. Kutseõppeasutustes puudutab muudatus kutsekeskhariduse õppekava järgi õppivaid õpilasi. Lisaks muudetakse eelnõuga erakooliseadust ja keeleseadust ning nähakse ette riigipoolne tugi ja tegevused kogu ülemineku perioodiks.

Tõnis Lukas märkis, et ühtne eestikeelne haridusruum annab kõigile lastele ja noortele paremad võimalused edasi õppimiseks ja meelepärase töö ja tegevuse leidmisel tulevikus, tagades kogu ühiskonna väärtusena ka eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks läbi aegade.

“Seadusemuudatusega kaasneb juba detailsem tegevus- ja rahastamiskava. Kahes erinevas keeles paralleelset täiemahulist haridussüsteemi pole võimalik ega otstarbekas ülal hoida. Keskenduda tuleb õpilaste arenguks parimate tingimuste loomisele ja eestikeelse kultuuriruumi arendamisele ning selleks ressursside koondamisele,” ütles Lukas.

Minister julgustas kõiki nägema eesti õppekeelele üleminekut loomuliku arenguna. “Eestis ei ole venekeelsetele koolidele õpetajaid ette valmistatud juba aastakümneid. Puudub kaasaegne venekeelne õppevara. Sel viisil jätkates ei saaks riik tagada kvaliteetset muukeelset õpet,” märkis minister.

Varasemaga võrreldes läheneb riik eestikeelsele õppe üleminekule tervikuna, alustades alusharidusest ning põhikoolist, kus toimuv eesti keele ja eestikeelne õpe valmistab lapsed ette järgmisteks haridustasemeteks. Terviklik lähenemine on oluline, kuna vaatamata sellele, et gümnaasiumiharidus on olnud suuremalt osalt eestikeelne ligi kümme aastat, ei saavuta eesmärgiks seatud B2-tasemel eesti keele oskust märkimisväärne osa õpilastest – viimase kuue aasta jooksul keskmiselt 17 protsenti, 2021. aastal 23 protsenti.

Täielikult eestikeelsele õppele üleminek tähendab lisanõustamist, järelevalvet, tuge õppe kvaliteedi tugevdamiseks, metoodiliste materjalide väljatöötamist, õpetajakoolitust ning täiend- ja ümberõppe mahu kasvu, õpetajate palga- ja töötingimuste parandamist, palgalisa Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele õpetajatele, karjäärimudeli taasloomist, töökoormusearvestuse paindlikumaks muutmist, eestikeelset huviharidust jne. „Kõigeks selleks taotlen uue aasta riigieelarves ja lähiaastate eelarvestrateegias vajalikku lisarahastust,“ sõnas minister Tõnis Lukas.

Seadusemuudatused võetakse koalitsioonilepingu kohaselt vastu tänavu sügisel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.