"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
Video Eesti Pank prognoosib tänavu 0,5-protsendist majanduslangust, selle aasta hinnatõusuks ligi 19 protsenti (0)
20. september 2022
Madis Müller Foto Mats Õun

Eesti Pank ennustab oma värskes sügiseses majandusprognoosis Eestile sel aastal 0,5-protsendist majanduslangust, järgmisel aastal jõuab majanduskasv aga eeldatavasti 1 protsendi lähedale ning kiireneb seejärel 2024. aastal 3,5 protsendi kanti.

Samas geopoliitilise ebastabiilsuse tõttu ümbritseb nii majanduskasvu kui ka inflatsiooni väljavaadet tavapärasest suurem ebakindlus, teatas Eesti Pank. 

Eesti majanduse väljavaade sõltub keskpanga hinnangul kõige enam edasisest hinnakasvu tempost. Kuna Eesti on kiireima hinnakasvuga riik euroalal, seavad nii tootmise kallinemine kui ka elukalliduse tõus riigi majanduse vastupanuvõime märksa suurema surve alla.

Aastane hinnatõus 19 protsenti

Valdavalt energia kallinemise tõttu prognoosib keskpank selle aasta hinnatõusuks ligi 19 protsenti. Järgmisel aastal on oodata hinnakasvu aeglustumist 7 protsendi lähedale ja 2024. aastal 2 protsendi juurde. Hinnatõusu prognoos võtab arvesse, et Euroopa Keskpank on rahapoliitikat karmistamas ning see muudab laenuraha kallimaks. Lisaks on valitsusel kavas reguleerida energiahindu, mis alates oktoobrist kärbib mõnevõrra üldist hinnatõusu.

Kiire hinnatõusu mõju majanduskasvule avaldub Eesti Panga hinnangul tugevamalt selle aasta teises pooles ja viib Eesti majanduse langusesse. Samas selle aasta esimene pool osutus Eesti majandusele oodatust paremaks. Venemaa sõjalise agressiooni tõttu kehtestatud sanktsioonidega seotud tarneprobleemid jäid kardetust väiksemaks ja tarbimine suurenes jõudsalt kõrgetest hindadest hoolimata. Tarbimine on hoogsalt suurenenud tänu kasutusele võetud säästudele, kuid ettevaates säästud enam samaväärset tuge ei paku. Nii on lähiajal oodata tarbimise vähenemist.

Palgakasv jääb tugevaks

Tööturu seis püsib vaatamata majanduslangusele aga küllaltki hea. Palgakasv jääb prognoosi järgi sel ja järgmisel aastal tugevaks hoolimata sellest, et tööturg mõnevõrra jahtub, sest töökätest on endiselt puudus ja tõusevad nii alampalk kui ka hinnad. Sel ja järgmisel aastal suureneb keskmine brutokuupalk väga kiiresti, enam kui 10 protsenti, kuid reaalpalga ostujõud taastub 2021. aasta tasemel alles 2024. aasta lõpuks. Tööpuudus jääb tänavu eeldatavasti 6,5 protsendi tasemele ja peaks tuleval aastal tõusma 8,6 protsendini. Prognoos eeldab, et arvestatava osa tööpuuduse kasvust annab tööd otsivate Ukraina sõjapõgenike lisandumine tööturu statistikasse.

Eesti Pank märkis, et Eesti majanduse suure avatuse tõttu on tähtis eksportiva sektori käekäik. Lisaks eksporditurgude nõrgemale seisule suureneb sanktsioonide mõju kaubandusele ja tootmisele, mis pärsib majandusaktiivsust. Eksporditellimused on juba vähenenud ning oluline on, et samal ajal kui kogu Euroopas töötatakse välja abipakette energiakriisiga toimetulekuks, ei jääks siinsed ettevõtted välismaistega võrreldes kehvemasse konkurentsipositsiooni.

Euroopa Keskpank tõstab intressimäärasid ja see hakkab pidurdama inflatsiooni. Euroopa Keskpanga nõukogu on tõstnud hinnakasvu aeglustamiseks euroalal rahapoliitilisi intressimäärasid ja praeguse hinnangu järgi kavatseb neid tulevikus veelgi tõsta. Selle tulemusena tõusev Euribor kergitab laenuraha hinda ka Eesti kodumajapidamistele ja ettevõtetele, jahutades majandust ning pidurdades ennekõike tööstuskaupade ja teenuste hinnakasvu.

Samas tuleb arvestada, et intressimäärade tõusu mõju jõuab hindadesse täies ulatuses alles umbes aasta jooksul. Lisaks ei sõltu hinnakasvu kontrolli alla saamine üksnes rahapoliitikast. Suur osa kiirest hinnakasvust nii Eestis kui ka euroalal tervikuna tuleb pakkumispoolsetest probleemidest, eelkõige kordades kallimaks läinud energiast.

Kui Eesti jätkab samal kursil, siis eelarvepuudujääk süveneb veelgi

Ka eelarvepoliitikal on keskpanga sõnul oluline roll hinnasurve vähendamisel. Energia kallinemisest põhjustatud majanduslanguse tingimustes ei lahenda riigi kulutuste suurendamine majandusele takistuseks olevaid probleeme, vaid lisab hinnakasvule veelgi hoogu. Energiakriisi mõju ajutine leevendamine ja pikaajaline lahendamine nõuavad valitsuselt täiendavaid kulutusi, samuti sõjapõgenikud ja riigi kaitsevalmiduse suurendamine. Eelarve on aga sügavas puudujäägis ka ilma nende erakorraliste kulutusteta ja seda hoolimata maksutulude väga kiirest kasvust. Kui Eesti jätkab samal kursil, siis järgmistel aastatel eelarvepuudujääk süveneb ja ergutab täiendavalt hinnakasvu.

Eesti alusinflatsioon, mis jätab arvesse võtmata energia- ja toiduhinnad, on viimastel kuudel ületanud aastavõrdluses 10 protsendi taset. Eesti alusinflatsioon on euroala kõige kiirem ning seda näitajat mõjutavad otseselt eelarvepoliitika ja tarbimise maht majanduses. Seega on oht, et lisaks kõrgetele energiahindadele võib Eesti ettevõtete konkurentsivõimet hakata vähendama ka täiendav hinnasurve, mis tekib riigirahanduses tehtud valikutest.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.