Vastu Kuldjala torni ja linnamüüri nõjatub Gustav Adolfi gümnaasiumi õuel igivana, tänase nimetusega Kodulinna maja, mis on muutnud oma funktsioone vastavalt aja vaimule ning pärineb ilmselt siin asunud nunnakloostri aegadest. Kodulinna maja tutvustab Tallinna heerold ja kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Vastu linnamüüri ja Kuldjala torni on nõjatumas üks üsna tagasihoidlik mansardkatusega maja, milles pesitseb Kodulinna maja, mis on Tallinna ajaloos uuel Eesti ajal mänginud olulist rolli õige mitmes valdkonnas.

Rubla lõpul ja uue Eesti aja alguses oli siin valdavalt noortemaja. Siin käisid koolipoisid ja -tüdrukud, keda juhatati laiali vanalinna laokile jäänud pööningutele ja keldritesse, kus nad siis koristasid neid ruume rämpsust, prahist ja üleliigsetest jääkidest. Nii said nad nina sisse pista sellistesse ruumidesse, kuhu tavaliselt võõrad ei satu.

Kodulinna majas saab tutvuda erinevate näituste ja raamatutega

Kui me maja laiast uksest sisse astume ja läbime tuulekoja, siis me jõuame korrapidaja laua juurde, kus on terve hulk kirjandust müügis vanalinna kohta. Kodulinna maja on seetõttu vanalinna maja selle kõige paremas tähenduses. Kodulinna maja võib nimetada ka raamatute päästemajaks, sest üsna laialt on levinud teadmine, et kui keegi kuskil ära sureb, tal ei ole pärijaid ja temast jäävad maha raamatud, millega pole midagi peale hakata, siis tuuakse nad siia. Siit jagatakse neid küll vanglatele, küll koolidele.

Tiina Mägiga, kes on Kodulinna nii-öelda ema ja juht algusest peale tänini, juhtus kunagi niisugune lugu, et üks Hamburgi katoliiklik fond premeeris teda vaimse kultuuri arendamise eest Eestis. Selle rahaga laskis Tiina kolmel korrusel Kuldjala tornis teha restaureeriva remondi ja siin toimuvad erinevate kunstnike vahelduvad näitused. Praegu on siin näha tallinlanna Maris Horma tööd – valdavalt akvarellid. Võite siit edaspidigi läbi astuda. Võib-olla leiate ka midagi siit oma kodu kaunistamiseks või kingituseks sõpradele. Esimeses keldriruumis on personaalnäitus ja nende piltide autoriks on üsna tuntud vanem finantsist – isand Männik.

Kodulinna maja kõige suuremas keldriruumis on aastate jooksul toimunud kogunemised, mitmesugused koosolekud, loengud, konverentsid, muusikalised etteasted ja mõnikord ka sünnipäevade tähistamised ja klubilised kogunemised. Aga praegu võib jääda niisugune mulje, et on restoran siin, aga ei! Teps mitte – see on kodulinna maja täika ja siit võib kõike osta. Hinnad on soodsad ja see on vahend, mille arvelt kodulinn saab oma eelarvet mõnevõrra koguda.

Esmaspäeviti saab õppida käsitlema traditsioonilisi kangastelgi

Teisel korrusel on üks kamber, kus riiulitesse on koondatud mitmesugust kodumajandusse alast kirjandust. Siin on ka lõngasid ja tekstiile ning on ka kangasteljed, vanad ja traditsioonilised. Need kangasteljed said omal ajal siia toodud, kui kodulinna maja tahtis aidata puuetega noori, et nad leiaksid endale mingit mõistlikku tegevust. Praegu on niimoodi, et igal esmaspäeval on siin neljast kuueni meister, kes õpetab huvilisi.

Kodulinna maja kontserdisaalis on laepaneelide vahele maalitud ornamendid ja nendega oli tõesti huvitav ja lausa erakordne lugu. Üks Dolores Hoffmanni tudeng kunagi otsis kohta, kus on lubikrohviga kaetud seinad ja kuhu võiks midagi maalida. Ta tuli siia ja see hakkas talle nii meeldima, et tegigi siis teiste tüdrukutega need maalingud ära ja sellest sai tema kunstiinstituudi diplomitöö.

Kuldjala torni teine korrus paistab silma arvukate orvadega. Praegu on siin korraldatud püsinäitus, mis tutvustab kuidas Kunstiakadeemia restaureerimisosakonna üliõpilased on restaureerinud akvarelle, mis jäid Kodulinna majapärandisse Maris Horma surma järel.