“Mu parem kops on 25% ulatuses kokku kukkunud ja seda ei saa enam kunagi taastada,” kirjeldas Helgi oma olukorda pärast koroona tõttu haiglas veedetud aega. “Kaks nädalat pärast haiglast tulekut tekkis selline köha, et ma ei saanud hingata ega rääkida. Kolm kuud olin nii nõrk, et ei jaksanud õhtuti isegi teisele korrusele magamistuppa minna. Süüa teha ma ei suutnud.” Nn pikk Covid ohustab kümnendikku koroonat põdenud inimestest ega lase neil elada täisväärtuslikku elu.

Helgi (58) nakatus koroonaviirusega 2021. aasta veebruaris Tansaania reisil. Maitse- ega lõhnameel naisel ära ei kadunud. “Haiglas süstiti mulle meeletus koguses hormoone, mis tekitas sellise isu, et olin valmis ära sööma ka kõrvalvoodites koroonasse surnud patsientide toidu,” meenutas Helgi, kes enda sõnul sai haiglatoidust tõelisi maitseelamusi.

“Samas panin iga ampsu järel hingamismaski ette. Jaks oli nii otsas, et kuigi tualett oli palatis, tuikusin vaevu seina najal sinna ja pidin kiiresti tegutsema, et voodisse hapniku alla tagasi saada. Iga päevaga keerati hapnikku juurde ja kord-korralt läks arsti nägu tõsisemaks, kuni ta ütles, et rohkem hapnikku juurde panna ei saa, järgmine etapp on kõrgema astme intensiivravi.”

Haigus ei lõppenud haiglaga

Kui Helgi oli olnud kaks nädalat haiglas, kukkuski hapniku sisaldus ühel hommikul veres nii madalaks, et naine viidi järgmisse intensiivravisse. “Mul olid kõikvõimalikud juhtmed küljes, kui mees saatis sõnumi: me peame rääkima teemal, et kui sind enam ei ole, mis ma su kehaga teen,” rääkis Helgi. “Ma vihastasin nii, et kõik andurid hakkasid tööle ja arstid jooksid kohale. Ma tahan elada! Keeldusin arvamast, et minuga võiks midagi juhtuda! Arvan, et meeletu elujanu panigi mind paranema – see pöördepunkt sundis organismi tööle.”

Kokku viibis Helgi haiglas neli nädalat. “Kui mees mulle järele tuli, oli autoni astuda maksimaalselt 50 meetrit,” meenutas naine. “Mul oli selline nõrkus, et ei arvanud end autoni jõudvat – jalad tundusid nagu niidid, käed värisesid, pea käis ringi.” Mööda kodutreppi oli astuda 12 astet. “Kui ma kuidagi üles sain ja koos riietega voodisse varisesin, oli nõrkus nii suur, et arvasin: nüüd on siiski minek.”

Haiguslehele jäi Helgi veel järgmiseks kolmeks kuuks. Kuigi tema töö iseloom oleks võimaldanud kodukontorit, ta töötada ei jaksanud. Et taastusravis kohti ei jagunud, hakkas naine tegema kodus hingamisharjutusi, puhudes näiteks läbi vooliku pudelisse ning laual udusulge, samuti tegi ta füsioloogilise lahusega auru ja võttis verevedeldajaid.

“Kaks nädalat pärast haiglast tulekut tekkis selline köha, et ma ei saanud hingata, rääkida ega süüa, ainult köhisin,” lausus naine. “Magnetuuringus selgus, et parem kops on 25% ulatuses kokku kukkunud ja seda ei saavat kunagi taastada. Perearst määras astmarohud, samuti läksin nõelravisse ja tasahaaval hakkas tervis paranema. Sellegipoolest olin kolm kuud nii nõrk, et ei jaksanud õhtuti isegi teisele korrusele magamistuppa minna. Süüa teha ma ei suutnud, ainus liikumine toimus voodist kraanikausi juurde.”

Õue suutis Helgi minna alles juulis – nakatumisest oli siis möödas ligi viis kuud. “Esimese 500 meetri kõndimise ja nn värske õhu mürgituse järel oli tunne, et kukun kokku,” kirjeldas naine. Samasse perioodi mahtus ehmatus, et juukseid langeb välja peotäite kaupa. “Peanahk paistis, vaatasin juba parukaid,” mainis Helgi. “Ilmselt andis keha kogu energia südamele ja kopsudele ning juuksed olid viimased, kuhu vitamiinid ja toitained jõudsid.” Helgi asus võtma tsinki ning kasutama eri juuksehoolduslosjoone, kuni juuksekasv pikapeale taastus. Pool aastat tagasi perearstile kiiret väsimist kurtes selgus omakorda, et Helgil on aneemia – tuli asuda B12 vitamiine võtma.

Naised ohustatumad kui mehed

Covid-19 põhjustatud terviseprobleemid ei lõpe paljude jaoks hetkel, kui koroonatest negatiivseks muutub. Koroonatüsistused segavad elu ka mitmeid kuid hiljem. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) peab pikaks Covidiks seda, kui vähemalt kolm kuud pärast koroona põdemist on Covid-19 sümptomid püsima jäänud. Või kui pärast ägedat haigust ilmuvad uued terviserikked, mida ei saa põhjendada mõne teise haigusega. Lisaks neile, kes põdesid koroonat raskelt ja vajasid ka haiglaravi, pöörduvad perearstide poole pika Covidi kaebustega ka inimesed, kes põdesid koroona läbi kergemalt. Mõningate uuringute järgi kannatab pika Covidi all lausa 10% kõigist nakatunutest. Täielikuks paranemiseks tuleb teha muudatusi elustiilis ja sageli läbida ka taastusravi.

Eesti jälgimisuuring leidis, et isegi pool aastat pärast Covid-19 põdemist esinesid pika Covidi sümptomid koos elukvaliteedi langusega 22%-l uuritavatest.

Naised on pikast Covidist rohkem ohustatud kui mehed. Kõige sagedasemateks kovidijärgseteks sümptomiteks on väsimus-jõuetus (53,1%), hingeldus (43,4%), liigesvalu (27,3%) ja rinnavalu (21,7%). Ka kuue kuu möödumisel haiguse algusest esineb jätkuvalt väsimust või lihasnõrkust (63%), unehäireid (26%), ärevust ja depressiooni (23%). Birminghami ülikooli suvel ilmunud uuringust selgus, et pikka Covidi põdevatel inimestel esineb sageli ka seni vähem tuntud kõrvaltoimeid nagu mäluhäired, hallutsinatsioonid, juuste väljalangemine, vähenenud seksuaalsus ja raskused sooritada tavapäraseid liigutusi või toiminguid.

Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravikliiniku taastusarst Eve Sooba märkis, et kuigi praegune Covid kulgeb vaktsineeritutel kergemini ja raskes seisundis haiglasse sattumist esineb väga vähe, ei ole koroonast paranemine alati täielik. “Sümptomitest, mis kestsid üle poole aasta kuni aasta, esines kolmandikul õhupuudust; ärevust ja depressiooni oli 23-26 protsendil,” loetles dr Sooba. “Võrreldes meestega püsisid naistel sümptomid kauem. 43% naistest kurtis väsimust ja lihasnõrkust, lisaks oli naistel kaks korda enam ärevust ja depressiooni.”

Jõuetus, ärevus ja valud

Kõige tüüpilisemad kaebused, mida Sooba näeb läbipõetud koroonaviiruse järel taastusravile pöördunute hulgas, on väsimus, jõuetus, ärevus ja valud. “Iseäranis vaktsineerimata inimestel, rasvunutel, krooniliste haiguste põdejatel ja eakatel ei pruugi haigus kergesti kulgeda,” nentis dr Sooba. “Pneumooniat põdenutest püsib osal õhupuudus – nad hakkavad väga kergesti hingeldama ega suuda seetõttu kõndidagi.”

Lisaks kopsudele ja südamele võib raskelt kulgev Covid-19 kahjustada närvi- ja lihassüsteemi nii tõsiselt, et nõrgaks võivad jääda lisaks hingamislihastele ka neelamislihased. “Osal patsientidel on nii suur lihasnõrkus, et ei suudeta ise voodist püsti tõusta, käsi-jalgu tõsta ega kõndida,” lisas taastusarst. Esineb häirivaid lihas- ja liigesvalusid, ning liigesed võivad minna paiste, mida nimetatakse viirushaigusest tingitud liigespõletikuks.

Närvisüsteemist rääkides mainib dr Sooba enam esinevat pearinglust, tasakaaluhäireid, peavalusid ja uimasust. “Kuigi osaliselt võib pearinglus olla seotud haigusest põhjustatud madala vererõhu ja/või aneemiaga, kurdavad paljud Covidit põdenud brain fog’i ehk nn udus aju sündroomi, kus esineb mäluhäireid, hajameelsust ja keskendumisprobleeme,” loetles taastusraviarst. “Mõnel esineb “põletav” tunne jalgades või mujal kehas. Kopsude kahjustumise taga on Covid-19 haigust põhjustava viiruse otsene kopsukudet kahjustav toime.

Koroonaviiruse toimel kehas tekkivad immuunreaktsoonid võivad aga olla nii ägedad, et seda on nimetatud lausa teatud ainete – tsütokiinide – tormiks, kus organism hakkab inimese enda keha kudedega võitlema. Sellist ägedat reaktsiooni võis esimese koroonalaine ajal näha just tugevamatel inimestel, näiteks sportlastel.”

“Südamehaigetel võib kergesti südamepuudulikkus ägeneda ja rütmihäireid tekkida,” lisas dr Sooba. “Rütmihäireid esineb ka teistel, sest raskest seisundist välja tulnutel näeme sageli taastusravis aneemiat, valguvaegust ja elektrolüütide (naatrium, kaalium) tasakaaluhäireid.”

Eelnev haigus süveneb

Koroonaviirusega pikemalt või raskemalt põdemise järel võib tekkida ka vitamiinide puudus. “Näiteks võib esineda foolhappe või B12-vitamiini nappust ning rauavaegust,” kirjeldas dr Sooba.

“Kui ka vererõhk on madal ning inimest vaevavad nõrkus ja jõuetus, siis igaks juhuks kohe rauatablette võtta ei maksa. Pigem võiks vaevusi perearstile kurta, kes aneemia korral saab olukorda analüüsidega hinnata.” Lisaks ainete (raud, vitamiin B12, foolhape jt) asendamisele määrab taastusarst kurnatud, kõhnunud ja isututele inimestele toitmisraviks meditsiinilist valgupulbrit ja ravijooke, mis sisaldavad energiat andvaid toitaineid ja vitamiine.

Helgi tervis on viimaks taastunud, aga tema haigestumisest on möödas ka üle pooleteise aasta. Alles nüüd on tema endine liikuv elustiil tagasi. Helgi on vaktsineeritud kahe koroonasüstiga ning lähiajal plaanib ta tõhustusdoosi. “Mind päästis surmast asjaolu, et mul ei olnud kaasuvaid haigusi – olen eluaeg terve olnud,” usub Helgi. Naine on tänulik, et tal pika Covidi raames psühholoogilisi vaevusi ei tekkinud. “Ka haige olles ei löönud mind verest välja mitte teleris nähtud koroonauudised, vaid nn lamemaalased, kes ütlesid, et koroonaviirus on väljamõeldis ning haiglas voolikute küljes on nukud!”

Perearst Diana Ingeraineni sõnul on pikk Covid paljuski seotud eelnenud haigustega, mida Covid on uuesti ägestanud. “Juhtumeid, et enne pole tervisekaebusi olnud ning siis põetakse pikalt vinduvat Covidit, kohtab väga harva,” märkis dr Ingerainen. “Pigem on all krooniline haigus, mis ägeneb, või seisund, mis tuleb jälle päevakorrale.”

Vaktsineerimine aitab päriselt

Haiguse ärahoidmiseks uue talvehooaja alguses on Ingeraineni sõnul üks põhiline tee. “Vaktsineerige end,” soovitas ta. “On tõestatud, et see on kõige tõhusam viis, kuidas ennetada koroonaviirust, sealjuures ka pikka Covidit.”
Ka perearst Maire Suurkivi rõhutas vaktsineerimise olulisust: “Covidi läbipõdemine on kindlasti ohtlikum kui vaktsiinisüst.”

Lisaks võib koroonavaktsiinist abi olla pika Covidi käes kannatajatele. Hiljutine Šveitsi uuring näitas, et pika Covidi vaktsineerimata patsientidest umbes kolmandik paraneb või kaovad neil pika Covidi sümptomid paar päeva pärast vaktsineerimist.

Kuidas aga pikast Covidist taastuda? Sõltuvalt sümptomite raskusastmest saab käia taastusravil füsioterapeudi juures, kodupolikliinikus või haiglas. Perearst saab oma patsiendi otse füsioteraapiasse suunata, selleks ei pea inimest taastusarstile järjekorda panema. Kui esineb mitu probleemi korraga, olukord on kehvem, jõuetus tugevam või esinevad valud, suunab perearst inimese saatekirjaga taastusravile.

Haiglasse taastusravile tuleks suunata need, kes vajavad lisahapnikku või kelle hapnikutase langeb järsult väiksemagi liikumise peale, kes ei jaksa kõndida üle 15 meetri, kellel esinevad halvatused või tasakaaluhäired, ning psühholoogilised jt tõsisemad probleemid. “Kui perearstil pole selge, kuidas patsiendiga tegeleda, või on järjekord pikk, saab ta nõu küsimiseks võtta mõne suurhaiglaga ühendust e-konsultatsiooni kaudu, et arutleda, kas patsient võiks kiiremini taastusravi vajada,” ütles Sooba. Saatekirja taastusravile võib anda iga arst, ka kopsuarst, südamearst või reumatoloog, kes patsienti parasjagu ravib. “Taastumine võtab aega, tuleb olla kannatlik ja visa,” rääkis Soobla.

“Kui mõelda, et ma ei jõua ja ei käi, siis ei parane ka. Oluline on tasane väikene koormus: kõnnid nii palju kui suudad – ja stopp! Päeva jooksul tuleb harjutada korduvalt. Karta ei tasu, aga üle koormata pole mõtet.”

Lõhnataju saab treenida

Pikalt kadunud lõhnataju saab samuti treenida. “Mõned targad on nuputanud, et selleks tuleb võtta lihtsalt kaks-kolm lõhna ja hakata neid nuusutama,” rääkis dr Sooba. “Nagu on edasiviivad igasugused impulsid, positiivne suhtumine ja uute asjade avastamine, arendab samamoodi kontrastsete lõhnade nuusutamine: vetikalõhnaline meri, metsa kõdu- ja seenelõhn!”

Ka tervislik toitumine tuleb paranemisele kasuks. “Paljudele soovitame rohkem valku süüa,” lausus dr Sooba. “Menüüs võiks olla vitamiine sisaldav toit, iga päev värsket rohelist ja marju. Sobib Vahemere dieet: palju värsket ja kala, salatikastmeks vedelad taimsed õlid, lisandina eri seemned ja pähklid.”

Pikast Covidist taastumisel on abiks regulaarne füüsiline aktiivsus, piisav uni ja stressi vähendamine. “Ei tohiks unustada enda emotsionaalset enesetunnet jälgida,” ütles dr Sooba. “Kas mul on uni korras, kas ma olen ärev või jõuetu? Kui tundub, et ise ei oska hinnata, tasub pereõe või vaimse tervise õega nõu pidada. Me elame arenenud riigis – ei maksa peljata meedikutega rääkida, sest abivõimalusi leidub.”

Dr Ingerainen märkis, et väike tõus koroonaviirusse nakatumisel oli augustis. Praegu on märgata just koolilaste nakatumise tõusu. “Ulatuslikku viiruse levikut õnneks siiski näha ei ole,” kinnitas dr Ingerainen. “Patsiendid on usinad enesetestijad ja raporteerivad, kui neil on ka mõni muu viirus.”

Haigestuvad ka 30ndates naised

• Kevadel avalikustas haigekassa analüüsi, mis hindas pika Covidi mõju tervishoiule. Andmebaasist selgus, et Eestis haigestus alates 2021. aasta septembrist kuni 2022. aasta veebruarini pikka Covidisse 2582 patsienti. Haigestus hinnanguliselt 1,7% esmastest nakatunutest ja 4,6% ägeda haigusega haiglasse sattunutest.
• Pikka Covidisse haigestutakse igas vanuses, kuid keskmiselt 43-aastaselt. Sagedamini haigestusid naised ning enim 30ndates naised. Meeste puhul on haigestumisi enam alates 60. eluaastast.
• Pikka Covidisse nakatunute keskmine ravikulu oli 588 eurot ning kalleim neist 37 132 eurot. Kõigi analüüsis arvesse võetud 2582 patsiendi ravikulude eest maksis haigekassa kokku üle 1,5 miljoni euro. Tegelikud ravikulud on isegi suuremad.
• Pika Covidi sümptomitega arstide poole pöördunud patsientidest olid 98,5% enne läbipõdemist koroonaviiruse vastu vaktsineerimata.
• 2021. aastal avaldatud Hiina uuringuandmetest selgus, et esimeste koroonalainete järel viirust põdenutel püsis 68%-l kuue kuu jooksul vähemalt üks sümptom ja koguni pooltel võis pikk Covid kesta kuni 12 kuud.
• Eelmisel nädalal lisandus 2262 haigusjuhtu, haigestumisele andsid hoogu koolilapsed.

Mida saab pika Covidi leevendamiseks ise ära teha?

• Lõhna- ja maitsetaju häired: lõhnatundlikkuse taastusravis soovitatakse kasutada tugevaid lõhnu: roos, eukalüpt, sidrun, piparmünt, kaneel, kohv, lavendel, sibul, küüslauk, äädikas. Vali neli lõhna, millest igaühte nuusuta 20 sekundi vältel, seejärel pool minutit puhkust ja järgmist lõhna 20 sekundi vältel. Lõhnatreeningut võiks teha regulaarselt kaks või kolm korda päevas, sh hommikuti enne hommikusööki ning õhtul enne magamist.
• Väsimus: oluline on igapäevategevuste läbimõtlemine. Olulisemad asjad tuleb esimesena ära teha, mitte liigselt kiirustades ega üle pingutades. Tasub vaheldumisi sättida vaimset ja kehalist pingutust nõudvad tegevused, istuvad ja liikuvad tegevused, näiteks arvutis töötamise vahepeal saab pesu kuivama panna. Puhkust peab võtma enne, kui jõud täiesti otsa saab.
• Õhupuudustunne: leevendamiseks võib proovida õhupuudust vähendavaid kehaasendeid, hingamisharjutusi ja hingamisteede taastusravi. Harjutused ja illustreerivad pildid leiab www.haigekassa.ee lehelt pika Covidi patsiendijuhendi taastusravi peatükist.
• Veel koduse ravi soovitusi: www.haigekassa.ee/partnerile/tervishoiuteenuste-kvaliteet/kasitlus-ja-tegevusjuhendid