"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
aruanne riigikogus Õiguskantsler Ülle Madise: Õigusriigi tervis on jäänud kehvemaks (0)
20. september 2022
Õiguskantsler Ülle Madise. Foto: Scanpix

Riigikogu sai tänasel istungil õiguskantsler Ülle Madiselt ülevaate tema 2021.–2022. aasta tegevusest. Õiguskantsler märkis, et tema kantseleil tuli probleeme lahendada peaaegu kõikides Eesti eluvaldkondades.

Õiguskantsler tänas Riigikogu liikmeid abi ja toe eest, mida need inimeste murede lahendamisel on osutanud. „Samamoodi on põhjust tänada ministreid, ametnikke nii riigiasutustes kui ka linnades‑valdades ja ka ettevõtjaid, kes on vastu tulnud ja inimeste probleemid ära lahendanud,“ sõnas ta.

Madise sõnul jõuavad tema kantseleini enamasti probleemid, mis on süsteemset laadi ja puudutavad paljusid. „Näiteks tuleb pidevalt lahendust otsida, kui kahju on tekkinud selle tõttu, et seaduses on lünk, et seaduse rakendaja on mõttelaisk või üha sagedamini seepärast, et öeldakse, et infosüsteemid ei luba,“ lausus ta ja toonitas, et Riigikogu ja inimeste põhiõigused ei või olla infosüsteemide pantvangis. „Ei olda mitte infosüsteemide teenistuses, vaid infosüsteemid peaksid aitama teha Riigikogul ja ametnikel oma tööd, ja ikka inimeste heaks.“

Põhiseaduslikkuse järelevalves tuli Madise sõnul kõige rohkem ettepanekuid teha kohalikele omavalitsustele, et nad viiksid oma määrused põhiseaduse ja seadustega kooskõlla. Ta lisas, et enamasti tuli selliseid parandusi teha sotsiaalhoolekande valdkonnas, heakorra alal, ehituse alal, puudega inimeste diskrimineerimise küsimuses, jäätmekäitluses ja reoveekäitluses. „Rõhuv enamus nendest ettepanekutest täideti ja Riigikohtusse minna ei olnud vaja. Oli ka ministri määrusi – jällegi, enamasti ministrid tegid oma määruse korda,“ lisas Madise.

Õigusriigi tervis on Madise sõnul jäänud kehvemaks. „Kahjuks kuuleb praegu juba eri leeridest küllaltki sageli, et kui meil on kriis, olgu see tervishoiukriis või naaberriikides sõda, siis ei peagi põhiseadust ja seadusi täitma. Küll rahulikumatel aegadel jälle jõuab põhiseadust täita,“ lausus Madise.

Õiguskantsler toonitas, et selline mõtteviis on äärmiselt ohtlik. „Siin on vaja väga palju kindlat meelt, ka julgust olla avalikule arvamusele vastu, sest suure hirmu ja viha ajel kipub avalik arvamus põhiseaduse rikkumist isegi nõudma.“

Madise viitas oma kõnes, et mõned seadused on puudu. „Patsiendi testament. Teoreetiline õigus anda korraldus selleks ajaks, kui ise enam enda elus hoidva ravi või kliinilisest surmast elustamiseks nõusolekut anda pole võimalik, on olemas. Aga praktilist lahendust, mis selle teadmise arstini viiks, ei ole. See oleks kindlasti vaja leida,“ rõhutas ta. Samuti on Madise sõnul vaja seadusesse kirja panna, et arstidel on õigus agressiivseid inimesi enne operatsiooni või kiirabis ohjeldada, kuni narkoos hakkab mõjuma või jõutakse haiglasse.

Õiguskantsler ütles veel, et seadus peab olema arusaadav, mitte nii segane, et igaüks saab sealt välja lugeda, mida tahab. „Lahenduseks on see, et eelnõu autorid sunnitakse selges puhtas reeglitele vastavas eesti keeles selgitama, mis selle eelnõu seaduseks saades elus tegelikult juhtub. Teie 101 elukogemust annavad väga hea aluse, et neid võimalikke juhtumeid valmis mõelda ja nende kohta küsida,“ sõnas Madise.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.