"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Politseiniku tapmise eest eluaegset vanglakaristust kandev Romeo Kalda vabaneb vanglast (0)
20. september 2022
Romeo Kalda 2010. aastal kohtus. Foto: Scanpix

Politseiniku tapmise eest eluaegset vangistust kandev, praeguseks 48-aastane Romeo Kalda vabaneb vanglast. Kuigi prokuratuur tema vabastamist ei toetanud, siis otsustas Viru maakohus teisipäeval praeguseks üle 26 aasta vanglas olnud Romeo Kalda vabastada, vahendab BNS.

Kuigi prokuratuur tema vabastamist ei toetanud, siis otsustas Viru maakohus teisipäeval praeguseks üle 26 aasta vanglas olnud Romeo Kalda vabastada tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega tähtajaga kaksteist kuud.

Kohus määras Kaldale katseaja tähtajaga kümme aastat ja allutas ta käitumiskontrollile seitsmeks aastaks.

Romeo Kalda vabaneb vangistusest kohtumääruse jõustumisel.

Seadusest tulenevalt võib eluaegse vangistusega karistatud isiku kohus katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdlane on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kakskümmend viis aastat.

Romeo Kalda kannab eluaegset vangistust alates 27. aprill 1996, millele tuleb lisaks arvestada vahi all viibitud aeg. 

Kohus: kinnipeetav ei ole enam ohtlik

Viru maakohus leidis, et Romeo Kalda puhul on olemas küllaldased alused tema vangistusest tingimisi vabastamiseks, ja leidis, et kinnipeetava retsidiivsusrisk on piisaval määral taandunud.

Kinnipeetav on andnud kirjaliku nõusoleku alluma elektroonilisele valvele. Kriminaalhooldusametniku koostatud arvamusest nähtub, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamisele. Ühtlasi on elektroonilise valve kohaldamise nõusolek täiskasvanud isikutelt, kellega koos hakkab kinnipeetav elektroonilise valve määramise korral antud elamispinnal elama.

Seega on täidetud kõik formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi ja lisaks on võimalik allutada ta ka elektroonilisele valvele.

Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava tingimisi vangistusest vabastamist, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vangistusest vabaneda. Tingimisi vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust.

Seadusest tulenevalt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vangistusseaduse kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust kinnipeetava puhul.

Maakohus möönab, et kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud.

Samas on riigikohus oma lahendites ja Euroopa inimõiguste kohus oma lahendis märkinud, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada toimepandud kuriteo raskuse ja selle eest mõistetud karistuse kestusega, kuna see irduks karistusseadustikus väljendatud seadusandja tahtest ning tähendaks sisuliselt, et raske kuriteo toime pannud isikute ennetähtaegne vabastamine on välistatud. Ja ühtlasi, et eluaegsetel vangidel peab olema võimalus taotleda, et neile mõistetud karistust hinnatakse uuesti.

Viimane karistus andis tõuke muutuseks

Enne Harju maakohtu 24. mai 2010 otsust oli kinnipeetav väga pikalt kuritegelikult aktiivne, kuid pärast viimast karistust ei ole ta rohkem kuritegusid toime pannud. Maakohus möönab, et tegemist on väga raskete kuritegudega, kuid arvestab ka asjaoluga, et käesolevaks hetkeks on viimase kuriteo toimepanemisest möödunud üle 10 aasta, mis kindlasti vähendab uute kuritegude toimepanemise ohtu.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on tõenäoline, et Romeo Kalda hoidub edaspidi kuritegelikust elust ning tema karistuse eesmärgid on saavutatud.

Maakohus peab veel vajalikuks rõhutada, et viimase kuriteo toimepanemise ajal oli kinnipeetav oluliselt noorem.

Käesoleva  asja  materjalidest  nähtub, et kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Maakohus ei saa küll distsiplinaarkaristuste olulisusele sisulist hinnangut anda, ent nende vaidlustamine tähendab, et neid ei saa käesoleval hetkel arvestada.

Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat hea käitumise ja taasühiskonnastavates tegevustes osalemise eest. Maakohus peab märkimisväärseks ka asjaolu, et kinnipeetav on ennast vangistuses kõikvõimalikul moel täiendanud ja on huvitatud ka edasisest õppimisest. See võib viidata sellele, et ta soovib oma elu seadusekuulekalt elada.

Tähelepanuväärne on asjaolu, et pärast viimase ennetähtaegse vabastamise otsustamise arutamist kaks aastat tagasi on kinnipeetav osalenud täiendavatel vestlustel psühholoogiga ja läbinud sotsiaalprogrammi, mis näitab veelgi tema võimekust seadusekuulekama elu suunas.

Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne elu- ja töökoht, kõik tema lähedased on valmis teda moraalselt ja materiaalselt toetama, oma rahaliste võlgnevustega on ta juba tegelenud ja tegeleb ka käesoleval ajal.

Romeo Kalda puhul on maakohtu arvates palju tulemuslikum tema vangistusest tingimisi vabastamine ühes käitumiskontrollile allutamise ja elektroonilise valve kohaldamisega, kui seda oleks tema edasine vangistuses hoidmine.

Romeo Kalda taotles tingimisi tingimisi ennetähtaegset vabastamist teist korda.

Surmamõistetu astub taas vabadusse

Kalda sai politseiniku tapmise eest 1996. aastal surmanuhtluse, kuid Tallinna ringkonnakohus asendas selle 1997. aasta veebruaris jõustunud kriminaalkoodeksi muudatuse järel eluaegse vanglakaristusega.

Süüdistuse järgi haavas Kalda 1996. aasta 27. aprilli öösel tulevahetuses surmavalt teda korterivarguse järel jälitanud Lasnamäe politseikomissari Mart Laant.

Viimati oli Kalda kohtu all niinimetatud Murru vangla süüasjas, kus ta mõisteti süüdi mõrvale ässitamises ja piinamises ning talle mõistetud kaheksa-aastane vanglakaristus loeti kaetuks tema eluaegse vangistusega.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.