"Tantsimine on ju kogu inimkonnale üldomane nähtus. Seepärast on tantsukunst ka väga suures osas rahvusvaheline."

Rahvatantsu propageerija Sille Kapper-Tiisler
uuring Üle poolte noorte arvates on globaalne keskkonnaseisund kehv, kuid suurte pingutustega annab seda veel päästa (3)
20. september 2022
Pilt: Pixabay

Üle pooled ehk 55% Eesti 15-25 aastastest noortest hindavad ülemaailmset keskkonnaseisundit kehvaks, kuid erinevate osapoolte suurte pingutustega annaks seda veel päästa. Oluliseks ohuks keskkonnale peetakse vähest tegevust võimulolijate poolt, selgus Samsungi digiharidusprogrammi Solve For Tomorrow küsitlusest. 

„Kuna sellel hooajal keskendub Solve For Tomorrow programm ja võistlus just jätkusuutlikkuse temaatikale, siis uurisime Balti riikide noortelt, kuidas nemad hindavad praegust keskkonna olukorda ning mida nad peavad probleemide tekitajateks. Võib öelda, et noored teadvustavad vägagi hästi erinevaid probleeme ning võtavad temaatikat tõsiselt,“ märkis Solve for Tomorrow programmi juht Egle Tamelyte.

Üldiselt peeti keskkonna olukorda globaalselt kehvemaks, kui olukorda meie enda riigis või kodukandis. Kui 55% noortest pidas globaalset keskkonnaseisundit kehvaks, mida saab üksnes suurte pingutustega veel korrigeerida, siis kohalikul tasandil pidas olukorda kehvaks vaid 13% vastanutest. Ülemaailmset keskkonnaseisundit hinnates arvas 21%, et hetkel kriitilisi probleeme pole, kuid need tekivad, kui me ei hakka nendega kohe tegelema. Kohaliku keskkonnaseisundi osas arvas samamoodi 37% vastanutest.

Kokku 7% noortest näeb olukorda eriti negatiivselt. Nii paljud vastanutest pidasid globaalset keskkonna olukorda nii halvaks, et seda ei annagi enam kuidagi parandada. Eesti kohalikul tasandil pidas keskkonnaseisundit nii halvaks 2% noortest.

Kui uurida, mis on tänapäeval kõige suuremateks ohtudeks keskkonnale, siis oluliseks ohuks peeti vähest tegevust nende poolt, kes on võimul ja saavad otsuseid teha. Näiteks valitsused, mis võimaldavad ettevõtetel töötada keskkonnavaenulikult ega suru läbi sanktsioone ega kõrgemaid makse. Lausa viiendik vastajateks pidas seda mõju väga oluliseks. Skaalal oluline-ebaoluline pidas halva riigijuhtimise mõju pigem oluliseks kokku 58% vastajatest. 

„Keskkonnaprobleemid on ilmselgelt noorte väga oluline teema, mis neid sügavalt puudutab ning milles nad tahavad ka ise kaasa rääkida,“ märkis Egle Tamelyte. „Seepärast oleme ka oma programmiga seekord just keskkonnaprobleemidele lahendusi otsimas. Ootame väga kõiki noori esitama oma ideid ja lahendusi. Ükspuha kui utoopilised need ka olla võivad. Meie võistluse eesmärk ei olegi luua kohe mingi reaalne toimiv lahendus, pigem otsime ideid, kuidas tehnoloogiat kasutades mingitele probleemidele üldse läheneda. Programmi jooksul õpime, kuidas ideid edasi arendada, neid esitada ning nende üle arutleda.“ 

Võistlusest oodatakse osa võtma 9.-12. klassi noori 3-5 liikmeliste võistkondadena. Kuni 6. oktoobrini tuleks enda võistkond ja esialgne idee kirja panna kodulehel solvefortomorrow.ee. Seejärel saavad kõik võistkonnad mentorid, kes neil aitavad ideid edasi arendada ja saab osaleda koolitustel. Võistlus kulmineerub Baltikumi vahelise finaaliga, mille auhinnafondi suuruseks on 16 000 eurot. Kusjuures möödunud aastal tõi teise koha koju just Eestis noorte võistkond. 
Lisaks Samsungi ekspertidele löövad võistluse mentoritena ja žüriis Eestist kaasa TalTechi, Mektory, Tartu Ülikooli, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Junior Achievement Estonia ja teiste hariduse ja innovatsiooniga seotud organisatsioonide esindajad.  
Kogu informatsiooni Solve for Tomorrow võistluse ja tingimuste kohta leiab veebilehelt www.solvefortomorrow.ee ning kõikide uudised ja teatel leiab programmi Facebook-ist. Programmi kodulehelt leiab ka hulgaliselt õppevideoid, mis on valminud Digitaalne IQ programmi jooksul. 
 
Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

kultuurimarksist
22. sept. 2022 19:00
https://objektiiv.ee/emily-mangiaracina-marksist-yuval-noah-harari-usub-ainult-joudu/
Noored on äärmuslaste poolt paranoiliseks aetud.
20. sept. 2022 10:33
Noortel puudub iseseisev arvamus. Loomi ja muid elusorganisme peetakse kõik armsaks ning seetõttu tekib vajadus neid kõiki alles hoida. Tegelikult on elurikkuse kasv kliimamuutuste tagatiseks.
Teadja
20. sept. 2022 13:39
Ja vanadel on see iseseisev arvamus olemas? Arvavad valdavas enamuses täpselt nii nagu Postimees, Päevaleht või ERR neile ette on kirjutanud, mõni innukam isegi lausa peast hommikul lehest loetud juhtkirja tsiteerides ja oma peaga mõtlemist kui mõnel neist kunagi oligi, siis aastatega on see kõik juba ammu kõrvade vahelt välja tuuldunud.