"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
video Hooletus või pahatahtlik rünnak looduse vastu? Harku järve ääres sai hukka suur hulk mesilasperesid (1)
21. september 2022

Augusti viimane nädal osutus traagiliseks viiele mesinikule ning suurele hulgale nende hoolealustest. Mesilasperede massiline hukkumine Harku järve piirkonnas andis alust arvata, et mängus oli inimkäsi. Seda kinnitasid ka surnud mesilaste peal tehtud laboriuuringud – süüdlaseks osutus fiproniili nime all tuntud biotsiid, mida kasutatakse sipelgatõrjevahendites, aga ka näiteks lemmikloomade puugitõrjeks.

Kuna Harku järve ümbruses haritavat maad ega tootmist pole ning taimekaitsevahendite kontrolli käigus ei tuvastatud ka ümberkaudsetest aiandusettevõtetest kokkupuudet fiproniiliga, välistab PTA nimetatud toimeaine sattumise loodusesse taimekaitsetööde tegemise tagajärjel.

„Taimekaitsevahendites ei ole fiproniili toimeainena kasutada lubatud, küll aga sisaldavad seda toimeainet mõned vabamüügis olevad sipelgatõrjevahendid,“ selgitas PTA taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist Riina Pärtel.

„Ei saa välistada võimalust, et mesilased puutusid fiproniiliga kokku sipelgatõrjevahendi mittenõuetekohase kasutamise tagajärjel,“ kommenteerib Pärtel, lisades, et putukatõrje- ja taimekaitsevahendite nõuetekohane kasutamine mesilasi ohtu ei sea.

Mesinik Erki Naumanis kaotas kaks peret ning veel kahel oli vaja mesilasema välja vahetada, et pere elujõulisena püsiks. „Minul läks isegi hästi,“ märkis ta. „Tuttaval mesinikul läks Astangu mesilas 17 peret välja.“

Naumanis märkis ka kaardile, kus mesilad mürgitabamuse said ning tunnistab, et raske on konkreetset ja ühest kohta leida, kus mürgitamine või mürgitamised täpselt aset võisid leida. Tema hinnangul jääb see aga kusagile vasakule poole Harku järve alast.

Mürgistuse saanud mesilasperede lennuraadiused
Pilt: Erki Naumanis
PRIA kaart piirkonnas registreeritud mesilatega
Pilt: PRIA

Esimesed surnud mesilased avastati 24. augustil

Esimesed surnud mesilased avastaski Naumanise sõnul tema tuttav, kes 17 peret kaotas. „24. augustil ta avastas, et tema mesilas on selline teema,“ ütles ta. „PTA ametnikud käisid kohapeal ja võtsid proovid. 30. augustil oli minul probleemiks, et samasuguste nähtudega mesilased surevad ja siis samamoodi sai PTA-ga ühendust võetud ning 1. septembril käidi kohapeal ja võeti proove. Mõlematest proovidest tuli välja, et see toimeaine oli fiproliin.“

PTA peadirektori asetäitja Anu Nemvaltsi sõnul ei ole fiproliini puhul tegemist taimekaitse- ja putukatõrjevahendiga, vaid tegemist on biotsiidiga. „Biotsiid on selline vahend, mida kasutatakse juhtudel kui inimese enda tegevus on häiritud mõne organismi, antud juhul siis putukate, poolt,“ selgitas ta. „Kui me räägime taimekaitsest, siis me teeme tõrjet taime vajadustest lähtuvalt, aga biotsiid on inimese vajadustest lähtuv tõrje.“

Nemvalts kirjeldas fiproliini kui mürgistust tekitavat ainet. „Mürgistuse tunnused on krampide, värinate ja halvatuse tekkimine ning aktiivsuse vähenemine,“ kirjeldas ta. „Ja loomulikult see halvab siis kogu pesakonna või, oleneb mis putukatest me räägime, koloonia. Väheneb ka järeltulevate põlvede tootmise võimekus. Mesinikud jälgivad, kuidas nende peredel läheb ja märkavad käitumuslikke hälbeid. Antud juhul oli muidugi kohe näha, et on palju surnud mesilasi ja selle pealt me selle infoteavituse ka saime.“

Jõhker samm looduse vastu näeb ette karistuse

Nemvalts rõhutas, et kui tekib võimalus kõnealust biotsiidi mitteprofessionaalselt kasutanud isik tuvastada, siis saab ka sellise isiku suhtes menetluse algatada. „Ühtegi mesilasperet enam päästa ei saaks, aga saaksime inimest seaduse mõistes karistada,“ lausus ta. „Kui me räägime aga nüüd varalise kahju tekitamisest, siis tekib ikkagi tsiviilasja olukord. Kui ühele tootjale on tekitanud teine tootja või eraisik varalist kahju, siis sellise hüvituse kokkuleppimine peab neil toimuma omavahel.“

Kuna sündmus leidis aset juba augusti lõpus, ei olnud Nemvaltsi sõnul võimalik enam lähiümbrusest jälgi tuvastada. „Koguste üle on raske spekuleerida – kas tehti vastavalt juhendile suur kogus tõrjevahendit või oli tegu kontsentreeritud lahusega,“ nentis ta. „Me saame vaid spekuleerida, et tegu oli suurte kogustega, aga kas seda oli ühes kohas või mitmes kohas, selle kohta meil tegelikult tõendid puuduvad.“

Naumanis ei tahtnud samuti spekuleerida, kas tegemist oli kellegi tahtliku teoga või õnnetusega. „Ikka väga jõhker tagajärg on sellel loodusele – need ei olnud ainult mesilased, kes pihta said,“ märkis ta. „Ka kõik kimalased, herilased, kes sinna koha peale tulid seda magusat noolima, kõik nad said sellega pihta.“

Naumanis märkis, et mürgilahus oli ilmselt veeldatud, sest muidu pulbri kujul kasutatavas, fiproniili sisaldavas, sipelgatõrjevahendis kasutatakse peibutamiseks suhkrut, mesilased aga kuivast suhkrust ei huvitu. „Kui nüüd ongi see fiproniil seal selle suhkruga segamini ja siis keegi kasutab seda sellisel kujul, et lisab sellele sipelgapulbrile sooja vett, siis suhkrulõhn meelitab ligi kõiki putukaid, kes magusat käivad sügisel korjamas. Umbes 30 pere hukkumiseks peaks sellist veeldatud lahust olema 20 liitrit või rohkemgi.“

Kui ühiskond ei suuda tõrjevahenditega vastutustundlikult ümber käia, peab riik sekkuma

Nemvalts avaldas lootust, et nii tõsine juhtum raputab inimesi ja motiveerib neid endile rohkem aru andma enda vastutusest selliste ainete kasutamisel. „Need ained, mis on kõigile lubatud, need on läbinud alati spetsialistide hindamisprotsessid, mis on kohati väga pikad, kohati aastatepikkused,“ märkis ta. „Need on kõik kaalutletud otsused ja riskide maandamine on pandud kasutaja enda peale, andes neile täpsed juhised, kuidas neid aineid kasutada.“

Kui aga selliste ainete kuritarvitamist peaks veelgi ette tulema, peab hakkama Nemvaltsi sõnul seniseid otsuseid üle vaatama. „Kui ühiskond ei ole valmis enam endale ise vastutust võtma, vaid seda peab võtma reguleeriv pool riigis, siis kindlasti tuleb praegune kord ümber vaadata,“ hoiatas ta. „Ma loodan, et nende inimesteni see info jõuab ja saadakse aru, et kõik mis me teeme oma aias, see on palju suurema mõjuga. Mesilased on ju toredad loomad, kes meil aitavad saada tegelikult paremat saaki oma aedadest. Et harjume nendega ka koos elama ja looduse vajadusi ikkagi tuleb meeles pidada.“

Seda peaksid Nemvaltsi kinnitusel meeles pidama kõik, kes oma aias mingeid kemikaale kasutavad. „Inimene peab väga teadlik olema oma teo tagajärjest – see ei saa olla selline kerge otsus, et ma nüüd siin tõrjun ühte või mitut liiki,“ rõhutas ta. „Võib-olla meil on natuke see teadlikkus vähenenud ja me keskendume väga kitsalt oma isiklikule probleemile. Võib-olla me saaksime seda probleemi lahendada teistmoodi, luues sellele liigile sellist elukeskkonda, mis talle nii meeldiv ei ole ja sellega suunata ta mujale.“

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

ma ei usu
22. sept. 2022 05:29
sellise kogusega tõrjuti sipelgaid ? Kas keegi Harku järve vett laboris uuris ? Või sealkandis tehtavat teetööde kemikaale ?