"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
video ja fotod Abilinnapea Tanel Kiik: Tallinn kaalub kuni kolme uue trammiliini loomist (1)
21. september 2022
Abilinnapea Tanel Kiik Foto Mats Õun

Tallinna transpordi eest vastutav abilinnapea Tanel Kiik tutvustas täna Tallinna Linnavolikogu korraldatud seminaril Järve, Pelguranna ja Liivalaia trammitee väljaehitamise võimalusi ning peamisi kaalutlusi alternatiivide valikul.

Vaata galeriid (43)

„Uute trammiliinide kavandamisel lähtume eeskätt potentsiaalsete reisijate arvust, keskkonnamõjust, majanduslikest argumentidest ning teede- ja ühistranspordivõrgu terviklikust planeerimisest. Transpordivaldkonna arvutustest ja linnaruumilistest kaalutlustest tulenevalt arutab linnavalitsus praegu põhjalikumalt Järve, Pelguranna ja Liivalaia trammitee väljaehitamise võimalust. Iga projekti puhul tuleb teha muudatusi ka bussiliikluses ja ühistranspordi korralduses laiemalt, et suurendada trammisõitjate arvu,“ tõi Kiik välja.

Tallinna linn on tellinud trammiteede tänavaruumi uuringu viie võimaliku trassi kohta (Pelguranna, Narva mnt, Järve, Liivalaia ja Kalaranna), mis esitatakse tellijale oktoobrikuu lõpuks. Tallinna Transpordiamet koostab potentsiaalsete trammiliinide tasuvuse analüüsi ja hindab nende mõju liiklusele. 

Riik eraldab 40 miljonit eurot, aga investeeringute kogumaht ulatub sadadesse miljonitesse

„Lisaks trammitee ehituse ja ümbritseva linnaruumi uuendamise kuludele tuleb arvestada ka uute trammide soetamise vajaduse ning võimaliku täiendava depoo ehitamisega. Sõltuvalt uute trammiliinide arvust võib investeeringute koguvajadus järgmise kümne aasta jooksul ulatuda mitmesaja miljoni euroni. Linnavalitsuse edasiste otsuste aluseks on lähiajal valmivad trammiteede tänavaruumi uuring ning mõju- ja tasuvusanalüüs,“ selgitas abilinnapea Tanel Kiik. 

Kiige hinnangul on kõige parem sujuv lähenemine, et vältida võimalikult palju vigu ning mitte sattuda olukorda, kus kord maha pandud trammitee tuleb üles võtta, kuna see ei osutu otstarbekaks, nagu on juhtunud mõnedes teiste riikide linnades. „Tegevus tuleb viia läbi kontrollitult, mõõta vahepeal tulemusi ja jätta ka võimalus kohandusi teha selle protsessi käigus,“ rõhutas ta. „Igal juhul on vaja korralikku eeltööd, on vaja kindlasti turundust ja suhtlust inimestega. See on koht, kus ma arvan, et meil on tegelikult päris palju ära teha.“

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkuti sõnul on Tallinna uute trammiliinide arendamiseks järgnevateks aastateks ette nähtud riigi poolt 40 miljonit eurot. „Lisaks veel 40 miljonit eurot jalgrattaliikluse arendamiseks Tallinnas, Tartus ja Pärnus,“ lisas ta. „Tallinn peaks ka pingutama, et sealt omale kuuluv osa ikka kätte saada ja ka ühistranspordisõlmede arendamise 16 miljonit. Need rahalised vahendid paariks järgnevaks aastaks, et see muutus teha, on kavandatud ja ette nähtud. See võimaldab, ma arvan, kõigi nende plaanidega ka kiiremini edasi minna.“

Tramm on vähemalt kaks korda energiasäästlikum kui buss

Liikuvuseksperdi ja trammiteede tänavaruumi uuringu ühe läbiviija Marek Rannala sõnul on pealinna säästva liikuvuse arenguks vaja arendada ka trammiliine, kuna tramm on mugav, vaikne, suure veovõimega ja saastevaba.

“Kui meie eesmärgiks on kliimaneutraalsus ja hea elukeskkond, siis on ühistranspordil selles võtmeroll ja suure tihedusega linnakeskkonnas on trammil bussi ees mitmeid eeliseid. Liikuvusagentuuri ja T-Modeli poolt tehtud uuringu ülesanne oli analüüsida viie trammitee lõigu ruumilise paigutamise võimalusi. Konteksti tajumiseks analüüsisime ka nii elukohtade ja töökohtade paiknemist kui ka potentsiaalseid tulevasi liine. Kõik viis lõiku on ruumiliselt teostatavad ja kõige suurem positiivne mõju avaldub loomulikult kõige suurema tihedusega ja suuremate tänaste liikumisvoogudega asukohtades,” selgitas Rannala.

Kiik rõhutas, et trammide energiakulu on palju väiksem kui näiteks busside puhul, mis lisaks keskkonnasõbralikkusele tähendab ka majanduslikke eeliseid. „Näiteks Helsingis, kui vaatame bussi energiakulu inimese reisikilomeetri kohta ja võrdleme seda trammiga, siis vahe on kahekordne trammi kasuks,“ tõstis ta esile. „On ka linnasid, kus me näeme tegelikult, et see vahe on veelgi suurem – ka kahe, kolme ja neljakordne. Kui me suudame trammiliine õigesti kavandada ja projekteerida, siis me suudame päris märkimisväärselt energiakulusid kokku hoida, mis tagab meile nii keskkonnaeesmärkide täitmise kui ka majandusliku efektiivsuse võrreldes bussidega.“

Tallinn on olnud kliimaeesmärkide seadmisel üheks eestvedajaks

Tallinna Linnavolikogu esimees Jevgeni Ossinovski rõhutas, et globaalsed kliimamuutused on jätkuvasti tõendatult kõige suurem ja pikaajalisem oht Eesti riigile ja rahvale. „Tallinna linn on siin olnud üks eestvedaja selles osas, mis puudutab kliimaeesmärkide seadmist ja Tallinna poolt vastu võetud kliimakava on kahtlemata oluline dokument selleks, et seada vajalikke samme,“ rääkis ta. „Transpordiheitmete vähendamine on üks keerukamaid, kuna need muutused, mis on vajalikud, on hästi komplekssed. See eeldab muutusi iga üksikisiku tarbimisharjumustes, aga ka laiemalt ruumilises muutuses ja ühistranspordi arendamises.“

Ossinovski kinnitas, et ka linlased on valmis muutusteks, mis aitaksid luua keskkonnasõbralikumat linnakeskkonda. „Me oleme Tallinna volikogu poolt viinud Tallinnas läbi küsitluse, kus me oleme inimestelt uurinud, et kas nad oleksid valmis jätma näiteks auto kahel päeval nädalas koju,“ lausus ta. „Üle poole inimestest on valmis ka muutma oma tarbimisharjumusi selleks et kliimamuutusi ohjata. Aga see valmisolek on loomulikult tingimuslik. Kui me ei loo adekvaatset alternatiivi kiire ja mugava ühistranspordi näol, kui me ei planeeri linna sellisel viisil, et vähendada sundliikumisi, siis loomulikult ei saa eeldada ja kuidagimoodi patroneerivalt üles kutsuda, et inimesed nüüd ei tohi enam autoga sõita, see ei ole adekvaatne.“

“Hästi planeeritud ühistranspordivõrgustik on oluline kvaliteetse linnakeskkonna loomiseks, kus liikumine oluliste sihtpunktide vahel on kiire, mugav ja taskukohane. Uute trammiliinide kavandamisel on eesmärk lisaks oluliste uute ühenduste loomisele, ka tänavaruumi suurendamine,” selgitas linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus

„Me näeme, et kui me suudame tegelikult tuua mingile tänavale trammi, siis see, kui palju me võidame sealt ruumi just selleks, et luua mõnusamat, säästlikumat ja keskkonnasõbralikumat linnaruumi, see on väga suur mõju,“ lisas Lippus

Tallinna Linnavolikogu korraldas Euroopa liikuvusnädala puhul seminari “Me peame rääkima trammidest”, mille fookuses on Tallinna trammiteede arendamine.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Arvamus
21. sept. 2022 20:20
küll on hea, et aastaid kui pressiti Rävala tänavale trammiteed, kirjutasin kõikjal- lõpetage jama, see tramm peab sõitma mööda Liivalaia tänavat. Õnneks on olnud lugejaid ja tubakate mõtted pöördusid. Pelgulinna trammiühendus ei ole aktuaalne. Aktuaalne on Järve suund ja mitte Järvele- vaid kuni Kerese tänavani, Männikule- seal on võimalus Viljandi suuna rongidele ümberistuda ja korraldada s/a parkimine Harju suunale(Saku-Kiisa). Aktuaalne oleks veel tramm Lennujaamast pikendada Mõiguni ja Rae vallaga koostöös , Peetrisse algselt- see vähendaks tohutult s/a hulka Tallinna ning samuti vabaneks hulgim liinibusse mujale nii Harju ÜTK kui Tallinnal. Pelgulinnas on niigi 2 suunda olemas - kas bussiga Kristiinesse(mõttetu on selliseid ristmikke ehitada trammi jaoks ringi, siis on kogu linn umbes mitmes suunas ja teine suund on neil Koplisse, trammile. Kristiines on suurim ümberistumiskoht ja bussid liiguvad kõikjale. Pelgulinnast saab ka bussiga otse Vanalinna-hotell Tallinn-Kesklinn ja ka Lasnamäe suunale. Iseasi on, et Liivalaia tramm sõidaks Kristiinesse- vähemasti Tehnika tn. Jalgpalli staadionini, kus on ka pääsud raudtee tunnelist Kotka tänavale ja Kristiine keskuse tagumise sissepääsu poolele. Kunagi võiks katsetada -analüüsina, kas sobiks tramm -Vabaõhumuuseum -Rocca al Mare- Õismäe ring (ühesuunalise liikumisega Õismäel). Trammiliinide planeerimisel - tuleks viia uued trammiteed vastavalt sõidusuunale, kõnniteede äärde ja nii jääks sõidukite liiklus tee keskmisele osale , kõik ÜT aga oleks kõnnitee ääres. Jääks ära 1...3 foori tsüklilisust mõttetult ja oleks palju mugavam ka ümberistumisel nt.trammist bussi. Nii oleks ÜT palju kiirem ja kogu liiklus sujuvam, ka jalakäijatele-ratturitele(sõites) saaks kasutada foore nii, et toimuks korraga kogu tänava ületamine, ohutum.