"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
fotod ja video Olümpiavõitja Gerd Kanter: koolijütsile mobiili asemel taskusse tennisepall, mida vahetunnis näppida ja pigistada (0)
21. september 2022

Üheks võimaluseks on liikumispäeviku pidamine, kus on näha, kuidas ma täna pingutasin või mis sai takistuseks. Sellest võib saada elukestev harjumus, kui tekib vajadus piisavalt liikuda. Nagu päevikus on matemaatika ja eesti keel, võiks seal olla ka liikumine. Liikumine võiks olla teadvustatud tegevus mitte ainult lastel, vaid ka täiskasvanutel,“ rääkis Tallinna Ülikooli terviseteaduste lektor Saima Kuu Nõmme Gümnaasiumi spordihoones aset leidnud liikumisaasta lõpuüritusel.

Vaata galeriid (63)

Kuu sõnul tuleb igapäevast füüsilist koormust koolides tõsta, et laps tunneks rõõmu liikumisest ja saaks kätte naudingu ja tunnustuse. See on võtmekoht, millega peaks igapäevaselt tegelema. Üheks võimaluseks oleks kehalise kasvatuse kõrval luua huviringid nendele lastele, kes tunnevad end kuidagi kohmaka või ülekaalulisena. Riik ja linn võiksid toetada niipalju, et igal lapsel oleks oma liikumisring. „See ei pea olema korvpalli või kergejõustiku suunaline, aga niisugune, kuhu laps läheb rõõmuga oma liikumisvajadust rahuldama ning kus hoolitsetakse nii keha kui ka vaimu eest,“ ütles ta.

Vaata galeriid (39)

Laias laastus on õpilaste kehalise liikuvusega olukord pooleks. On need, kes tegelevad aktiivselt liikumisega ning need, keda on vaja nõustada ja järele aidata. Lapsed ise tahavad väga liikuda ja võtta osa kehalise kasvatuse tundidest. Suur töö on ära teha selles osas, et hoida laste tervist ning toetada nende arengut sisenemisel tööturule. „Kui tervislikku arengut ei toetata, siis ei ole tööturul ka piisvalt võimekaid inimesi, kes jõuaksid maksta kinni nii meie töötutoetused kui ka pensionid,“ tõdes Kuu.

Rohkem liikuma

Eesti Koolispordi Liidu president, olümpiavõitja Gerd Kanter tõi esile, et Eesti laste ja noorte liikumisaktiivsus võrreldes varasema on paranenud. Uute numbrite järgi on suurenenud organiseeritud spordis osalemine. „Kuid siiski tuleb meil ühiselt edasi pingutada, et veel rohkem lapsi liikumise ja elukestva spordiarmastuse omaks võtaksid,“ sõnas ta.

Uuringud kinnitavad, et sportivatel lastel on paremini arenenud vastutuse võtmine, ambitsioonikus, sihikindlus, suhtlemisoskus, organiseerimis -ja juhtimisoskus, kaotustega toimetuleku oskus, riski võtmise oskus ning kõrgem enesehinnang.

Ta kutsus üles kõiki lasteaiaõpetajaid, liikumisõpetajaid, klassijuhatajaid ja ennekõike lapsevanemaid suunama oma lapsed osalema nii koolispordis kui organiseeritud treeningutes. „Sport ja aktiivne liikumine hoiab lapsed tervena, tõstab nende intellektuaalset kapitali ning aitab saada tubliks täiskasvanuks.
Kinnitan omast kogemusest, et laps, kes on noorena sportlik ja aktiivne, jätkab nende eluviisidega ka hilisemas elus.“

Olümpiavõitja julgustas kõiki koolinoori uuel õppeaastal kaasa lööma kooli aktiivsetes vahetundides, osa võtma kooli spordipäevadest ja Eesti koolispordi liidu võistluskalendris pakutavatest võistlustest ning alustama või jätkama osalemist organiseeritud spordis. Ühe retseptina pakkus ta võistluste ja tundidevälisel ajal pistma endale kooli minnes mobiiltelefoni asemel koolikotti või taskusse tennisepall, mida vahetundides või pärast tunde mobiili asemel näppida või pigistada. „Mina nii tegin ning kätesse ja kogu kehasse kogunes ramm, millest oli edasisel sporditeel väga kasu,“ kinnitas ta.

Kogukonna probleem

Tallinna Ülikooli spordibioloog Kristjan Port leidis, et liikumise probleemid koolides taanduvad mitte ainult koolide osale, vaid kogu kogukonna tegemistele. „Koolid on koos sportimisvõimalustega ehitanud staadionide ümber ka aiad, millest pärast tunde spordipisikuga nakatunud lapsed enam sisse ei saa. Need aiad ei tohiks olla piiravad, vaid kaitsma neid, kes tahavad aktiivselt liikuda.“

Niisamuti ei tohiks lapsevanemad keelata lastel pärast tunde rohkem ringi liikuda ja ennast ka proovile panna. „Pole vaja olla lastele kogu aeg helikopteri või teehöövli eest kõike puhastamas ja silumas. Lastele peab andma võimaluse end füüsiliselt proovile panna ning seda mitte ainult kehalise kasvatuse tundides,“ selgitas ta.

Aktiivsed koolid, aktiivsed lapsed

Tartu Ülikooli liikumislabori liikumisõpetuse ainekava töörühma juht Maret Pihu tõi esile neid koole, kes liikumisõpetuse raames püüavad kogu koolipäeva õpilaste jaoks liikuvamaks teha. Nendes koolides on õpilaste motivatsioon liikumiseks tõusnud, tunnid on läinud mitmekesisemaks. „ Õpilased on seadnud eesmärke, analüüsinud enda tegevust ja õpetajad annavad õpilastele informatiivset ja motiveerivat tagasisidet,“ lausus ta.

Eduks pidas ta ka seda, et on tekkinud seosed selle vahel, mida tehakse koolitunnis ja mis on populaarne vaba aja keskkonnas. Koolis õpetatav peab kaasas käima ühiskonna muutustega, sest me näeme, et ümberringi on noorte jaoks palju populaarseid liikumisviise. „Eelkõige mitmekülgsus ja suurem teadmine oma kehast on uue liikumisõppe alus. Kindlasti on üks märksõna mitmekülgsus, aga teine oluline märksõna on tervis ja heaolu – liikumine tulemusepõhiselt ja spordialade-kesksuselt isikliku tervise ja heaolu suunas. Milline on see liikumisviis, mis mulle meeldib ja mis on sobiv koormus näiteks jooksmiseks ja rattaga sõitmiseks.“

Pihu sõnul on lapsed motiveeritud ning pakuvad ka ise välja, kuidas tuua sisse uusi liikumisviise. „Õpetajad on sellega kaasa tulnud ja näevad, et see lastele meeldib,“ tõdes ta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.