"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
video Paneelamajade elaniku ei ole kriisiolukordadeks valmis (3)
21. september 2022

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet ja Päästeamet on koostanud abistava küsimustiku Tallinna korteriühistutele ja kortermajade elanikele kriisiolukordadeks. Küsimustik aitab välja selgitada, kuivõrd on elanikud valmis suuremateks hädaolukordadeks nagu näiteks elektri- ja veevarustuse katkemised või ka varjumine ja evakuatsioon. 

Koidu 7 korteriühistu juhatuse liige Nelli ütleb ausalt välja, et kuigi majas on küll ehitusaegne varjend täiesti olemas ning suvel sai ühistule soetatud ka elektrigeneraator, siis suuremaid kriisiplaane nad teinud ei ole.

“Seda ei saa kuidagi siirupiga üle valada, et tegelikult ei ole valmis. Sõja teemaga nüüd tuligi mitu olulist küsimust lauale, et mis siis saab kui. Eks ma kiirkorras olen üritanud mingit tegevusplaani paika panna, aga kindlasti ei ole see struktureeritud. Üks asi, mille peale mõtlesin, oligi et kui meil läheb mitmeks päevaks elekter ära, mis siis saab? Selleks saigi soetutud elektrigeneraator,” rääkis KÜ Koidu 7 juhatuse liige Nelli Janson.

2021. aasta Kantar Emori uuringust selgus, et just Harjumaa sh Tallinna elanike teadmised hädaolukordade valdkonna osas on võrreldes teiste maakondadega kõige madalamad – 41,6 %. 26 punktiga küsimustik korteriühistutele ongi selleks loodud, et aidata ühistutel ja elanikel kriisolukorrad läbi mõelda. 

“Üldises mõistes on kriisideks valmis riik ja kohalik omavalitsus ja me oleme rääkinud väga palju elanikust. Väga oluline roll elaniku ja riigi vahel on ka see kogukond, kus elanik päevast päeva viibib ja kui me aitame kogukonnal valmis olla, siis tahest tahtmata jõuab valmisolek elanikuni,” lausus MUPO kriisireguleerimise valdkonna grupi juht Margo Irve.

Päästeameti sel aastal läbi viidud uuringust selgub, et kortermajade elanikud ootavad kriisiolukorras aktiivsust ja konkreetseid juhiseid just ühistutelt. Samas tuli ka välja, et nõrgemad elanikegrupid nagu noored ja eakad ei ole kriisiolukordadeks valmis. Noored ei valmista toitu kodus ega ka varu toitu ning hädaolukorras loodavad riigi peale. Sarnaselt toimivad ka eakad.

“Nende puhul on küll, et mingid varud on kodus, mingid kanistrid vee varustamiseks on ka, aga ikkagi kui tekib ohuolukord, siis ikkagi loodavad korteriühistu peale,” nentis Põhja päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Natalja Lebedeva.

Kriisiküsimustik avaneb homme tallinna kodulehel ja seda saab täita novembri lõpuni. (www.tallinn.ee/et/kriisiennetus) Vastused kaardistatakse ja analüüsitakse.  “Me saame infot selle kohta, kui valmis on meie korteriühistud täna, me leiame üles need murekohad, mida oleks võimalik rohkem koostöös päästeameti ja teiste partneritega kommunikeerida. Me hakkame pakkuma korteriühistutele ka nõustamisteenust, kus meie spetsialistidega vaadatakse korteriühistu probleemsemad kohad üle ja anname neile võimalust saada kogukonnaga kriiside vastu tugevamaks,” ütles Margo Irve.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

K. Kambala
21. sept. 2022 21:39
Kui nüüd bandeeralased hakkavad ukselt uksele käima ja vankasid maha lööma, kuhu siis varjuda? Asi selles, et need mustasajalised on linnast (Bulgakovi järgi) ja esiti löövad mättasse. Alles seejärel kaevad perra, et kas oli ikka ork.
küss
21. sept. 2022 21:28
Korterites on niigi ruumipuudus suur. Väike köök suure pere peale, juba prügi sorteerimise asi nõuab palju ruumi. Kuhu pannakse veel need veekanistrid ja suured toiduvarud?
Arvamus
21. sept. 2022 18:58
Valmis ei ole tegelikult riik oma kodanike kaitseks laiemas kriisi- või sõjaolukorras. Elanikel pole siin suurt midagi ära teha. Isiklikult pakiksin kiiresti seljakotti kõige hädavajalikuma metsas toimetulekuks ja kaoksin linnast veel enne kui asi päris hulluks läheb. See vana tarkus on eestlasi, kui mitte kõiki siis vähemalt elujõulisemat osa, ikka sõdade ajal aidanud hinges püsida erinevalt kõigist neist valitsustest, mis siin siis kunagi olnud ka ei ole.