"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
VIDEO Tänavu on Tallinnas koerte rünnakute osas alustatud 32 väärteomenetlust, enam kui pooltel juhtudel on inimest rünnanud enda koer (1)
21. september 2022

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) EMOsse jõuab iga kuu keskmiselt kolm inimest, kes on koerte rünnaku ohvriks langenud. Suveperioodil on neid rohkem. PERHi erakorralised meditsiini keskuse juhataja Vassili Novaki sõnul on tüüpilisemad käevigastused ja puusapiirkonna vigastused.

„Laste puhul on esinenud sellised üksikud eluohtlikud vigastused ja lausa traagilisi juhtumeid on ka läbi aastate olnud,“ lisas ta.

Mupo sõnul on tänavu Tallinnas koerte rünnakute osas alustatud 32 väärteomenetlust. Valdav osa ründeid on toime pandud teiste koerte suhtes.

Enamasti ründavad koerad inimest tema enda hooletusest või teadmatusest tingituna

Tallinna Munitsipaalpolitsei menetluse ja piirkonnatöö osakonna juhataja Krislin Pärti sõnul on selliseid juhtumeid, kus inimesed on raskelt viga saanud, pigem vähe. „On olnud niisuguseid juhuseid ka, kus tegelikult loomaomanik on teinud endast kõik oleneva, et koer kedagi ei vigastaks – ta on rihma otsas olnud ja inimese enda teadmatusest minnakse lihtsalt juurde,“ tõi ta näiteks. „Ei aktsepteerita seda, et koeraomanik keelab konkreetselt koera juurde tulemist. On ühe joobes naisterahva näide, kellele rihmastatud koera omanik ütles, et ära palun tule, aga tema oli ikkagi veendunud, et on vaja koera juurde minna ja koer ründas teda.“

Olukordi, kus koerad linnapildis ilma omanikuta ringi jooksevad, näeb täna Tallinnas pigem harva. Enamasti ründavad koerad inimest tema enda hooletusest või teadmatusest tingituna.

Koerte koolitaja Emma Jägeri kinnitusel võib koerte rünnakuteks olla põhjuseid mitmeid. „See on tegelikult harv nähtus, tegelikult enamus koeri pigem väldivad konflikti,“ lausus ta. „Koerad võivad rünnata siis, kui nad tunnevad ennast ohustatuna – see on kõige põhilisem põhjus. Samuti võib olla põhjuseks kallistamine ja musitamine, mis on inimestele nii loomulik viis enda armastust väljendada ja siis ka igasugused äkilised liigutused. Laste puhul näiteks jooksmine.“

Inimese vastutus on jälgida, et koer oleks kontrollitud

Koerale ei tohiks kunagi ka pingsalt silma vaadata, eriti tuleb seda vältida võõraste koerte puhul.

Üle 20 aasta koerte koolitajana tegutsenud Emma Jägeri sõnul ei saa tuua välja ohtlikke ja vähem ohtlikke tõuge, kuna kõik sõltub inimesest, kes on koera omanik. „Inimese vastutus on jälgida, et koer oleks kontrollitud,“ rõhutas Jäger. „Koolitatud ka jah, aga eelkõige kontrollitud, järelevalve all ja suunatud – see on kõige olulisem.“

Iga koeraomanik võiks juba kutsikaeas koeraga koertekooli minna, et õppida tundma oma koera kehakeelt. Kõige suurem põhjus, miks inimesed ja koerad konflikti satuvad ongi just see, et inimesed ei oska lugeda oma koera kehakeelt.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

asd
21. sept. 2022 21:17
Lastel ja harrastussportlastel on õigus tänaval ja loodusradadel joosta ning teha äkilisi liigutusi

Seotud artiklid