"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
Tüüpiline perevägivalla toimepanija on 40ndates aastates mees, vägivalda esineb nii füüsilise rünnaku kui ahistava jälitamisena (0)
21. september 2022
Foto: Pixabay

„Lähisuhte- ja perevägivallakuritegudest moodustab suurima osa paarisuhtevägivald. Tüüpiline perevägivalla toimepanija on 40ndates aastates mees ning valdav osa vägivallajuhtumitest pannakse toime naiste ja tüdrukute vastu,” ütles Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Anna-Liisa Uisk perevägivalla kurvast statistikast rääkides.

Perevägivallakuritegudest moodustavad statistika kohaselt valdava osa kehaline väärkohtlemine ja ähvardamine. Rohkem kui pooltel juhtudel on vägivallajuhtumi toimepanijaks abikaasa või elukaaslane. 27% juhtudest satub perevägivalla ohvriks või pealtnägijaks ka laps.

“Seda statistikat kinnitab ka politseile tehtud vägivallajuhtumitega seotud kõnede arv päevas – kolmandik kõnedest on seotud olukorraga, kus laps on olnud perevägivalla ohver või pealtnägija,” kirjeldas Uisk.

2020. aastal oli lähisuhtevägivalla juhtumitega seotud enam kui 4700 last, 2021. aastal juba enam kui 6000 last.

“Lisaks vägivallakuritegudele võib perevägivalda esineda ka ahistava jälitamisena. Ligikaudu neli viiest ahistava jälitamise juhtumist (77%) on toime pannud praegune või endine paarisuhtepartner, muu pereliige või sugulane,” märkis Uisk.

Sellistest juhtumitest omakorda kolmveerand seisneb digivahenditega toime pandud ahistamises, kus ohvrit häiritakse mobiiltelefoni, e-kirjade, interneti, sotsiaalmeedia, digikaamera vms vahendusel. Maakondadest on 10 000 elaniku kohta kõige enam perevägivallakuritegusid registreeritud Ida-Virumaal (55) ja Valgamaal (41).

Kolmandik kehalise väärkohtlemise juhtudest jõuavad kohtusse

“Kõigist lähisuhtes kehalise väärkohtlemise juhtumitest (karistusseadustiku § 121 lg 2 p 2) jõuavad 35% ehk suisa kolmandik juhtumitest kohtusse. 33% juhtudel lõpetatakse menetlus oportuniteediga või lepitusmenetlusega. Umbes kolmandikul juhtudest lõpeb kohtueelne menetlus mõne menetlust välistava asjaolu ilmnemisel, enamasti aluse puudumise tõttu,” selgitas Anna-Liisa Uisk.

Lõpetatud juhtumite menetlemise aja mediaan on 4,2 kuud, s.o periood menetluse alustamisest kuni lõpetamiseni. Kõige lühemad menetlused on kestnud ühe päeva (oportuniteet).

2019. aastal saadeti lähisuhtes kehalise väärkohtlemise kuritegude tõttu kohtusse 684 inimest  (kordumatuid 655) kokku 1136 kuriteoga.

2021. aastal saadeti lähisuhtes kehalise väärkohtlemise kuritegude tõttu kohtusse 486 inimest (kordumatuid 470) kokku 873 kuriteoga.

2022. aasta esimese kaheksa kuu jooksul on samal põhjusel inimesi kohtusse saadetud 294 korral kokku 550 kuriteoga; kusjuures 2021. aastal samal perioodil jõudsid lähisuhtes kehalise väärkohtlemise kuritegude tõttu kohtusse 330 inimest 617 kuriteoga.

Enamasti tingimisi karistused

“Kõige sagedamini saab lähisuhtes kehalises väärkohtlemises süüdimõistetu karistuseks tingimisi vangistuse koos käitumiskontrolliga – see tähendab, et süüdimõistetuga hakkab tööd tegema kriminaalhooldusametnik, kes teeb süüdimõistetu üle järelevalvet ja alustab temaga taasühiskonnastavaid tegevusi, mille eesmärk on vähendada korduvkuritegevust,” selgitas Anna-Liisa Uisk.

“Tingimisi vangistust mõisteti 9 kuuks katseajaga 18 kuud (mediaan). Ligi 70% juhtudel määratakse süüdlasele käitumiskontrolli ajal lisakohustusi, enamasti alkoholi tarvitamise keeld ja sotsiaalprogramm. Ligikaudu veerandil juhtudest (23%) määratakse teo toimepanijale reaalne vangistus. Vangistust on mõistetud ühest kuust kuni 18 kuuni (mediaanpikkus 12 kuud).“

PPA: lähisuhtevägivalla ohvrite häirenuppu tänavu veel ei tule

Kuigi mullu oli nii PPA kui prokuratuuri esindajate poolt juttu sellest, et Eestis on töös lähisuhtevägivalla ohvritele jagatava häirenupu arendamine, siis paraku ei olda projektiga seni veel kuigi kaugele jõutud.

“Praegu vaatame üle seda, millised oleksid kõige tõhusamad võimalused ohvrite turvalisuse tagamiseks. Häirenupu idee käidi välja kolm aastat tagasi. Praegu vaatame üle, kas ja kuidas häirenupu algset ideed saab ellu viia,” ütles PPA ennetuse ja süüteomenetluse büroo arendusekspert Kati Arumäe.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid