Kinnisvaraekspertide sõnul ei ole hübriidtöö ja aina kallinevad üürihinnad nõudlust büroopindade vastu vähendanud, kuid suurenevad kõrvalkulud ja inflatsioon võivad sel sügisel ja talvel turgu korralikult raputada.

Kinnisvara24 portaalis on hetkel saadaval 1368 büroopinda, millest 17 protsendil on kuulutuses märgitud A ja B energiaklass. Keskmine üürihind on 9 eurot ruutmeeter. Tartu maakonnas on saadaval 79 büroopinda, keskmise hinnaga 8 eurot ruutmeeter ning suurematest linnadest kõige odavama ruutmeetrihinnaga – 4 eurot – saab büroopinna Pärnus ja selle ümbruses, kus on saadaval 49 pakkumist.

Kõige rohkem on aktiivseid pakkumisi Harju maakonnas, kus pakutakse 1156 büroopinda, keskmise hinnaga 10 eurot ruutmeeter. Suurim nõudlus ja defitsiit on büroopindadele kesk- ja südalinna piirkonnas. „Kui viis ja rohkem aastaid tagasi üüriti büroopind sageli kesklinnast eemal soodsamate üürihindade ja paremate parkimistingimuste tõttu, siis täna on üürihinna osatähtsus ettevõtete kuludes vähenenud ning eelistatakse asukohta, kuhu on mugavam igast linnaosast ühistranspordiga liikuda,“ selgitas Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe.

Enim huvitutakse viimase kümne aasta jooksul ehitatud uutest ja kaasaegsetest pindadest, mida saab veel oma käe järgi kujundada. Kõige vähem on huvilisi vanematel, kesklinnast eemale jäävatel büroopindadel.

RE Kinnisvara partneri Andi Pleskovski sõnul on aina suurenev nõudlus büroopindade järele tingitud eelkõige tehnoloogia- ja finantssektori ettevõtetest, kes jätkasid pandeemia ajal tugevat kasvu. „Paljud ettevõtted on seotud pikemate üürilepingutega, mis tähendab, et igal hetkel ei ole büroopinna vahetamine võimalik,“ lisas Pleskovski. „Kui asutakse pinnal, mille üürileping sõlmiti 5 või enam aastat tagasi, siis ei pruugi see kasvuaastate järel enam ettevõtte tegelikele vajadustele vastata. Otsitakse suuremaid kontoripindu, mis vastaksid kaasaegse töö nõuetele ja võimaldaksid kasvanud tiimile mugavaid töötingimusi.“

Nõudlust toetab ka pandeemia järel kaugtööl viibinud töötajate kontoritesse tagasi suundumine. „Hübriidtöö on hetkel väga aktuaalne, kuid püsivalt kaugtööl viibimine enam mitte – enamik töötajaid soovib töötada vaheldumisi büroos ja kodus,“ lisas Pleskovski. „Ettevõtted, kes enne pandeemia algust said oma büroo suurendamist edasi lükata, on täna sunnitud suuremaid ruume üürima.“

RE Kinnisvara äripindade kutselise konsultandi Henno Viirese sõnul on üürihinnad tulenevalt ehitushinna kasvust ligi 40% tõusnud, kuid tema hinnangul ei ole büroopindade turg veel hinnalage saavutanud. „Hetkel on pakkumisel pinnad, mille ehitus algas ja sai osaliselt teostatud veel soodsamate ehitushindade ajal,“ selgitas Viires. „Kui täna saab veel mõne ehituse lõppjärgus oleva uue büroo üürihinnaga keskmiselt 13 eurot ruutmeetri kohta, siis tulevikus alla 15-eurose ruutmeetrihinnaga pakkumisi enam ei leia.“

Kõrge inflatsiooni tõttu tõstetakse ka olemasolevate büroopindade hinda. „Üürilepingutes on üldjuhul sätestatud üürileandja õigus iga 12 kuu möödudes üürihinda tarbijahinnaindeksi võrra korrigeerida,“ lisas Viires. „Paljudel juhtudel on maksimaalne üürihinna tõus küll piiratud, kuid on ka lahtise tarbijahinnaindeksiga üürilepinguid, mille puhul võiks täna üürihinda tõsta 20% või rohkem.“

Lisaks kallinevad elektri- ja küttehinna tõusust tulenevalt büroopindade kõrvalkulud. „Isegi uuemates energiasäästlikes hoonetes kallinevad kõrvalkulud ligi poole võrra,“ selgitas Viires. „Vanemates hoonetes tõusevad kõrvalkulud proportsionaalselt veelgi rohkem, mis selliste hoonete niigi kehvapoolset positsiooni turul kindlasti ei paranda. Turul esineb ka absurdseid olukordi, kus üürnikud maksavad kõrvalkulusid rohkem kui üüri.“

Kinnisvara24 on 2018. aastal loodud kinnisvaraportaal, mida külastab igakuiselt üle 425 000 külastaja. Täna on portaalis rohkem 14 000 aktiivset kuulutust.