"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Hambaarst: tõukerattaga hammaste väljakukkumine levib nagu pandeemia (1)
22. september 2022
Hambaarst Viktoria Oštšepkova

Läänemere Hambakliiniku hambaarsti Viktoria Oštšepkova sõnul on tänavu suvel jõudnud kliinikusse sadu inimesi, kes on elektritõukerattaga kukkudes murdnud kas hambad või lõualuu. Tavaliselt on need traumad väga valusad või isegi eluohtlikud ning hammaste tagasisaamine võib võtta kuni pool aastat.

Viktoria Oštšepkova kinnitusel on elektritõukerattaga kukkumisest põhjustatud traumade arv hambaarstide jaoks kordades kasvanud ja kliinikusse jõuab selliseid juhtumeid iga päev.

„Enamus õnnetusi ametlikku statistikasse ei lähegi, aga näiteks päikeselistel suvepäevadel või peale suuremaid kontsert-üritusi suureneb koheselt tõukerattaga toimunud traumade arv ja esmaabi ukse taga on järjekord. Just viimasel juhul sõidavad paljud inimesed tagasi koju takso asemel tõukerattaga. Tihti on nad ka purjus ning siis tekivad kõige tõsisemad õnnetused ja suuremad traumad. Samas juhtuvad õnnetused ka täiesti kainete inimestega, sest väikesed rattad, ebastabiilne juhitavus, suur kiirus ja teised liiklejad kõnniteel on väga suur risk,“ rääkis Oštšepkova.

Viktoria Oštšepkova sõnul kukutakse tõukerattaga tavaliselt pea ees. „Lastel juhtub rohkem lõualuumurde, sest nende luud veel kasvavad ning ei ole nii tugevad nagu täiskasvanutel. Samuti esineb palju huulte vigastusi ning hammaste dislokatsioone või murde. Täiskasvanutel tekivad samuti hammaste murrud ning krooni murru korral paljastub tihti närv ja hammas võib sellisel juhul vajada juureravi. Ägeda närvipõletiku korral tekib inimesel ülitugev valu, mille korral iseg valuvaigistid ei aita ja vahel on raske saada piisavat tuimestust, “ ütles Oštšepkova ja lisas, et kiivri kandmine hoiaks palju traumasid ära ning peaks olema kohustuslik.

„Lastel katab hambatrauma ravi kindlustus, kuid proteetika eest tuleb tasuda ise. Täiskasvanud peavad ise maksma nii ravi kui ka proteetika eest. Kui hammast saab päästa, siis juureravi, taastamine tihvtiga ja kroon maksavad umbes tuhat eurot. Kui hammas tuleb täielikult eemaldada ja asendada, siis on kogukulu isegi kuni 3000 eurot,“ lisas Oštšepkova.

„Kergemal juhul võtab ravi kuu. Vahel kui kohene implantatsioon ei ole võimalik, tuleb oodata luu paranemist ning püsiva hamba saab jälle suhu alles 3-6 kuu pärast,“ rääkis Oštšepkova.

Läänemere Hambakliiniku arsti sõnul alahinnatakse tõukerataste ohtusid, kuid vigastused võivad olla surmavad. „Kõige halvema vastu aitab ka tavaline jalgrattakiiver. Hamba ja lõuatraumade kaitseks peaks tegelikult kandma kinnisemat, hoki- või krossikiivri tüüpi kaitset. Kindlasti peaksid vanemad vaatama, et nende lapsed tõuksiga sõites kiivrit kannaks, ning ei ületaks kiirust ja oleksid ettevaatlikud. Ja kindlasti peab meeles pidama, et elektritõukerataga tohib sõita ainult kaine peaga,“ soovitas Oštšepkova.

Eestis on tänavu kaheksa kuuga ametlikult fikseeritud 279 tõukerattaga seotud kehavigastust.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

hm
23. sept. 2022 00:34
Hambaid ei ole võimalik tagasi saada, on võimalik vaid "tsementida", aga see ei ole päris hammas