"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Kohus tunnistas Sergei Seredenko süüdi Eesti-vastases tegevuses (0)
22. september 2022
Foto Scanpix

Harju maakohus tunnistas neljapäeval Sergei Seredenko süüdi Eesti vabariigi vastase suhte loomises ja pidamises ning mõistis talle maksimaalsele lähedase karistuse ehk 5 aastat ja kuus kuud vangistust.

Karistuse kandmise alguseks loetakse mehe kinnipidamist mullu 3. märtsil.

Kohus tuvastas, et Seredenko sai kõnealuse kuriteo toimepanemisega vara vähemalt 5185,79 euro ulatuses ning lisaks kuus rinnamärki. Kuivõrd saadud raha on ära kulutatud, mõistis kohus süüdistatavalt konfiskeerimise asendamisena vastava summa välja. Samuti määras kohus konfiskeerida rinnamärgid. 

Menetluskuludena peab Seredenko tasuma süüdimõistmisega kaasneva sundraha summas 1635 eurot.

Süüdistuse järgi on Seredenko teadlikult loonud ja pidanud ajavahemikul 15.11.2009-03.03.2021 Eesti vabariigi vastast suhet Venemaa Föderatsiooni valitsusasutuste huvides ja ülesandel tegutseva seitsme isikuga.

Seredenko püüdis lõhestada ühiskonda

Seredenko edastas neile teavet, koostas ja avaldas nendega koostöös artikleid, osales nende poolt korraldatud üritustel ja organisatsioonide tegevuses, mis olid suunatud VF-i välis- ja julgeolekupoliitilistel eesmärkidel VF-i mõjutustegevuse elluviimiseks, eesmärgiga lõhestada Eesti vabariigi ühiskonda, diskrediteerida Eesti vabariiki ja selle institutsioone ja riivata Eesti vabariigi põhiseaduslikku korda, iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust ning julgeolekut.

Olles tutvunud kohtule esitatud tõenditega kogumis, asus kohus seisukohale, et  esitatud süüdistus on põhjendatud.

Tuginedes kohtule esitatud tõenditele, samuti EV julgeolekupoliitika alustele ning VF-i julgeolekustrateegiatele ja sõjalistele doktriinidele tuvastas kohus VF-i vaenuliku suhtumise Eesti vabariiki ning eesmärgi taastada suurriigi positsiooni, mille saavutamiseks rakendatakse erinevate riikide, sealhulgas Eesti suhtes hübriidseid mõjutusvahendeid. Venemaal toimub riiklikul tasandil teiste riikide suhtes hübriidsete mõjutusvahendite rakendamine valitsusasutuste korraldamisel. Eesti suhtes on nende asutuste juhtimisel kasutatud süüdistuse esemeks oleval ajavahemikul peamiselt informatsioonilisi mõjutusvahendeid.

Nii Ukraina kui ka Eesti ja teiste Balti riikide suhtes kasutab Venemaa narratiive, millega soovitakse neid riike kompromiteerida, diskrediteerida ning näidata neid tagurlike, natsistlike, fašistlike ja pahatahtlikena. Kui sellest piisavalt palju rääkida, et Eestis toimub diskrimineerimine, tegemist on russofoobliku riigiga, kus kiusatakse venekeelseid, siis see võib anda näiteks formaalse ajendi tulevikus nn kaasmaalaste kaitsmiseks. Kaasmaalaste kaitsmine võib omakorda viia erinevate sündmusteni, näiteks Vene Föderatsiooni vägede sissetungimine Ukraina aladele toimus just sel ettekäändel.

Kohtu hinnangul on Vene Föderatsiooni hübriidne mõjutustegevus, sh infomõjutustegevust käsitlev Eesti vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevusena. Samuti Eesti julgeoleku vastu suunatud tegevusena. 

Kuigi Venemaa kasutatavad Eesti vastased vaenulikud narratiivid kui osa infomõjutustegevusest ei pruugi põhjustada vahetut ohtu Eesti iseseisvusele, sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele või olla otseselt sellele suunatud, võib see olla Venemaa tegevusmustrite kohaselt ettevalmistav tegevus saavutamaks ettekäänet teise riigi sõjaliseks ründamiseks, territooriumi okupeerimiseks.

Kohtu hinnangul on süüdistatava tegevuses süüdistuses märgitud seitsme isikuga suhtlemisel ning nende tellimusel või kooskõlastamisel erinevates kirjutistes Eesti suhtes vaenulike narratiivide levitamises tuvastatav soov luua pinnast, mis võimaldaks Venemaal saavutada eesmärki taastada suurriigi positsiooni rünnates selleks teiste riikide, sealhulgas ka Eesti vabariigi iseseisvust, sõltumatust ja territoriaalselt terviklikkust just vägivallata tegevustega.

Peamine vaidlusalune küsimus käesolevas kriminaalasjas oli tahtluse olemasolu. Nimetatud koosseis eeldab vähemalt kaudset tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes ning täiendavalt tuleb tuvastada suhte loomine või pidamine eesmärgiga panna toime karistusseadustikus sätestatud süütegu ehk siis eesmärk panna toime riigireetmine ja Eesti vastu suunatud luuretegevus või selle toetamine.

Kohtu hinnangul ilmneb taolise eesmärgi olemasolu eeskätt Seredenko toetustegevustes, mida ta süüdistuses märgitud seitsmele isikule ja nende juhitud organisatsioonidele osutas.

Seadis kahtluse alla Eesti iseseisvuse

Seredenko avaldas nende isikute tellimusel süsteemselt kirjutisi, mille läbivateks teemadeks olid väited, et Eestis toimub riiklikul tasandil massiline venekeelse elanikkonna diskrimineerimine, russofoobia tekitamine, õiguskaitsjate tagakiusamine, natsismi ja fašismi levitamine. Läbivalt esines väiteid, millega seati kahtluse alla Eesti iseseisvus, naeruvääristati ja laimati Eesti institutsioone ning juhtivaid poliitikuid. Viimaseid süüdistati näiteks nii natsismi levitamises kui ka venekeelse elanikkonna tagakiusamises. Samalaadseid narratiive levitas Seredenko ka Ukraina kohta. 

Kohtumenetluses oli kaitsja ja süüdistatava peamiseks läbivaks vastuväiteks, et Seredenko avaldas oma kirjutistes ja sõnavõttudes oma isiklikke poliitilisi vaateid ja esines inimõiguste kaitsjana, ombudsmanina, ajakirjanikuna ja teadlasena ning seega ei saa tema tegevust käsitleda kuriteona. Vastasel juhul oleks tegemist sõnavabaduse rikkumisega. Kohus ei lugenud neid vastuväiteid põhjendatuks.

Esmalt juhtis kohus tähelepanu asjaolule, et väljendusvabadus ei ole absoluutne. Eesti põhiseaduses on sätestatud tingimused, millal on väljendusvabaduse piiramine õigustatud. Sealjuures on seadusandjal pädevus otsustada, et teatud juhtudel võib väljendusvabaduse piirangu rikkumine olla ka süütegu.

Kohus tuvastas, et süüdistatavale kirjutati korduvalt ette artiklite teema, sisu ja tonaalsus, mistõttu on ainetu vastuväide, et tegemist oli tema enda poliitiliste vaadete esitamisega. Isegi juhul, kui need tekstid sisult kattusid tema enda vaadetega, ei saa vaadata mööda sellest, et need kirjutati Venemaa valitsusasutuste huvides ja ülesandel tegutsenud isikute tellimusel ning süüdistatav oli teadlik, mis eesmärki need isikud oma tegevusega, st kirjutiste ja ettekannete tellimise ja avaldamisega, taotlesid. Taolises olukorras tuleb eeskätt lähtuda hinnangust, mis eesmärgil toimus nende kirjutiste ja ettekannete koostamine ning avaldamine, mitte sellest, kas sisu vastas süüdistatava enda poliitilistele vaadetele või mitte. See ei oma antud juhul tähtsust.

Kohus tuvastas korduvalt, et süüdistatava tegevust nende kirjutiste koostamisel ja avaldamisel ei saa käsitleda tegutsemisena sõltumatu ajakirjaniku, eksperdi, teadlase, inimõiguste kaitsja või muu sõltumatust eeldava ameti või rolli nimetuse all tegutsemisena. Tegemist oli tellimustöödega või tekstidega, millel puudusid sõltumatule ekspertiisile või analüüsile vmt tegevusele iseloomulikud jooned.

Kaitsepolitsei pidas Surematu Polgu aktivistina tuntud Seredenko kinni mullu 3. märtsil kahtlustatuna Eesti vabariigi vastu tegutsemises.  

Enne kinnipidamist ja vahistamist töötas Seredenko Maardu gümnaasiumis majahoidjana.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.