„Praegu levib palju hinnaudu. Osad poed tõstavad segasel ajal toodete hindasid palju hoogsamalt kui on tegelik sisend. Soodamate ja kallimate poekettide ostukorvide vahe on kasvanud 30-protsendini ja seda ei saa objektiivselt selgitada muu kui põhjendamatu juurdehindlusega,“ rääkis toidupoodide A1000 Market tegevjuht Tarmo Lauring.

Kindlasti mõjutavad hindasid ka kallinenud energiakulud. „Kui ikka augustis oli võrreldes eelmise aasta augustiga elektrihinnad nii tootjal kui ka kaubandusel kuni kuus korda kõrgemad, siis on see väga oluline lisakulu, mis tuleb katta toote kõrgema hinnastamisega. Sama toimub transpordi ja palgasurvega. Küsimuseks on, kui adekvaatselt hinnatakse juurde lisatavat hinnalisa,“ märkis Lauring.

Tema sõnul peaksid hinnatõusu leevendamiseks nii tootjad kui ka kaupmehed suhtuma hinnatõusudesse vastutustundlikult ehk hinnalisand peaks olema tingitud puhtalt kulude kasvust. Samas tuleb vaadata organisatsioonisiseselt kokkuhoiukohti ja vältida segases majandusseisus hindade vastutustundetud liigtõstmist.

Ühe näitena tõi marketi juht välja palju kasutatavat kaalugrammidega mängimist. Ehk kui tavatoode on Eestis olnud müügil harjumuspäraselt näiteks 100 grammisena, siis soodushinda kuvatakse toote puhul, mis samas kaalub vaid 85 grammi.

Hinnatõus leevendamiseks saaks aga ka riik anda oma panuse, langetades ajutiselt oluliste kaupade käibemaksu. „Teame ka selle ohtusid, sest osadel kaupmeestel tekib kiusatus vahe lihtsalt tasku panna. Aga ka seda saaks piiritleda meetmetega. Äärmuslikes tingimustes tuleb kasutada äärmuslikke vahendeid eesmärgi nimel. Praegu on meie oma rahvas hädas ja ka valitsusel on suur roll selle olukorra leevendamisel,“ kinnitas Lauring.

Ahelreaktsioon toiduhindades

Maxima Eesti turundusjuht Tiia Schapel pidas toidukaupade turul keerulise olukorra põhjuseks jõudmist hüperinflatsiooni, kus erinevad sisendhinnad – nii toorainehinnad, aga ka elektri-, kütte- ja kütusehinnad – on viimase aasta jooksul väga suure hüppe teinud. See omakorda on põhjustanud ahelreaktsiooni, kus tooraine- ja teiste sisendhindade tõus on jõudnud toodete edasimüügihindadesse ja sealt omakorda lõpphindadesse poeletil.

Lisaks sisendhindade tõusule, mis mõjutavad toodete sisseostuhindasid tootjatelt või tarnijatelt, seisavad jaeketid ka ise silmitsi erinevate tegevuskulude tõusuga, olgu siis tegemist elektri-, kütte- või kütusekuludega. „Samuti tuleb arvestada, et sellisel kiirel hinnatõusuperioodil suureneb ühtlasi surve palkade tõstmiseks, mis on niigi ühe jaeketi suurimaid kulusid. Ühtlasi kaasneb kiire inflatsiooniga suurem ebakindlus nii tarbijate peades kui rahakotis, mis avaldab jaeketile täiendavat mõju, vähendades tarbimist,“ lausus ta.

Läbirääkimised tarnijatega

Kui vaadata tarbijate ostukäitumisega seotud trende, siis selgelt on viimaste kuude pealt näha, et tarbija jälgib hinda oluliselt rohkem kui varem, väga jälgitakse sooduspakkumisi. Odavamate toodete läbimüük on kasvanud, bränditooteid on asutud ostukorvis asendama alternatiivsete odavamate toodetega. Ka on piiratud mittevajalike toodete ning tarbekaupade ostmist.

Schapel tõi esile, et Maxima peamiseks eesmärgiks sellises olukorras on teha kõik endast olenev, et võimalikult vähe nendest hinnatõusudest oleks klientidele toidupoes käies tuntavad. „Me teeme igapäevaselt tööd selle nimel, et Eesti inimestel oleks toit laual ning seda taskukohaste hindadega. Oleme lubanud ka üleüldise hinnatõusu tingimustes hoida igapäevase ostukorvi turu odavaima hinnaga ja seda lubadust tahame ka praegustes oludes täita,“ kinnitas ta.

Maxima on selle aasta algusest astunud veelgi jõulisemaid samme oma elektrikulude vähendamiseks ja nende paremini kontrolli alla saamiseks. „See puudutab nii erinevate energiasäästu meetmete rakendamist kui ka seda võimaldavate investeeringute tegemist. Lisaks oleme aasta algusest pidanud iganädalaselt tarnijatega pidevalt tihedaid läbirääkimisi, et praegustes ebakindlates oludes jääks ellu nii tootja, jaekett kui ka tarbija.“

Hinnatõus pidurdub

Need meetmed on Maximal aidanud tagada, et toodete lõpphinna muutus tarbijale jääb nende kauplustes tugevalt alla tegeliku inflatsioonitaseme, mis augustis oli Eestis juba 25%. „Ühtlasi otsime järjepidevalt viise, kuidas muuta oma sisemisi protsesse senisest efektiivsemaks, vähendamaks samal ajal ka nendega seotud igapäevaseid kulusid,“ märkis Maxima turundusjuht.

Samal ajal surve jaekettidele erinevatesse kategooriatesse kuuluvate toiduainete hinnatõusuks ei näita vaibumise märke ja see jätkub, kuna erinevad sisendhinnad jätkavad tootjate jaoks tõusu. Olgu see siis nafta hind, tööjõukulud, metallide hinnad, gaasi- ja elektrihinnad või ka dollari kurss.

„Vaatamata sellele, mis lähikuud toovad, jätkame me oma igapäevaseid läbirääkimisi tarnijatega parima võimaliku sisseostuhinna üle, et tagada Eesti inimestele soodsaim igapäevane ostukorv ning pakkuda sadu uusi iganädalasi sooduspakkumisi ka edaspidi. Ühtlasi loodame, et toiduainete hinnatõus jääb lähikuudel alla 10%,“ rääkis Schapel.

Tugevamad jäävad

Grossi Toidukaubad tegevjuht Raigo Mõlder märkis, et energiahindade järsk kallinemine mõjutab ilmselgelt ka nende poeketi hindu, sest sisendhinnad tõusnud lausa kordades. „Kui muidu räägitakse erinevatest hinnatõusudest protsentides, siis nüüd saab energia hinnatõusust rääkida kordades. Ja kindlasti see lõpuks kajastub lõpphindades.“

Samas määrab hinnad jaemüügis ikkagi konkurents. „Muidugi mõjutab seda ka sellise suure hiiglase, nagu Lidl tulek Eesti turule. Ent siiski Eestis nad veel ei oma nii suurt turgu, et just nemad hoiavad kinni toiduainete hindasid. Keegi jaekettidest ei taha olla esimene, kes hakkab hinda tõstma,“ lausus ta.

Mõlderi sõnul eraldavad niisugused kriisid, nagu on praegune, tugevad nõrkadest ja toimima jäävad tugevamad.